AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. ...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk
Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus prof...
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1 Taivo Vaine Kõvakettad Referaat Olustvere 2010 Sisukord Olustvere teenindus- ja maamajanduskool................................................................................. 1 PM1.............................................................................................................................................1 Taivo Vaine.................................................................................................................................1 Kõvakettad.................................................................................................................................. 1 Referaat....................................................................................................................................... 1 ...
1.8. TAKISTUSJÕUD Igale liikuvale kehale mõjub takistusjõud olenematta sellest, kas ta on õhus või vedelikus. Takistusjõud oleneb/sõltub keha või eseme kujust. Mida voolujoonelisem keha, seda väiksem on takistus (joonis 8). Liikuvale kehale mõjuv takistusjõud on võrdeline kehalt keskkonnale üle kantava liikumishulga kiirusega keskkonna poolt (taskutark, 2015). Joonis 8. Erinevatel kehadel on erinev õhutakistus Tuul mõjutab lennukite maandumist- mõjutab kiirust maapinna suhtes, kuid vastu tuul vähendab teekonnakiirust ja vähendab maandumisdistantsi. Seevastu aga pärituul suurendab reekonnakiirust ja pikendab maandumisdistantsi. Taganttuulega ei ole soovitatav maanduda, kuna taganttuul suurendab maandumisdistantsi, kuid vastutuul vähendab. (Kulmar, 2015) 2.KOKKOVÕTE Igat keha mõjutab mingi jõud. Käesolevas referaadis puudutasin ma ainult õhusõidukeid
PASCO scientific 1 P16: Impulsi jäävuse uurimine I Science Workshop Katse P16: Impulsi jäävuse uurimine I SW lnterfeis: 700 Windows® fail: c:sciwkshplibraryphysicsp16_con1.sws Töövahendid Science WorkshopTM interfeis, kaks statiivi, kaks liikumissensorit (Motion Sensor), kaks vankrikest, 2,2 m pikkune relss, kaal ja kaaluvihid. Eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks on uurida impulsi jäävuse seadust kahe vankrikese abil. (lmpulsi jäävuse seaduse eksperimentaalne kontroll.) TEOORIA Keha impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Kuivörd kiirus on vektoriaalne suurus (tal on alati suund), siis on ka impulss vektoriaalne suurus. Suletud süsteemi kuuluvate kehade süsteemi impulss on jääv suurus -- süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektoriaalne summa on kehadevahelise kokkupörke käigus konstantne. See kehtib vaid juhul, kui süsteemile ei möju höördejöud vöi (öhu...
kiirendab ennast mitte ümbritsevalt keskkonnalt, vaid kaasavõetud ainelt ära tõukudes. Käesolevas punktis käsitleme raketti, mille kütuse mass on M ja gaasijoa väljavoolukiirus raketi suhtes v g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass m , et kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse
tõukudes. Käesolevas punktis käsitleme raketti, mille kütuse mass on M ja gaasijoa v m , et väljavoolukiirus raketi suhtes g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v . Lihtsuse mõttes oletame, et raketile ei mõju väljastpoolt mingeid jõude, nagu Maa gravitatsioonijõud või õhutakistus. Liikugu rakett parajasti kiirusega v paigaloleva vaatleja suhtes, temas sisalduva kütuse mass olgu m. Raketi impulss liikumatu vaatleja suhtes oleks siis p 0 = ( M + m )v . M +m v Raketist suunatakse tahapoole gaasikogum massiga dm, s.t. mille mass on kütuse kogumassiga võrreldes lõpmata väike. Selle kiirus on eelöeldu põhjal raketi suhtes
toimuvad tuhandete ja miljonite aastatega ja seega on loodusel võimalus kohaneda, siis inimkonna tekitatud muutused toimuvad sadade ja isegi kümnete aastate jooksul, mis ei võimalda looduse kohanemist. Õhk on kokkusurutav. Kui õhul seda omadust ei oleks, siis ei suudaks me sammugi edasi liikuda. Samas peame aga arvestama ka õhu takistava omadusega. Seda nimetatakse õhutakistuseks. Näiteks autodel katsetatakse tuuletunnelis, kui suur on auto õhutakistus. Mida suurem see on, seda rohkem energiat peame kulutama, et autot õhus edasi suruda. Järelikult seda rohkem läheb ka kütust, - meie raha, ja seda rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene m...
Suuna muutmiseks kasutatakse ka väikesi raketikesi, nn. vernier-rakette, mis on monteeritud mootorist väljapoole ning käivituvad ainult siis, kui see on vajalik. Õige kombinatsiooni käivitamine tagab liikumise õiges suunas. Õhutühjas kosmoses tagab raketi stabiilsuse pöörlemine ümber oma telje ning heitgaasi õige nurga all voolamine. Stabilisaatorid ja tiivikud pole vajalikud, kuna õhutakistus puudub. (Ulmefilmides näidatavad tiibade ning stabilisaatoritega kosmoses lendavad raketid on väga kaugel teaduslikust lähenemisest). · Mass Stabiilse lennu saavutamiseks on tähtis arvestada raketi massi. Eduka stardi eeltingimuseks on see, et mootori tekitatud surve oleks suurem raketi kogumassist. On üsna ilmselge, et ülearuse massiga rakett ei ole nii kindel kui see, mis on varustatud vaid olulisega.
kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 5.VÕNKUMISED. 5.1.Harmooniline vônkumine 5.2.Matemaatiline ja füüsikaline pendel Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liikub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. Füüsikaliseks pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. 5.3.Vônkumiste sumbumine 5.4.Harmooniliste vônkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega ( ω ), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkumine. -Kahe samasihilise, kuid erineva sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks
Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Kiirus Peamine liikumist iseloomustav suurus. Keskmine kiirus Kogu keha liikumise teepikkuse ja kogu selleks kulunud aja suhe. Ühtlaselt muutuv liikumine Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste ühikute võrra. Hetkkiirus Kiirus mingil konkreetsel ajahetkel.
Kõvakettad Sissejuhatus Füüsiline kõvaketas (tihti kutsutakse seda ainult kõvakettaks või HDD-ks(Hard disk drive)) on püsimäluga seade, mis hoiab digitaalselt kodeeritud andmeid väga kiiresti pöörleval kettal, millel on magneetiline pind. Täpselt rääkides sõna ,,drive" (hard disk drive-s) viitab motoriseeritud mehaanilisele sisemusele, mis on eristav ta enda sisust nagu kassetimängija ja kassett või floppi mängija flopiga. Varasemad HDD-del oli eemaldatav ketas, kuigi tänapäevaks on need tavaliselt suletud ümbrises (väljaarvatud ventilatsiooni õhuaugud, et ühtlustada õhurõhku) ja mitte eemaldava kettaga. Ajalugu HDD (nägi ilmavalgust esimest korda 1956. aastal IBM firmaarvutites) oli välja arendatud kasutamiseks üldotstarbelistes arvutites. 1990-tes vajadus suuremahulistele, usaldusväärsetele ja seadmed, mis ei sõltu konkreetselt teatud seadmetest, viis manussüteemideni nagu RAID-id, NAS (Network Attached Storage) süsteemid ja SAN...
0 = C 3 0 = C4 Asendame need integreerimiskonstandid süsteemi (4.37) ja saame lõplikult x = v0 t cos gt 2 y = v0 t sin - 2 Nüüd lahendame sama ülesande juhul, kui õhutakistust arvestatakse ka. Kivikese viskamisel on õhutakistus võrdeline kiirusega ja suunalt kivi kiirusvektoriga vastassuunaline. Näide 4.7 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 29 Keha massiga m visatakse algkiirusega v0 horisontaali suhtes nurga all. Õhu- takistus on võrdeline kiirusega, võrdetegur on b. Leida keha liikumise võrrandid. Lahendus Teeme joonise. See on analoogiline joonisega 4.4, ainult juurde tuleb õhutakistus
Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige rohkem veetakistus, mis koonseb : 1. Hõõrdetaistus Rh, mis tekib laeva kere hõõrdumisest vees. 2. Kujutakistus Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekkivad keerised. 3. Lainetakistus , Re , mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Nii keeriste kui ka lainete tekitamiseks kulub osa laeva liikumapanevast energiast. Laeva õhutakistus Rõ Sõltub laeva veepealse osa projektsioonipinna (purjestuspinna) suurusest , laeva enda ja tuule kiirusest ja tuule suunast. laeva üldtakistus R on vee ja õhutakistuse summa :O R=Rh+Rk+Re+Rõ hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispindala suuruse järgi. kuju ja lainetakiste summat jääktakistust määratakse laeva mudeli katsetamisega katsevasseinis. Õhutakistust saab , määrata laeva mudeli katsetamisega aerodünaamilises torus.
alaliigid(2)? Geograafilised koordinaadid määravad nähtused nagu loode , Päikese kiirguse punkti asukoha Maa pinnal. Geodeetilised ja surve, päikesetuul, magnetvälja mõju ja astronoomilised. õhutakistus. 10. Kirjelda geod.ja 36. Efemeriid on tabel, mis esitab Päikese, astron.koord.erinevuse.Geod.koord.kuuluvad Kuu, planeetide või muude liikuvate ellipsoidi juurde, astronoom.aga geoidi taevakehade näivad asendid taevas teatud juurde.lk.176
• Kinemaatika (kr κινημα 'liigutus, liikumine') uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks. Näiteks saab kinemaatikaseaduste abil arvutada, kui kõrgele lendab otse üles visatud kivi. • Dünaamika (kr δυναμη 'jõud, vägi') uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. • Staatika (kr στατικη 'püsiv, muutumatu') uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Liikumise mõiste ja suhtelisus • Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me asukohta määrame. Liikumine toimub alati millegi
purjepinna suurusest ja tuule tugevusest. Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb: - hõõrdetakistuseks Rh, mis tekib kere hõõrdumisest vees, - kujutakistuseks Rk, mida põhjustavad laeva ahtriosas tekivad keerised, - lainetakistuseks Rl, mis on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast. Laeva üldtakistus on vee- ja õhutakistuse summa R=Rh+Rk+Rl+Rõ Hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispinna suuruse järgi. Kuju- ja lainetakistuse summat - jääktakistust- määratakse laeva mudeli katsetamisega katsebasseinis. Õhutakistust saab määrata laeva mudeli katsetamisel aerodünaamilises torus.
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärkaks. 9. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vajateada järgmisi suurusi: ajavahemik, teepikkus 10. Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus: muutub iga sekundiga samapalju. 11
an=v2/r=2r=10472*0.1=109621m/s=109621//9.81=11174g. (10000 pööret min = 10000/60*2=1047 radiaani/s). 8. Püssikuul väljub torust algkiirusega 1000 m/s. Kui kõrgele see tõuseb kui tulistada vertikaalselt üles? Lahendame pöörd-võttega: kui kõrgelt peaks kuul kukkuma, et lõppkiirus oleks 1000 m/s? v=(2as), kust s=v2/2a=10002/2*9.81=50968m. Püssikuulid ei lenda kaugeltki nii kõrgele, seega õhutakistus, mida siin ei arvestatud, on väga oluline. 9. Õhu molekulid liiguvad maapinna lähedal keskmise kiirusega 400 m/s. Kui kõrgele lendaks vertikaalselt üles liikuv molekul kui teised ei takistaks? Lahendame pöörd-võttega: kui kõrgelt peaks molekul kukkuma, et lõppkiirus oleks 400m/s? v=2as, kust s=v2/2a=4002/2*9.81=8155m. Suurem osa õhu molekule asuvad madalamal kui 8 km, aga mõned omavad sedavõrd suurt algkiirust, et võiksid tõusta ka 100 või 200 km kõrgusele. Molekulide
mõju. Kui ülespoole ei mõju ükski jõud, kulub kehal maha langemiseks sama kaua aega vertikaalselt, kui ka horisontaalselt ja kaldu langemiseks. Liikumist gravitatsioonijõu mõjul saab arvutada kasutades ühtlaselt muutuvate liikumiste valemeid, võttes kiirenduseks a=g=9,8 m/s2. Kaldu liikumise korral tuleb eraldada x- ja y-telje suunalised kiirused. Raskuskiirendus mõjub ainult kiiruse y-telje projektsioonile. X-telje projektsioonile võivad mõjuda muud takistusjõud nagu nt õhutakistus. I kosmiline kiirus on vajalik planeedilt lahkumiseks. Maa-kesksele ringjoonelisele orbiidile jõudmiseks peab Maa tehiskaaslane saama kiiruse 7,91 km/s maapinnal või 7,79 km/s 200 km kõrgusel. Enamasti ümardatakse see 8 km/s. Saab leida, kasutades ringliikumise kiirendust ning ülemaailmset gravitatsiooniseadust. Selgub, et keha mass taandub välja ja seega on oluline ainult kiirus. 10. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus.
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
Gravitatsioon ei põhjusta mitte ainult taevakehade tiirlemist, vaid ka kõikide lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb (Seda väidavad siiani veel mõned õpilased.) Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul (sellel ajal olid nad kerakujulised ) kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistb langemist. Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. Gravitatsioonilise vastastikmõjuga (ka vaba langemisega) seotud teadmised võttis kokku inglise teadlane Isaac Newton 17. sajandi lõpul. Legendi kohaselt istudes õunapuu
Dünaamilise tasakaalu korral Select one or more: b. kiirus on konstantne c. kiirendus on 0 e. kehale mõjuvate jõudude resultant on 0 Galopeeriv hobune läbis 10 kilomeetrit 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli Select one: d. 20 km/ Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab seda nähtust kõige paremini? Select one: a. inerts Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus Select one: b. ligikaudu 60 km/h Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha Select one: c. säilitab oma kiiruse Kalle tõukab magavat Priitu. Priit d. tõukab Kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: Select one or more: c. teepikkus d. ajavahemik
Vaadates nüüd keha mingil ajahetkel t, saame öelda, et horisontaalsuunas on keha läbinud teepikkuse s h = v0 t ja sama aja jooksul langenud allapoole teepikkuse gt2 h= 2 võrra. Kiiruse arvutamist vaatasime eelmises peatükis (näidisülesanne 15). Olgu veel lisatud, et vaba langemisega seotud ülesannetes me jätsime hõõrdejõu, mis antud juhul kujutab endast õhutakistust, arvestamata. Sõltuvalt keha kiirusest mõjub reaalsetele kehadele õhus liikumisel alati õhutakistus, mis sõltuvalt kiirusest on väikestel kiirustel võrdeline kiirusega, suurtel kiirustel aga võrdeline kiiruse ruuduga. Õhutakistuse arvestamine teeb ülesande väga keeruliseks, mistõttu seda vaadatakse ainult üldfüüsika kursuses. Väikeste kiiruste ja kõrguste korral on õhutakistus väike ja selle võib jätta arvestamata. Lõpetuseks mainime veel seda, et analoogiline arutluskäik sobib ka sel juhul kui keha visatakse horisondi suhtes mingi nurga all algkiirusega v0
Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. 4.4. Millest sõltub gravitatsioonijõud? Gravitatsioonijõud sõltub gravitatsiooniseaduse põhjal keha massist. 4.5. Milles seisneb gravitatsiooni iseärasus võrreldes teiste vastasmõjudega? 4.6. Trammi kiirus muutus ühtlaselt 4 m/s kuni 10 m/s 12 sekundi jooksul. Arvutage trammi kiirendus. 5. P 5.1. Mis on vaba langemine? Vaba langemine on kehade liikumine kus õhutakistus puudub või on väike. 5.2. Mis on ühtlane sirgjooneline liikumine? Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra. NT-Näiteks kasvab õhutakistuseta kukkuva kivi kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne. 5.3. Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand? v=s/t 5.4
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
- Laskumise lõpul suuremal kiirusel, madalamas asendis uisklemine, püüdes hoiduda kere kõikumisest üles-alla ning liigselt ka diagonaalis. Rõhutada tugevat-kiiret jalatõuget kere alt enam ette suunas. Tüüpilised vead: -ebakindel keharaskuse ülekandmine, lühike samm. - Hoojalg möödub tugijalast kaugelt – jalatõuge algab laiast harhasendist, tõuge on lühike, puudub lõdvestus. - Kere on liiga püsti – suurel kiirusel või vastutuules avaldab õhutakistus mõju. 3.4.1.3. Paaristõukeline 2-sammuline uisuviis. Selle uisuviisi tkükkel koosneb kahest jalatõukest ja ühest käte paaristõukest. Kahesammulist uisuviisi kasutatakse põhiliselt laugel kuni järsu tõusuni, halva libisemisega (tügev külm, uus peeneteraline pakaslumi, sulalumi, pehme rada) ja suusajälje puudumisel, vähese treenituse korral ka tasasel maal. See on kõige universaalsem uisuviis ja mida algajad enam kasutavad
Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõu F (nool peal)ja temale mõjuva massi m jagatisena. a1/a2 = m1/m2 3. Newtoni seadus vastastikku mõjuvad jõud on võrdsed. Keha liikumine kaldpinnal tähendab keha liikumist pinnal, mis on sirge ja kaldu(üles või alla). Kaldu liikumise korral tuleb eraldada x- ja y-telje suunalised kiirused. Raskuskiirendus mõjub ainult kiiruse y-telje projektsioonile. X-telje projektsioonile võivad mõjuda muud takistusjõud nagu nt. õhutakistus. Jõu projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu vektori algus ja lõpppunktide projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks kui teljega vastupidises suunas. 17
Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi, kiirusega g=9,8m/s2 Kinemaatika Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist esile kutsuvaid põhjuseid. Ühtlane sirgjooneline liikumine mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused, kusjuures trajektooriks on sirgjoon. Füüsikaline mudel idealiseeritud kehad või nähtused.
Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine – kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi, kiirusega g=9,8m/s2 Kinemaatika Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist esile kutsuvaid põhjuseid. Ühtlane sirgjooneline liikumine – mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused, kusjuures trajektooriks on sirgjoon. Füüsikaline mudel – idealiseeritud kehad või nähtused.
Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi, kiirusega g=9,8m/s2 Kinemaatika Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist esile kutsuvaid põhjuseid. Ühtlane sirgjooneline liikumine mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused, kusjuures trajektooriks on sirgjoon. Füüsikaline mudel idealiseeritud kehad või nähtused.
Massi mõõdetakse kaaludega. Kaalumise põhimõte seisneb selles, et võrdse massiga kehi tõmbab Maa sama suure jõuga. (kangkaaludel vihtide kogumass võrdne keha massiga; vedrukaaludel tekib vedrus keha raskusjõuga võrdne elastsusjõud). Keha raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab tema lähedal olevaid kehi. Valem: , kus g=9,8 on vaba langemise ehk raskuskiirendus, millega kõik kehad Maa poole langevad (kui õhutakistus puuduks). ● Nimeta mateeria vormid. ● Mille poolest erineb aine ja väli. ● Sõnasta gravitatsiooniseadus ja oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel. ● Mida näitab gravitatsioonikonstant? ● Selgita inertsust. Mis on inertsuse mõõduks? ● Millel põhineb massi määramine kaaludega? ● Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida? 10
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
Liikumistakistus koosneb vee- ja õhutakistusest. Käikuvusele mõjub kõige enam veetakistus, mis jaguneb erinevatel põhjustel tekkivaks takistuseks: hõõrdetakistus Rh, tekib kere hõõrdumisest vees, vee viskoossusest ja laevakere ebatasasustest (karedusest) , kujutakistus Rk, on põhjustatud laeva ahtriosas tekkivatest keeristest, lainetakistus Rl, on põhjustatud laeva liikumisel tekkivatest lainetest. Laeva õhutakistus Rõ sõltub laeva veepealse osa purjesuspindala suurusest, laeva enda ja tuule kiirusest ning suunast. Laeva üldtakistus on vee- ja õhutakistuse summa R=Rh+Rk+Rl+Rõ Hõõrdetakistus on arvutatav laeva veealuse osa välispinna suuruse järgi. 23 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004.
nende mõttelised kujundid ja eksperimenti asendab mõttejada, mis peab silmas loogika- ja füüsikaseadusi. Näide. Uurime mõttelises katses, kuidas muutub paberitüki langemise kiirus kui õhurõhku vähendada. Selleks mõõdame paberitüki langemisaja mingilt kõrguselt normaalse õhurõhu korral. Nüüd paneme paberitüki torusse, millest hakkame õhku välja pumpama – õhurõhku vähendama. Mõõdame jälle sama vahemaa langemiseks kulunud aja. Aeg tuleb väiksem, sest õhutakistus on vähenenud (vähem õhumolekule on tee peal ees). Mida väiksemaks läheb õhurõhk, seda suuremaks muutub langemiskiirus. Kui õhurõhk saab nulliks, kas siis jõuab paberitükk silmapilkselt alla? Ei, sest selle kiirendus ei saa suurem olla kui on vaba langemise kiirendus. 2.5. Teoreetiline meetod Loodust saab uurida ka teoreetiliselt, näiteks viies läbi arvutusi katsetest saadud tulemustega. Otsitava suuruse arvutamiseks tuleb koostada võrrand, mis tugineb
keha langemise vabaks. Näiteks, kui a) keha tihedus on märgatavalt suurem õhu tihedusest, b) ta kuju on piisavalt kompaktne ja c) ta kiirus pole väga suur, võime tema langemist käsitleda vaba langemisena. Nii võime 20 meetri kõrguselt kukkuda lastud 10-kilogrammise massiga raudkuuli liikumist vaadelda küllaltki suure täpsusega kui vaba langemist, kuid udusule või taskurätiku langemist enam mitte, kuna nende puhul on õhutakistus raskusjõuga samas suurusjärgus. Kui aga raudkuul lasta kukkuda kõrgemalt, nii et tema langemise kiirus ulatuks suurusjärguni mõnisada meetrit sekundis, muutub õhutakistus juba võrreldavaks raskusjõuga ja seda ei saa liikumise arvutamisel enam kõrvale jätta. Selles alapunktis käsitleme esialgu lihtsamat võimalust, kus keha liigub ainult vertikaalsihis. Sel juhul tuleb meil kirjutada liikumisvõrrandid ainult z-telje sihis, mida üldiselt kasutatakse vertikaalsihi märkimiseks
andmiseks. See antakse sportlasele juurde hüppe hetkel. · Miks sprinter tõstab jooksmisel jalgu kõrgele, staier aga mitte? See vähendab inertsimomenti ja jalga saab kiiremini ette viia, aga väsitab. · Miks kelgutajaid ja kelke kaalutakse? Kas on kaalu alam- või ülempiir? Kas hõõrdetegur oleneb massist? · Miks kasutatakse maadlusmatte ja poksikindaid? Miks need on pehmed? · Kas käe pikkus on näiteks odaviske korral oluline? Vihje: v = 2as. · Jooksja õhutakistus ja ajavõit Alasti .............................0% Naelikud..........................+0,6% Lühike dress......................+2% Lühikesed juuksed...............+4% Pikad juuksed.....................+6,5% Liibuv kombinesoon.............-0,3% Kui vähendada õhutakistust 2% (lõigata pikad juuksed lühikeseks, siis 100 m oleks võit 0,1 m ehk 0,01 s; 5000 m 2 3 m ehk 0,3 0,5 s; maratonis 35 40 m ehk 6 7s · Miks laskmisel püstolitoru üles hüppab?
2 - v 20 =2a s dx v= dt Kiirus on võrdne tuletisega aja järgi Näited elust: otse ülesvisatud palli lend, suusahüppaja laskumine, kaubarongi liikumahakkamine 8 Vabalangemine ja viskekeha liikumine (miks, kuidas mis toimub, mis eripärad on?) Vaba langemine selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub (nt. vaakumis), või on väike. Toimub Maa külgetõmbe mõjul. Kõik kehad tõmbuvad maa poole ja omavad selletõttu raskust. Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata keha raskusest või kujust. Kõik kehad saavad ühesuguse kiirenduse. Seda nn vaba langemise kiirendust on mõõdetud Maa eri paigus ja erinevatel meetoditel ning tulemuseks on saadud alati ligikaudu
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
Kas raskusjõud on kadunud? Ei ole. Kaaluta olek tähendab, et keha ei avalda rõhku alusele või ei venita riputusvahendit. Missugusel tingimusel keha ei rõhu oma alusele? Siis kui alus liigub eest ära ja just sama kiirendusega, nagu on kehal. Sel juhul on keha kiirendus aluse suhtes võrdne nulliga ja ka avaldatav jõud võrdub nulliga. Selline olek on võimalik vabal langemisel. Maapealsetes tingimustes täielikku kaalutust kukkumisel ei saabu, sest segab õhutakistus. Kosmoselaevades (sputnikutes) on aga kaaluta olek (televiisorist oleme näinud). Miks? Kas ka seal on tegemist vaba langemisega? Jah, kuid tänu suurele algkiirusele kukub sputnik Maast mööda. 5 Elektrilisi, magnetilisi ja tugeva vastastikmõju jõude on juba kirjeldatud (vt.1.2.) 15 Statsionaarsele orbiidile jõudmiseks tuleb kehale anda esimene kosmiline kiirus, mille
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
32 gravitatsiooni mõjul. Kuna tekib vaba langemine, siis tekib ka kosmoselaevas inimeste kaalutuse tunne. Sellist taju efekti on võimalik ka tajuda lennukis, mis lendab kiirendusega g allapoole mööda paraboolkõverat või kui vanker sööstab ,,Ameerika mägedes" allapoole. Kui kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt. Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli seda, et kuidas nad oma füüsilistest kehadest väljuvad. Pärast seda tajuvad nad imelist kaalutuse tunnet
suunas. Sellepärast tunnevadki kosmonaudid kaalutust nad on vabas langemises. Seda tunnet võib tajuda ka Maale lähemal lennukis, mis lendab mööda paraboolkõverat allapoole suunatud kiirendu- sega g. Sellesama efekti mõõdukam versioon on see, kui vankrit ,,Ameerika mägedes" kiirendatak- se allapoole. Vaba langemine toimub siis, kui kukkuvale kehale mõjub ainult raskusjõud. Maa peal on vaba langemine harukordne, sest õhutakistus osutab langevale kehale mõjuvale raskusjõule vas- tupanu. See on põhjus, miks sulg langeb Maa atmosfääris palju aeglasemalt kui näiteks kivi. Lange- varjurid tunnetavad täielikku raskuskiirendust ainult mõnel hetkel pärast hüpet lennukist. Kui nende langemine kiireneb, suureneb õhutakistuse ülespoole mõjuv jõud, kuni see saab võrdseks vastupidi- se allapoole suunatud raskusjõuga. Kiirusel ligikaudu 60 meetrit sekundis jääb langemiskiirus kons- tantseks
gravitatsiooni mõjul. Kuna tekib vaba langemine, siis tekib ka kosmoselaevas inimeste kaalutuse tunne. Sellist taju efekti on võimalik ka tajuda lennukis, mis lendab kiirendusega g allapoole mööda paraboolkõverat või kui vanker sööstab „Ameerika mägedes“ allapoole. Kui kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt. Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli seda, et kuidas nad oma füüsilistest kehadest väljuvad. Pärast seda tajuvad nad imelist kaalutuse tunnet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
