Nikolai II koos Brussiloviga · Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov · 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati sõjavarustuse vedamises) · 1916.a 31.mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnetsunud Läänemerel läbi murda · aprill 1917- sekkus sõtta USA
ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu
· 1940 Hitler alustas intensiivset allveesõda, üritades läbi lõigata Briti varustusteid, sakslastel polnud algul piisavalt allveelaevu, kuid tõhus taktika: kõige ägedam sõda 1942 - inglise varustamine häiritud · liitlasvägede võit: 1)suutsid ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada 2) murti Saksa laevakood 3) õpiti nende vastu kasutama lennuväge · allveesõda ei ohustanud enam liitlasi · 1942-1943 liitlaste õhusõda Sm vastu--->saavutasid õhus ülekaalu, asusid Sm-d puruks pommitama-->hukkus palju tsiviilelanikke 21. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · tekkisid lahkhelid · 1940 Barbarossa - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu: Sm pidi Punaarmee sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil sügavamale Vm-le taanduda · ka NSVL valmistus sõjaks Sm-ga: 1941 suveks koondanud riigi läänepiirile suured jõud,
1940 – Hitler alustas intensiivset allveesõda, üritades läbi lõigata Briti varustusteid, sakslastel polnud algul piisavalt allveelaevu, kui tõhus taktika: kõige ägedam sõda 1942 - inglise varustamine häiritud liitlasvägede võit: 1)suutsid ehitada kaubulaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada 2) murti Saksa laevakood 3) õpiti nende vastu kasutama lennuväge allveesõda ei ohustanud enam liitlasi 1942-1943 – liitlaste õhusõda Sm vastu--->saavutasid õhus ülekaalu, asusid Sm-d puruks pommitama-->hukkus palju tsviilelanikke 21. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: tekkisid lahkhelid 1940 Barbarossa - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu: Sm pidi Punaarmee sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil sügavamale Vm-le taanduda ka NSVL valmistus sõjaks Sm-ga: 1941 suveks koondanud riigi läänepiirile suured jõudm,
lääneranniku, lõunaosas moodustati saksasõbralik nn. Vichy valitsus, eesotsas marssal Pétain. Prantsusmaa vastupanu hakkas Inglismaalt juhtima Charles de Gaulle – 18. juuni kõne. 7. Lahing Britannia pärast (Battle of Britain) Sõja alguses oli Inglismaal vahetatud välja senine lepituspoliitikat ajav peaminister Chamberlain tugeva ja otsustava Winston Churchilli vastu. a) operatsioon Merelõvi: - meresõda - esialgu üritas Saksamaa meredessanti - kukkus läbi. b) õhusõda - Inglismaa linnade pommitamine10. juuli-31 okt. 1940, kuid Inglismaad ei alistatud c) katse kehtestada blokaad 5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend-lease poliitikas GB suhtes -Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast
itaalia Bulgaaria jaapan portugal kreeka rumeenia USA (1917) ... Austria- ungari serbiale algas 1 maailmasõda järkjärgult astusid sõtta teised riigid 1914 saksamaa vallutas enamiku belgiast ja osa prantsusmaas peagi rindejoon seiskus Algas postsiooni e kaevikusõda st rinne seisis paigal kuid langesid miljonid mehed ning sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke Algas uut moodi võitlus õhusõda Idarindel said austerlased venelastelt lüüa.siiski keskriikidel õnnestus tungida kaugele vene aladele algas kaevikusõda suurbritannia üritas saksamaa alistada blokaadiga allveesõja abil Suurbritanniasse ei lastud laevusakslased hävitasid ka sõjalaevad vaida ka kauba ja reisi laevad Majandusraskused ja inimkaotused tekitasid suurt rahulolematust. 1917 haaarasid venemaal võimu enamlased kes sõlmisid saksamaaga rahu 1917 sõtta astus
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriik...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks...
>1940. a sept Itaalia alustab Liibüast rünnakut Egiptuse vastu (Inglismaa koloonia) =>ei saavuta edu; Briti vastulöök =>inglased vallutavad Liibüa ning teisigi Aafrika maid =>Hitler peab jälle Itaaliale appi minema, saadab Aafrika korpuse (eesotsas Rommel) >1940 intensiivne allveesõda, et Inglise varustusteid ära lõigata; 1942 kõige ägedam, aga liitlasväed jäävad siiski peale >1942-1943 liitlaste aktiivne õhusõda Saksamaa vastu: hukkus palju tsiviilelanikke, see murendas moraali rindel >1940-1941 Saksamaa-NSVL suhete halvenemine, sõjaplaanid üksteise vastu >22. juuni 1941 Saksamaa ründab NSVLi *kiire edu *suvi 1941- sügis 1944 Saksa okupatsioon Eestis *Leningrdi blokaad- linn saksa piiramisrõngas (nälga suri üle 600 000 inimese) *I tagasilöök: Moskva lahing 1941 >1943 Stalingradi lahing =>Saksamaa kaotab, märk tema nõrkusest >1943 Itaalia kapituleerub
Veel lubasid liitlased jätta Moskva meelevalla alla Kesk- ja Ida Euroopa maad, mis oli Stalinile suur võit ja aluseks Euroopa lõhestumisele. 6.2 Ardennide lahing 1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 6.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt
Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5 Õhusõidukid................................................................................................................................9 Allveelaevad..............................................................................................................................12 Kaevikusõjad......................................................
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
Lääneriikidelt ei olnud kiiret abi oodata. Ka NSVL ei jäänud passiivseks, vaid alustas paar nädalat pärast Välksõja kampaaniat ka oma territooriumi laiendamisega. Ületati Balti riigid ning kohtuti Poolas Saksa vägedega omavahel kokkulepitud piirjoonel. Poola riiki enam ei eksisteerinud. Nähes, et sõda on aktiivne Lääne-Euroopas, võis Stalin end üsna rahulikuna tunda. Siiski ta jälgis sõda, nii Hitleri rünnakuid Taani, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa vastu kui ka õhusõda Suurbritannia kohal. Aastal 1941 tegi Jossif Stalin ka sõjalisi käike, sest temani jõudsid teated nagu sooviks Saksamaa eesotsas Hitleriga mittekallaletungilepingut murda. Samuti oli kummaline ka Saksa vägede koondamine NSVL läänepiiridele. Paraku ei tahtnud Stalin Hitlerit ärritada, arvestades Wehrmachti lahingukogemusi. Stalin keeldus uskumast ka sõnumit, mille lähetas temale üks usaldusväärseim välismaa spioon 1941. aasta juuni keskpaigas
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
puudutanud, hakkas ta üha sagedamani mainima oma suuri muresid. Sellistel puhkudel rääkis ta rohkem iseenda, kui teistega. Mõnikord hargnes huvitav väitlus kiriku ja inimkonna arengu üle. Läks vaja täielikku hukatust, kibedat lõppu ja paljusid sügavaid pettumusi, enne kui mina endas selgusele jõudsin. Traudlil polnud meeles õieti seegi, et mis siis aastal 1943 õieti hirmsat juhtus. Saksa sõjavägi läks vastu Stslingradi katastroofile ja Saksamaa linnade vasti alustati õhusõda. Hundikoopasse ilmus üks uus naine, nimelt füüreri uus dieediõde. Juuli alguses lendas Hitler Itaaliasse Mussoliniga läbirääkimisi pidama, Traudl tema saatjaskonnas. Maandumine toimus kusagil Põhja-Itaalias, istuti ümber Mussolini erirongi ja sealt Treviso jaama. Kahjuks jäi visiit tulemusteta. Ühel vihmasel päeval oli traudl minemas punkrisse, kui preili Wolf teatas, et kogu 6.armee o langenud ja hävitatud. Sel õhtul oli Hitler vana ja väsinud mees.
30. november algab Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestab 12. märtsini 1940 -------------------------------------------------------------------------------- 1940 9. aprill Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan Weserübung) 10. mai Winston Churchill saab Briti peaministriks 10. mai lõpeb "kummaline sõda", Saksamaa tungib Beneluxi maadesse ja Prantsusmaale 17. juuni Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni Prantsusmaa kapituleerub Compiegne' II vaherahu suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel 27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti; hiljem liituvad sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Soome paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka) -------------------------------------------------------------------------------- 1941 14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest aprill-mai Saksamaa ja Itaalia vallutavad Kreeka (op. "Marita") ja Jugoslaavia märts USA kongress võtab vastu lend-lease' seaduse 10
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
Inglise laevastiku varitsusele kiiresti ja VMl tuli oma rinnet liitlaste Sakslased vabanesid inglaste haardest ja naasid abistamiseks veelgi pikendada baasi SM sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi võimaldasid tal laiendada allvee- ja õhusõda Edaspidi oli Saksa laevastik passiivne Paranes Kolmikliidu varustamine toiduainetega 1917 nov Enamlased pöördusid SM ja tema liitlaste 1917 Revolutsioon VMl poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ja alustada Ajend: Peterburgi vilets varustamine läbirääkimisi toiduainetega SM ei nõustunud tingimustega, alustas Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks,
Esiteks suutsid liitlased ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Teiseks võimaldas sakslaste salakoodi Enigma murdmine tõhustada võitlust ka Saksa allveelaevadega, lisaks õpiti nende vastu kasutama lennuväge. Saksa allveelaevad hakkasid kandma suuri kaotusi. Kuigi allveesõda jätkus täie hooga sõja lõpuni, ei suutnud see liitlasi enam oluliselt ohustada. 1942.-1943. aastal omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Saavutanud ülekaalu õhus, asusid liitlasväed Saksamaad süstemaatiliselt puruks pommitama. Hukkus palju tsiviilelanikke, see omakorda murendas moraali rindel. 10 Baaside lepingute sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel 1939. aasta sügisel, kui puhkes Saksamaa-Poola sõda ja sellest kasvas välja Teine maailmasõda, kuulutas Eesti koos teiste Balti riikidega end neutraalseks. Kuid see ei tähendanud 23
Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult Vene sõjamasina teenistusse. Saksamaa plaanides - Augustis 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Baltimaade tähtsus Vene impeeriumi sõjalis-strateegilise tugialana kasvas veelgi. 1) Eraldada Vene riigi läänepoolsed ääremaad ja muuta need Saksamaast sõltuvateks puhverriikideks. 2) Majanduslik- Paljud Saksamaa firmad ja raha olid kaasatud Baltimaadesse. Sõjategevus: Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis: Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias. Lätist evakueeriti ametkond ja osa elanikkonda Lõuna-Eestisse (Tartu). 1916 oli Tartus Läti sõjapõgenikke ca 10 000
Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda. Suuremad kahurid Doora ja Verta. Rindejoon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni ehkki valati ohtralt verd. Nii langes 1916. a. 10ne kuuses Verduni lahingus umbes 1 000 000 meest, ligi 4ja kuuses Somme`i lahingus 1, 3 milj. meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud. Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale, seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja alul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam.
Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Aastail 1914-1916 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennuvägi mitmeid kohti Eesti rannikul, eesmärgiga demostreerida oma jõudu ja tekitada paanikat. 1914 pommitati Ristna ja Tahkuna majakaid Osmusaaarel sõitis üks kergristleja madalikule, kuid meeskond pääses põgenema ja laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
