Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed
Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bit...
poolt tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad täielikult ülesse sulada ning jahtumisel moodustavad tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjal. Näiteks Antarktika 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. Meteoriitide välimus: 3 Kuju on neil korrapäratu, kuid üldiselt ümarad suhteliselt. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Need tekivadki sulamisest. Sulamiskooriku tume värvus tuleneb oksüdeerumisest. Koorik on värvuselt must või pruunikas. Harva aga ka sinakas või valkjas, sageli klaasjas. Kauem maapinnal olnud meteoriidi koorik oksüdeerub tumepruuniks Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad.
meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba · Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi Meteoriit · on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk · Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. · Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed · Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%) Mikrometeoriidid · Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist · Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s · Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on
Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla 5.Leia materjali meteoriitide koostisse ja suuremate maalelangenud meteoriitide kohta. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit.
aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).
Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist
Lõuahoidja Kõlalaud fava Kael L õõtspill Lõõtspill on vaba ehs läbilööva keelega(keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide(st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Üldiseloomustus: Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia
Lõõtspill Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega (keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele. Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates kä...
Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli...
kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Meteoriidid Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüteerimise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte meteoriitide
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6 K-Jetronic (1974-c.1988).................................................................
Lisaks peab plaanis olema kirjas riskihinnang ja töökeskkonnameetmed, mida tuleb rakendada, kui tehakse järgmisi töid: · Kukkumisohtlik töö · Varisemisohtlik buldooseritöö · Töö teatud keemiliste või bioloogiliste ainetega · Töö, mille käigus puututakse kokku ioniseeriva kiirgusega · Töö kõrgepingejuhtmete läheduses · Uppumisohtlik töö · Töö kaevudes ja maa all · Sukeldumisvarustusega töö vee all · Töö kessoonis kõrgendatud õhusurve all · Töö, mille käigus kasutatakse lõhkeaineid · Töö raskete ehituselementide monteerimisega · Töö platsil või piirkonnas, millest möödub liiklusvoog · Kandvate konstruktsioonide või tervisele ohtliku materjali või aine lammutamine6 Firma, kes on vastutav kooskõlastuste eest, peab hoolitsema, et töökeskkonnaplaan oleks ehitustööplatsil kättesaadav ja et seda kohandatakse töö edenemise ja ehitusel toimuvate muudatuste kohaselt.
Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles. Veesurve Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida. Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele. Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9- 10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu tööstuslikud. Keetmise aeg
Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale- šreibersiiti ja olhamiiti. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit)
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
Teise maailmasõja algus läks kiriku kui hoone jaoks rahulikult. Suuri inimkaotusi kandis kogudus. Kuid kirikule sai saatuslikuks 1944. aasta, mil sõjategevus jõudis Väikese Emajõe äärde ja jäi sinna kolmeks nädalaks. Helme kiriku torni kasutasid nii Saksa kui Vene tulejuhtijad. 16. septembril 1944 sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja kiskus maha seina. Nõukogude ajal polnud võimalik kirikut taastada ja see seisab tänini lagunenult. Alates 1944. aastast hakati jumalateenistusi pidama Helme vennastekoguduse palvemajas, mis on ehitatud 1847. aastal. [1] Koguduse õpetajad 1. Christoph Detri 1629 2. Mag. Ludolph Holler 16301665? 3. Christoffer Kleinschmidt 16661668 4. Caspar Eggerdes 16801689 5. Mag. Erasmus Pegau 16891711 6
co2 eest Süsihappegaas on raskem ui hapnik seega kui vaja hingata siis hüppa lakke ja hinga.. Tuletõrje signalisatsiooni süsteem. 2 süsteemi: 1. Mis reageerivad temperatuurile 2. Mis reageerivad suitsule Sanitaarsüsteemid. 1. Joogiveesüsteem 2. Pesuveesüsteem 3.Heitvete süsteem Mikro kliima loomise süsteem. 1. Ventilatsioonisüsteemid- Masinateks on ventilaatorid .. 2 põhitüüpi telg ja radiaalventilaatorid. Tekitatav õhusurve järgi. Liigitatakse ventilaatoreid väljatõmbavateks ja sissepuhuvateks. Paigutuse järgi liigitatakse horisontaalselt ja vertikaalselt. Ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised ja kohalikud. Ilma ventilaatoriteta tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks, seljuhul tekitakse õhuliikumine temperatuuride vahe või tuule abil. Loomuliku ventilatsiooni korral kasutavad seadmed on : 1. Defrektor 2. Ezektor 3. Sissepuhuv 4. Väljaimev
Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Meteoriit Sõna meteoriit pärineb kreeka keelest (tähendades meteooros 'õhus hõljuv'). Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke meteoorkeha jäägid. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Enamik mikrometeoriitidest koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heli...
Ummistusi võivad põhjustada paberitolmu, määrimisvastase pulbri või õli sattumine õhujaotussüsteemi. Ummistuse tagajärjel võivad iminapad poognat haarata erineval ajal ning seetõttu liigub poogen ees- ja külgmarkesse viltu. Kontrollida tuleks pealepanemisaparaadi tööd ja poognate eraldust. Vajadusel puhastada õhujaotus kanalid, iminapad ja suruõhu düüsid. 2) Liiga tugev või nõrk õhupadi paberivirna ja eraldatud poogna vahel. Liiga tugev õhusurve paneb poogna lainetama ja liikumine on häiritud. Liiga nõrga õhupadja puhul võid eraldatav poogen paberipaki külge kleepuda. Õhupadi tuleks paberi paki ülemisest servast reguleerida nii, et 7-10 poognat oleksid üksteisest eraldatud. Kui ülemised poognad kleepuvad üksteise külge, tuleks paberi pakk uuesti lahti lüüa. 3) Suruõhu joa ebaõige suunamine paberivirna tagumisse serva. Kontrollida tuleks, kas poognate tagumise serva düüsid on suunatud õigesti ja poognate
Esimene klahvakordion, mille klahvid paiknevad nagu klaveril, sündis Pariisis aastal 1852. Nii nuppakordione kui klahvakordione valmistatakse erineva süsteemiga bassidega; kõlavärvi muutmiseks on parematel pillidel erinevad registrid. Iseloomustus o Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele o Pilli keskosas asuvat voldilist lõõtsa horisontaalselt kokku surudes või lahti tõmmates tekkiv õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metallkeeled. o Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks, milles õhuvool paneb keeled helisema.
· Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus. · Värve, lakke, lahusteid tuleb hoida hermeetiliselt suletavas taaras. · Enne pihustiga värvimise alustamist tuleb kontrollida voolikute, värvipaagi, värvipihusti, manomeetri, kaitseklapi, üksikkaitse-vahendite ja ventilatsiooni korrasolekut. · Pneumaatiliste värvimisseadmete voolikuid võib lahutada alles pärast suruõhu juurdevoolu katkemist.Värvimisseadme õhuvoolikud peavad olema tugevasti ühendatud, et õhusurve neid lahti ei rebiks. Keelatud on survevoolikutel kasutada isevalmistatud traatklambreid. Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu. · Vertikaalpindade katmisel tuleb pihustit hoida risti värvitava pinnaga ja nii, et pihusti kaugus värvitavast pinnast oleks vastavuses pihusti valmistajatehase poolt antud kaugusega ning oleks välistatud liigse värviudu teke.
Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-, kivi (62%) ja segameteoriidid (4%) Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, leitakse u. 10.15. Impaktstruktuur meteoriidikraater näiteks.. Eestis: Neudrund, Kärdla (455 mil), Kaali, Ilumetsa(6000 a), Siumuna( kõige hilisem, 1937) VULKAAN Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused)
Meteoori suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Rahvas nimetan meteoorisadu langevateks tähtedeks. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest
Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsiooni moodustamisest. Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased. Nende lihaste talitlused juhitakse teisasest motoorsest keskusest. Selle piirkonna kahjustusel tekib motoorne afaasia, aga vaid mõneks nädalaks. Kui broca ala on kahjustamata, siis on afaasia ajutine. Ajupiirkonnad, mis on kõne kujundamisega seotud: * nurkkäär ehk gyrus angularis (Brodmani 39. väli) kukla- ja oimusagara vahelisel alal
Jalgpall Referaat Sisukord 1. Sisukord lk. 2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul v...
Valga maantee on üks läbisõidetavamaid piirkondi. Seega möödub Abja vallast päevas tuhandeid veo- ja sõiduautosid, kuid vastav teenus sõidukite hoolduseks puudub. Teenust vajavad siiski kohalikud ja naaber valla elanikud. Esimene taolise teenuse pakkuja asub Viljandis või Pärnus, seega on antud piirkonnas teenuse pakkumine vajalik. Ettevõtte ruumid asuvad Abja vallas, maantee ääres. Teenust vajavad autod tõstetakse ülesse elektrilise tõstukiga, rattad keeratakse alt õhusurve masina abil. Korraga on võimalik teenindada kolme autot (kaks rehvivatuses ja üks remondis). Teeninduskeskuses tekib olmejäätmeid, mis kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse ja vastavalt Jäätmekäsitlusseadusele korraldab nende äraveo selleks ettenähtud kogumispunkti lepinguline ettevõte. Kanalisatsioon on väljaehitatud vastavalt nõuetele, individuaalse kogumismahuti ja imbsüsteemina, mis tagavad planeeritud mahtude käitluse. Kogumismahuti puhastamise ja
Velje läbimõõtu arvestatakse diagonaalis ühest velje servast teiseni ning seda mõõdetakse enamasti tollides (“). Enamkasutatavad on 10” ja 20” veljed. Dunlopi TD-rehvide ja Michelini TRX-, TDX- või PAX-süsteemi puhul on velje läbimõõt antud millimeetrites. Enamlevinud läbimõõdud on 315mm - 440mm. Koormusindeks ("load index" LI) (7) Koormusindeks tähistab rehvi kandevõimet. Tabelis esitatud koormusindeksi igale väärtusele on omistatud kindel rehvi kandevõime kindla õhusurve korral. Näide: “85” = 515 kg. Monteeritud rehvid peavad vähemalt sõiduki paberites märgitud koormusindeksile vastama; sellest suuremad koormusindeksi väärtused on lubatud. Lisamärge “reinforced” (tugevdatud) (12) tähistab eriti suure kandevõimega rehve (kaubikutele, väikebussidele, maasturitele). Otsustava tähtsusega on aga ka siin (vastava suurusega) koormusindeks. Kiirusindeks (GSY, ka "speed index") (8) Näitab rehvi suurimat lubatud kiirust
Paigaldatakse eemaldatud liistud, vajadusel korregeeritakse klaasi asendit. Eemaldatakse vaakumkäepidemed. · · Nõuded vahetult peale paigaldamist · Autot tohib liimi kuivamise ajal liigutada ainult sirgel tasapinnal, vältida ebatasausi (mootorit ei tohi tööle panna). · Jälgida liimi miinimusm kuivamisaega, vastavalt tootja soovitusele(temperatuur, õhuniiskus). · Avada esiuste klaasid salongi sisese õhusurve vältimiseks uste sulgumisel. · Peale liimi kuivamist kontrollida klaasiga seotud andurite ja lisaseadmete tööd. · Eemaldata fikseerivad teibid. · Puhastada klaas klaasipuhastusvahenditega. · · Koos tuuleklaasiga on soovitatav vahetada klaasipuhastajate harjad. · · · Tööohutus · 1. Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust(allergiat). 2. Silma sattumisel loputada otsekohe rohke veega. Pöörduda arsti poole. 3
õhusurvel töötav taimekaitseprits. Danfoili süsteem on teraselementidest mahuti või eelmainitud mõjurite suhtes tipptase pritsimistehnikas ja ökonoomsuses. Danfoili vastupidav plastikmaterjalist laguun-tüüpi hoidla . Hoidla võib patenteeritud pihustites segunevad pritsimislahus ja õhk, kus olla täielikult maa pinnal, osaliselt, või täielikult maa sees. kõrgsurveõhk on lahuse kandjaks. Suur õhusurve tekitab Hoidlat tühjendatakse regulaarselt tehnilise korrasoleku taimede vahele keerise, mille kaasabil kantakse pritsimislahus kontrolliks ning hooldustöödeks. ka taimede aluspinnale, kus taimed on vastuvõtlikumad.. Segamine.Hoidlas seismisel vedelsõnnik kihistub, sellise Danfoil pneumopihustite eelised ja puudused: vedelsõnniku toitainete sisaldus on kihtide lõikes väga
4.2. Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus. 4.3. Värve, lakke, lahusteid tuleb hoida hermeetiliselt suletavas taaras. 4.4. Enne pihustiga värvimise alustamist tuleb kontrollida voolikute, värvipaagi, värvipihusti, manomeetri, kaitseklapi, üksikkaitse-vahendite ja ventilatsiooni korrasolekut. 4.5. Pneumaatiliste värvimisseadmete voolikuid võib lahutada alles pärast suruõhu juurdevoolu katkemist. Värvimisseadme õhuvoolikud peavad olema tugevasti ühendatud, et õhusurve neid lahti ei rebiks. Keelatud on survevoolikutel kasutada isevalmistatud traatklambreid. Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu. 4.6. Vertikaalpindade katmisel tuleb pihustit hoida risti värvitava pinnaga ja nii, et pihusti kaugus värvitavast pinnast oleks vastavuses pihusti valmistajatehase poolt antud kaugusega ning oleks välistatud liigse värviudu teke. 4.7
Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles. Veesurve Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida. Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele. Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 910 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu tööstuslikud. Keetmise aeg
ta võrdseks 0,9-ga, vähem forsseeritud mootoritel on ta u. 0,8 ja võistlusmootoritel 0,95 või üle. Sisselaskekollektor Sisselaskekollektorit on vaja selleks, et karburaatoris valminud küttesegu võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt kõikide silindriteni viia. Sisselaskekollektorid on valmistatud üldjuhul malmist või alumiiniumist, mis on parem, peamiselt seepärast, et on kergem. Sissepritse Kütuse sissepritse põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis pritsib surve all kütust vastavalt mootori vajadustele. Esiteks võib sellised sissepritsesüsteemid jagada mehaanilisteks ja elektroonilisteks. Elektroonilise sissepritse (EFI) alguseks võib lugeda 1980-ndate aastate algust, kus insenerid olid sunnitud otsima karburaatorist efektiivsemaid ja täpsemaid küttesegu segamise
motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused Somatomomotoorne keskus - Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased, õhusurve on oluline, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara tagumises alaosas. Ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
Silindrisse pääsenult mõjub see kolvile ja seega pannakse läbi kolvi mootori vänt – kepsmehanism pöörlema, mille tulemusel pöördub ka õhujagaja negatiivse profiiliga nukkketas asendisse, kus lõpetatakse silindrisse õhu andmine. AUTOMAAT KÄIVITUSKLAPP Töötab nagu pumbaklapp so. Rõhkude vahe põhimõttel. Koosneb 1. kork, 2. õhukanal, 3. klapp, 4. vedru, 5. klapisäär, 6. stopper, 7. klapi korpus, 8. klapi kaan Kui õhujagajast tuleva õhusurve ületab vedru jõu avaneb klapp ja õhk pääseb silindrisse, pannes vänt – kepsmehanismi pöörlema, tänu millele põõrdub ka õhujagaja nukkseib ja sellega lõpetatakse käivitusõhu andmine sellesse silindrisse, ning veru suleb klapi õhukindlalt.
Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti- ehk vöötlihaste abil. Sealt saavad alguse püramidaaljuhteteed, mis läbivad aju tüve ja jõuavad seljaajju ning liiguvad seljaajus mööda eesmisi, osa ka külgmisi vääte valgeolluse koostises hallolluse eesmistesse sarvedesse alfamotoneuronitele. Alfamotoneuronitelt lähtuvad närvikiud (eesmiste juurte koostises) skeletilihastele. 2. Kõnekeskus Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest. Selles osalevad kõrilihased, õhusurve, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Kõnekeskusel on kolm osa: a) Motoorne kõnekeskus ehk Broca' keskus. Broca' ala on enamus inimestel vasaku otsmikusagara tagumises alaosas ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo-, keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Broca' keskus on oma
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandme...
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees ...
- rehvi survest mullale 5 Kui kallid on topeltrattad? Sõltuvad rehvi mõõtmetest Topeltrattad on mulla erisurve vähendamise ja traktori veojõu suurendamise kallis võimalus. Enam kasutusvõimalusi pakuvad rehvirõhu regulaarseadmed, kusjuures nende lihtne lahendus ei ole sugugi kallim kui topeltrattad. Soovitatav oleks, kui traktoritootjad paigutaksid rehvirõhuregulaatorid. Kõrge õhusurve põhjustab: - sügavaid rattajälgi - suurt survet mullale Põllul liikudes on esikohal traktorirehvide veovõime, mistõttu rehvi määrdekrihvid peavad olema enesepuhastusvõimega. Väga tavaline on horisontaalse tihenenud tsooni moodustumine või tihenenud kihi moodustumine 20 30 cm sügavusel, kui igal aastal künda sama sügavalt. Hõlmadraga märga mulda kündes põhjustab hõlmadra tald horisontaalseid taimejuurtele läbitungimatuid kihte
Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused · Somatomomotoorne keskus Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. · Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased, õhusurve on oluline, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara tagumises alaosas
piiri või suitsu ilmnemisel ruumis. Mikrokliima loomise süsteemid. Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid. Ventilatsioonisüsteemid. Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid. Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid. Tekitatava õhusurve suuna järgi tuntakse väljatõmbavaid ja sissepuhuvaid ventilaatoreid, paigutuse järgi aga vertikaalseid ja horisontaalseid ventilaatoreid. Teatud ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised või kohalikud vaid eraldi ruumide või töökohtade tarvis. Ilma masinate (ventilaatorite abita tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks. Sel juhul kutsutakse õhu liikumine esile temperatuuride vahe või tuule abil, kusjuures kasutatakse spetsiaalse kujuga ventilatsioonitorusid.
ruumis. Mikrokliima loomise süsteemid. Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid. Ventilatsioonisüsteemid. Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid. Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid. Tekitatava õhusurve suuna järgi tuntakse väljatõmbavaid ja sissepuhuvaid ventilaatoreid, paigutuse järgi aga vertikaalseid ja horisontaalseid ventilaatoreid. Teatud ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised või kohalikud vaid eraldi ruumide või töökohtade tarvis. Ilma masinate (ventilaatorite abita tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks. Sel juhul kutsutakse õhu liikumine esile temperatuuride vahe või tuule abil, kusjuures kasutatakse spetsiaalse kujuga ventilatsioonitorusid.
piiri või suitsu ilmnemisel ruumis. Mikrokliima loomise süsteemid. Sellesse süsteemide gruppi kuuluvad küttesüsteemid (õhu-, vesi- ja auruküte), ventilatsioonisüsteemid ja õhu konditsioneerimise süsteemid. Ventilatsioonisüsteemid. Selle süsteemi masinate hulka tuleb lugeda ventilaatoreid. Neid, nagu pumpigi on mitmesuguse ehituse ja tööpõhimõttega. Ehituse põhimõttel järgi tuntakse telg- ja radiaalventilaatoreid. Tekitatava õhusurve suuna järgi tuntakse väljatõmbavaid ja sissepuhuvaid ventilaatoreid, paigutuse järgi aga vertikaalseid ja horisontaalseid ventilaatoreid. Teatud ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised või kohalikud vaid eraldi ruumide või töökohtade tarvis. Ilma masinate (ventilaatorite abita tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks. Sel juhul kutsutakse õhu liikumine esile temperatuuride vahe või tuule abil, kusjuures kasutatakse spetsiaalse kujuga ventilatsioonitorusid.
[RTL 2005, 12, 100 jõust. 23.01.2005] Kood 219. Armatuurlaua märgulambid Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima. M ja N kategooria sõidukite armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivile 78/316/EMÜ ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil direktiivile 93/29/EMÜ; 2) sõidukil peavad olema: · suunatulede märgulamp, · kaugtulede märgulamp; · õhkpidurite korral pidurikontuuride õhusurve märgulambid; · ABS pidurite korral süsteemi toimimise märgulamp. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega; 2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ (paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
