Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil
1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba...
Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud taimsetest, loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks- nendest ühenditest olulisimad on süsinik ja lämmastik. Muld võib olla teraline või sõmeraline, see sõltub mineraalide ja huumuse rohkusest mullas. Sõmeralised mullad on paremini õhustatud. Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4
Valdavalt liivsasi lõimisega. pH 5-7, vertikaalselt diferentseeritud. Haritavatel 6-8. Mikroelementide rikkad. Sobivat metsamullaks. Põhjavesi lähedal. Haritava maana 25-35 hp. Esinevad Ida-Virus, Harju ja L-Virus. Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega. Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival
Mais Botaaniline nimetus harilik mais Hedi Taelma Ajalugu Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m ...
kuiv (taimede elu-tegevus soikub) muldades valitsevad anaeroobsed a. aktiivselt liikuv liigub b. värske või tahe c. hapniku puudusel hakkavad protsessid. Need mullad on halvasti kõrgema aururõhu suunas c. niiske mulda tekkima toksilised ained õhustatud b. passiivselt liikuv liigub koos d. märg Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus · Liivmullad hästi õhuvooludega e. vesine endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhustatud, põuakartlikud. 1
Sibulad tärkavad nõrgalt. Juured on otstest mädanenud. Välistel sibulasoomustel suured hallid tumepruuni äärisega mädanikulaigud. Patogeneesi zoosporangiumid on kerakujulised, oosspoorid on üksikud,kerakujulised paksukestalised.Lehed vajuvad longu, närtsivad ja kolletuvad või tõmbuvad pruuniks.Põhjuseks on tihti liigniiskus. Tõrje: 1. Sibulate koristamisel kõrvaldada kahjustatud sibulad. 2. Säilitada sibulaid õigel temperatuuril ja niiskusreziimil ning hästi õhustatud hoidlas. 3. Puhtida sibulad enne mahapanekut 4. Vahetada kasvukohta 5. Ajatamise algperioodil hoida temperatuur alla10°C. 6. Parandada pinnase läbilaskvust! 4 Tulbi - kirjuõielisus Punase-, roosa- ja lillaõieliste tulbisortide kroonlehtedel heledad korrapäratud triibud,täpid või laigud. Lehtedel vaevalt märgatavad helerohelised triibud. Taimed madalakasvulised, nõrkade
Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata kasutama oma elutegevuseks
· Mais on: - oluline loomasöödakultuur, - tähtis toiduaine inimese toidulaual. · Maisi teris sisaldab keskmiselt: - 65-70% - sahhariide (pms. tärklist), - 9-12% - valku, - 4-8% - rasva - lisaks mineraalaineid (Mg, P, Zn, K, Cu, Fe jt), kiudaineid, vitamiine (C, ka B6, A). 15 Kasvatamine 16 · Mais on valgusenõudlik ja soojalembene lühipäevataim. · Sobivaim kasvukeskkond: - kerge, - hästi õhustatud, - neutraalne, - viljakas muld. · Maisi kasvatatakse kogu maakeral, v. a polaaralad (põhja pool 50° pl pole majanduslikult kasulik maisi teraks kasvatada). 17 · Seeme idaneb üle +10°C, võib taluda külma -3°C. · Täiskasvanud taimed miinustemperatuure ei talu. · Kasvuks optimaalne temperatuur on 25-30°C (peaks olema kogu kasvuperioodil). · Üle 32°C puhul ja madala õhuniiskusega on tolmlemine raskendatud.
küll aga muudavad mulla produktiivsemaks. Leedeliivmuldade eksogeenne metsa all asuv huumuskate on väga tugevasti happeline ( Mineraalsetes horisontides, liikudes pinnalt lähtekivimi suunas, happesus väheneb. Kui p on leethorisondis 3,5-3,7 ja sisseuhtehorisondis 4,5-4,7, siis lähtekivimis võib ta tõusta kuni 5,0 või rohkemgi. Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks.
teine teravili ● Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga ● Tõlvikuid(viljapäid) on maisitaimel 1–4 ja tavaliselt on need 10-25 cm pikkused Kasvutingimused ● Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud ● Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 ° ● Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel Kasutamine ● Loomasöödana ● Biogaasi tootmiseks ● Silo valmistamiseks ● Maisijahu valmistamine ja sellest tehakse leiba ● Piirituse valmistamiseks Kasvuala ● Usa ● Hiina ● Brasiilia ● India ● Mehhiko ● Argrntina TÄNAME KUULAMAST!
15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune. Hästi arenenud juurestik aitab taime püstisena hoida. Kasvutingimused Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline. Talle meeldib kasvada 25-30 kraadises soojas ning kergetel ja hästi õhustatud neutraalsetel, viljakatel muldadel. Materjal ja metoodika Materjal Kasutasin 400 ml jogurtitopse Poest ostsin taimede kasvuturvast Suhkrumaisi seemned Vesi Metoodika Idandasin suhkrumaisi seemneid 1. päeva. Seejärel panin seemned 400 ml, kasvuturbaga täidetud jogurtitopsidesse. Topsid seemnetaga panin päikese kätte aknalauale, kus oli umbes 23 kraadi sooja ja õhuringlus. Mul oli kolm potti ja kastsin neid erinevalt: ülepäeva (pott nr 1)
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi välja...
rohkesti mineraalseid kolloide 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1 l - <15 sl - 15-30 ls1 - 30-45 ls2 - 45-60 ls3 - 60-75 s - >75 1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1 Eripinnaindeks [IE ] = m²·m-2 IEn = Ep·h(cm)·Dm·104 IE75 = Ep·75·Dm·104 <4,0·107 - põuakartlikud 4,0-5,0·107 - parasniisked ehk optimaalsed >5,0·107 - halvasti õhustatud Mullavesi Tähtsus: · vajalik kivimite murenemisel · mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas · vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel · mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil · vesi toimib mullas lahustina · mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja
- Leetunud mullad Lk Tekib: karbonaadivaene lähtekivim Füüsik/keemilised omadused: happeline, väike veehoiuvõime, põuakartlik Bioloogiline aktiivsus: väheaktiivne Kasvukohatüübid: pohlamännik Sobivus põllu-metsamaana: vajab lupjamist Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) L Tekib: liivale oksametsade alla Füüsik/keemilised omadused: happelised, väike veehoiuvõime, põuakartlikud, liivalõimis, hästi õhustatud Bioloogiline aktiivsus: aktiivne: lülijalgsed, seeneline lagunemine Kasvukohatüübid: pohlamännikud Sobivus põllu-metsamaana: madal viljakus,ei sobi põllumaaks. Metsamaaks sobiv. Produktiivsus: hea Haritavus: kergesti haritav - INDREKU KONSPEKTIST! Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud Khg - Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede Tunnused:
saviliiv )sl), 20-30%- kerge liivsavi (ls1), 30-40%- keskmine liivsavi (ls2), 40-50% raske liivsavi (ls3), 50-65%- kerge savi (s1), 65-80%- keskmine savi (s2), üle 80%- raske savi (s3). Kindlakstegemine: saviliiv- saab teha kuulikese; liivsavi-saab teha 3 mm vorstikese, painutamisel kerge liivsavi praguneb ja murdub, raske liivsavi ainult praguneb. Lõimise järgi jaotatakse mullad kerge, keskmise ja raske lõimisega muldadeks. 1)Kerged mullad on suure poorsusega, hästi õhustatud kuid kahjuks väikese veemahutavusega. Need mullad on põuakartlikud ning saak sõltub sademetest j anende jaotumisest vegetatsiooniperioodil. Hästi kasvavad sellistel muldadel sügavale tungiva juurekavaga taimed ja hästi õhustatud mulda nõudvad taimed nagu kartul (kuid põuasel aastal jääb ka kartulisaak kesiseks). 2)Keskmise lõimisega mullad on parasniisked ja piisava veemahutuvusega, samalajal rahuldavalt õhustatud
tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise.
tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte
35 40 aasta vanuses hakkab tavaliselt moodustuma lõhenev korp, mis umbes 100 aasta vanuselt hakkab tüve alumiselt osalt liistakutena eemalduma. Korba teke sõltub kasvutingimustest: korp on tugevam ja moodustub kiiremini viljakatel muldadel ja hõredas liituses kasvaval kuusel. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured. Esimesel kolmel eluaastal on hariliku kuuse kasv väga aeglane: ta kasvab selle aja jooksul kuni 20 cm kõrguseks. Edaspidi muutub kasv jõudsamaks ning saavutab maksimumi umbes 15 25-aastaselt, mil kasvab aastas kuni meeter ja isegi üle selle. Ehkki hariliku kuuse kõrguskasv vältab enamasti puu
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba,
üks viljakuse elementidest veevarude kinnipidamise võime. Tänu murenemisele tekib mullatekkeprotsess. 36. Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena? Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis avaldab suurt mõju nii mullatekke protsessi suunale kui ka kiirusele. Lõimisest olenevad ka mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehaanilised omadused. 37. Millise loimisega on kerged, keskmised ja rasked mullad? Kergete muldade lõimis on väikese veemahutavusega ,hästi õhustatud ja soojad. Rasked ja keskmised mullad on külmad, halvasti õhustatud ja raskesti haritavad. 38. Millised on mulla orgaanilise aine allikad? Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Need sünteesivad orgaanilist ainet päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2 ja mineraalsoolad). 39. Mis on mulla erikaal? Erikaal on mulla tahke faasi 1 kuupcm kaal grammides. Mulla erikaal sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning erikaaludest. 40
kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk-
halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused. Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja muretseme sellepärast, et valmistame pettumusi endale ja neile, keda armastame. Mõned hea une nipid: Kui on tavalise uinumisega raskusi, siis tasub proovida midagi nendest nippidest.Uinumine on märksa kergem ja uni magusam, kui iga päev on palju füüsilist tegevust. Magamistuba peaks olema hästi õhustatud, kuid soe. Kõige parem kombinatsioon üldse on soe voodi ja jahe tuba. Tuleks kanda mugavat pidzaamat või öösärki. Kindlasti ei tohiks olla ööriided kitsad. Jalad peavad olema soojas. Juua enne magamaminekut midagi sooja ja rahustavat. Kindlasti mitte kohvi, sest kohvis on selliseid aineid, mis hoiavad ärkvel! Seda juuakse, siis kui tahetakse ärkvel püsida. Juua võiks näiteks sooja piima. Vahetult enne magamaminekut võiks teha
kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leetjad mullad on umbes 1-2 nädala jooksul kevadeti ja sügiseti liigniisked kas pealevalguvast pinnaveest või mullaprofiilis kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2]
Leetjad mullad ei karda oma tüseduse tõttu lühemaid põuaperioode. Nende profiili ei ulatu toetuv kapillaarne mullavesi. Võib esineda ülavett pikaajaliste sademete korral., sest kohati võib olla sisseuhtehorisont tihenenud. Veereziim võib ebastabiilne olla ka kergematel lõimiste. Leetjate muldade looduslik drenaaz võib olla mõningal määral takistatud tänu tihenenud mullahorisontidele. Leetjad mullad on hästi õhustatud, eriti aga ülemises osas ning seal domineerivad hapendustingimused. Tänu heale õhustatusele soojenevad nead kevaditi normaalselt. Muldkatte läbiuhtumisel kevaditi ja sügiseti eluvieeruvad nende pindmisest osast välja ibe- ja savisosakesed, paiknedes umber tekstuursesse savistunud sisseuhtehorisonti. Leetjate muldade Bt-horisondi kobestumist soodustab selle talvine läbikülmumine [2 lk 34]. 3.7 Leetjate muldade viljakus, kasutamine ja kaitse
Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile.Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu.
väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine, kastmine ja hooldustööd. Komposti valmistamine ! komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus. 6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.) Tooraine peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine - substraadi jahutamine substraadi nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine - kasvunõu
Ca 5% on mineraalained. Orgaanilise aine lagunemisega toimub ka humifikatsiooni protsess, mille käigus tekib poollagunenud orgaanilise aine molekulide ja ...................valkude liitmine ja tihkestamine, tekib huumus. Orgaanilise aine lagunemine sõltub keskkonnast: 1) aeroobne lagunemine hapniku rikkas keskkonnas leiab aset aeroobne org. aine lagunemine. See toimub kiiresti ja kuni lihtsamate aineteni välja (vesi, CO2 jne.) 2) anaeroobne lagunemine. Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Nt. metaan, väävelvesinik Orgaaniline lagunemine sõltub aine koostisest (koosneb: ligniinist, lämmastik ühendid, rasvadest, veest jne.) Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära.
Prügilaprotsesside juhtimine Prügilagaas • Kas mäletad, kompostitav materjal peab olema: • Prügilagaas (biogaas) – üks anaeroobse lagunemise − bioloogiliselt hästilagundatav saadusi − parajalt niiske − sisaldab peamiselt metaani (55 – 65 %) − piisavalt õhustatud − süsihappegaasi (35 – 45 %) − soodsa temperatuuriga − soodsa C/N suhtega − soodsa pH-ga − vaba inhibiitoritest ja mürkidest Prügilagaas Prügilagaas • Gaasi tekib pikka aega – seni, kuni prügilade on lõplikult • Prügilagaas on kahjulik, sest ta:
Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C.[4] Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides.[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Lunn Lunn on levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sealhulgas Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel, Koola poolsaarel, Novaja Zemlja läänerannikul ja Põhja- Ameerika kirdeosas. Alates 19. sajandi keskelt on lunni levila tugevasti vähenenud otsese inimtegevuse tõttu. Lunni üldpikkus 2629 cm, kaal 440590 g. Nokal on mitu ristivagu. Sulestik on pealt must, alt valge, peaküljed ja kurgualune hallid
tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise.
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi
Ca 5% on mineraalained. Orgaanilise aine lagunemisega toimub ka humifikatsiooni protsess, mille käigus tekib poollagunenud orgaanilise aine molekulide ja ...................valkude liitmine ja tihkestamine, tekib huumus. Orgaanilise aine lagunemine sõltub keskkonnast: 1) aeroobne lagunemine hapnikku rikas keskkonnas leiab aset aeroobne org. aine lagunemine. See toimub kiiresti ja kuni lihtsamate aineteni välja (vesi jne.) 2) anaeroobne lagunemine. Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 6 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud
1. Aktiivsed hüdrolüütikud ( tärklis, kitiin, pektiin, valgud, lignotselluloos, isegi ligniin ja kumm). Üks tüvi on võimeline kasutama kuni 50 erinevat C-allikat. 2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3. Arengutsükkel spoor-mütseel-spoor võimaldab kohaneda muutuvate tingimustega mullas (niiskus, aeratsioon jne.). Üldiselt taluvad v. hästi kuivust ja seetõttu on neid palju kuivas õhustatud mullas. Armastavad neutraalset või nõrgalt aluselist mulda. Happelises mullas on neid vähe. 4. Spoorid taluvad kuivust, külmumist, anaerobioosi, kiirgust jne., mis võimaldavad ebasoodsates tingimustes säiluda. Kultuurid sporuleeruvad reeglina tardsöötmel, vedelsöötmel mitte. Streptomütseedid ja antibiootikumid · Streptomütsiin ja Waksman (1940). · Praegu tuntakse oma 4000 AB, mida toodavad aktinomütseedid, neist
mullamass üles ehitatud. Mehaanilisest koostisest sõltub mulle keemiline (mineraalne) potentsiaal ja taimede toitereziim, mulla füüsikaline seisund ja tehnoloogilised omadused. Mida peenemad mullaosad, seda rikkalikum on keemiline koostis, sest seal valitsevad sekundaarsed mineraalid (ibe, peen ja keskmine tolm). Kivid, kruus ja liiv ei suuda taimedele vajalikus koguses vett kinni hoida ja säilitada. Ibe ja tolm hoiavad vett kinni, kuid on oma tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhustatud. Taimedele soodsate toitumistingimuste, veega varustatuse ja hea õhutuse tagamiseks on vajalik liiva, tolmu ja ibe optimaalne vahekord. Mullaerimeid eristatakse alla 0,01-mm läbimõõduga osakeste (füüsikalise savi) sisaldumise põhjal mullamassis. Kultuurtaimede jaoks on parimad kerged ja keskmised liivsavid. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt (üle 85%) huumusest, mis on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel.
rikkad · A AC-C · A-hor. ülemises osas vabade karbonaatide sisaldus vähenenud Hu-ainete Põhjavesi asub automorfsetel rähkmuldadel sügaval neutraliseerimise tõttu Koreserikkad õhukesed kannatavad valdaval osal suvel põua all · Kihisemine: põllul pinnalt, metsas kõrgemal kui 30 cm Hästi õhustatud · Metsakõdu kaltsimull, sageli puudub Kiire soojenemine kevadel · K eristatakse 4 liiki, aluseks 2 kriteeriumi: Hea veeläbilaskvusega 1. A hor. tüsedus 2. peeneselise või vähem kiviselise mullakihi tüsedus: vähem kivine A´ Fütoproduktiivsus:
80...... Raske savi s3 · Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Liivmullad toitainetevaesed, väikese veemahutavusega ja suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku ja neid on kerge harida. Hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti. Mineraalväetiste mõju on lühiajaline. Madala viljakusega. · Saviliivmullad keskmise viljakusega, hästi õhustatud. Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. · Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2). · Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti haritavad. Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Sõrmeproov Võtame mulda, paneme väikesesse kaussi ja niisutame nii et vesi ei hakkaks vastu läikima (ei muutuks plastiliseks)
mulda. Mida poorsem muld, seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus.
osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. liivmullad-toitainevaesed, väikese veemahutuvusega, suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku-neid on kerge harida, hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti, sageli põuakartlikud, mineraalväetiste mõju on lühiajaline, madal keskkonnakaitseline väärtus, madala viljakusega saviliivmullad-keskmise viljakusega, hästi õhustatud, sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks liivsavimullad- tänu soodsale vee ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalne savimullad-taimetoitainete poolest rikkad, raskesti haritavad, kuivavad aeglaselt ja soojenevad aeglaselt, suure veemahutavusega, kuival ajal kattub savimuld koorikuga, optimaalne harimisaeg on väga lühike Sõrmeproovi põhimõte: võetakse veidi uuritavat mulda, see niisutatakse veega sellise konsistentsini, et muld
Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'. Kasvunõuded Herne kasvatamiseks sobivad enamus mineraalmuldi, mis on hea veereziimiga liivsavi- ja saviliivmullad ning mille pH on 6-7. Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida.
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks. On suure varjutaluvusega, seeläbi sobib väga hästi kalmistutele. Mikrobioota Microbiota decussata Areaal Mikrobioota Microbiota decussata
tiibviljad - eelnevalt kuivatatud ja riidest kotti asetatud vilju pekstakse puunuiaga või muljutakse käte vahel. Siis viljad avanevad ja seemned pudenevad välja. Seemned eraldatakse prahist sõelumise ja tuulamisega. Suurema prahi saab eraldada kotti raputades. Seemned vajuvad koti põhja ja suuremat prahti on pealt lihtne eemaldada. 27.04.2016 Marje Kask 21 Seemne eraldamine viljast OKASPUUDE KÄBID - korjatud käbid hoitakse mõni päev õhustatud ruumis maas, segatakse vahetevahel. Seejärel käbisid kuumutatakse madalal temperatuuril (mänd 50°, kuusk- ja lehis 40--45°) 8-16 tundi. Käbisid raputatakse, seeme eraldub. Tiivad eraldatakse kätevahel riidest kotis või spetsiaalses masinas. Tuulamise teel saab puhta seemne. Säilitatakse sügavkülmas. Ei vaja stratifitseerimist. 27.04.2016 Marje Kask 22 Seemnete ettevalmistamine külviks Skarifitseerimine - seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja
Näiteks: mida suuremad on osakesed seda enam leidub mullas inertseid aineid nagu SiO2. Väiksemad osakesed moodustavad mulla väärtuslikuma osa, millesse on koondunud paljud taimedele vajalikud toiteelemendid, mida taim omastab lahustunud kujul, näiteks K2O, P2O5, CaO, MgO jt Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks
nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm – nulu vorm kahjustab nulgu (Eestis eriti olulist tähtsust ei oma) Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: o Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni
troopikas ja lähistroopikas. • Õisik on pööris, harva tähk, jäigad õiekobarad varisevad koos terisega. 50–150 cm kõrguse taime vars on harunev, lehed ja varred karvased, pähikus 3 liblet. ZEA MAYS - HARILIK MAIS • Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. • Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1– 4. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased,
Seeneniidistik peal. Päästaks rullmine ja kiirseti lume alt välja. Kartul Tähtsus: toiduks, söödaks, tööstusetooraineks. Palju tärklist, rohkesti vitamiine, eriti C- vitamiin, mineraalained. Tööstuses: tärklis, piirituse ja siirupi tehas, loomasöödas asendab juurvilju, sobib nuumloomadele, tihe harimine on tõhus umbrohtudega võitlemisel, hea hävitada umbrohtu, hea eelvili, tööperioodil vähem pingeid. Kartul vajab mõõdukalt sooja niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa, valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks
efektiivne barjäär vee liikumisel läbi apoplastilise tühimiku endotermis. Tänu sellele liigub vesi steelist sisse ja välja ainult esmasel pääsemisel läbi plasmodesmaatilite ühenduste. Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Gutatsioon toimub vee lühede kaudu, mis ehituselt sarnanevad ühulõhedega. Lõhed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsiooni ja mahlavoolu mõjutab juure toitumine, mulla temp, niiskus ja õhustatud. Gutatsiooni ei esine okaspuudel. Vee lähistransport toimub lehes- Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega. Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett äta inema. Kuna kahe raku vahelisele vee liikumisele mõjub suur takistus, on selline transpordiviis ebasobiv vee edasikandmiseks kaugele. Vee kaugtransport ksüleemis- kulgeb kuni 100m kõrguseni, kuid vee tõusmist juurerõhu ja
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja tra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
