ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga. Sissehingatava õhu peamine koostis: Hapnik: ~21% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~0.4% Väljahingatava õhu peamine koostis: Hapnik:~16% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~5% Väljahingamisel jääb õhus sisalduva lämmastiku hulk samaks. Fotosüntees Hingamisel väljub organismist süsihappegaas. Seega peaks süsihappegaasi sisaldus õhus kogu aeg suurenema, ja hapnik õhust otsa saama, mille tagajärjel hukkuksid kõik elus organismid. Seda aitavad ära hoida taimed, mis võtavad päeval oma roheliste osade (peamiselt lehtede) abil süsihappegaasi. Mullast saavad taimed juurte abil vett. Süsihappegaasist ja veest tekkivad valguse abil suhkrud, tärklis jt. ained (vt. Joonis 2.1). Seejuures eraldub taimest õhku hapnikku. Taimedes toimub fotosüntees, mis tähendab ainete tekkimist valguse toimel. Joonis 2.1 Põlemine
Nimi : Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lä...
Sisaldab häälepaelu, hääle tekitamine Hingetoru algab kõrist 6. - 7. kaelalüli kõrguselt. Kopsu osad on: peabronh, mis jaguneb puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kaheks kopsusagaraks. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0.2 0.3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Alveoolide ülesanne on tagada efektiivne gaasivahetus . Sissehingatud õhust liigub hapnik kapillaaride kaudu verre, verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas.
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi.
energiaallika kaasabil. Floeemirakud transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid Floeem ehk niineosa taime juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos). Ksüleemirakud transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest. Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina. Hapnikud aatomid lisanduvad fotosünteesil süsihappegaasi koosseisus. Fosfor on pärist mullast ning omastatakse vees lahustunud fosfaatidena.
CORDULEGASTER BOLTONI Cordulegaster boltoni on üks ilusamaid ja huvitavamaid kiilide liikmetest; Cordulegaster boltoni on väga eredalt ja omapäraselt värvitud: mustad ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA EL...
Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumklorii...
Lennuk Kevin Sepp 11a Lennuk (varasemalt ka aeroplaan) on õhust raskem lendav alus, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks,
VI A rühma mittemetalle nim kalkogeenideks. Väävel leidub looduses a)ehedalt b)ühenditena (püriit,vaskläik) Väävli allotroobid 1.monokliinne väävel väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid 2.plastiline väävel (ebapüsiv, seismisel muutub rombiliseks väävliks) 3.rombiline väävel looduslik ja püsiv vorm. Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2. meditsiin (väävlisalvid) 3.väävelhappe tootmine 4.musta püssirohu komponent. Divesiniksulfiid: Saamine: H2 + S= H2S Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel happega Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S. Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mü...
• Põllumajanduslik maa: 1)haritav maa, põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks 2)looduslik rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Seal inimesed karjatavad loomi või teevad heina. • Põllumajandust mõjutavad kliima, majandus ja majanduspoliitilised tegurid. Kliima koha pealt on oluline päikesekiirgus, soojus ja niiskus ning reljeef. Majanduslikust küljest mõjutab riigi suurus ja üldine sotsiaalmajanduslik tase. Majanduspoliitilisest küljest mõjutab Eestit tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Põllumajanduse areng areneb koos tehnoloogiaga, mille abil on võimalik toodangut tõhusamalt toota ja müüa. • Põllumajanduse spetsialiseerumine- riigi või piirkonna põllumajanduse keskendumine mingile kindla saaduse kasvatamiseks. Kasutatakse võimalikult kasulikult ära piirkonna kliimat, maastiku ja inimressursse. • Maailma loomak...
Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik. Kindlasti kahjulik on ka pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Mineraalained Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad mineraalaineid toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, sest elusorganismid ei saa ise mineraalaineid sünteesida. Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Makroelemendid Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes
Skulptuuride kaitsmine paatinaga Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest ko...
Lihtainena vesinikku Maal peaaegu ei esine, kuid ta kuulub väga paljude ühendite (vesi) koostisse. Lihtainena on vesinik värvuseta, lõhnata ja maitseta gaasiline aine. Ta on kõige kergem gaas, olles õhust ligi 15 korda väiksema tihedusega. Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks
Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. 2)Lihtaine omadused 2.1)Füüsikalised omadused: · terava lõhnaga · värvuseta · gaas · õhust ~2 korda kergem · vees väga hästi lahustuv · veeldub 33oC juures NB! 25% line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. 2.2)Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta onkeemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). 2.3)Allotroobid
Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma? Inimesed kiinduvad asjadesse kindla arusaama järgi. Ei kiinduta asja, mida ei taheta või millest ei hoolita. Inimese kiindumus võib olla hea kui ka halb. Inimene võib kiinduda asja niivõrd, et kui ta seda ei saa, mida tahab, siis ta võib käituta väga halvasti. Pahatihti on paljud kurjategijad kiindunud rahasse ja on selle saamiseks teinud kaaskodanikele liiga. Juhul kui inimene on kiindunud teise inimesse või isegi mõnda looma armastab inimene teda väga ja hoolitseb selle eest, et tema kiindumusobjektil oleks olla turvaline ja hea. Kiindumine ja sõltumine on tihedalt seotud. Inimene hakkab sõltuma sellest, millesse on ta kiindunud. Kurjategijad sõltuvad rahast ja armunud oma armsamast. Sõltumine millestki võib olla samuti hea või halb. Laps sõltub oma vanematest kuni täiskasvanuni saades. Vanemate kohustus ongi hoolitseda oma järeltulijate eest, kuid kui laps peaks sõltuma terve elu oma ...
· Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid · Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas · Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus. · Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda · Kiireneb kui CO2 hulk veres suureneb Kopsumaht: · Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. · Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku Hingamise tervishoid:
Õhk-vesi soojuspump Referaat 2011 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk- vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3. Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida
jõeorge ning luhtasid. Tavaliselt rabapistrik ise pesa ei ehita, vaid kasutab teiste lindude sobiva suurusega pesi vanade kõrgete puude otsas. Maapinnal või kaljudel pesitsedes piirdub ta vaid primitiivse alusvooderdise rajamisega. Viimastel aastakümnetel on rabapistrik asunud elama ka linnadesse, kus ta ehitab pesa tornide, kõrghoonete ja -rajatiste parapettidesse, tuulekastidesse, karniisidesse jm analoogsetesse kohtadesse. Rabapistrik jahib toitu õhust rabade, heinamaade ning luhtade kohal. Pereelu. Rabapistrik on monogaamne liik, moodustades paare kogu eluks. Pärast paaritumist muneb emane märtsis-aprillis 2-6 punakaspruuni tähnilist muna. Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad
keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Aurumine Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks on aurumine veepaagist kui vett soojendada. Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana: Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur 4. Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. Kasutatud info http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html
Samuti võib iga inimene, kel on olemas binokkel või linnuvaatlustoru, linde vaadelda seal, kus ise soovib. Loomulikult saab iga inimene osa võtta ka linnuvaatlusmatkadest, kus saab peale peamise eesmärgi ka seltskonnaga aega veeta ning lihtsalt loodust nautida. Sügis on selleks ka sobiv aeg, kuna siis pole veel kõik rändlinnud siit lahkunud, suur osa lehti on puudelt langenud ning seetõttu on kergem ka linde tabada. Kui inimesed on tüdinenud kiirest elust, saastunud õhust ja pidevast autoga sõitmisest või kodus istumisest, siis ideaalseks sügiseseks ajaveetmiseks annavad võimaluse räätsamatkad. Räätsad aitavad soos või rabas samblavaibal sisuliselt vee kohal õõtsuda. Nende abil saab minna sinna, kuhu ei pääse mitte ühegi transpordivahendiga ning kuhu ei vii mitte ükski laudtee. Veel parem on, see et, räätsad annavad võimaluse liikuda keskkonnasõbralikult astudes puutumatule rabapinnale sohu vajumata. Lähim koht, kus huvitavat
Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega. Muld ...
Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid. 1. Kirjeldada Rutherfordi katset. Alpha osakesi kiirusega 20000 km/s pommitati kuldlehele mille paksus oli mikromeeter. Osa hajusid aga üksikud osakesed põrkusid tagasi. Järeldus 1) Aatomis on palju vaba ruumi 2) Kogu positiivne laeng on koondunud ühte punkti (aatomi tuuma). 2. Kirjeldada Franck'i – Hertz'i katset. Balloon on õhust tühjaks pumbatud ja seda saab täita erinevate gaasidega. Katoodi ja võre vahel saab muuta pinget 0-30V, nõrk vastupinge on 0.5V. Kui katoodi kuumatada, väljuvad temast elektronid, mis hakkavad võre suunas liikuma. Kui nende kiirus on piisavalt suur siis nad lähevad võrest läbi ning jõuavad anoodile. Pinge tõstmisel 4.9V on märgata kollase helenduse tekkimist torus. Peale seda voolutugevus väheneb. Katsega on tõestatud elektronide lainelisus. 3. Sõnastada Bohr'i postulaadid
FLUOR 10.klass Tähis - F - Fluorine Mittemetall, halogeen VIIA rühma element Järjenumber on 9 Aatommass: 18,9984 +9|2)7) OMADUSI Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja keemistemperatuur -188,1 oC Fluori tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3 Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere - "voolama". Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega väga Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad
Bakterid väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest.
KLOOR - CL MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM ÜLDISELOOMUSTUS · VIIA rühma element, 3. periood · Järjenumber 17, aatommass 35,453 · Prootonite ja elektronide arv 17, neutroneid 18 · O.a. ühendites I kuni VII · Aktiivne mittemetall ja keemilstelt omadustelt halogeen · Lihtainena koosneb 2 aatomilistest molekulidest (Cl2), kus on mittepolaarne kovalentne side · Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7) OMADUSED · Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. · Õhust raskem (2,5 korda) · Sulamistemp. -100,98°C · Keemistemp. 34,6°C · Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikug...
Niisugune olukord esineb raudpleki(Fe) ja vaskneedi(Cu), tinatatud(Sn) pleki(Fe) või tsingitud(Zn) pleki(Fe) puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli, Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud(Sn) pleki(Fe) pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe-Sn. 3 Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO 2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks.
Millest algab tavaliselt tulekahju ja mis on põhilised tekke põhjused? Millised on erinevad tulekustutisvahendid ja kuidas neid võib liigitada? Mida oleks soovitatav teha põletuste korral ja kui rängad võivad olla erinevate astmete põletused? Ning mis asjad on plahvatused? 1. Põlemine Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine
Milliste sündmuste tulemusena toimus pööre II maailmasõjas teljeriikide kahjuks (El Alameini , Midway , Stalingradi lahingute tähendus)? 5. Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur-Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? - Vabastati Filipiinid - Okinawa vallutamine järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt - NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias - USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile Miks kaotasid teljeriigid sõja? 6. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused - Hukkus u 60 mln inimest sh 40 mln tsiviilisikut. Enim NSVL u 20 mln - Genotsiid juutide vastu- u 6 mln inimest Materiaalsed kaotused
Sealt seovad seda rohelised taimed mis fotosünteesil muundub co2 orgaanilisteks ühenditeks(nt suhkrud) ning eralduvad seejures õhku O2. Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus , ehk seega õhust raskemad. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma ,kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel tekivad pilved. Teadust, mis tegeleb murkide muutumise ja mojuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas murgid looduses muutuvad ja levivad, on vaja okoloogilisi teadmisi
tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O *soolad on valged kristalsed ained, enamasti vees hästi lahustuvad Kasutamine: Na2CO3 sooda, pesuvahendina; NaHCO3 söögisooda; NaCl keedusool, tähtsaim tooraine keemiatööstuses LEELISMULDMETALLID IIA rühma metallide aatomite väliskihi elektronvalem on ns2 [Mg(12):1s22s22p63s2] http://www.abiks.pri.ee
Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline , lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3 , lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20 oC juures , sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0 , Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline Ohutus : Kemikal on püsiv normaalrõhul ja normaaltemperatuuril. Vältida niiskust, otsest päikesevalgust, kuumust. Võib õhust niiskust koguda ja reageerides õhu CO2 `ga moodustada karbonaate. Vältida kokkupuuded veega (lahustumine on eksotermiline protsess), hapetega, osade metallidega (nt. Al, Mg, Sn, Pb, Zn), orgaaniliste materjalidega (nahk, vill), orgaaniliste halogeenühenditega, nitro- ja kloroorgaaniliste ühenditega, ammooniumsooladega, mõningate plastik- ja kummimaterjalidega. Naatriumoksiid, rektsioonil metallidega H2, reaktsioonil ammooniumsooladega NH3.
tabletid. õunarauatinktuur, ferrobioon ja raudaskorbiinhape. Rauasulamid Rauasulamid (vaata lähemalt sulamid) on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik (sisaldus harilikult kuni 4,5%). Eristatakse puhtaid (harilikult uurimisotstarbelisi) ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit, väävlit, hapnikku, lämmastikku, vesinikku ja teisi elemente; sulamisse satuvad need kütusest, toorainest, õhust või mujalt. Kasutatakse ka raua ja nikli sulameid(invar, platiniit).
maakera suudaks taastoota. Seega trambime ohtliku aktiivsusega meid ümbritseval loodusel ja kui me seda aktiivsust kiiremas korras ei vähenda, oleme lõpuks kõigest ilma, sest lõpmatuseni emake loodus seda kõike taluda ei suuda ning peagi annab ta ülerahvastatusele ja tarbimisele alla. Kaua ta ikka jõuab. See kõik viib lõpuks selleni, et mitmed looma- ja linnuliigid surevad välja, metsad ja looduskaunid kohad kaovad, puhtast õhust ja joogiveest saab unustus, ning lõpuks jäävad alles vaid haiged ja vaevatud tarbimishullud inimesed, kes võivad öelda, et nad valitsevad maailma, seda aga vaid seetõttu, et midagi muud selles maailmas enam polegi inimesed on kõik ära raisanud või hävitanud. Mida saaksime siiski oma keskkonna hoidmiseks teha, et ei juhtuks seda kõige hullemat? Esimene võimalus oleks hakata tarbima üha enam kodumaist kaupa, sest see vähendaks
vägivaldsusega. Nimelt olla viimased meie suurelaubalised sugulased lihtsalt ära hävitanud. Tolle aja kontekstis tähendas see muidugi kivide ja kaigastega loopimist. Aja möödudes võeti kasutusele palju tõhusamad relvad. Alustades mõõkadest ja lõpetades kaugmaaraketidega, mida võib tulistada kas või ümber maakera, seda meetrise täpsusega. Surmavad laengud võivad tulla maa pealt ja maa alt, merelt, õhust või isegi kosmosest. Kuid teatavasti on massihävitusrelvad keelatud ja neid on kasutatud tõesti väga vähe. Tegelikult on ju kõige laiemalt levinud tavalised automaatrelvad need, mis on mõrvanud enamiku sõdades hukkunuist. Lihtsalt ei ole ilus tappa miljoneid korraga, kui saab seda teha pika aja vältel mitmele põlvkonnale. Pikast sõjast on huvitatud paljud. Juhtivad maailmariigid nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, rääkimata
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9. Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad. (K. Kraus) 10. Aeg on kõ...
Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4.Pinnaehitus Juba enne Kuu-lende peeti tumedat ainet meredes ja basseinides vulkaaniliseks laavaks. Proovid on näidanud, et tegemist on tõesti basaldiks nimetatava vulkaanilise kivimiga. Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg
Miks on vaja kaitsta loodust? Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada. Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad mürkained tekitavad inimestele uusi haigui, ka selliseid, mida meditsiin ravida ei oska. Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me...
Toodetakse penseenist. F.Om: omapärase lõhnaga, värvusta, kristalne, vees häst ei lahustu, mürgine. Hästi lahustub piirituses. K Om.:õhu käes oks.(algus roosaks siis pruuniks), nõrgad happelised omadused. Kasutamine: plastmasside tootmine, nailoni, kaproni tootmine, mürkkemikaale, asperiini, lõhkeaineid, värvaineid, immutatakse aiaposte, et ei mädaneks. Tekib kala lihasuitsetamisel. EETRID R-O-P Oks.kergesti. tekivad perroksiidid.äärmiselt plahvatus ohtlik(eriti sest aurud õhust raskemad). Kuna ei teki vesiniku sidemeid tõuseb hästi lendu. Väga hea lahusti, vees lahustub hästi. Keemis temp 35 kraadi. Dietüül eeter- narkoos, eb. Kõrv.toimed.
Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35.
sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. · Arenes ka lennundus. 1900 aastal tegi oma esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ja 1903 aastal leiutasid vennad Wrightid õhust raskema lennuaparaadi. · 1909 aastal leiutas Backeland plastmassi, mis sai ka tema järgi nime bakeliit, mida nimetatekse uue ajastu kuulutajaks. · 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja, föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne.
Seade annab sooja isegi kõva pakasega, kuid siis on soojustegur kehvem. Seade ei vaja spetsialisti hooldust. Mis on õhk-õhk soojuspump? Õhk-õhk soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kusjuures ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist vaid toimub energia pumpamine. Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki)
Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhuvoolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Aasta keskmise temperatuuri kõikumine on väike, mõned kraadid alla 30º C. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Samuti muutub väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja
,,Laul iseendast" Pühitsen ennast ja laulan endast, ja mida tõeks pean, pead sinagi tõeks pidama, sest iga osake minus on võrdselt ka sinu. Uitan ja hulgun, kaaslaseks mu hing, Uitan niisama ja uurin kesksuvist rohukõrt. Siit mullast, sellest õhust pärit on iga lible mu veres, mu keel, siin olen sündinud, siin on sündinud mu isa ja ema ja nõnda neljandast põlvest saadik, ja mina, kolmkümmend seitse aastat vana, täiesti terve mees, nüüd algan ja tahan surmani laulda. Usud ja koolkonnad jäägu ootama otsust,
20. sajandil oli Venemaa majanduslikult üsna mahajäänud riik. Kuna Eestis oli kehtinud Balti erikord oli Eesti aladel haritus tase palju kõrgem, kui Venemaa aladel.See oli ka põhjuseks, miks Eestis hakkas arenema tööstus ja seda üsna kiiresti. Paljud Vene tööstused loodi just Eesti aladele, sest siinsetel aladel oskasid inimesed lugeda manuaali ja seetõttu kasutada erinevaid masinaid. Sellest kõigest võib järeldada, et Eesti riik ei tekkinud mitte tühjast õhust ning, et sellele aitasid kaasa mitmed tegurid. Suurimaks eelduseks nimetan mina Venemaa nõrgenemist, sest ilma selleta oleks Eesti riigi loomine olnud, kas võimatu või võtund palju rohkem aega. Kindlasti ei togi ka unustada rahvusliku ärkamist ja rahvuslike liikumisi, mis lõid ja suurendasid eesti rahva ühtsustunnet.
Leidub veel naftagaasides ja veidi lahustununa ka naftas Tekib rohkesti märgaaladel Kaevandustes koguneb metaan nii söekihtide peale kui ka vahele, tekitades seal tänapäevani plahvatusi Kütteks kasutatava võrgugaasi saamiseks puhastatakse looduslik gaas eeskätt süsinikdioksiidist ja väävliühenditest Värvuseta, maitseta ja lõhnata (gaasilekete kiireks avastamiseks lõhnastatakse võrgugaas) õhust kergem gaas Vees praktiliselt ei lahustu Kasvuhoonegaas, sisaldus atmosfääris pidevalt kasvab, suuremad metaanitootjad on riisipõllud Valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse ka metanooli ja ammoniaaki Nafta : Fraktsioneerivaks destillatsiooniks nimetatakse destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile: Gaasid-kütus(gaasiline kütus)
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, k...
Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulk- aaniline tuhk ning meresool. Atmosfääris leiduvate gaaside suhted Struktuur Õhurõhk ja tihedus atmosfääri kõrguse kasvades väheneb. Temperatuuriprofiil on seevastu veidi keerulisem. Maa atmosfääri saab jagada viieks kihiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
