Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse kustutamata lubja kuumutamisel koksiga Puhas etüün on värvuseta, lõhnata ja õhust veidi kergem gaas Õhu käes põlev etüün kollase tahmava leegiga. Etüünhapnik leeki kasutatakse metallide lõikamisel ja keevitamisel. Etüüni tähtsus keevitusgaasina aga langeb.
elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub valjahigamisel
metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Näiteks terases ja malmis on lisanditeks raudkarbiidi (Fe3C) või grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad
Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satub atmosfääri organismide hingamise või orgaanilise aine põlemise tulemusena. 2 Tootjad (taimed, vetikad, paljud bakterid) võtavad õhust süsinikdioksiidi ning valmistavad sellest fotosünteesi käigus orgaanilisi ühendeid. 3 Tarbijad (loomad) toituvad taimedest, andes süsinikuühendeid mööda toiduahelaid edasi. Enamik nende tarbitud süsinikuühendeid lagundatakse ning rakuhingamise tulemusena vabaneb süsinik süsinikdioksiidina ning läheb tagasi keskkonda, osa süsinikust jääb orgaanilistes ainetes loomade kehasse. 4 Taimed ja loomad surevad
puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri); ° lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel(2%). Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. CO2 kogus on praegu suurim möödunud 420 000 aasta jooksul ja tõenäoliselt suurim isegi viimase 20 miljoni aasta jooksul. Viimasel 20 Me t aan o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. o Metaani ° eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest.(28%) (riisikasvatus toidab ligi 60% maailma rahvastikust) ° paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) ning prügilatest.(10%) ° moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.(33%)
...2kihti Äärmisel juhul 3, sõltub pahtliliigist Muidu hakkab mullitama.Muidu hakkab mullitama. 15. Millist pahtlit kasutatakse sügavamate aukude täimiseks ja miks? Kips ja täitepahtlit, sest täidab augud ära.Kips ja täitepahtlit, sest täidab augud ära. 16. Millist pahtlit kasutatakse puitpindade pahteldamiseks ja miks? Puidupahtlit, sest puitpind vajab spets pahtlit.puidu omadused on teised-puidupahtel peab olems elastne, kuna puit võtab õhust niiskust.Puidupahtlit, sest puitpind vajab spets pahtlit.puidu omadused on teised- puidupahtel peab olems elastne, kuna puit võtab õhust niiskust. 17. Kuidas kasutatakse kuivpahtlit? Võtta piisav kogus vett (paki peal olemas), lisada pahtlisegu, Võtta piisav kogus vett (paki peal olemas), lisada pahtlisegusegada , vajadusel lisada vett ja vöibki tööle asuda., segada , vajadusel lisada vett ja vöibki tööle asuda.
Fotosüntees KT4 Fotosüntees. Süsinik moodustab peaaegu poole taimede kuivainest. Valdava osa süsinikust saavad taimed õhust. Selleks, et taim saaks kasutada õhu süsihappegaasi, on vajalikud kindlad tingimused: valgus ja klorofülli olemasolu. Rohelised taimed on autotroofsed organismid. Loomad, inimesed ja klorofüllita taimed kasutavad toiduks roheliste taimede toodetud orgaanilisi aineid, nad on heterotroofid. Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes nimetatakse fotosünteesiks.
kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse. Viskoosne vedelik,seguneb hästi veega,värvitu,magus maitse,lahtistava toimega. Kasut. kosmeetikaap.,hoiab niiskustasakaalu. Põlemine.-dekanool-C10H21-OH+O2--10CO2+11H2O Keemil.püsivuse põhj.-Sidemed tugevad(C ja O vahel) MTBE- CH3OC(CH3)3 kasut.lisandina ökoloogilise bensiini tootmisel.saastab vett.dietüüleeter-CH3CH2OCH2CH väga lenduv,aurud õhust raskemad.plahvatusohtlik. etüül-CH2CH3;METÜÜL-CH3;PROPÜÜL-CH2CH2CH3;DIOOL-OH
Omadused: süsiniku stabiilseim oksiid Sulamsitemperatuud -78 C° Värvitu Keemistemperatuud -57 C° madalate kontsentratsioonide korral on gaas lõhnatu. Lahustub hästi vees teatud määrani. Kõrgemate kontsentratsioonide korral terav ja hapu lõhn Suhteline tihedus on 0,82. Õhust 1,5 korda raskem Süsinikku 27,3% ja hapnikku 72,1% Leidumine: Atmosfääris Taimses ja loomses biomassis Kivimites Õhus Kasutusalad: Toiduainete külmutamine Veeldatud või gaasilises olekus süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses toidu jahutamiseks, kiirkülmutamiseks ja külmutamiseks toidu transportimise ajal. Tulekustutid Süsihappegaasi omadus põlemist mitte toetada võimaldab selle kasutamist tulekustutites. Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine Süsihappeg...
Välispoliitika Nõudis "rahu läbi tugevuse" Eesmärgiks NSV Liidu vallutuspüüdluste ohjeldamine Suhete parandamine NSV Liiduga 1987 a külastas Gorbatsov Reaganit USAs, kus kirjutati alla lepingule, mis kutsus hävitama kõiki keskmise tegevusraadiusega maapealse baseerumisega USA ja NSVL tuumarelvi. "Tähesõdade programm" Strateegiline kaitseinitsiatiiv Eesmärgiks vastase rakettide hävitamine enne nende kohalejõudmist, seda nii maalt kui õhust. Psühholoogiline mõju tuumaarsenali suurendamine kaotas mõtte, vaja analoogilisi ülikalleid uuringuid. Visiit Moskvasse 1988 külastas Moskvat Koheldi venelaste poolt kui kuulsust Gorbatsovi palvel pidas Reagan kõne Moskva Riiklikus Ülikoolis vaba turumajanduse teemal Viimased eluaastad Alates 1994 aastast põdes Alzheimeri tõve Suri 93aastasena oma California kodus. AITÄH KUULAMAST!
keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Kloori leidumine Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena. Kloori omadused Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi).
Leidumine Leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides. Maa atmosfääris on umbes 21% hapnikku ja seda tekib pidevalt juurde fotosünteesi käigus.Leidub ka ühendites nt: oksiidid, happed , alused, soolad aga ka paljudes orgaanilistes ühendites. Tähtsus Elusorganismid kasutavad õhust saadavat hapnikku oma elutegevusel.Elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele.Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). •Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest. •Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie
vajamineva energia impordi teel. Eesti toodab umbes 90% oma tarbitud energiast ise cnoing onselles arvestuses Euroopa liidu liikmesriikide hulgas. Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul. Euroopa võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Doonau ja Volga jõel. Rapsiõli Rootsis ja Slovakkias kasutatakse rapsiõlist toodetud diislit mootorkütusena. Tuuleenergia Suurimad tuuleenergia tootjad on Saksamaa, Hispaania ja Taani. Tuuleelekter katab Taani energiavajadust 34% võrra. Energiaprobleemid Tuumaelektrijaamad võivad plahvatada. Fosiilsete kütuste
Vesinik Kenert Künnapuu Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatom loosneb ühest elektronist ja ühest prootonist. Lihtainenena esineb vesinik dimeerina (H2) ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1 Füüsikalised omadused Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores
Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm ilus on, siis püütakse kiirelt vajalik toiduhulk ja saab jälle rutata mune soojendama. Koorunud pääsupojad viibivad pesas süüa oodates harilikult tavaliste ilmade korral ligi kolm nädalat, lendamas võime neid kohata alates juuni keskpaigast. Räästapääsuke püüab toitu õhust, tavaliselt kuuluvad tema toidulauda väikesed mardikad, sääsed ja kärbsed. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on ka rändlind. Räästapääsuke ei kuulu looduskaitse alla. Kasutatud allikas : www.sunsite.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes (grammides) N ; P ; K ; C ; O ; H ; Ca ; Mg ; S. Lisaks on taimedele olulised väiksemates kogustes (milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6
3) selgroogsete luudes 1) gaas 1) tahke (allotroopia!) Füüsikalised 1. punane 2) värvuseta, lõhnata, maitseta omadused pole mürgine, tuleohtlik ega 3) vees vähelahustuv helendamisvõimeline 4) õhust veidi kergem (M=28g/mol) ei sula 5) keemistemperatuur 196°C 2. valge mürgine, tuleohtlik ja helendab sulamistemperatuur 44°C 1) tavalistel tingimustel väga inertne 1) keemiliselt aktiivne mittemetall Keemilised omadused N2 + O2 2NO (kõrge temp) hapnikuga P + O2 P4O10
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises
aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati 1980.te algul 85...90 tuhat paari. Hiidkolooniates on kuni 10 tuhat haudepaari (Matsalus, Linnulahel). Arvukus suureneb eriti jõudsasti siseveekogudel. Praegu on LääneEesti hiidkolooniad veidi kahanenud ja üldine arvukus on stabiliseerunud 50...100 tuhande paari juures. ÖKOSÜSTEEM
energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. tuuleenergia tootmismaht (GW) Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE Soojuse tootmiseks kasutatakse päikesekütteseadmeid Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb
Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peale Prantsuse valitsus evakueeris Pariisi 14.juunil sõitsid Saksa väed Pariisi 22.juunil 1940 kirjutas Prantsusmaa alla vaherahule Saksamaaga Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk- murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi" Mereblokaad. lahingu- ja kaubalaevade ründamine Saksa lennuvägi ründas Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele Hilissügis- Hitler loobus kavas paisata maavägi üle La Manche´i väina Tegurid, mis tagasi Suurbritanniale edu - Briti peaminister W. Churchill lasi toota hästi palju lennukeid, pimendati linnad, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi
Lämmastik (N) Aatomi ehitus Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik asub perioodilisussüsteemi V A rühmas ja 2. perioodis. Lihtaine omaduses Lämmastik on mittemetall, lõhnata, värvita, maitseta, õhust natuke kergem gaasiline aine, vees väga vähe lahustuv, aatommass on 14.01, ei ole mürgine, vedeldub temperatuuril -195. Kerge rõhu all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2
sajandil oli suureks ohuks metsatustumine, kuid 20. ja 21.sajandil uute korraldusmeetmete käsile võtmine on aidanud probleemi vähendada. • Praegu raiutakse maha alla 1% metsast aastas ning pööratakse väga suurt tähelepanu uude puude istutamisele. Joonis 3: Istutatud noor kuusik Keskkonnaprobleemid • Keskonnaprobleemid Kanadas seoses metsandusega on kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, sest puude vähenemisel ei seota õhust enam nii palju CO2 ära. • Samuti on väga suureks probleemiks bioloogilise mitmekesisuse kadumine elukohtade hävitamise tõttu Kasutatud materjalid • https://en.wikipedia.org/wiki/Forestry_in_Canada • Joonis 1: https://jiyeon-geography-forest.weebly.com/5-types-of-commercial-forests.html • https://et.wikipedia.org/wiki/Metsandus • http://www.nrcan.gc.ca/forests/canada/conservation-protection/17501 • Joonis 2: https://www.sciencedaily
tuur on 801°C ja kristalne aine, mis keemistempera- tuur on 1465 °C. on valge värvusega. Pole mürgine. Väävel- Keemistempe- Tihedus _ Värvusetu terava Veega reageeri- dioksiid SO2 ratuur on -10°C, on õhust lõhnaga mürgine misel sulamistempe- raskem. gaas. moodustub ratuur -75.5°C ebapüsiv väävlis- hape. Võib olla
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi ...
SO3 – lenduv vedelik, põleb, reageerib veega H2O + SO3 → H2SO4 NO – neutraalne oksiid, läbipaistev, mürgine, veega ei reageeri 2NO + O 2 → 2NO2 NO2 - punakas, mürgine gaas, reageerib veega 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2 N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega
on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2 Füüsikalised omadused: värvuseta, kristallsed, hügroskoopsed(imavad õhust niiskust), etanoolis, kuumas vees lahustub hästi, mürgine Kasutamine: polümeeride valmistamiseks, värvained, ravimid, parfümeerias,
7. Alkaanid on veest kergemad. 8. Alkaanid ei märgu ega lahustu vees, seega nad on hüdrofoobsed ained. 9. Alkaanid on keemiliselt kõige passiivsemad orgaanilised ained. 10. Alkaanidel esineb 3 liiki keemilisi reaktsioone: põlemine, pürolüüs ja asendusreaktsioonid halogeenidega (halogeenimine). 11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16
NIISKUS Suhteline (relatiivne) niiskus- õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe. või RH (- või %). Absoluutne niiskus- on ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Niiskus ehitusmaterjalides Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: auruna, veena, jääna Niiskuse liikumapanevaks jõuks on: - -Suhtelise õhuniiskuse erinevus (,RH) - Niiskussisalduse erinevus (u, w,) - Rõhu erinevus (pcap) Niiskus satub materjali: ehitusniiskusest: pinnaseniiskusest; sademetest; ekspluatsioonilisest niiskusest; hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust); kondentsveest. Materjali niiskussisaldus sõltub: - Ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) - Temperatuur...
VÄÄRISGAASID • 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? PtF6 + Xe oranz kristalne aine,F2 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 63 m3 He kulub . 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? I maailmasõja ajal 1915.a
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamin...
LENNUK Lennuk on õhust kergem, inimest kandev lendav seadeldis. Lennuk • Püsib õhus kandepinna aerodünaamilise tõstejõu toimel ning sellel on tõmmet tekitav jõuseade. • Peamised osad: • Tiib • Kere • Kiil • Stabilisaator • Jõuseade • Telik Liigituvad • Sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: • Monoplaan • Biplaan • Vaidtiib • Partlennuk • Tandemskeemis lennuk • Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. • Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. • Maailma suurim reisilennuk oli aastani 2005 Boeing 747, siis hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kasu •Kiirem transport ühest kohast teise •Mugavus •Saab teha aerofotot •Sõjategevuses kasulik Autorist • Felix du Temple – monoplaan 1874.a (lendas paar sekundit) • Clement Adler – lendas 50m 1890.a (tema lennuk oli esimene mootori jõul töötav õhusõidu...
Kiililised 2007 Üldiseloomustus Pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Kiililised on röövtoidulised, kes püüavad saaki õhust. Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi, millega lennul putukaid püüda. Kiilidel on tugevad lõuad. Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega. Harilik vesineitsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel ühtlaselt isase tiivad on vähemalt osaliselt tumedad, sinise helgiga Tumekõrsik eestiivad ja tagatiivad on ühelaiused tiivad kitsenevad alusel järsult Sarvikliidrik
Kolmanda vaatlejaga on asi kõige keerulisem – tema vaatab veepinna poole nii suure nurga all, et tema silma jõuavad vaid veekogu põhjast tagasi peegel- dunud kiired. Miks see nii on, seda selgitame järgmises õppetükis. Kas valguse levimise Õhust erinevatesse ainetesse levimisel muutub valguse levimise suund eri- kiirus on alati ühe- neva nurga võrra. Näiteks valguse levimisel õhust klaasi murdub valgus sugune? rohkem kui õhust vette levimisel. Seega on sama langemisnurga korral mur- dumisnurk klaasis väiksem kui levimisel õhust vette. Erineval määral muutub seejuures ka valguse levimise kiirus. Vaakumis (tavamõistes tühjuses) on valguse kiirus kõige suurem – ligikaudu 300 000 km/s. Kõikides keskkonda- des on valguse levimiskiirus sellest väiksem
Aastal Ferdinand von Zeppelin võitlejasüksuse UABC (Union Army Balloon Corps) ridades esimesena lendas õhulaevaga sõjaolukorras. Järjekordne edasiminek õhulaevanduses tehti 1884. Aastal, kui esimene täies mõõtmeis kontrollitav elektriga töötav õhulaev nimega La France lendas 8 kilomeetrit 23 minutiga. Tegemist oli väga innovatiivse saavutusega, aga kahjuks polnud need lennumasinad vastupidavad ja kohe eriti õrnad. Selletõttu lõpetati nende tootmine ja liiguti edasi õhust raskemate lennumasinate poole. Esimesed lennukite joonistused olid väga algelised. Näiteks 1716. Aastal avalikustati Emanuel Swedenborgi poolt algeline vorming lennumasinast, millega õhus võimalik lennata. Lennumasin koosnes kergest raamistikust, mille külge oli kinnitatud tugev purjeriie. Lisaks oli kaks algelist tiivakujutist lisatud raamile, mis olid omavahel tasakaalus, et nad üksteist ei takistaks ega nende omavahelist tööd ei segaks
Fostosüntees: on protsess, kus valgusenergia muudetakse keemilise sideme energiaks (lähteained: H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 ) Valgusstaadium: (valgus vajalik, lamellides) 1) fotofüüsikaline faas valguskvandi neelamine klorofülli poolt (e haaratakse elektronkandjate poolt seotakse NADPga) 2) fotokeemiline staadium vee molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia
Vikerkaar ja virmalised Iga veepiisk on oma moodi unikaalne: võrreldes prismaga on igal veepiisal erinev kuju ja koostis. Kui päikesevalgus tungib veepiiskade sisse, siis päikesevalgus jaguneb punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, helesiniseks, siniseks ja violetseks valguseks. Ühelt poolt piirab vikerkaart punane värvus, millest edasi läheb infrapunavalgus ning seda me ei näe ning teiselt poolt piirab lilla vagus, mis edasi läheb ultravioletseks valguseks ning seda me samuti enam ei näe. Kui päikesekiir läheb hõredamast keskkonnast tihedamasse (õhust vette), siis päikesevalgus jaguneb paljudeks erinevaks spektri värvuseks ja iga värvi valguse kiirus sõltub selle sama valguse sagedusest. Violetne valgus murdub veepiisas nüridama nurgaga ning punane teravama nurgaga all. Kui igat värvi valgus läheb uuesti tihedast keskkonnast hõredasse, siis see uuesti murdub ning levib edasi. Tänu valguse murdumi...
Kordamis küsimused kontrolltööks Tihedus, kiirus 1. Mida näitab tihedus?(valem+ühik) 2. Kuidas sõltub tihedus temperatuurist ja gaasil õhust? 3. Seleta mida tähendab kui keha tihedus on 700kg/m³ 4. Seleta mõisted: trajektoor, teepikkus, kiirus(+valem), ühtlane ja mitte ühtlane liikumine. 5. Kuidas arvutatakse keskmist kiirust? 6. Mis on taustkeha? 7. Liikumise suhtelisus? 8. Tuleb osata · Teisendada m/s -> km/h · Leida suhtelist kiirust · Lahendada graafilisi ja tavalisi liikumis ülesandeid. Vastused 1
Fotosüntees, hingamine 8. klass Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Fotosüntees on valguse toimel toimuv keerukas mitmeastmeline protsess. 6CO2 + 12H2O = vaheetapid = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Õhust CO + mullast vesi H O = glükoos + vesi + hapnik O 2 2 2 Protsessiks on vaja süsihappegaasi (CO ) ja vett (H O) ja energiat (valgus) 2 2 • Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: • valguse tugevusest • süsihappegaasi konsentratsioonist õhus • taimede varustatusest vee ja mineraalainetega • taime seisundist • temperatuurist • lehe vanusest • taimeliigist...
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesiniku aatomi tuumas on ainult üks prooton, mille ümber tiirleb üks elektron. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest, mis on õhust 14,5 korda kergem. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Ta on kergesti süttiv aine. Vesiniku keemistemperatuur on -253 kraadi.
mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed. Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974. aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa arvatud õhust, laevadelt ja teistelt merealustelt, merepõhja uurimisest või kaevandamisest tulevnev ja igasugune maismaapõhine saaste. Leppe üldine põhimõte oli kirjas artiklis 3, mille järgi kõik osapooled nõustuvad teatud ainete, mis oli esimeses lisas välja toodud ohtlike ainetena, Läänemerre sattumist ära hoidma. Konventsioonis ka oli märgitud nimekiri tervistkahjustavatest ainetest, mille merekeskkonda sattumist pidid riigid võimaluste piires vähendama.
7.Jahutatud joogipudeli "higistamise" dünaamika uurimine. Hoidsin kraanist villitud veega plastpudelit külmikus tempraturil +5 kraadi, ligikaudu 3 tundi. Jargmsena asetasin pudeli lauale toatemperatuuril ning mõne aja möödudes oli pudel väljaspoolt niiske. Sellist nähtust ei saa nimetada hingistamiseks kuna vesi pudeli peal on tekkinud sinna väljast poolt, mitte seest. Põhjus märgunud pudelel on jargmine: õhk koosneb alati mingil määral vest, seda siis gaasilisel kujul, kui õhk on soe, siis vee molekule on seal rohkem, külmas keskkonnas on vee kogus õhus tunduvalt väiksem. Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laial...
LENNUK VADIM ALEKSEEV MIS SEE ON? õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis püsib õhus tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid Sõjalennukid transpordilennukid(reisi- ja kaubalennukid) õppe- ja treeningulennukid ning eriotstarbelisteks lennukid: näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid AJALUGU Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid (1903 aastal) Oma esimest õnnestunud lendu meenutas Orville Fright hiljem järgmiselt: "Esimene lend kestis ainult 12 sekundit, mis on lindudega võrreldes väga tagasihoidlik, kuid ometi oli see maailma ajaloos esimene lend, mille puhul masin koos inimesega omaenda jõul vabalt õhku tõusis, ..." SÕJALENNUKID Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need olid väga tõhusad...
teadvusekaotust. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest laseb läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust.5 3 https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsihappegaas (03.02.16) 4 https://turismimojud.wikispaces.com/CO2 (05.02.16) 5 http://www.lenntech.com/carbon-dioxide.htm (05.02.16) 6 3.1. Süsihappegaasi ajalugu Süsihappegaas oli üks esimesi gaase, mida kirjeldati õhust erineva ainena. 17. sajandil täheldas flaami keemik Jan Baptist van Helmont, et puusöe põletamisel kinnises anumas on järelejääva tuha mass väiksem kui algse söe mass. Tema tõlgendus oli, et ülejäänud süsi muutus nähtamatuks aineks või gaasiks.6 Süsinikdioksiidi omadusi uuris põhjalikumalt 1750. aastatel soti füüsik Joseph Black. Ta leidis, et lubjakivi (Loe: kaltsiumkarbonaadi) kuumutamisel ja hapetega töötlemisel saab toota süsihappegaasi
Operatsiooni juht, Rundstedt – Saksa väejuht 6. Operatsioonis osalesid: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Vaba Prantsusmaa (Charles de Gaulle’I poolt rajatud vastupanuliikumine eksiilis), Uus-Meremaa, Holland, Norra ja Poola – nende ühinenud jõudude suuruseks oli 1 miljon sõdurit. Vastas oli Saksamaa 380000 mehega. 7. Teine rinne kaart: Utah, Omaha – USA; Gold, Juno, Sword – britid ja kanadalased 8. Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt. Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 1500 langevarjudel ja ülejäänud plaanereil. Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel. Kell 3 öösel algas Briti Raskepommitajate rünnak mererannikul olvevale kümnele tähtsamale Saksa
tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga. PAH Mida teha? Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad. Kahjuks küll umbes pooled linnud kannatanud lindudest lastakse tagasi merre. Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal.
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Põlevad õhus Jagunemine: > Maagaasiks > Vedelgaasiks > Tehisgaasiks > Biogaasiks > kaasnev gaas Põhiliselt metaan Leidub koos naftaga või eraldi Lõhnatu ja värvitu Suurimad leiukohad: > Venemaal > Iraanis > Ameerika Ühendriikides Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Generaatorgaas Kõrgahjugaas Kasutatakse mitmes tööstusharus ja majapidamisgaasina Propaan ja butaan Vedelas olekus, põleb gaasina Kasutatakse > Majapidamisgaasina maagaasi asemel > Metallide lõikamisel > Kuumutamisel > Jootmisel > Soojapuhurite > Soojakiirgurite küt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
