maa kliima oluline mõjutaja elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks · Seotud organismide energeetikaga; · Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes · elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE · Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides oluline bakteriaalses ainevahetuses
Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Kesklaiusteni jõudes on ta nii jahtunud, et laskub alla ja tekitab subtroopilise kõrgrõhkkonna tsooni. Ookeanil on selles tsoonis nõrkade tuulte vöönd, nn. "hobuste laius". Sealt suundub osa õhku ekvaatori suunas ning Coriolis'i jõu toimel tekivad põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid. Seda õhuringlust nimetatakse Hadley rakuks. Teine osa subtroopikasse jõudnud õhust pöördub pooluse suunas ja seda kallutab Coriolis'i jõud itta. See on parasvöötme läänetuulte tsoon. Jugavoolud Ferreli raku tugevad läänetuuled tropopausi all. Tuule kiirus mõne km kõrguses ja mõnesaja km laiuses "tuuletorus" suurem kui 20 m/s; äärmisel puhul üle 125 m/s. Ekvaatori suunast tulnud soe õhk kohtub 60. laiuskraadi lähistel pooluse suunast tuleva külma õhuga. Õhumasside segunemist ei toimu ning neid jääb eraldama polaarfront
niiskusest. Aktiivne korrosioon hakkab tekkima õhu suhtelisel niiskusel 50. See tingib vajaduse suruõhku enne kasutamist kuivatada. Enamkasutatavd suruõhu kuivatamise meetodid on kuivatamine õhu jahutamise teel, õhu kuivatamine adsorptsioonkuivatuse teel ja õhu kuivatamine absorptsioonkuivatuse teel. Õhu kuivatamine jahutamise teel põhineb asjaolul, et jahtumisel õhu kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. Õhu kuivatamine adsorptsioonmeetodil põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt geeliks nimetatava ränioksiidi graanuleid. Õhu kuivatamine absorptsiooni meetodil põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist.
Kultuurtaimede kasvatamine põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna, põllumajandusloomade söödana ja toorainena paljudele kergetööstusharudele.Iga elusolend vajab olemasoluks ja kasvamiseks toitu. Taim toitub põhiliselt veest, min ainetest ja süsihappegaasist. Neid saab ta väliskeskkonnast. Vesi ja min soolad võetakse vastu mullast, süsihappegaas õhust. Taim peab need ained muutma orgaaniliseks aineks, mis on keeruline protsess ja see saab toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Tähtsamateks väliskeskkonna tingimusteks, mis mõjutavad taimede elutegevust on: vesi, päikesevalgus, temperatuur, muld ja õhk. Vesi piisavalt vett, kuna väliskeskkonnast saadud ainetest tekib org aine ainult siis kui nad on lahustunud olekus. Org aine loomiseks kulub taimes hulk energiat, mida saadakse päikesekiirguse näol.
· Saksamaa vallutas rannikulinnad ja suundus Pariisi peale. · Prantsuse valitsus jättis Pariisi maha. · 14. juunil sõitsid Saksa väed linna. · 22.juunil 1940 kirjutas Petaini valitsus alla vaherahule Saksamaaga. · 2/3 riigist läks Saksa sõjaväe kontrolli all. · Hitler lootis asjatult, et Briti valitsus loobub sõjapidamisest. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. · Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? · Briti peaminister W. Churchill, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi.
rakuhingamisahela protsessidele) süntees toimub, nagu enne juba märgitud, lamellide membraanides seega: - valgusstaadiumi sisenditeks on ja H2O - reaktsioonide toimumiseks on vaja NAD, ATP ja fosfaate - valgusstaadiumite väljunditeks on : NADPH, ATP ja O2 pimedusstaadiumist pikemalt - pimedusstaadiumi reaktsioone kutsutakse ka Calvini tsükliks - reaktsioonid toimuvad stroomas - kokkuvõtlikult toimub pimedusstaadiumis see, et õhust pärinev CO2 seotakse orgaanilistesse molekulidesse - reaktsioonid on tsüklilised (sarnaselt hingamisahela reaktsioonidele) - Calvini tsükli otseseks väljundiks on 3-süsilikuline suhkur, mis on aluseks teistele algmolekulidele seega: - sisendiks on ATP, NADPH, CO2 - väljunditeks on C3H6O3 (2*C3H6O3 = glükoos); NADP, ATP ja fosfaatrühmad fotosünteesi tähtsus: - taimed toodavad enda tarbeks orgaanilist ainet. * kõik autotroofse organismi rakud ei ole fotosünteesivõimelised.
Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi. Kui osoonikiht õheneb siis jõuab maale lühilaineline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimesel nahavähki ja katarakti. Ultraviolettkiirgus hävitab nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise
tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi
valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes. KO2 kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 = KO2 Ta on tugev oksüdeerija . reageerivad hästi süsinikdioksiidiga.kasutatakse kaaliumhüperoksiidi õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga . 2KO2 + Na2O2 + 2CO2 = Na2CO3 + K2CO3 + 2O2 2KO2 + 2H2O = 2KOH + H2O2 + O2 Kaaliumioonid mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste tasakaalu, stabiliseeri
vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast. Priestley oli hämmingus: üks hiir elas õhus 15 minutit, teine aga elas hapnikus kaks korda kauem. Ta hingas ka ise uut õhku ja koges, et hingata on kergem. · Rooma õhk Läbi Reutersi saame teada, et peale kõikide teede Rooma viimise seostub Roomaga ka fakt, et sealne õhk on täis erinevate joovet tekitavate ainete osakesi. Asja uurinud doktor Angelo Cecinato sõnul on leitud õhust kokaiini, marihuaanat, kofeiini ja nikotiini osakesi ning suurim kontsentratsioon olevat narkootilistest ainetest Sapienza ülikooli ümbruses. Siiski ei tasuvat sellest uurimusest järeldust teha sealsete tudengite harjumuste kohta. Taoline uurimus kokaiiniosakeste õhus leidumise kohta on maailmas esimene ning selle käigus uuriti Roomast, Toronto lõunaosast ja Põhja Aafrikast võetud õhunäidiste koostist. Kõigist kolmest
protsessi Millised on parimad võimalused riiete kuivatamiseks Riiete kuivatamisel tuleb meeles pidada kolme tähtsat asja: · Kõrge temperatuur suurendada molekulide arvu, mis muutuksid veeauruks. · Õhu liikumine on tähtis, et niiske õhk kantaks kuivatist välja ja vältida riiete liikset niiskumist. · Madal niiskuse tase et aurumine toimuks püsivalt ja veemolekulid ei naasneks riitele õhust. Kokkuvõte Tänu kuivatusmasinate leiutamisele on inimestel palju lihtsam elu. Paljude jaoks on väga tüütu talvel pesukuivatamine väljas. See oligi üheks põhjuseks, miks leiutati kuivati. Leiutamise algul oli kuivati väga harv nähtus kodupidamises, aga mida aeg edasi seda rohkem neid omama hakati. Kasutatud kirjandus 1. http://www.explainthatstuff.com/how-clothes-tumble-dryers-work.html 2. http://inventors.about.com/od/wstartinventions/a/washingmachines_2.htm
Ivan Aivazovski Referaat Koostaja: 2011 Ivan Aivazovski Ivan Konstantinovits Aivazovski sündis 1817. aastal Feodossias ning suri 1900. aastal. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis peamiselt merd ja taevast. Lapsepõlv ja õpingud Poisi kunstianne avaldus juba varakult, kuid et pere oli vaene ega jõudnud osta paberit, siis joonistas ta söega valgetele majaseintele. Ta oli ka muusikaliselt andekas ja õppis iseseisvalt kitarri mängima. Esimesena märkas tema annet arhitekt Jakov Koch, kes andis talle ka esimesed kunstialased õppetunnid ning andis talle pliiatseid, pabereid ja värve. Koch soovitas ka linna kuberneril Aleksandr Kaznatsejevil noorele andele tähelepanu pöörata. Kaznatsejev saatiski poisi õppima alguses Simferoopoli Gümnaasiumisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta saabus 28. august 1833. Aivazovski asus õppima p...
vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Faasid Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www
suurendamisega. Tehnikasse ja tehnoloogiasse investeeritakse vähe, sordi- ja tõuaretusega ei tegeleta. Intensiivset põllumajandust kasutatakse peamiselt arenenud riikides. Ulatusliku mehhaniseerimise, mineraalväetiste ja pestitsiidede kasutamise, sordi- ja tõuaretamisega ning saavutatakse väga suur toodang. Äärmuslik näide on loomafarmid, kus loomadel on vähe ruumi. 8. Niisutuspõllumajandus. Kasutatakse peamiselt rohke päikesepaistega kuivades piirkondades. Põldu võidakse niisutada õhust, maapinnalt ja maa-alt. Liigne niisutamine võib suurendada muldade sooldumist. Tammid ja kanalid, mis juhivad jõevee kõrvale, hävitavad põliselanike elukeskkonda, kaovad loomade jootmiskohad ja loomad tõrjutakse aina kuivematele aladele. 9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon, tööstus- ja põllumajandusreostus, valed
mitte. Mina kui kolmeteist aastane tüdruk väikesest Eesti linnast ei tea kindlasti neid kõige suuremaid õnne allikaid. Kuid mul on veel elu ees, elu koos õnne ja kurbusega. Ning ma võin päris kindel olla, et oma eluteel näen ma veel palju asju mis teevad mind õnnelikuks. Õnnelikuks kui teevad mind praegused asjad. Üldiselt öeldes leiame me õnne igalt poolt. Leiame seda igapäevasest elust, tulevikust, minevikust ning isegi õhust. Õnn on igal pool meie ümber. Vahest on seda rohkem kuid vahest täidab ruumi kurbus. Kuid lõpuks saavad ikkagi kõik õnnelikuks. Millalgi on alati kõik õnnelik!
4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna 5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel 24.Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem! Fotosüntees: CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes 6 CO2 + 12 H2O + footonid → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O C moodustab peaaegu poole taimede kuivainest, mis omastatakse valdavalt õhust Et taim saaks õhu süsihappegaasi kasutada, peab olema valgust ja klorofülli Hingamine kujutab endast orgaaniliste ainete, esmajoones süsivesikute oksüdatsioonilist lõhustamist süsihappegaasiks ja veeks. Hingamine seob energia ja orgaaniliste ainete esmast kogunemist - fotosünteesi - teiste füsioloogiliste protsessidega. 25.Mis on taimede kasv? Mis on taimede areng? Kasv: taimede mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud struktuurielementide juurdetekkimisest
oma ametlikust neutraliteedipoliitikast. Helsingi nõupidamine ja selle tulemused - vt ülevalt Strateegiline relv - tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud). SALT-1 –vt ülevalt SALT-2 – vt ülevalt START-1 – START-2 - Idalepingud - üleval Tähesõdade programm – USA strateegiline kaitseinitsiatiiv, eesmärgiks vastase rakettide hävitamine enne nende kohalejõudmist, seda nii maalt kui õhust. CSCE – vt ülevalt OSCE – II - III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemisel iseseisvunud riigid. Mitteühinemisliikumine - 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. Islamifundamentalism – Kui riigis saavad võimule vaimulikud ja kõik peavad alluma islami usu reeglitele. SOTSIALISMILEERI LAGUNEMINE
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas
Reostus ja eutrofeerumine Õppejõud Peeter Pall REOSTUS Joonis 1. Peamised reostusallikad Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma, mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad. Mere reostuse allikad
Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes silindris küttesegu (diiselmootori puhul õhku) kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab niinimetatud ülemisse surnud seisu tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Diiselmootoril pritsitakse sel hetkel silindrisse kütus, mis süttib kõrge rõhu alla kokku surutud ning seetõttu kuumenenud õhust. 3. Takt. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti kõrgele rõhule ning suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Takt Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaske klapp. Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. Takt.
· Tekib nähtamatu gaaside kiht Kasvuhoonegaasid: · Veeaur · Metaan · Süsinikdioksiid · Lämmastikoksiid · Osoon · Freoonid NEED KÕIK ON LOODUSLIKUD GAASID!! Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 · Tekib enamjaolt põlemisel (82%) · Metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel kus võetakse kuhjaga vihmametsi maha (11%) · Lubja tootmisel (2%) Metaan värvusetu, lõhnatu, õhust kergem · Eraldub soodest (28%) · Prügilatest (10%) · Koduloomade väljaheidetest (29%) · Toodavad bakterid ja mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist Lämmastikoksiid Nox · Sisepõlemismootorid, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsid (35%) · Lämmastikväetise lagunemine mullas (21%) Freoonid hõrendab osoonikihti · Aerosoolid · Külmikud, külmutusseadmed · Õhukonditsioneerid · Tulekustutusseadmed
Juuretis ja keedused Iseseisevtöö Lauri Rosin Juuretis Juuretis kujutab ennast kääriva seguna. Juuretises on nii piimhappe kui alkohoolne segu, seega toimub juuretises üheaegselt piimhappe kui ka alkohoolne käärimine. Oluline on, et juuretisse ei satuks jahuga või õhust liigselt võõrbaktereid ja metsikuid pärmseeni, mis võivad toote rikkuda Juuretise valmistamine Toimub kahes etappis, kultiveerimine ehk aretustsükkel ja tööstuslik tsükkel Algjuuretise saamine, kultiveerimine ehk aretustsükkel Algjuuretis saab mitut moodi 1. jahust ja veest segu valmistamine; 2. emajuuretise ehk starteri lisamine, tavaliselt kasutatakse selleks käärinud juuretist või puhast juuretise kultuuri; 3
5 Tannenbergi lahing (1914-aastal) toimus Ida- Preisimaal venelaste ja sakslate vahel. Peetakse üheks ohvriterohkeks lahinguks, kus Venemaa II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu marssisid venelased otse sakslastele kätte. Peaaegu terve armee purustati. Marne´i lahing toimus samuti 1914-aastal, kuid see oli sakslaste ja prantslaste vahel. Saksa väed olid septembriks juba väsinud. Prantslased ründasid neid ootamatult õhust Marne´i jõe kaldal, see oli Sakslastele ootamatu. Kaotused olid suured ja Saksa väejuht andis käsu taganeda, millega tunnistati oma kaotust. Lahinguid oli teisigi, näiteks Verduni lahing, Sommes´i lahing ja Ypres´i lahing. Kõikides oli hukkunute arv väga suur. 1917-aastal toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille käigus sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule ehk Ajutisele valitsusele.
3. üritada kohaneda kliima soojenemisega osoonikiht- peamiselt stratosfääris paiknev kiht, mis sisaldab osooni, mis neelab Päikeselt lähtuvad violettvalgust osoonikihi hõrenemine, osooniaugu teke- globaalprobleem, mis on seotud osoonikihi vähenemisega stratosfääris polaaraladel põhjused: katalüsaatori sattumine atmosfääri saasteained atmosfääris (freoonid) ohud: vähikasvaja sagenemine UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele (seovad õhust lämmastikku) pärilikkude haiguste sageduse suurenemine lahendused: 1. vähendada lennukite arvu, kõrgust 2. riikide ühine kokkulepe osoonikihi kaitsmiseks 3. toota elektrit taastuvatest energiaallikatest LAAMTEKTOONIKA laam- liikuv litosfääriplokk, mille äärealadel võib esineda vulkanismi või maavärinaid kontinentaalne ehk mandriline rift- vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal
Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi. Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl. Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees. Toatemperatuuril lahustub ühes mahuosas vees umber 500 mahuosa vesinikkloriidi. Vees vesinikkloriidhappe dissotsieerub: HCl = H+ + Cl-. Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse
ikkagi kalade hukku ja haigestumist. Samuti võivad kalad haigestuda happniku puuduse tõttu vees. Kaladele on puhas vesi eluks ja paljunemiseks äärmiselt suure tähtsusega. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Naftareostuse mõju mereimetajatele. Naftareostus mõjutab ka meres elavaid imetajaid. Mereimetajad on ohus ja kaitsetud kuna nende elutegevus sõltub nii merest kui ka õhust. Osad imetjad elvad gruppidena ja teised üksikutena. Naftareostuse mõju oleneb suuresti nende käitumisest ja toitumisest. Oleneb kas nad on harjunud enda keha puhastama, mis teeb 8 suureks riski naftat soolestikku viia jne. Teadlased on teinud kindlaks, et enamus mereimetajaid ei väldi naftalaike ja saastatus rannikualasid. Näiteks on hülgeid nähtud toitumas ja ujumas naftareostuse sees
pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6
maa kliima oluline mõjutaja elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks Seotud organismide energeetikaga; Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides oluline bakteriaalses ainevahetuses
– maa kliima oluline mõjutaja – elu häll SÜSINIKURINGE Gaasid: CO2, CH4, CO Mineraalid: CaCO3, CaMgCO3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne) Orgaaniline süsinik: biomolekulid Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosüneesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks Seotud organismide energeetikaga; Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: – kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa – organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: – oluline element aminohapetes (valkudes) – oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) – sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides – oluline bakteriaalses ainevahetuses
Kuigi tänu Brittide edukale pääseoperatsioonile suudeti piiramisrõngasse jäänud liitlased päästa oli Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. Juba varsti ründas Itaalia Kreekat, kuid rutaka ja lohaka rünnaku tõttu, pidi talle Saksamaa appi tulema.Ühiselt suudeti ikkagi vastast lüüa.1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes juba 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range
9.) Selgita miks rannikualadel puhuvad päeval tuuled merelt maale ja öösel vastupidi? (briisid) (4p) Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel. Päeval soojeneb maismaa kohal õhk tunduvalt rohkem kui merel ja tõuseb üles. Selle üles tõusnud õhu asemele tuleb merelt külmem õhk, seega puhub tuul päeval merelt maismaale. Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks. Tuul hakkab puhuma maalt merele. Hommikul ja päikeseloojangul saavutatakse mõneks ajaks tasakaal ja tuul vaibub. 10.) Märgi millisel joonisel kujutatud kohas: (4p) Mullad soojenevad kõige kiiremini B Erosiooniohtlikkus on kõige suurem C Mullad on kõige niiskemad D Mullad on kõige põuakartlikumad A 11.) Täida tabel
Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro kontserni rajatud hüdroelektrijaamade põhjal: õhust hakati tootma lämmastikku ja selle ühendeid, sealhulgas nn. norra salpeetrit. Toodetakse kaltsiumkarbiidi, Rjukanis ka rasket vett, argooni, neooni ja mitut teist gaasi. Rajatud on ka naftakeemiatööstus. Võrdlemisi noor majandusharu on masinatööstus, selle põhitoodang on laevad, naftapuuralused, veeturbiinid, elektrotehnika-, elektroonika ja kalatööstusseadmed. Suurimad tööstuslinnad on Oslo, Drammen, Bergen ja Stavanger.
keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning piisavalt sademeid. 6. Millest koosneb muld? ??Muld koosneb õhust, veest, toitainetest, lähtekivim, huumus?? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane.
1) kiudvilla võrefilter, 2) ühekordselt kasutatav paberfilter, 3) glükooliga impregneeritud polüuretaan vahtplast filter. Kiudvilla filtrit võib pesta bensiini ja õli seguga ning seejärel lastakse nõrguda kuivaks. Paberfiltrit puhastatakse vastassuunalise suruõhuga, seejärel pestakse pehme seebi lahusega ning lastakse nõrguda kuivaks. Vahtplast filtrit ei puhastata, vaid vahetatakse. l Karburaatori küte Kütuse aurustumiseks vajalik soojus saadakse õhust ja karburaatori küttest. Õhk sisaldab madalal temperatuuril piisavalt niiskust ja jääd ning puuduliku karburaatori eelsoojenduse korral karburaator jäätub. Selle vältimiseks kasutatakse sageli õhu või karburaatori eelsoojendust. Sisseimetava õhu eelsoojendus saadakse kas selle suunamisel ümber mootori kuumade agregaatide või otseselt summutis paiknevalt õhueelsoojendilt. Piloodil on kokpitis võimalik reguleerida, missugust õhku karburaatorisse lubada, kas:
· Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad (LiCl, Li SO ,LiNO , Li CO , Li PO , Li S jt). 5 Ühendid LiOH liitiumhüdroksiid. LiOH kasutatakse liitiumstearaadi jt rasvhapete liitiumi rasvhappesoolade saamiseks, mida rakendatakse kvaliteetsete automäärdeainete koostises, töötamiseks madalal temperatuuril. Allveelaevades seotakse LiOH abil väljahingatavast õhust pärinev CO . On iseloomulik, et LiOH ja Li CO on vähem lahustuvad kui vastavad Na-ja K-ühendid ja ka lagunevad kergemini, st on termiliselt ebapüsivamad. Li CO on anomaalselt vähelahustuv (1,3% temperatuuril 20°C juures), ühendi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb. LiH liitiumhüdriid. Leiab rakendamist välitingimustes H saamisel: LiH + H O LiOH + H (1 kg LiH annab 2,8 m³ vesinikku) LiD liitiumdeuteriidi kasutatakse termotuumarelvas triitiumi saamiseks. Li aatomi
looduslikud kandjad ning kelle populatsioonis marutaud levib püsivalt põhjustades haigusprotsessi katkematuse. Kuidas toimub rebaste ja kährikute suukaudne vaktsineerimine? Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt asustatud alade kohal, samuti veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagatud oleks piisav nähtavus maapinnale. Külvamist viiakse läbi kaks korda aastas kevadel mais-juunis ning sügisel septembris -oktoobris, et kevadel saaks vaktsineeritud talve üle elanud täiskasvanud loomad ja sügisel
probleeme kõrge, madala või kõikuva vererõhuga, peaks saunamüts olema kohustuslik. 2 3.Aurumine Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks on aurumine veepaagist kui vett soojendada. Kuid aurumist on palju, siis kui visata kerisele vett, siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. : 1.Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2.Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur. Aurustumine põhjustab ka kerise jahtumist, mis on märgatavam, kui leili visata jaheda veega. Kivide kuumus kulub nii vee soojendamiseks kui ka aurustamiseks, seega tulekski leili visata võimalikult kuuma veega. Nii et nähtused, mis aitavad inimest kuumust taluda ja on inimese jaoks hädavajalikud, põhjustavad kerise ja sauna jahtumist ning suuremat küttekulu. 4
nahkhiir 2,000-110,000 kuldkala 20-3,000 kanatibu 125-2,000 LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE NAHKHIIR: · Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid (ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa heliriba, mille suunda võib muuta. · Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust. · Erinevad nahkhiireliigid püüavad kaja erinevalt. Kajalokaatoriteks on nahkhiire kõrvad, suu ja mõnedel liikidel ka nina. · Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kuulmine VAAL: · On ammugi teada, et vaalad kuulevad. Samuti ei ole uudis, et vaalad teevad häält ning suhtlevad omavahel. · On teada, et mõned vaalaliigid saadavad välja helisid omavaheliseks
Lubjakivi C CaCO3 CO2 Mööduva karedusega vesi sisaldab: kaltsiumvesinikkarbonaati või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst Katlakivi tekkimine Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (keedupottidesse jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsiumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks. katlakivi http://commons.wikimedia.org/ Kirjuta eelneva selgituse põhjal reaktsioonivõrrand
5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud ning selle koristamine on üsna kulukas. Igati kasulikum on püüda ennetada reostuse teket. Selleks, et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud erilised jälgimisteenused, mille ülesandeks on patrullimine. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud. Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema
irdumine, vigastusd kattematerjalidel jne). Liigkuivus on iseloomulik kütteperioodil väikese kubatuuriga uutes elamutes, mille ehituskonstruktsioonides on kasutatud mittehingavaid materjale (plastikaknad, vesialuselised kattevärvid jne) On ebasobivad kunstiteoste s.h. muusikariistade hoidmiseks. Vajalik kindlasti õhuniisutusseade, mille odavamate mudelite kasutamine on kahjuks ebamugav. Liigne niiskus (70% ja üle selle). Puidu rakkudes olev ligniin tõmbab endasse ümbritsevast õhust niiskust, puidurakud täituvad veega, paisuvad ja selle tulemusel suureneb puidu ruumala. Puidu paisumisel tekivad kõmmeldumised (sirged tasapinnad kaarduvad), võivad puruneda konstruktsiooni hoidvad tapikeeled ja liimühendused. Tekib soodne elukeskkond kahjurputukatele ja seentele. Väiksemates ruumides aitab liigniiskust vältida tuulutamine ja temperatuuri tõstmine. Suure kubatuuriga ruumides nagu näiteks kirik, on need meetmed vähese efektiivsusega. Peab kasutama kaudseid mikrokliima
CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid. · Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. Süsinikuringe esimene osa on fotosüntees - taimed võtavad õhust süsihappegaasi ja muudavad selle päikeseenergia toimel süsivesikuteks. Süsinikuringe produktid on seega orgaanilised molekulid ja hapnik. Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO 2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, mis fotosünteesil muundub CO 2 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, tärklis) ning eraldavad seejuures õhku O 2 . Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi
Kaltsiumoksiid Ca + O2 CaO Kaltsiumkloriid Hcl + Ca CaCl + H2 Kaltsiumhüdroksiid Ca + H2O Ca(OH)2 Kustutamata lubi Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel: CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega: CaO + H2O Ca(OH)2 + H2 Kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid (CaCl2) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine). Kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2 4 SISALDUMINE ORGANISMIS Kaltsiumit esineb ka suures koguses inimese organismis
nohu Maitsmine ja haistmine Maitsmis- ja haistmismeel on omavahel tihedalt seotud – maitse tundmises osaleb alati ka haistmine kui nina on kinni, tunneme oluliselt halvemini ka toidu maitse nüansse Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja maitsmise vahel tinglikuks Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega, kaladel osalevad maitse tundmises ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid
Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. MÕISTED: metsatüüp – kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, metsade liigitamise põhiüksusi metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni metsasus – näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
• Kõrbetaimedel – õhulõhed öösel lahti…? • Troopikataimed? Uuri C3, C4 ja CAM taimede erinevusi. Lisalugemine C3- taimed on paraskliimavöötme taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat, päeval on nende õhulõhed avatud, öösel suletud. C4- taimed on taimed, mis on kohastunud kuumas kliimas, sulgevad õhulõhed, kui on liiga kuum ja ei võta seda fotosünteesiks otse õhust, vahendab RuBisCO. Neid ei kahjusta fotorespiratsioon. C4-taimed on peamiselt kõrbetes ja troopikas. Nad moodustavad umbes 5% taimeliikidest. – mais ja suhkruroog , CAM – kaktused, sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel õhulõhed lahti . •Ülesanne •Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas
ATMOSFÄÄR 1. Mis on õhk ja millest see koosneb? Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% ja argoonist ~1%, CO2 ~0,04% 2. Atmosfäär jaotub järgmisteks kihtideks: 1. Troposfäär- ulatub 0-10km, ekvaaatoril 15-16km, enamus õhkkonna massist. Iga km kohta langeb temperatuur kraadi C õhurõhu muutuse tõttu. 2. Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku su...
3. Kokkuvõte lk 7 4. Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
