Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne- Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berliini 2 miljonit elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949
Kommunistide eesotsas Mao Zedong. Riigivõimu toetas USA. × Berliini blokaad (1948 juuni1949 mai) Lääneriigid viisid LääneSks ja Berliinis läbi rahareformi. Vastuseks sellele blokeeris NL sõjaväega kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid avasid selle vastukaaluks õhusilla LääneBerliiniga, mida NL ei julgenud sõjahirmus takistada. × NATO asutamine (1949) USA, Kanada, Island, UK, Belgia, Holland, Norra, Luxemburg, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Taani × Saksamaade lõhenemine (1949) Läänetsoon ja idatsoon. Riik jagunes kahe poliitilise süsteemi vahel. Idas loodi Saksa DV ja läänes Saksa LV. × IndoHiina sõda (19461954) Vietnamis sõdisid Vietnami DV ja Prantsusmaa
meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) LÕHESTATUD BERLIIN 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad 1949. aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. KUUBA RAKETIKRIIS Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962
1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38
KÜLM SÕDA SLV ja SDV väljakuulutamine Saksamaa Liitvabariik kuulutati välja mais 1949. Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsi...
Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik).
Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. 7, Kirjelda Berliini blokaadi. Milliseid arusaamu muutis see poliitikas? 1948. aasta juunis alanud berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva mööduses oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. 8, Kirjelda võidurelvamist. Kes sellest võitis ja kes kaotas? Põhjenda.Võidurelvastumine Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSVL-le ühekaal
NSV Liit soovis oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist. 2. Otsusta millised väited on õiged ja millised valed. VÄIDE +/- Marshalli plaan takistas kommunismi levikut maailmas + Trumani doktriin aitas Ida-Euroopas võimule kommunistid - Kuuba kriisi ajal lõid lääneriigid õhusilla, mida kasutati toiduainete - ja kütuse transpordil Teise maailmasõja võitjariigid moodustasid 1945. aastal ÜRO + Prantsusmaa ja Saksamaa vahel oli külma sõja ajal raudne eesriie - 3. Sõjalised blokid 3.1Missuguse sõjalise bloki asutasid külma sõja ajal lääneriigid, missuguse Ida-Euroopa kommunistlikud riigid? (organisatsiooni nimi) Lääneriigid: NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) 1949
kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ära välismaailmast, elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi võib pidada külma sõja avalikuks alguseks. NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga moodustasid 1949. a. aprillis Nõukogude liidu vastase organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides teostatakse 1948 ühine rahareform. See vihastab aga NSVL-i ja pidamata kinni Potsdami kokkulepetest, otsustab Stalin liitlaste garnisoni Lääne- Berliinist välja tõrjuda. Selleks suleti kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega. Liitlased olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berliini kaht miljonit elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. Berliini blokaad algas 24.06.1948 ja kestis 324 päeva (lõppes mais 1949). Sellega soovis NSVL takistada ka liitlasi ühendamast Lääne- Berliini. 07.08.1949 kuulutatakse USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV). Vastuseks sellele kuulutab NSVL oma tsoonis 07.10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN).
Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände. Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustassissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Moskvale ei andnud see meelepäraseid tulemusi ning mõne aja pärst see lõpetati. 1949 aastal Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik. 7. Korea sõda NSV Liit taotleb oma mõjuvõimu laienemist. Hiinas toimus kodusõda, kus tuli võimule Kommunism. Pärast II maailmasõda oli
välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitline ülekaal 3)Võim III maailmas 1949 NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Kanada, USA, 10 Euroopa riiki
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pid...
NSV Liidu eesmärgiks oli aga Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma võimu alla saada ning alustada seal sovietiseerimist. Külma sõja esimeseks vastasseisuks sai Berliini blokaad. Selle ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa läänesektorites, mis oli algatatud lääneriikide poolt. NSV Liit vastas sellele Berliini läänesektorite blokeerimisega, mille eesmärgiks oli sundida lääneriike tagasi tõmbuma oma tegevustega Lääne-Saksamaal. Lääneriigid avasid sellepeale aga õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel viisil kõik vajaliku. Kartes sõja puhkemist ei 5 kavatsenud Nõukogude Liit seda aktsiooni kuidagi takistada. Samas kiirendas aga selline blokaad Saksamaa lõhenemist. Mõlemad külma sõja osapooled olid oma okupatsioonitsoonides alustanud uute riiklike piiride kujundamist ning 1949.aasta mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV)
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatu...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus L...
Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Berliini blokaad: Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid vastuseks sellele õhusilla Lääne- Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses seda aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. kus NSVL lõikas Lääne- Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ja endaga liita. Lääne- Berliin ei alistunud. USA koos liitlasetega suutis õhusilla abil tagada Lääne-
Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne- Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu
Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. , NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948. Aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmas (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne- Berliin, aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaad lõpetada. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhestamise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. Korea sõda ( 1950-1953) Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. Aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist
Stalin keelas NSV Liidu mõjusfääris olevatel riikidel USA abi vastu võtta. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia, kes sattus tänu sellele tulisesse vastuollu NSV Liiduga Kriisid Külma sõja ajal Berliini blokaad: 1948. Juuni algas Berliini blokaad, mille käigus lõikas N.Liit Lääne- Berliini ära ülejäänud maailmast s.t elektrist, kütusest, toiduainetest, lootes sellega linn põlvili suruda ja endaga liita. USA suutis aga koos lääneliitlastega Lääne- Berliini õhusilla abil varustada ja 324 päeva pärast pidi N.Liit blokaadi lõpetama külm sõda oli alanud Korea sõda: Esimene suurem kokkupõrge külma sõja käigus. 1950 tungis kommunistlik Põhja- Korea (N.Liidu, Hiina toetusel) demokraatlikule lõunale kallale. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea agressoriks kuulutamist ja kuna NSV Liit koosolekuid boikoteeris õnnestus ka see läbi suruda. ÜRO-d saadab sõjas edu, kuid Hiina vägede sekkudes sunnitakse ÜRO väed taganema ja
tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Korea sõda Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim
üle see oli kohus ka natsismi ja saksamaa üle saksamaa kapituleerus 8 mail 1945 saksamaa jagati võitjate vahel okupatsiooni tsoonideks Usa, prantsusmaa, suurbitannoa n Liit Viidi läbi reforme berliin jagati okupatsiooni sektoriteks 1948-1949 esimene berliini kriis 1948 toimus lääne sektoris rahareform, mindi üle täielikule turumajandusele nl blokeeris tsooni piirid ja lääne berliini ähvardas nälg linna varustati õhusilla abil tekkis sõjaoht stalin tahtis et lääneliitlased loobuksid berliinist või muudaks oma poliitikat lõpuks nl andis järele ja lõpetas blokaadi berliinikriis oli murrang saksamaa jagati lõplikult 1949 1 saksamaa liitvabariik(lääne saksamaa) 2. saksamaa demokraatlik vabariik läänes peetakse berliini kriisi külmasõja alguseks ida lääne suhted muutusid varjamatult vaenulikuks 1949 NL katsetas esimest korda tuumapommi Referaat nõukogude eesti
Iraani järel NL sihtmärgiks Türgi, kus nõuti rahvusvahelist kontrolii Musta mere väinade üle USA sekkus, tulemuseks 1947 Trumani pidurdusdoktriini käevitamine seoses Vahemere idaosa(Kreeka ja Türgi )kriisiga,1948 Marshalli plaaniga eraldat Euroopa majanduslikuks taasülesehitamiseks 13miljardit $ Euroopa majandusliku USA mõju alla, Suurbritannia iseseisvuse nimel loobus M. Plaani toetustest. 1948-1949 Berliini blokaadis Läänesektorite varustamine õhusilla abil. Sisuliselt algas Saksamaa pärast külm sõda 1949 NATO asutamine,1951 USA algatusel loodi sõjaline blokk ANZUS(Austraalia, Uus-Meremaa ja USA), 1949 a. Peale NSVL aatomipommi valmimist algas võidurelvastumine,1950 vesinikupommi väljatöötamise plaan, Hiina kodusõjas (1946-1949) abistati kommunistidega sõdivat Chiang Kaisheki 2mlrd $, 1950-1953 osavõtt Korea sõjast, 1948 a koheselt(15minuti pärast) tunnustati Iisraeli riigi väljakuulutamist. DWIGHT EISENHOWER(1953-
majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele ; NL eesmärgiks oli jätta Sks idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri(allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliserimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ja Moskva-joonega mittenõustujate suhtes) ; NL blokeerib Lä-Berliini ühendusteed läänetsooniga ; USA ja SB loovad õhusilla ; tagajärjeks oli avaliku külma sõja algus, kahe Sks riigi loomine(Sks Liitvabariik-demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik ja Sks Demokraatlik Vabariik-ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik, sotsialistlik). -Hiina kodusõda(1946-1949): Hiina valitsusväed olid seotud võitlustega Jap agressori vastu ja ei suutnud midagi kommunistide vastu ette võtta ; Jap relvastus anti üle Hiina kommunistidele
omavahel jaganud neljaks okupatsioonitsooniks ja Berliini neljaks sektoriks. 1948.aastal asus NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4
ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). · Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): · Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike
turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid vastuseks sellele õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses seda aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 6 Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini
kommunistide ja sotsialistide kätte · 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust. · Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist Berliini blokaad. Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks (NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet) · 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis toimusid seal parlamendivalimised. 7
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
8) Berliini blokaad (lääne riikide arvates külma sõja põhjuseks) -Trumani doktriin- Truman pooldas poliitikat, mis oli suunatud NSV liidu ekspansiooni tõkestamisele ning USA aktiivsele sekkumisele Euroopa ja maailma asjadesse. Seda poliitikat tuntaksegi ajaloos Trumani doktriinina. -Berliini blokaad- Algas 24 juuni 1948 ja kestis 324 päeva. Selleks suleti kõik maanteed ja raudteed. USA ja Inglismaa varustasid seal olevaid inimesi kõige eluks vajalikuga õhusilla kaudu. See toimus, et välja tõrjuda sõjaväeosasid. -NATO- Loodi 1949. Eesmärk oli välja astuda riikide kaitseks, keda rünnatakse. -ESTÜ- Euroopa Söe ja Teraseühendus, praegune Euroopa Liit. Loodi 1952. Eesmärgiks oli rahu hoidmine riikide vahel. -VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1955. Eesmärgiks oli kaitsta lääneriike idariikide eest. -VMN- Loodi 1949. Eesmärgiks oli majanduslik koostöö (see oli ettekääne, tegelik eesmärk oli kontrolli hoidmine)
kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma
kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). 35* Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. 2.7. Saksamaa lõhenemine: (1949) (Vt. ka õpik lk.57-63): 36* Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika ida- ja läänetsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja
Külma sõja apogee (1948-1950) 1948-50 olid teatud mõttes Külma sõja haripunktid, on seotud suuresti I Berliini kriisiga. Berliin oli jagatud liitlaste vahel, kui laiemalt rahvusvaheliselt Külm sõda oli välja kujunenud, hakkavad vastuolud selgelt esile tulema ka Sm-l, kus mingil või teisel moel liitlased pidid ühtselt tegutsema. NL hakkab Lääne-Berliini blokeerima, lõppkokkuvõttes sellest midagi välja ei tule, lääneriigid hoiavad Lääne-Berliinil elu sees õhusilla kaudu, tulemuseks on see, et 49 loodi Sm Liitvabariik ning natuke hiljem, aasta lõpupoole, Sm Demokraatlik Vabariik. Toimus selgelt Sm lõhenemine, mis Külma sõja kontekstis on üks olulisemaid sündmusi. See on ka aeg, kui Stalin Kremli valitsejana ja NL valitsejana üha selgemalt hakkab mõtlema uue sõja peale. Palju konkreetseid andmeid pole, aga seda on paljud tema tollased kaasvõitlejad tunnistanud. Jossif Stalini surm Jossif Stalin suri 05.03.1953 kell 21.50
Stalingradi all piirati sisse terve saksa VI armee kindral Friedrich Pauluse juhtimisel, ka sakslaste IV tankiarmee ja terve rida väiksemaid koondisi. Hitler ei lubanud Punaarmee löögirusikat läbi murda. Stalingradi tuleb iga hinna eest enda käes hoida, jätkata rünnakuid, et paisata Punaarmee Volgasse jne. Saksa väejuhatus lubas Hitlerile, et Pauluse armeed on võimalik abistada ka välisrindelt tulevate löökidega, Göring lubas, et varustab Pauluse armeed õhusilla moodustamisega. Dets 1942 lõi Punaarmee tagasi välisrindelt tulnud deblokeeriva löögi, läbi murda ei õnnestunud. Suur hulk saksa transpordilennukeid tulistati lihtsalt alla, pidevat õhusilda ei tekkinud, jaan 1943 hakkas Punaarmee järk-järgult Stalingradi sisse piiratud saksa vägesid kokku suruma. Sakslased kannatasid külma all, laskemoonast oli puudus, nälg, ravimisvõimalusi oli vähe, haavatuid ei olnud võimalik evakueerida. 2.veebr 1943 sakslased Stalingradis kapituleerusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
