...........................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi.
...........................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Koostasin oma uurimistöö teemal CO õhuseire Õismäel aastatel 2002-2012. Minu uurimisteema on igati asjakohane ning kindlasti vajab uurimist ning järelevalvet, sest ühend on äärmiselt mürgine ning on väga kahjulik nii keskkonnale kui ka inimestele. Vingugaasi tõttu sureb aastas väga palju inimesi, tavaliselt tulekahjudes. Minu töö eesmärgiks on tutvustada CO õhuseiret Õismäel aastatel 2002-2012. Uurimustöös võrdlen erinevate aastatel õhuseiretes saadud tulemusi.
Keskkonnanormatiiv kontrollarv - kvaliteedi,tootenormatiivid. Pinnase ujula, vee jne Standard juhtnöörid, kinnitatud institutsiooni poolt ,Mõõtkavastandrdid,leppemärkideKeskkonnakorraldus,auditeerumine need kõik toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010...
inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel Merevägi Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam Mereväe ülem: mereväekapten Igor Schvede. Õhuvägi Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine. õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Õhuväe ülem: brigaadikindral Valeri Saar Kaitseväeteenistuse kohustus Kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Kuni 60 aastaseid isikuid võib kord viie aasta jooksul kutsuda ka reservõppusele. Ajateenistus Kaitseliit KAITSELIIT on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev
planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord 2)bioloogilise mitmekesisuse hindamine 3) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine 4) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine SEIRETASANDID EESTIS (korraldab Keskkonnaministeerium). 1) Riiklik keskkonnaseire 2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Allprogrammid: õhuseire, metsaseire jne. Keskkonnatasu on keskkonnakasutuse hind 1) Loodusvara kasutusõiguse tasu (küttimine, metsaraie). 2) Saastetasu Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid:
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõi...
määramine; saasteainete kauglevi jälgimine; keskkonnaindikaatorite väljaarendamine ja täiendamine; elurikkuse hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine seiretasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire keskkonnaseire allprogrammid – meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude sire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire keskkonnaindikaator – näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel kallas – veekogu maismaavöönd kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres
temperatuuri mõõtmine kohapeal oluline. Kui võrrelda meteoroloogilise vaatlusvõrgu jaamade andmeid meteomastide ja mudelarvutuste andmetega, on võimalik täpsustada hajumistingimusi, mida nende andmete alusel määratletakse. Lisaks sõltuvad mitmed heitmed otseselt välisõhu temperatuurist: kütmist, mille käigus eralduvad tahm, SO 2 ja lämmastikoksiidid, on külmema ilmaga rohkem, bioloogilist lagundamist (NH 3) aga vähem. (Nirgi, 2001; T. Kaasik, 1990) 3. Eesti õhuseire 3.1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Välisõhu seire erinevaid aspekte Eestis teostavad Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). (EMHI, 2013; EKUK, 2013) EKUK haldab kuute linnaõhu seirejaama ja kolme fooniõhu seirejaama. Linnajaamad on paigutatud hõlmamaks erinevat tüüpi saasteallikaid. Maafoonijaamad on paigutatud metsa alale, põllumajanduspiirkonda ja rannikumere lähedale. (EKUK, 2013)
Kahju vältimine Vältimismeetmeid rakendatakse enne keskkonnakahju tekkimist. Keskkonna kaitstuse kõrge tase olemasoleva õiguse rakendamise tõhustamine. Saastaja maksab kulud, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. 12. Keskkonnaseire tasandid. Näited. Riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Nt õhuseire, mullaseire, põhjavee seire, rannikumere seire. 13. Riikliku planeeringu valdkonnad. Asustus infrastruktuur, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. 14. Keskkonna globaalsed probleemid abinõud. Ökoloogiline jalajälg teavitus ja rahalised abinõud Kliimasoojenemine süsiniku vähendamine atmosfääris Joogivee reostamine tööstustele keskkonnasõbralikuma tootmise kehtestamine Metsade hävimine metsa juurde istutamine a
600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. Saasteainete emissiooni ja õhu kvaliteedi hindamise lähtealuseks on Ida-Virumaa Nii põlevkivi kaevandamise, kui kaelektrienergia tootmine mõjutab hulganisti ka väliskeskkonda ja atmosfääri. Keskkonnateenistusse laekunud ametlik statistika saasteallikate valdajate iga-aastase aruandluse põhjal ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning selle Virumaa filiaali (edaspidi tekstis EKUK) õhuseire andmed, samuti ettevõtete (Viru Õlitööstus AS ja Nitrofert, AS Kohtla-Järvel, Ökosil Keskkonnalabor Sillamäel jt) poolt tehtud õhuanalüüside andmed. Saasteainete koguemissioon atmosfääri on alates 1990. aastast pidevalt vähenenud, stabiliseerudes aastatel 20012003 ligikaudu 150 tuhat tasemel, mis moodustab ~32% 1990.a emissiooni hulgast. Paiksete saasteallikate seas on saasteainete aastase koguhulga poolest domineerivalt esikohal põlevkivil baseeruv
paiknevad Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadamas. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. 10 6. ÕHUVÄGI Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine. Õhuväe ülesanded Õhuväe prioriteet on õhuseire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina (host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks Kogu Kaitseväe lennundustegevust korraldada. Lennuvahendite esmane ülesanne on
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud ...
rannikukaitse üksused. Merel baseeruvad üksused jagunevad suures joones kaheks: allveelaevadeks ja pealvee laevadeks. Allveelaevu on laevastikul kõigest kolm, mis on konvensionaalsed diiseljõuajamiga allveelaevad, mille ülesandeks on luure ja erioperatsioonid. Pealveelaevu on kokku 53, millest valdav enamus on fregatid ja korvetid, mille ülesanneteks on patrullimine ning õhuseire. Laevastikku kuuluvate 20 miinitraaleriga peaks tagatama kriisiolukorras kiire ja ohutu navigeerimine oma laevastikule. Kriisiolukordade lahendamiseks Läänemerel on laevastikus 2 hävitajat ning 9 dessant alust. Merelennuvägi on spetsialiseerunud allveelaevatõrjeks ja transpordiks. Transpordiks kasutatakse lennukeid An-24, An-26 ja Tu-134. Allveelaevatõrjeks on kasutusel helikopterid Ka-27 ja Ka-29
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaalmajanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.
ära lõigatud alumised oksad. (5) Tulekaitseriba ja -vööndi rajamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. (6) Kaitstavatel loodusobjektidel rajatakse tuletõkestusribad ja -vööndid kui kaitseala kaitse eeskiri seda lubab. Metsatulekahjude avastamine on võimalik järgmiste meetmete abil: · elektronvalve (kaamerad raadiusega kuni 20 km Nõva-Vihterpalu); · juhuslikud möödasõitjad; · õhuseire (Piirivalve Lennusalk) päästetööde juhi (edaspidi PTJ) tellimisel; Metsatulekahjusid avastavad looduses liikuvad inimesed ning samuti keskkonna- ja metsatöötajad, kes teatavad sellest hädaabinumbrile 112. Tulekahjuteateid võtavad vastu neli häirekeskust (Põhja-, Lõuna-, Ida- ja Lääne-Eesti), kes edastavad need päästekomandodele ja vajadusel kaasavad kustutustöödele metsakustutusplaanis märgitud täiendavaid jõude. Lisaks
Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. 3) Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga, samuti peab õhuvägi suutma osutada õhusõidukitele standardite kohast teenindust vastuvõtva riigi nõuetest lähtuvalt. Õhuväe ülesanded Rahuajal · juhtida ja teostada läbi lahinguvalveteenistuse õhuruumi kontrolli, mis koosneb õhuseirest ja õhuturbest;
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
analüüsimine 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Seire tasandid riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur üldkordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavadtäitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire Looduskaitse seadus (2004) Eesmärk: · looduse kaitsmine - selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine. · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
kirjeldust, andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta ja programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid. Finantseeritakse riigieelarvest ja rahvusvaheliste programmide eelarvest. o organisatsioonilise astmestiku moodustavad üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad ja seire vahetud teostajad keskkonnaseire allprogrammid: o meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire o õhuseire o põhjavee seire o siseveekogude seire o rannikumere seire o eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire o metsaseire o kompleksseire o kiirgusseire o seismoseire o mullaseire o tugiprogramm keskkonnaindikaator – näitaja(te) kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh
limaskestapõletikku _ ülitundlikkust põhjustavad (sensibiliseerivad) kemikaalid ained, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse; _ riskianalüüs valge raamat "Tuleviku kemikaalipoliitika strateegia" nii vanade kui uute ohtlike ainete riskihindamise protseduur kemikaalide registreerimine, hindamine ja kinnitamine Ohtlike ainete õhuseire bioloogiliste indikaatormeetoditega Püsivad ,bioakumulatiivsed ja toksilised _ Aldriin/dieldriin _ Benzo(a)püreen _ Klordaan _ DDT;DDP,DDE _ Dioksiin _ Heksaklorbenzeen _ Hg ühendid _ PCB _ Toksafeen Ohtlikud jäätmed _ Toksilisus _ Süttivus _ Söövitavus _ Ökotoksilisus Ohtlike jäätmete käitlus igakülgne ratsionaalne kontroll kõigi jäätme elutsükli aspektide üle. _ Jäätme käitluse ja korralduse rajatiste loomine
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Seire tasandid – riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur – üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid – õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, mullaseire jne. Keskkonnakorralduse majandushoovad Majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine –maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama. Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
