keeratakse ühte piklikku tiiru. Sedasi on pillimehel juba hoopis mugavam oma pikka pillitoru käsitseda Kõikidel puhkpillidel on toru (välja arvatud flöödil) otsast laienev. See laienev toruosa on puhkpilli resonaator. Siin ei saa puhkpilli hääl niivõrd kõlajõudu juurde, vaid toimub kõlavärvi ja -varjundi viimistlemine. Kõlajõu resonaatoriks on terve puhkpillitoru ise. Selleks et puhkpillil mõnda meeldivat viisi mängida, on vaja muuta pillitorus võnkuva õhusamba pikkust. Niisamuti nagu muutumatu pikkusega pillikeel, nii annab ka muutumatu pikkusega õhusammas ainult ühe tooni. Ja ühetoonilist jorisemist läheb pikapeale kindlasti igavaks kuulata. Et saada kõrgemaid toone, peab pillimees õhusammast pillitorus lühendama, madalate toonide saamiseks tuleb aga õhusammast pikendada. Peale õhusamba pikendamise-lühendamise saab puhkpillil mängida erinevaid toone veel kahe võtte abil- pillimees võib muuta
Puhkpillid on esindatud ka eesti rahvapillide seas. Ajalooliselt olid puhkpillid tööriistad, mida kasutati vaid kindlal otstarbel ja karja väljasoleku perioodil. Muul ajal oli puhkpillide kasutamine keelatud. Rahvalikud puhkpillid valmistati looduslikust materjalist (puukoor, puit, loomasarved, kõrred jne). Minule kõige tuttavam on puukoorest valmistatud pajupill, mis on rahvuslik flööditüüpi puhkpill. Puhkpillid Puhkpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekib pilli sees õhusamba võnkumisel pillimängija poolt sisse puhutud õhu tulemusel. Puhkpillid jagunevad kaheks: puupuhkpillideks ja vaskpuhkpillideks. Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. Puhkpille valmistatakse enamasti metallisulamist ja mõningatest muudest metallidest Põhimõtteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Pikad pillitorud, nagu näiteks
See on oboe - sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub 1 väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud
Muusika. Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled
Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte asetus ja täpne trosti
Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud
Puupuhkpillid Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Puupuhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisel pillitorus. Heli on seda madalam, mida pikem on õhusammas. Piki pillitoru asetsevad augud, mida mängija katab sõrmedega või klappidega, et saada eri kõrgusega helisid. Et tekiks heli, on vaja õhk võnkuma panna ja selleks on vaja kahte asja: huulikut ja trosti. Puupuhkpill ei tähenda materjali nimetust, millest valmistatakse pilli, vaid pilli ehitust ja kõla omadusi. Pille valmistatakse enamjaolt tugevast puidust palisander, kookospalm, raudpuu.
Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning ka sooloks. Puhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisest pillitoru sees. Kõikides puhkpillidel on huulik mille kaudu juhitakse õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba pikkus ja koos sellega helikõrgust muuta. Mida rohkem avasid on suletud seda pikem on õhusammas ja seda madalam on heli. Puhkpillid jagunevad ehituse ja tämbri alusel puupuhkpillidesk ja vaskpuhkpillideks. Puupuhkpillid
tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult üksikuid helisid
Õhusamba pikkust pillitorus, seega ka helikõrgusi saab sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi: tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone, millel saab õhusammast lühendada või pikendada ventiilide avamise või sulgemisega, kuid tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Trombooni huulik on trombooni küljest eraldatav ning seda saab vastavalt mängija vajadustele vahetada. Huulikud erinevad üksteisest kuju, materjali, pikkuse, läbimõõdu, sügavuse ja disaini poolest
Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on
Kontrabass on orkestri ja keelpillide perekonna kõige suurem pill. Kontrabassi nagu altigi kasutatakse enamasti ansamblipillina. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha. Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli õhu võnkumisest pillitorus, heli kõrgus muutub vastavalt sellele, kuidas muudetakse võnkuva õhusamba pikkust sõrmede abil akude, klapide, ventiilide jm kaudu. Algselt olid pillid valmistatud kas puust (puupillid, sh klarnet, flööt, oboe ja fagott) või metallist (vaskpillid sh trompet, tromboon, metsasarv, tuuba), uuemal ajal kasutatakse ka plasti ja mitut muud materjali. Flööt Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Kaasajal kasutatakse flööti ka jazz- ja rockmuusikas - neist viimase üks säravamaid esitajaid on Ian
Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Soe front-tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Mussoon-püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel. Passaat-püsiv tuul(30olaiuskraadid) Kasvuhoonegaas-õhu koostises olevad gaasid mis tekitavad kasvuhooneefekti(CO2)
Puhkpillid Puhkpillidel tekib heli puhudes pillitorusse Puhudes hakkab pillitorus õhusammas võnkuma Puhkpillid jagunevad : puupuhkpillid (PPP) ja Vaskpuhkpillid (VPP) Puupuhkpillid(ppp) Pilli ehitus ja soe tämber. Tänapäeval tehtud muust kui ka puidust(elevandiluud, sünteetiline materjal eboniit, klaas ja metall). Kõigil on kõlatoru millel on õhusamba muutmiseks avad. Toru lõppeb helilehtriga. Avasid suletakse kas sõrmedega või klapisüsteemiga(19. Leitati ja parandas tooni ja avardas mängu tehnilidi võimslud ning lubas mängida terves helistikus) Igal pillil on huulik. Ühekorde huulik(flööt) Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puutudes. Ühekordne lesthuulik e trost(klarnet ja saksafon)
Blaise Pascal (1623 -1662) Lapsepõlv · Blaise Pascal sündis Prantsusmaal Clermont- Ferrand'is 1623. aastal. · Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane. · Blaise'il oli ka vanem õde Gilberte ning noorem õde Jacqueline mõnekuune. Clermont-Ferrand Haridus · Haridus oli kodune ja Blaise'i puhul suunatud esialgu keeltele. · Kui Pascal 12-aastaselt geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseer...
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim.
hoiab ära kahjustavate kiirguste maapinnale jõudmise. Solaarkonstant-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog. S0=1370 W/m2 9. Aerosoolne hajumine-hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) lisanditel hajumine Molekulaarne hajumine hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.) 10. Massiarv-näitab mitu korda on kaldu langenud, Päikesele suunatud, üikulise ristlõikega õhusamba mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes . Bougueri seadus Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale. Albeedo on pinna peegeldumis näitaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe)
temperatuuri järgi aastaaegu eristada pole võimalik. Külmvöötmes erineb polaarpäeva ja polaaröö temperatuur väga palju. Kaks aastaaega - külmem (keskmiselt -30 C) ja soojem (keskmiselt 0 C ümber). Parasvöötmes jaguneb aasta selgelt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. 10. Õhurõhk on õhu rõhk. Külm õhk on tihedam ja suurema rõhuga. 1. Maapind soojendab õhku ja see paisub. Paisumiseks on vaja ruumi ja õhusammas hakkab ülespoole kerkima. Maapinnal väheneb õhusamba tihedus ja seega ka rõhk aluspinnale. 2. Kõrgemal valgub õhk naaberalade kohale ehk laiali ja seal rõhk suureneb. Kokkuvalgunud õhk mõjub aluspinnale 3. Aluspinna kohal hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tekib tuul 11. LOE JA SAA ARU!!! Vaata raamat lk 17 12. Õhumassid on enam-vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid, mis haaravad enda alla tohutult suure maa-ala. 13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja
Tämber mida suurem on pill, seda madalam on tämber. Viiul kõrge ja särava tämbriga; kõlal on sära, sest viiuli kaela pikkus ja kõlakast on kuldlõikelises vastavuses Altviiul madalama kõlaga; tämber on tuhm, sest kaela pikkus ja kõlakast ei ole kuldlõikelises vastavuses Tsello madala ja särava tämbriga, sest kõlakast ja kaela pikkus on vastavuses Kontrabass madalaim poogenpill, kasutatakse enamasti saatepillina Puupuhkpillid Helid tekivad õhusamba võnkumisel toru sees. Valmistati algselt puust, tänapäeval metallist, plastmassist, klaasist, eboniidist. Ehitus sirge toru + sõrmeavad, mis võivad olla kaetud klappidega. Vaskpillidest mahedam tämber. Flööt kõrgeim, 1) plokkflööt 2) põikflööt 3) piccolo Klarnet 1x lesthuulik, nasaalne tämber Oboe 2x lesthuulik, kõrihäälne tämber Fagott 2x lesthuulik, madalaim Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline.
horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev kiirgus. Jaguneb otse- ja hajuskiirguseks. Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Õhurõhk väheneb kõrguse suurenedes umbes 10 mm /100 m Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses Kiirgusbilanss – Päikeselt tuleva ja jahtumisel atmosfäärist taas lahkuva kiirgushulga vahe. Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on ümbritsevast kõrgem. Seal valitsevad laskuvad õhuvoolud, seetõttu on taevas pilvitu, sademeid ei esine. Talvel on sel puhul
maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast o Õhuringe ehk valitsevad tuuled o Kaugus maailmamerest Pinnamoe mõju kliimale: o Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale,
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. V: (Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist. Atmosfääri massiarv on võrdne atmosfääri optilise massiga. Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus ja Beeri-Lamberti seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis seob omavahel valguse neeldumise lahuses ja lahuse omadused. Seadus väljendub valemis. A=log10(I0/I) = ε*c*L Bougueri seadus – Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 12. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo.
71 • õhkküttesüsteem. Loomulik õhuvahetus põhineb gravitatsioonijõul. Soe õhk paisub, tema erikaal on väiksem ja õhk tõuseb üles. Loomulikku õhuvahetust mõjutab ka tuul õhukorstna ülemise otsa ja piirete infiltratsiooni kaudu. Õhusamba rõhk, Pa, on arvutatav valemiga p = h(γ v − γ s ), (5.1) kus h on õhusamba kõrgus, m, γv – välisõhu erikaal, N/m3, γs – siseõhu erikaal, N/m3. Tuba Õhu kiirus väljatõmbekorstnas on 2 gh(γ v − γ s ) v = 0,65 , (5.2) γs Joonis 5.2
.................................................13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta.....................................................................................................................17 1. Inimene ei tunne õhurõhku Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosfääri ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal ehk kergemalt öeldes on õhurõhk maale survet avaldav õhukiht. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Me ei tunne õhusurvet, sest me oleme sellega harjunud ja õhk rõhub meid ühtlaselt igas suunas. Küll aga tajume õhurõhu muutust. Tõusvas või laskuvas lennukis, kiirliftis, autosõidul mägedes tunnevad reisijad kõrvades survet, mis neelatamisel kaob. Kõrguse muutudes õhurõhk muutub,
25. kuidas muutub õhutemperatuur troposfääris sõltuvalt kõrgusest? Keskmiselt langeb temperatuur 6 kraadi võrra ühe km kohta. 26. kuidas muutub õhutemperatuur stratosfääris sõltuvalt kõrgusest? Tõuseb 3 kraadi km kohta 27. millised on ionosfääri iseloomulikud omadused? Seal leidub palju elektriliselt laetud osakesi(ioone) ja elektrone. 28. mida mõistetakse õhurõhuna? Mõistetakse ühele pinnaühikule (cm2) mõjuva õhusamba raskust. 29. mis on baromeetriline kõrgusaste? nimetatakse kõrgust meetrites, mille võrra tuleb tõusta, et rõhk langeks ühe rõhuühiku kohta. 30. kirjelda õhurõhu ööpäevast ja aastast käiku. Rõhu aastane käik oleneb koha geograafilistest laiusest ja füüsikalis-geograafilistest tingimustest- ekvatoriaalsetel aladel, t aastane amplituud väike, kõigub õhurõhk kitsastes, polaaraladel aga laiades piirides.
suuruseks, kuid vaidlustes Descartes õpetaja, Clermont'i jesuiidikollegiumi rektori Etienne Noëliga, jõudis ta 1648 katseteni, mis kinnitasid Torricelli hüpoteesi sellest, et nivoo muutumise ainsaks põhjuseks on õhurõhk. Pascali kurvastuseks leidis Descartes end olevat eksperimendi idee autori. Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi ta oma sugulasel Florin Périer'l ronida elavhõbedatorudega Puy-de-Dôme mäe otsa, eeldades, et õhusamba muutumine peaks kaasta tooma vedelikusamba nivoo muutumise torus. Sama aasta lõpus avaldatud kirjutises lükkas ta lõplikult ümber keskaegse dogma looduse tühjusekartusest, mida seni peeti põhjuseks, miks vedelik pumbas tõuseb. Vaakumieksperimente jätkates sõnastas Pascal Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi.
Rõhu standardmõõtevahendiks on siiski ELAVHÕBEDABAROMEETER. Elvavhõbeda- (või üldisemalt vedelik-) barmeetrite töötamine põhineb sellel, et igal ajahetkel on vedelikusamba kaal tasakaalustatud atmosfääri rõhu poolt. Tasakaaluolek saavutatakse sel teel, et rõhu suurenemisel surutakse baromeetri torusse juurde või rõhu langemisel voolab välja parajasti nii palju vedelikku, et samba kaal jääb alati võdrseks õhusamba kaaluga. Baromeetri vedelikuna kasutatakse elavhõbedat, sest et elavhõbeda tihedus on suur ja selle tõttu võib toru lühem olla (90 cm). Kui aga kasutada elavhõbeda asemel vett, siis oleks toru pikkus üle 10 meetri. Ja elavhõbeda küllastunud auru rõhk on toatemperatuuril niivõrd väike, et ei mõjuta praktiliselt õhurõhu lugemi väärtust. 8 Elavhõbeda ohtlikkus
kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. · Kohe peale seda hakati tasapisi avastama esimesi puhkpille. · Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati
Atmosfäär ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt ülespoole troposfääri, stratosfääri, mesosfääri, termosfääri ja eksosfääri ; meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 1200 km Päikesekiirgus Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Õhurõhk rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal ; normaalseks õhurõhuks loetakse 760 mmHg (1013,25 mbar = 1atm) ; õhurõhk on üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid ; õhurõhk väheneb koha üldkõrguse suurenedes keskmiselt 10 mm 100 m kohta, mida nimetatakse õhurõhu vertikaalseks gradiendiks Kõrgrõhuala piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Madalrõhuala piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel Passaadid 30
Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused suurt õhu hulka, mis on kujunenud kruusast või liivast koosnevad vallid, mis ühesuguse aluspinna kohal ja millel on on rannajoonega paralleelsed. sarnased omadused. Järskrannik- järsult sügavneva Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe merepõhjaga rannik. pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal 28 Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast (läheb aeglaselt sügavaks) õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava ala vee hulk ühest sekundist pikema aja Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- jooksul Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt pakkumine ja tootmine
pöörijoon kaugeim paralleel ekvaatorist (23*27'N ja 23*27'S), millel päike kord aastas seniidis. Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe üldine õhuringlus püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral. õhumass tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühsuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused õhurõhk rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal tsüklon e. Madalrõhuala hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala antitsüklon e. Kõrgrõhuala hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. soe front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale. külm front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees.
Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale Õhumass- tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused( ekvatoriaalne õhumass-soe ja niiske, polaarne- külm ja kuiv) Õhurõhk- rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal nn rõhk maapinnale Tsüklon ehk madalrõhuala- Hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhtelieslt madalama rõhuga ala. Normaalrõhust madalam rõhk Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Soe front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale Külm front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk
Suurima amplituudiga (intensiivseim) heli on põhivõnkumine ja teised on osavõnkumised. 37. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Põhitoon tekib siis kui häälekurrud tervikuna võnguvad Ülemtoon tekivad häälekurdude osade võnkumisel, on põhitoonist täistooni võrra suuurem. Suuõõned teatud ülemtoonid võimenduvad, teatud sumbuvad. Võimenduvad need, mille võnkesagedus langeb kokku õhusamba võnkesagedusega. Resonandid ehk formandid Resonantseerumine toimub õõntes. Resonandidega saab hääl endale kvaliteedi. Resonandid ehk formandid F1,F2,F3,F4. Mida suurem F2 sagesud on, seda eespoolsem vokaal on. Mida väiksem F1 väärtus, seda kõrgem vokaal. Ümarvokaalide (ö, ü) puhul F3 väärtused väiksemad kui (e, i). Helilainet saab lugeda spektogrammi abil (spekter: intensiivsus; sagedus). Formandid tulevad esile spektri tippudel. 38
koguneb õhus olevatele tolmu-, soola- ja suitsukübemetele. Kui need piisad liituvad ja suuremaks kasvavad, võivad nad sademeid tekitada. Miks on kõrgemal olev õhk külmem? Pilved tekivad atmosfääris seetõttu, et veeauru sisaldav õhk tõuseb kõrgemale ja jahtub. Selles protsessis on oluline tähtsus maapinnalähedast õhku soojendaval päikesekiirgusel. Jahtumist kõrgemates kihtides põhjustab õhurõhu vähenemine. Merepinnale avaldab selle kohal oleva õhusamba mass rõhku keskmiselt 1 kg/cm². Kõrgemal on õhusammas madalam ja rõhk väiksem. Seetõttu on kõrgete atmosfäärikihtide õhu tihedus väiksem ning õhk külmem. Sademed: vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. Kuidas vihmapiisad tekivad?
Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“ Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega) ja kuulaja (kas enda...
pööripäeval seniidis · Kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat kujundav tegur · Üldine õhuringlus on suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral · Õhumass ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses · Õhurõhk rõhk, mis avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal, üks tähtsamaid ilma kujundav tegur · Tsüklon e. (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. · Antitsüklon e. (kõrgrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on kõrgrõhu ala, kuhu puhuvad keskelt äärealadele ning tsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud.
Absoluutse niiskuse hulk grammides 1 m³- Väga väikesed nn Aitkeni tuumakesed‹ 0,2 kulul. Õhurõhuks nimetatakse ühele pinnaühikule s õhus +16°C juures on arvuliselt võrdne μm Adiabaatilised protsessid etendavad mõjuva õhusamba raskust. veeauru partsiaalse rõhuga mm Hg). *tööstuslinnades üle 1 miljoni osakese cm³ atmosfäärifüüsikas tähtsat osa: pilvede p=F/S Osakesed võivad olla hügroskoopilised teke, atmosfääri kihistuse tasakaaluolekud Segunemissuhe. (ookeanisoolad) või hüdrofoobsed Adiabaatilise gradiendi all mõistetakse Õhurõhu ööpäevased muutused.
Heli tämber · Kuidas me aru saame, et mängivad erinevad pillid või laulavad erinevad lauljad? Heli värvingu ehk tämbri järgi. Lisaks põhitoonile , mis määrab ära heli kõrguse ja on kõige tugevam, helisevad heliallika veel teiste sagedustega ( muusikaline heli). Heli spekter on analoogiline optilise spektriga. 27 9.2. Heliallikad · Kõikides pillides tekitatakse heli kas keele või õhusamba võnkuma panemisega. Kahest otsast kinnitatud pillikeel või ühest otsast lahtine õhusammas tekitavad võnkeid, mille sagedus avaldub järgmiselt = n v/2l , kus n = 1, 2 , 3 ...; v on heli kiirus keeles või õhus ja l on keele või õhusamba pikkus. Tekib seisulaine, mis tekibkahe ühe sageduse ja amplituudiga vastasuundades leviva laine liitumisel. Silmaga pole näha lainete liitumist näha. Paistab, et keele erinevad
NB! Kuklalasud on reeglina surmavad! Lähilasu korral mõjutavad tabatavat isikut peale kuuli veel nn lasufaktorid, mis on: · leek · kokkusurutud õhusammas · gaasid · tahm · poolpõlenud püssirohu osakesed 1 leek 3 cm 2 kokkusurutud õhk 5 cm 3 püssirohu gaasid 10 cm 4 tahm 40 cm 5 püssirohu osakesed Leek on moodsatel püssirohu liikidel vähene, kuid kergelt kõrbenud karvadel võib täheldada. Kokkusurutud õhk on see õhusamba osa, mis asetseb raua õõnes kuuli ees (Makarov 300 ATM). on juhtunud hulgaliselt õnnetusi paukpadrunitega ,,naljatades", mis kolju puhul on surmavad. Püssirohu gaasid (1g =900ml) toimivad kuni 10 cm kaugusele, kuid olulisi vigastusi tekitavad kontaktlaskude puhul. Tahm suitsuta püssirohu korral on tõelisi põlemisjääke (tahma) vähe, selle musta määriva põhiosaks on eelkõige raua õõnsusest pärinev õli ja mitmesuguste metalli pihustunud osakesed.
(suitsud, tolmud, udud); 2) osa valgusest neeldub (gaasi molekulides, aerosooliosakestes (tolmus, suitsus, udus). Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Massiarv (optiline mass) näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikega õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast õhusamba massist. Optiline mass Atmosfääri optiline mass ehk optiline massiarv m näitab mitu korda on mingisuguse nurga all kaldu asuva, ühikulise ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0: h tähistab Päikese kõrgusnurka, Z = 90 h Päikese nurkkaugust seniidi suunast (seniitkaugust).
pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat mõjutav tegur üldine õhuringlus suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgitoimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral õhumass ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses õhurõhk rhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asub õhusamba kaal tsüklon madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum; võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärealadel ja õhk liigub väljastpoolt keskele, pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda antitsüklon võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui ääres ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt väljapoole, pöörddes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale
Lõuna-Aasia), milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.Seda põhjustab mandri ja ookeani ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.Tuul puhub talvel maalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaale. - Õhumass on tohutu suur õhu hulk,mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused.(temperatuur,niiskus) - Õhurõhk on rõhk mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal(norm.760 mmHg) - Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus,kus pilve sees kiiresti toimuva tõusuliikumise tõttu jäätunud vihmapiisad üles-alla liikudes hõõrduvad üksteise vastu saades elektrilaengu.Kui pinge on kriitilise piiri peal siis tekib sädelahendus-välk - Tornaado/Tromb/Vesipüks/Tuulispask-suur keeris/väiksem keeris(Euroopas)/vee kohal esinev keeris/tuulekeeris
Sellise liikumise tulemusena satub üha rohkem õhku kõige madalama rõhuga alale (madalrõhulohku) madalrõhkkond täitub.Hõõrdumise olemasolul kõrgrõhkkonnas kaldub õhuosake iga tiiruga eemale kõrgrõhu tsentrist (või kõrgrõhkkonna harjast), tegemist on lahtikeerduva spiraaliga. Õhu äravoolu tõttu kõrgema rõhuga aladelt kõrgrõhkkond hajub (laguneb). Baromeetriline aste Kõrgemale tõustes õhurõhk väheneb , sest õhurõhku määrav ühikulise ristlõikega õhusamba kaal väheneb .( kui tihedus ei muutu on rõhu valem p=roo*g*h) . Baromeetriliseks astmeks nimetatakse kõrgusvahemikku , mille ulatuses on vaja tõusta et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra. (1 ühik on 1mbar/1hPa) Niiske õhu tiheduse valem =p/ RkuivTvirtuaalne Virtuaalne temperatuur on alati pisut kõrgem
atmosfääri massist ning kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused Kiirgusbilanss- Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Soe front- Piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale Külm front- Piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks.
polaarööd. Pöörijoon- paralleel, millel päike on kord aastas seniidis. Kiirgusbilanss- Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Soe front- joon, mis eraldab õhumasse, kui soe õhk liigub külmemale peale Külm front- joon, mis eraldab õhumasse, kui külmem õhk liigub soojemale alla Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks.
S p Selleks, et leida anuma põhjale mõjuvat kogurõhku, tuleb liita ka välisõhu rõhk p0 : p = p0 + g h . p p0 h Kas gaasi rõhk ei olene samba kaalust (st., samba kõrgusest)? Oleneb küll, aga kuna gaasi tihedus on väike, siis gaasi kaalust tekkiv rõhk on laboritingimustes väike. See avaldub Maad ümbritsevas atmosfääris, aga siis on sõltuvus õhusamba kõrgusest tunduvalt keerulisem kui vedeliku korral. Põhjus on selles, et õhu tihedus on erinevatel kõrgustel erinev (Maale lähemal on see suurem), seetõttu ei saa kasutada valemit p = gh. Tuleb arvestada tiheduse pidevat muutmist. Õhurõhu olenevust kõrgusest maapinnast h kirjeldab nn. baromeetriline valem, mis saadakse diferentsiaalarvutuse abil: mgh - p = p0 e kT ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
