Radari ekraanil on lennuk võrreldav umbes golfipallisuuruse metallobjekti jäljega. Stealthiness F22 asendab F117 USA lennuvägi väidab, et mitte ükski lennuk planeedil Maa ei suuda raptorile vastu astuda. Samas ütles Lockheed Martin, et lennuki stealth tehnoloogia, kiirus ja manööverdamisvõime muudavad selle lennukiks, mis suudab läbi viia nii õhurünnakuid kui ka maarünnakuid ning muudavad selle maailma parimaks hävitajaks. Maailma parim hävituslennuk F22 Raptori programm lõpetati kuna lennuki hind on liiga suur ja lennuk pole suutnud oma oskusi demonstreerida mitte üheski sõjas kaasa arvatud Iraagi ja Afganistani sõjas. Hetkel on teenistuses 182 Raptorit. Ühe F22 hävitaja hind on 137,5 miljonit USA dollarit.(Teised maksavad 1550 milj) The End http://www.youtube.com/watch?v=FuD8KXPD3HI http://www.youtube.com/watch
ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast. Need laevad võeti üle Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides
· 12. 1943. lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. · 13. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 14. Augustist novembrini 1940 üritasid sakslased inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. · 15. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. · 16. 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. · 17. 1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud. · 18. 1942. 1.jaanuaril toimus Washingtonis konverents, kus 3 suuriiki ja veel 23. riigi valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni. · 19. Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning kohalikku
iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia presidendiks saanud Milosevic andis politseile ja armeele käsu Kosovo ,,rahustada", mis seisnes külade massilises hävitamises. NATO sekkus konflikti lahendamisse sõjalise tegevusega 23. märtsil 1999, et takistada tsiviilisikute edasist hukkumist. Ka Eesti Kaitsevägi osales 1999 aastal mitmetel missioonidel Kosovos. Peale 77 päeva kestnud õhurünnakuid saavutati Jugoslaaviaga kokkulepe vägede väljaviimiseks piirkonnast. Samal ajal asendati NATO tegevus ÜRO mandaadi alusel tegutseva KFORi rahuvalvemissiooniga. Kosovo kuulutas ennast 17. veebruaril 2008 iseseisvaks Kosovo Vabariigiks. Samal päeval kogunes Kosovo parlament eriistungile, mis ühehäälselt toetas iseseisvusdeklaratsiooni. Kosovo iseseisvusdeklaratsioon kinnitab uue riigi soovi asuda tegema reforme, et kunagi taotleda NATO ja EL-i täielikku liikmelisust.
Samas on Islamiriigi kõikehõlmav võim näiline, sest suures enamuses moslemiusulistes riikides mõistetakse rühmituse tegevus hukka. ISIS-e valdusalad asuvad Süüria ning Iraagi aladel. Seal on ka äärmusrühmitusele olulised naftajuhtmed. Just nafta on ISIS-e suur sissetulekuallikas. ISIS-e jõukeskus on Süüria linn Raqqa, kust kontrollitakse enam kui poolt Süüria naftavarudest. Kuid kuna pärast Pariisi terrorirünnakuid suurendasid Prantsusmaa ja Venemaa õhurünnakuid Raqqale, on Islamiriigi liidrid kolinud oma perekonnad Iraagi suuruselt teise linna, Mosulisse, mis on samuti ISISe kontrolli all. ISIS-e sõdijate arvu, pole täpselt teada. Viimastel andmetel võib neid olla umbes 80 000, neist 50 000 Süürias ja 30 000 Iraagis. Süüria naaberriigis Liibanonis on ISIS-e suhtes null-tolerants. Lühendi ISIS all tuntakse islamistlikku terroriorganisatsiooni, mille täisnimetuseks eesti keeles on Iraagi ja Levandi Islamiriik. Inglise keeles on organisatsiooni
halveneb ja nad on sunnitud otsima uusi võimalusi," lausus Hanso. Moskva eitas inimkaotusi Süürias Venemaa kaitseministeerium eitas väiteid, nagu oleks Süüria sõjalise operatsiooni käigus saanud surma ka Vene sõdureid. . «Kinnitame uuesti, et Venemaa relvajõududel pole olnud Süürias kaotusi,» seisis ministeeriumi avalduses, mille kohaselt ei vasta tõele välismeedia teated Vene sõdurite surmadest Süürias. Venemaa viib Süürias läbi õhurünnakuid septembri lõpust. Viimati teatasid lääne uudistekanalid Vene sõdurite surmast eile. Lisaks teatas Ukraina eile, et annekteeritud Krimmi toodi Süüriast kümnete Vene merejalaväelase surnukehad. Ossinovski: pagulased ei too massiliselt nakkushaigusi , Eestis on kokku lepitud, et kõik pagulased läbivad tervisekontrolli ja kui neil on nakkushaigusi, siis need ravitakse kiiresti välja. Eestis on pidev valmisolek nakkushaiguste raviks. Kokku on nakkushaiguste raviks olemas 157
tootlikkust ning töötada nafta ja teiste oluliste toodete tarvis välja asendajad. Ehkki aseainete tootmises tehti mõningaid edusamme, jäid seatud eesmärgid saavutamata kummi ja sünteetilise kütuse tootmises. Sellises seisus siirdus natslik majandus kolmandasse järku. Sõda alustati Blitzkrieg'i ehk välksõja strateegiat rakendades. Eesmärk oli saavutada võit võimalikult kiiresti, kasutades selleks ettevalmistatavaid õhurünnakuid, millele järgnes tankide ja soomusmasinate rünnak. Kallaletungiga Nõukogude Liidule algas neljas järk totaalsõda. Nüüd võeti Saksamaa majandusest viimane välja. Sõjatootmine allus nüüdsest Albert Speerile ja keskplaaneerimise nõukogule. Selle tulemusena kasvas relvatoodang. Siit alates läksid aga kaks tööstusgiganti, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, Saksamaast tootmismahult võimsalt ette. Sellest sai alguse Kolmanda Reich'i lüüasaamise peapõhjusi.
8. Eesti laskurkorpus: 1941 Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud. 27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus). Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks 1. Lääneriikide Normandia dessant Prantsusmaa vabastamiseks. 2. Soome väljus sõjast. 3. Punaarmee suurrünnakud sakslastele Valgevenes. Juulis sisenesid venelased võidukalt Narva. Järgnes 2 nädalat ägedat lahingutegevust Sinimägedes (nn Tannenbergi liin). 10 augustiks olid venelased vaatamata ülekaalule sunnitud pealetungi eduta lõpetama
Algne vaimustus asendus päris kiirelt sõjatüdimusega. Sõjavastased meeleolud halvenesid ka tagalas. See tõi kaasa streigid ja demostratsioonid ning vaenupoolte vennastumise rindel. Uuendused sõjapidamises Kaeviku- ehk positsioonisõda. Eeldusteks oli suurde armeede olemasolu, head kaitset võimaldav sõjatehnika, kaitserajatiste rajamine ja kuulipilduja. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Algselt tehi õhurünnakuid tsepeliinidega. Tänu lennukitele muutus sõda kolmamõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandusid õhurünnakud. Tänu sõjale rakendati tehnilisi leiutisi kiiremini ellu kui muidu. Autode tootmine suurenes ligi 5 korda. Ka teised tootmisharud arenesid kiiresti ja nende toodangut rakendati igapäevaelus. Jõuvahekordade muutused maailmas Eriti tugevaks muutus USA majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus. Kaotused oli tagasihoidlikud
1. Millised olid rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja Saksamaa välispoliitilised eesmärgid ning teiste riikide käitumine( Austria liitmine, Müncheni kokkulepe, Poola- vastane tegevus, Molotovi-Ribbentropi pakt). Rahvasteliit ei suutnud enam 1930.-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia...
tehniliste näitajate poolest, lisaks oli Jaapani lendurite väljaõpe kehvemal tasemel. Kui Jaapani lendurid teostasid USA sõjalaevade pihta tavarünnakuid, tulistasid ameeriklaste õhutõrje või hävituslennukid Jaapani lendurid alla enne, kui viimased suutsid heita oma pommid või torpeedod ameeriklaste laevade pihta. Samuti olid jaapanlased võimetud kui USA raskepommitajad sooritasid Jaapani linnadele õhurünnakuid sellistel kõrgustel, kuhu Jaapani hävituslennukid vaevu küündisid ja kus pommitajate vastu võidelda oli keeruline. 1944. aasta suvel ja sügisel hävitasid Ameerika lennukikandjate pardalennukid suure hulga Jaapani lennukeid juba Filipiinidel ja Taiwanil asuvatel lennuväljadel. Ning viimased juhtumid, kui Jaapani lennuväel õnnestus enne Lyete lahingut mõni suurem USA laev uputada, jäid 1943. aasta algusesse
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
Ajalugu VI Sõja jõudmine Eestisse Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL-i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lis...
Egiptuse armee hakkas peagi otsima kiiret ja efektiivset viisi Iisraeli kaitsetest läbi tungimiseks. Iisraellased olid ehitanud liivast suuri ca 18m kõrguseid barrikaade. Esialgu nendest läbimurdmiseks kasutasid Egiptuse sapöörid lõhkeaineid, aga üsna pea tuldi selle peale, et kasutada tugeva survega veekahureid, nendega suudeti edukalt ja kiirelt barrikaadid purustada. Kell 14.05, 220-250 Egiptuse lennukit tegid õhurünnakuid kolme Iisraeli sõjabaasi ja lennuväljade vastu. Hävitati 10 õhutõrjepatareid, tähtsamaid juhtimiskeskusi, radarijaamu, kaks suurtüki positsiooni ja üks kindlustatud kaitsepunkt. Sellega peaaegu samaaegselt pommitati enama kui 2000 mürsuga 53 minutit järjest mitmeid punkreid, tankiüksuste kontsentratsioone ja muid Bar Lev'i joonel asuvaid kaitseid. Tugeva suurtüki pommituse varjul ületas ca 8000 Egiptuse sõdurit Suessi kanali ja suutsid
rünnaküksusi. Seepeale tõusevad kõik lennukid saartelt õhku, millest üks osa suundub ründama Jaapani laevastikku ning teine osa jääb saart kaitsma. 5 Õun, M., Ojala, H. 2010. Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945. Grenader, lk 81 9 http://www.bartcop.com/midway.htm Peale luureandmete saamist, võtavad lennukikandjad Enterprise ja Hornet kursi Jaapani laevastiku suunas. Midway lennuväljalt saadetakse mitmeid õhurünnakuid, kuid ükski lennukipomm ei taba sihtmärki. Samal ajal märkavad jaapanlaste luurelennukid ameeriklaste lennukikandja gruppi. Kell 08:30 saadab lennukikandja Yorktown välja uued lennukid (17 pommitajat ja 12 torpeedolennukit). Kuna eelnevalt oli märgatud ameeriklaste lennukikandja gruppi, siis olid jaapanlased kurssi muutnud ja liikusid nüüd Midwayst põhja. Kui aga ameeriklaste rünnakgrupp eeldatavasse vaenlase asukohta oli jõudnud, siis oli seal ainult tühi meri.
meeleavaldajaid reeturiteks, välismaalasteks, narkomaanideks ja al-Qaeda'ks. Gaddafi kutsus oma toetajaid üles jätkama võitlust. Veebruari lõpuks oli opositsioon saanud suuremalt jaolt võimu riigis ja mässulised moodustasid organisatsiooni nimega Rahvuslik Üleminekunõukogu. Opositsioon piiras Tripolit, kus Gaddafil oli veel toetajaid. Enamik rahvusvahelisest üldsusest väljendasid Rahvusliku Üleminekunõukogu heaks toetust. Märtsi lõpul hakkas NATO koalitsioon toetama mässuliste õhurünnakuid. NATO sõjaline sekkumine järgmise kuue kuu jooksul osutus määravaks. Aprillis tappis NATO rünnak ühe Gaddafi poegadest. Kui Tripoli augusti lõpus mässuliste kätte langes, oli see opositsioonile suur võit ja sümboolne lõpp Gaddafi võimule. Kohus andis vahistamiskäsud Gaddafile, tema pojale Seif al-Islamile ja tema naisevennale inimsusevastaste kuritegude eest. Juulis tunnustasid enam kui 30 riiki Rahvuslikku Üleminekunõukogu kui Liibüa seaduslikku valitsust
taastamiseks. Nõukogude Liit püüdis siiski Narva all läbimurret saavutada ja koondas sinna sadu tuhandeid mehi ning tohutu hulga suurtükke ja rasketehnikat. Pärast mitu kuud kestnud ägedaid lahinguid õnnestuski neil Narva hõivata, ent mitte rohkem, juulis jätkusid lahingud vaid mõnikümmend kilomeetrit lääne pool Sinimägedes, kust Punaarmeel lõpuks läbi murda ei õnnestunudki. 6.-9. märtsini korraldas Punaarmee massiivseid õhurünnakuid Eesti linnade vastu, mis olid selgelt sihitud tsiviilelanikkonna vastu. 6. märtsil hävitati õhurünnakutes barokne Narva linn. 8 7. märtsil said ränki purustusi Jõhvi ja Tapa ning 9. märtsil hävis suur osa Tallinna kesklinnast, muuhulgas peaaegu kõik 20. sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad
sõlmitigi. Põhja-Prantsusmaa, sh. Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa väed. Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus juhtima Petaini valitsus. Valitsuse asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks. Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing Inglismaa pärast. Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. Kuid vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada sakslastel ei õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt allveesõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära) 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel
põgenesid ka nõukogude aktivistid sõjaväelased pandi ehituspataljonidesse kus suri palju mehi hiljem loodi 8 sas eesti laskurkorpus nad sõdisid velikije luki all 42/43 jaan-veebr 1944 nli väed olid narva jõe ja peipsi taga 31 jaan 1944 eestis toimus üldmobilisatsioon saksa armeesse seda toeatsid rahvuslikud ringkonnad eestis loodeti eesti riigi taastamist punaarmee peatati eesti piiridel 8-ks kuuks nl tegi õhurünnakuid eesti linnadele 6 märts narva 7 märts tapa 9 märts tallinnat pommitas 250 lennukit hukkus 600 inimest 25 märts tartu 26 juuli 1944 punaarmee vallutas narva järgnesid ägedad lahingud vaivaras sinimägedes sinimägedest ei suudeta läbi murda augustis 1944 nl väed alustasid pealetungi lõunaeestis 17 sept 1944 punaarmee uus pealetung nii narva all kui emajõel lahingutes avunurmes ja porkunis olid vastamisi erimundrites eestlased (vennatapulahingud) st et
toimunud. Sügis 1939-kevad1940. 1940 Taani ja Norra alistumine 10.mai.1940 algas Saksa pealetung Prantsusmaale sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Läbi madalmaade tungiti prantsusmaale sirbilöök Pariis vallutati ja 22 juuni kirj alla vaherahule. Lahing Inglismaa pärast. 1940 juuni 1940 lõpp. üritati inglaste vastupanu murda. Sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. + allveesõda. Allveesõjaga üritati läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuna Inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost. Ei suudetud inglasi alistada. 1941.a. juuniks suurem osa Euroopast Hitleri võimu all. 3. Millist taktikat kasutas Saksamaa Prantsusmaa ründamisel ja mida ta sellega saavutas? Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada? Mai-juuni1940 pealetung Prantsusmaale läbi Belgia ja Hollandi. Prantsusmaa ei
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogul...
armee peagi taanduma Eesti piirideni. Veebruaris püüdis Punaarmee tungida üle Narva jõe ja hõivata kiiresti kogu Põhja-Eesti. 30. jaanuaril kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon, millega tuli Saksa armeesse üle 32 000 eestlase. Mobilisatsiooni õnnestumises oli suur roll Jüri Uluotsa kõnel, kes kutsus Eestit kommunismiohu eest kaitsma. Pärast mitu kuud kestnud ägedaid lahinguid õnnestuski neil Narva hõivata, ent mitte rohkem. 6.-9. märtsini korraldas Punaarmee massiivseid õhurünnakuid Eesti linnade vastu. 25. augustil langes Tartu Nõukogude okupatsiooni alla. Sügisel läks sakslastel mujal idarindel sõjajõude vaja, otsustati Eesti maha jätta. 22. septembril seati Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsus, mis püüdis organiseerida ka pealinna kaitset Punaarmee eest, kuid paraku olid jõuvahekorrad liialt ebavõrdsed. Siiski suudeti Nõukogude vägede edasitungi mõnevõrra pidurdada ning see võimaldas septembrikuus läände põgeneda umbes 70 000
püüti, põgenesid sakslased getost kabuhirmust ja hoidsid sealt mitu kuud eemale. Seda aega kasutasid juudi võitlejad eelseisva lahingu jaoks relvade kogumiseks. Rünnakut oodates tegeles umbes 800 meest ja naist võitluspaikade, punkrite ja peidikute ettevalmistamisega. Otsustav lahing algas 19. aprillil. Tankide toetusele vaatamata tõrjuti sakslased ja nende abilised tagasi. Intensiivne vastupanu sundis neid taktikat muutma. Edaspidi kasutati suurtükiväge ja õhurünnakuid. Sakslaste ülekaal oli aga suur. Kvartal kvartali järel süüdati põlema. Ennast seal varjanud inimesed pidid välja tulema, mispeale nad kas maha lasti või kinni võeti. Sellele vaatamata kestis ülestõus neli nädalat. Üks ellujäänud võitlejatest kirjutas: ,,Sõdisime vastu, nii oli kergem surra ja lihtsam oma saatusele alistuda." (Bruchfeld ja Levine 2003:69) 17 3.5 Ülestõusud surmalaagrites
Suurbritannia koos oma uue Peaministri Winston Churchill. Ameerika Ühendriigid, okeeritud Prantsusmaa langemisest, olid alustanud oma esimest sõjaväkke rahu ajal värbamist ajaloos. Saksamaa otsustas Suurbritanniat näljutada. 1940 algas lahing Atlandi ookeani pärast. Saksmaa otsustas allveelaevu kasutades peatada Suurbritanniasse toiduabi sisseveo. Et Britanniat võtta pidi kõigepealt neutraliseerima tema õhuväe selleks oli, aga vaja korraldada õhurünnakuid. Niisis toimuski lahing Britannia pärast õhus mitte maal ega meres. Augustis 1940 alustas Saksa õhuvägi reide Inglismaa lennuväljadele ja Septembris juba sisemaa linnade vastu. See plaan aga nurjus sest Inglastel õhukaitseväes juba kasutusel radarid. Oma suurte kaotuste pärast pidid sakslased hakkama Inglismaad pommitama alates Septembri lõpust öösel. Sellest ajast kuni 1941 aasta mai kuuni tegid sakslased 127 suuremat reidi Londonile ja teistele suurematele linnadele aga see kahju,
NKVD sai enne sissetungi käsu , olla valmis vastu võtma 58.000 sõjavangi . Vahetult pärast maa okupeerimist juunis 1940 oli Eesti alal 130.000 N.Liidu sõjaväelast , julgeolekutöötajat ja nn. spetsialisti , keda rakendati uue haldusaparaadi loomiseks . SÕJA PUUDUTUS Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa , puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama . Oli ekslikke õhurünnakuid Eesti objektide vastu . Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Ametlikult oli rahvusvahelises SISU brigaadis 58 eestlast , kuid tegelik arv oli mitu korda suurem . 10.detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil
1944. a. jaanuaris alanud Punaarmee pealetungi tulemusena taganesid Saksa väed Peipsi järve läänekaldale. Sakslased paiskasid Eestisse abivägesid. Jaanuari lõpus kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, kus Saksa väes teeninud 20000 eestlasele lisandus veel 38000 meest, kuna ähvardas tulla uus Nõukogude okupatsioon. Järgnevates heitlustes etendasid väljapaistvat osa eestlastest sõdurid. 10. Vastuseks eestlaste osalemisele lahingutes Punaarmee vastu, teostas viimane rea õhurünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsil hävitati Narva, 7. kannatas Tapa ning 9. märtsil pommitas üle 250 lennuki terve öö Tallinnat. Hukkus rohkem kui 600 inimest. Peavarjuta jäid 25000 tallinlast. Hävisid ka Niguliste kirik ning "Estonia" teater. 25. märtsil sai Tartu kannatada. 11. 26. juulil vallutas Punaarmee Narva., kuid pealetung peatati Vaivara Sinimägedes, kus Nõukogude väekoondised jooksid edu saavutamata verest tühjaks. 12. Taasiseseisvumiskatse
rindejoone näol oli tegemist strateegilise suunaga, sest kui 2. löögiarmee oleks sellest mereni läbi murdnud enne Narva ümbruses paiknevate armeegrupp Narva üksuste taandumist, poleks saksa üksused enam tõenäoliselt suutnud takistada nõukogude vägede väljatungi Peipsi järve ja Soome lahe vahelisest kitsaskohast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmine ja kaitsmine oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine. 6.-9. märtsini korraldas Punaarmee massiivseid õhurünnakuid Eesti linnade vastu, mis olid selgelt sihitud tsiviilelanikkonna vastu. 6. märtsil hävitati õhurünnakutes barokne Narva linn. 7. märtsil said ränki purustusi Jõhvi ja Tapa ning 9. märtsil hävis suur osa Tallinna kesklinnast, muuhulgas peaaegu kõik 20. sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad õhurünnakud eestlastes veelgi suuremat viha Nõukogude võimu vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
