Määrati kindlaks ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud.
mõnda tuumajaama. Mõlemal juhul oleks selline sümboolne hävitusaktsioon möödapääsmatult kahjustanud riigi mainet kogu maailmas, rääkimata veel sadade või tuhandete inimeste surmast. Selle katastroofi hoidis ära lennu nr 93 reisijate kangelaslik käitumine, mille tõttu lennuk kukkus alla oma sihtmärgist kaugel. Pealegi oleksid terroristid võinud otsustada õhurünnakud keemilise õhurünnakuga ühendada, nagu oli algselt plaanis 1993. aasta Maailma Kaubanduskeskuse ründamisel. Sama päeva lõuna paiku oleksid ameeriklased elanud maal, kus ei ole enam toimivat demokraatlikku valitsust, kus surnute arv ulatunuks sadadesse tuhandetesse ning riigis looks korda sõjaväelased. Ühe päevaga oleksid Ameerika Ühendriigid olnud lähedal kaotusele. Kuigi 2001. aastal võrdlesid paljud kommentaatorid olukorda Pearl Harbori sündmustega,
suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Olulisemad sõjapiirkonnad olid läänerinne, idarinne, Balkan ja Itaalia rindel. Maailmasõja ajal tekkisid uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliidiga, mis hiljem asendati pommituslennukitega. Hakati kasutama gaasi ning kasutusele võeti kuulipildurid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Moraal käis alla. Hakati tootma vaid sõjavarustust ning seetõttu vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohustus. Riik sekkus majandusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud tellimused oli kasulikud suurettevõtetele ja laostasid väiketootjaid.
20 aprill Hitleri enesetapp 2. Mail alistus Berliin, lõpes sakslaste vastupanu Põhja-Itaalias 7mail kirjutasid lääneliitlast ja Smaa esindajad Reimsis alla Smaa vägede tingimusteta kapitulatsioonileppele Vaherahu hakkas kehtima 8ndal mail, Eu's sõja lõpu päev NSVL & Smaa vahel kapitulatsiooniakti allkirjastamine Berliinis 8mai, jõustus 9mai (NSVL/Vmaa võidupüha) Vaikse Ookeani rindel jätkusid õhurünnakud Jaapani linnadele 6aug aatompomm Hiroshimale 9aug Nagasakile; Punaarmee kallaletung Kaug-Idas o Vallutati Põhja-Korea ja Hiina, Lõuna-Sahhalin, Kuriili saared 2sept kirjutas Jaapan alla kapitulatsiooniaktile II MS lõpp *VÕITJAD&KAOTAJAD Võitjad: o Soome säilitas iseseisvuse o Tsiviilelanikud demokratiseerimine (Smaa, It, Jaapan) o NSVL Kaotajad: o Smaa (jagati neljaks jne)
mail, jõustus 9.mail, siit võidupüha tähistamise traditsioon NSVLiidus ja Venemaal Saksamaa kaotuse põhjused: ● Nõrgad liitlased Euroopas ● Sõda 2 rindel ● Ei hävitatud Briti väge Dunkerque`is ● Ei jätkunud ressursse pikaajaliseks sõjapidamiseks ● Ründas Venemaad suvevormis sõduritega ● Naised hoiti vabrikutest eemal ● Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Vaikse ookeani rindel jätkusid õhurünnakud Jaapani linnadele 6.augustil aatompomm Hiroshimale 9.augustil Nagasakile ● 9.augustil alustas pealetungi Kaug-Idas Punaarmee, vallutati Põhja-Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalin, Kuriili saared ● 2.septembril Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile, seda päeva loetakse II maailmasõja lõpuks KÜLM SÕDA – USA ja NSVLiidu, läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline
1944. a arreteeriti, süüdistati riigireetmises, suri vanglas 1951. Charles de Gaulle juhtis liikumist "Vaba Prantsusmaa" Moodustas Londonis Prantsusmaa valitsuse eksiilis. Pärast sõda Prantsusmaa peaminister, president. Lahing Britannia pärast, 1940 Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm. Hilissügis - Hitler loobus kavast paisata maavägi üle La Manche'i väina. Millised tegurid tagasid Suurbritannia edu? Briti peaminister W. Churchilli otsustavus, lennukite tootmine täiskäigul, linnade pimendamine, õhutõrje, radarid, Kuninglik mere- ja lennuvägi. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Miks oli Suurbritannia võit tähtis teiste rahvaste jaoks? Pelgupaik
II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Esimene maailmasõda oli peamiselt puudutanud rindel võidelnud sõdureid, nüüd kadus aga rinde ja tagala vahe. Tsiviilisikud said sõjategevuse osaks, kandes mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotuseid.. Sõjas edu saavutamiseks pommitasid mõlemad võistlevad pooled tsiviilobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. Liitlaste õhurünnakud Saksamaa vastu ei suutnud purustada Saksamaa tööstuslikku potentsiaali, kuid tekitasid raskeid kaotusi tsiviilelanikkonna seas. Kurikuulsaks sai pommirünnak Dresdenile 1945. aasta kevadtalvel, kui hukkus 35 000-50 000 inimest. 17 Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest
Püünsi Kool SÕJATEHNIKA I MAAILMASÕJAS Loovtöö Koostaja: Sten - Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tankid..........................................................................................................................................5 Õhusõidukid................................................................................................................................9 Allveelaevad..............................................................................................................................12 Kaevikusõjad......................................................
jäädes seega vaid 6 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste lennutegevus. See oli seda saatuslikum, et vahepeal olid sakslased linnast ära viinud oma raske õhutõrjeüksuse. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut, mida saksa kerge õhutõrje ei suutnud tõrjuda. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Elanikele, kelle kohalolek polnud vajalik, anti käsk linnast lahkuda. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Vene pommitajad, mis asusid Saaremaal, tulid tavaliselt pärast lõunat, kui päike oli loodes ja nende lähenemist raskem avastada. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil. Juuli lõpul hakkasid sakslased värbama eesti vabatahtlikke, kes abistasid saksa üksusi kuni Tallinna vabastamiseni. Augusti algul elavnes koostöös Omakaitsega sakslaste rünnaktegevus ja 10. augustil vallutati tagasi Pärnu-Jaagupi. 28. augustil vabanes Tallinn.
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
muutunud. Jaapanlaste edasitungile pandi piir 1942 a. juunis, kui nad kaotasid otsustava Midway merelahingu. Sealt kuni sõja lõpuni pidas Jaapan põhiliselt kaitselahinguid. USA sõtta astumine tähendas ka allveesõja hoogustumist ent siingi toimus 1942. a. murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suutis toota laevu kiiremini, kui Saksa allveelaevnikud neid uputada jõudsid. Sagenesid liitlaste õhurünnakud Saksa linnadele ja tööstusobjektidele. Murrang sõja käigus algas 1942. a. Ida rindel saavutasid Sakslased veel suuremat edu jõudes välja Volga jõeni Stalingradi juures ja Kaukaasiasse. Seejärel nad aga peatati ja purustati mitu kuud kestnud Stalingradi lahingus.1942. a. novembris piiras Punaarmee kindral Zukovi juhtimisel Stalingradi all umber Saksa 6. armee (300 000 meest, juhtis Feldmarssal von Paulus) ja sundis selle riismeid(91 000) 1943. a veebruaris kapitulleeruma.
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...
Srebrenica massimõrv 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja Makedoonia Kuulutas end iseseisvaks 25 sept 1991 Iseseisvumine kulges veretult Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel Montenegro 3 juuli 2006 kuulutas end iseseisvaks Kosovo Kosovo sõda algas 1998 aastal Serbia vägede ja albaanlaste Kosovo Vabastusarmee vahel Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata. Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla 2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks Eesti 1991- 20.08.1991 Iseseisvuse taastamine 6.sept tunnistas NSVL Eesti iseseisvust Septembis sai Eestist ÜRO liige Põhiseaduse Assamblee Moodustati uue põhiseaduse väljatöötamiseks 30 liiget Ülemnõukogust 30 liiget Eesti Kongressist PS eelnõu valmis 1992 a kevadeks Probleemid 1991-1992 Vene väed Eestis Raha väärtuse kiire langus
Nanjingi veresaun. Mis Jaapanile andis veel jõudu ja julgust? Liitlased natsi Saksamaaga. Jaapnlased leiutasid uue rünnakustrateegia, mida hiljem kasutasid ka sakslased – välksõda Rünnak toimis kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vägesid korraga. Ootamatult korraga rünnati. Selle eesmärk on murda läbi eesrindest ja liikuda peatumata tagala poole. Eesmärk oli kiiresti jõuda Hiina põhja poolt lõuna poole. Enne Nanjingi olid lahingud Shanghais, seal olid juba õhurünnakud. Selleks ajaks juba lennuvägi. Guomindangi kaitse oli korraldatud üsna halvasti. Selle tagajärel Shanghaist sai kuulekas linn kus töötas Jaapani administratsioon. Kuna Shanghai elatus peamiselt kaubandusest ja sõjanduses kaubandus ülejäänud riikidega katkes, siis läksid paljud kaupmehed Shanghais Jaapani poole peale üle. Enne seda Shanghai vallutamine läks päris valusalt, Jaapan kaotas palju sõjalisi ressursse. Arvatakse, et see oligi selline preluud enne Nanjingi
septembril 1991. ● Iseseisvumine kulges veretult. ● Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel. Montenegro. ● 3.juunil 2006 kuulutas end iseseisvaks ● Ja võttis kasutusele Euro. Kosovo ● Kososvo sõda algas 1998 aastal Serbia vägede ja albaanlaste Kosovo Vabadusarmee vahel. ● Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata. ● Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale ● 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla. ● Serbia kaitseministeeriumi hoone. ● 2008 kuulutas end Kosovo end iseseisvaks. EESTI 1991 - 20.08.1991 ● Iseseisvumise taastamine. ● 6.septembril tunnistas NSVL Eesti iseseisvumist. ● Septembris sai Eestist ÜRO liige. Põhiseaduse Assamblee ● Moodustati uue põhiseaduse väljatöötamiseks. ● 30 liiget Ülemnnõukogust
aasta sündinud poistele. Abiteenistusse värvati 1928. aastal sündinud poisse. 7. veebruaril raadiointervjuus kutsus Jüri Uluots rahvast üldmobilisatsiooniga kaasa minema ning astuma relvaga käes vastu Punaarmeele. Mobiliseeritute hulk ulatus 38 000 - 43 000 meheni. Mehed läksid sõtta oma kodumaa kaitseks, mitte III Reichi nimel. Mehi paisati rindele, täiendati Eesti leegionit, ülejäänutest moodustati 6 piirikaitseügementi. Lahingud Narva pärast, Auvere sillapea, terroristlikud õhurünnakud: 1. veebruaril 1944 jõudsid esimesed Punaarmee üksused Narva jõeni ning asusid seda ületama, jõudsd Tallinna-Narva raudtee juurde. Vallutati ära Auvere sillapead. Rannakaitsesuurtükiväe abil õnnestus ründajad tagasi paisata. Nõukogude väejuhatus ei osanud kasutada avanenud võimalust, sest Narva kaitse oli tühine tol hetkel. 11. veebruaril alustas Punaarmee Narva all üldpealetungi, 13. veebruaril jõuti taas Tallinna-Narva raudteeni ning lõigati see läbi
lühiajalise konfliktiga. Esialgu on igas riigis suur patriootiline vaimustus ja tekib isamaaline ühisrinne. Kõikide üllatuseks sõda peatub porisse kaevikutesse. Massiline noorsõdurite langemine. Mille eest? (Kui rinne nihkub aastaid vaid paarsada meetrit edasi-tagasi. Kaevikute õudusi ei ole võimalik sõnadega kirjeldada. Mehed on elu lõpuni vaimsed invaliidid. Varsti hakkavad ka tagala tsiviilelanikud kannatama: tekib puudus kõigest (toidust, küttest, riietest jne). Sõjapõgenikud, õhurünnakud. Naised peavad mehi asendama ja töötama tehastes haiglates, transpordis. Tulemus: Üldine sõjaväsimus. 1917 patsifism levib Prantsusmaal. Venemaal suur sõjaväsimus (rindelt lahkumine jne). Sotsialistide rahuliikumine elavneb (keskus Sveitsis). Sotsialistide rahukonverentsid (toetavad eelkõige prantslased ja venelased). Psühholoogiline efekt: kui sõda on pikaajaline ja täis kannatusi, igas riigis arvatakse, et sõja lõpptulemus peab olema soodne ja kompenseerima
tagasi ja rinne jõudis Narva jõeni. Üldmobilisatsioon. Jaanuari lõpul kuulutati välja üldmobilisatsioon, mille edu tagas rahvuslike ringkondade toetus ja Jüri Uluotsa üleskutse kaitsta maad Nõukogude sissetungi eest. Kogunes 38 000 meest, kellest moodustati piirikaitserügemendid ja täiendati 20. eesti diviisi. Paljud eestlased nägid rahvuslikes üksustes Eesti Vabariigi taassünni eeldust Lahingud Narva pärast, Auvere sillapea kujunemine, terroristlikud õhurünnakud Eesti linnadele. 1944. aasta algusel läks Punaarmee kogu Idarindel Saksamaa vastu pealetungile. Seetõttu pidi Saksa armee peagi taanduma Eesti piirideni. Veebruaris püüdis Punaarmee tungida üle Narva jõe ja hõivata kiiresti kogu Põhja-Eesti, mis oleks ilmselt kaasa toonud Soome loobumise Nõukogude-vastasest sõjast. Sakslased püüdsid seda iga hinna eest välistada ja seetõttu otsustati Eestit tõsiselt kaitsta. 1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas Narva lahing.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
