Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala. Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks. Eemal hakkab vajuma jälle järjest madalamale ning muutub soojemaks. Seal, kus õhk tõuseb, tekib madalama õhuga ala ja esinevad sademed. Õhu horisontaalne liikumine ...tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhurõhk erineb, sest: Maa erinevad piirkonnad saavad erineval hulgal päikesekiirgust ja kujunevad erineva temperatuuri ja õhurõhuga alad. Maa jaguneb ookeani- ja maismaa-aladeks, mis soojenevad ja jahtuvad erineva kiirusega Tuul on õhu horisentaalne liikumine tekib õhurõhu erinevuste tõttu õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid
vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. · Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. · Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. Globaalne õhuringlus · Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed
Atmosfärifrondid:kitsaderaldusvöödndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Külm front-külm õhk tundgib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilve, mis toob kaasa temperatuuuri languse ja tugevaid sademeid. Soe front- soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid , talvel põhjsutab jäidet. Tsüklon-madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas (1000 1010 .. need tähendavad millibaare kui on ring,mille sees on ring ja tulevad sinkavonka noosed keskme suunas , siis nende ringide peal on arvud. Teke: fontidel ookeanide kohal,liiguvad üldises läänevoolus läänest itta(põhjaparasvöö) -Tsükloneid meil sügisel ja talvel , kecadel ja suvel on antitüklonid.
• Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind soojeneb) • Negatiivne kiirgusbilanss – kui maa annab rohkem soojuskiirgust, kui juurde saab (öösel) • Maa eri piirkondades on kiirgusbilanss erinev, osa piirkondi soojeneb ja osa jahtub. • Eestis on kiirgusbilanss positiivne, ainult talvel negatiivne. Tuul ja õhuringlus • Tuul-looduslikel põhjustel liikuv õhk. • Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. • Tuuleenergiat kasutatakse elektri tootmiseks. • Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga, mõõtühikuks on meeter sekundis. • Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. • Õhuringlus-suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest
aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Sest neid alasid mõjutab Põhja-Atlandi hoovus ning Aasia maksimum. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum
Ümber Maa on umbes 1000 km paksune õhukiht, mida nimetatakse õhkkonnaks e. atmosfääriks. Maad ümbritsev õhk koosneb mitmesugustest gaasidest. Õhk on erinevate gaaside segu. Kuna Maa tõmbab enda poole kõiki asju, siis tõmbab ta enda poole ka õhku.Õhk rõhub seega maapinda. Seda rõhku nimetataksegi õhurõhuks.Kõrgmäestiku kohal on õhukiht õhem. Mäe tipus on seega õhurõhk väiksem kui mäe jalamil. Õhk on pidevas liikumises. Tuul on õhu liikumine . Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. 5. Vesi Maal Vaadates gloobust, märkad kohe, et vesi katab suuremat osa Maa pinnast. Seda to-hutut veevälja nimetatakse maailmamereks. Kui palju Maal üldse vett on? Tundub, et meie planeedi veevarud on tohutud; hõlmab ju maailmameri 360 miljonit km 2 ehk 70 % Maa üldpindalast. Maailmameri jagatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri. Ookeanid on
laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust ( kalduvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) Mussoontuuled- 15.-20. Laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile Esineb ntks Filipiinidel ( Lõuna- ja Kagu Aasias ning Lääne-Aafrikas.) Mussoon puhub suvisel poolaastal pidevalt kõrgema õhurõhuga mere kohalt madalama õhurõhuga mandri poole. Talvel vastupidiselt mandrilt mere poole. 14. Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus. Atmosfäärifront- kahe erisuguse naaberõhumasssi vaheline õhuke kiht, samuti selle ja aluspinna lõikejoon. Liigitus – statsionaarne ehk püsiv front, soe front, külm front. 15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.
Ehk meri on soojem ja seetõttu tekib seal M ning maismaale K,õhk tõuseb merel üles(M) ning K-lt õhk liigub sinna.Ehk puhub maaõhk. Õhuringlust mõjutavad tegurid ja jõud: 1)Gradiantjõud-õhk liigub kõrgemrõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. 2)Coriolisi jõud-maa pöörlemisel õhuringlust mõjutav jõud 3)Hõõrdejõud-tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub(mussoonid) Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.( Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.) Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.
Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Atmosfääri jaotatakse sfäärideks temperatuuri vertikaalsuunalise muutuse järgi. Front on kahe õhumassi kokkupuutepiirkond. Kui t0 tõuseb, siis tihedus hõreneb ja õhurõhk läheb väiksemaks ja kui t0 langeb, tihedus kasvab, õhk tõuseb ülesse ja hakkab liikuma madalama rõhuga alale, tuule abiga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see
Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast o Õhuringe ehk valitsevad tuuled o Kaugus maailmamerest Pinnamoe mõju kliimale: o Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed
Kaamera päästikule vajutamisel võis ta vabalt veel siia-sinna kõikuda. Videotel, kus astronaudid on lipust eemal, sellist "lehvimist" ei ole. 5. Õhurõhk ja ilm Inimesed õhurõhu muutusi tavaliselt ei tunne, kuid ilmastiku kujunemises on õhurõhul tähtis roll. Väikseimgi õhurõhu muutus põhjustab õhu liikumist, mõjutades selle kaudu ka ilmastikku. Sooja õhu rõhk on väiksem (õhk on hõredam)ja külma õhu rõhk on suurem. Erisuguse õhurõhuga piirkondi nimetatakse kõrgrõhkkondadeks ja madalrõhkkondadeks. Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu, jne). Väikseid kiireid õhurõhumuutusi esineb äikesetormide ajal. 1.5 Madalrõhkkond ehk tsüklon
Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld =P H +P H O 2 2 ¿> P H =Püld −P H O 2 2 Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel 5 Kasutatud mõõteseaded, töövahendid ja kemikaalid 10%-ne soolhappelahus, 5,0 - 10,0 mg metallitükk Mg, fiterpaber, väike mõõtesilinder, seade gaasi magu mõõtmiseks, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tööks kasutati katseseadeldist, mis koosnest kahest kummivoolikuga ühendatud ja veega täidetud büretist
Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk madalam kui servadel ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Tsüklon tekib sooja ja külma õhu kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Tsüklonis suvel on vihm ja tuul, talvel sula. Antitsüklonis päikesepaiste millega kaasneb suvel põud ja talvel käre pakane 24. Võrdle külma ja sooja fronti
Baariliseks väljaks nimetatakse õhurõhu jaotust. Õhurõhk on skalaarne suurus, igas atmosfääri punktis on ta iseloomustatav ühe arvulise väärtusega. Nõnda võib kogu atmosfääri jagada isobaarpindadeks. 17. Kõrgrõhu- ja madalrõhu alad, õhumassid frondid. Kõrgrõhuala - (suvalise suurusega) piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga kõrgema õhurõhuga alasid. Meteoroloogias nimetatakse kõrgrõhualadeks sageli antitsükloneid, kõrgrõhkkondi. Nende puhul on tegu juba sadade ja tuhandete kilomeetrite suuruste kõrgema õhurõhuga piirkondadega. Madalrõhuala (suvalise suurusega) piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud äikesepilvede aluseid mõne kuni paarikümne kilomeetrise läbimõõduga madalama õhurõhuga alasid.
Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetodid ning metoodikad Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele = p + p, millest p = p gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist on toodud tabelis tº ºC mm Hg tº ºC mm Hg tº ºC mm Hg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8 0 4,58 19 16,5 26 25,2
Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2.Sissejuhatus Teoreetiline osa (definitsioonid, arvutusvalemid) on suuremas jaos toodud 1. eksperimentaalse töö sissejuhatuses. Katses leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Püld = pH2 + pH2O, millest pH2 = Püld pH2O Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist on toodud tööjuhendis olevas tabelis 1.1 t0 = 18,7 mmHg 3.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter.
Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Vesipüks Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva. Tekib kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta endaga kaasa kõike, mis ta teele ette jääb. Vesipüks Florida lähistel Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesip%C3%BCks http://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan http://et.wikipedia.org/wiki/Tornaado http:// www.zone.ee/funnelcloud/globe_aike_orkaan.
Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. Üldise tsirkulatsiooni ehk üldise õhuringluse võib jagada kolme ossa: 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 1) TROOPILINE ÕHURINGLUS · Suhteliselt kitsas ekvatoriaalses vööndis on õhurõhk kogu aasta madal ja puhuvad nõrgad muutliku suunaga tuuled. · Ekvaatori kohal kujuneb madala õhurõhuga vöönd, sest maa ja vesi soojenevad tugevasti. · Tekivad intensiivsed tõusvad õhuvoolud (soe õhk hõre ja kerge, madal rõhk). · Tõustes õhk jahtub, tiheneb ja tema võime veeauru siduda väheneb. Veeaur hakkab kondenseeruma, tekivad sademed. · Paljudes ekvatoriaalsetes piirkondades sajab seetõttu peaaegu igapäev mõni tund. · Mitme kilomeetri kõrgusele tõusnud õhk liigub kõrgemates õhukihtides ekvaatorilt kahele poole laiali.
28. Õhu koostis: 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% CO2,väärisgaasid. 29. Liiga kiirelt kõrgele mäkke tõustes tabab inimest "mägitõbi", mis seisneb peapöörituses, ninaverejooksus ja halvas enesetundes. Alpinistid, kes kõrgeid mäetippe vallutavad, tõusevad ülespoole aeglaselt, et õhurõhu muutustega harjuda. Seda nimetatakse aklimatiseerumiseks. 30. Kessoontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. Kessoontõve vältimiseks on kõige olulisem langetada õhurõhku järk-järgult, kiirustamata. 31.Voolutugevus - ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulk. Pinge - iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Takistus - juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. 32
Organismidel on sellega toimetulekuks mitmeid kohastumusi. 3.Tuul: Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.Õhu liikumist põhjustavad õhumasside erinev temperatuur ja rõhk.Tuul aitab soojust ühest kohast teise edasi kanda.Tuul on õhu liikumine.Rannikul puhuv tuul on briis.Päeval puhub merelt maale merebriis.Suvel soojeneb maapind kiiremini kui vesi.Soe õhk on kergem ja lükatakse külma õhu poolt üles.Maapinna kohal kujuneb välja madala õhurõhuga ala.Vee kohal ei soojene õhk nii kiiresti kui maapinna kohal.Õhk jääb jahedamaks ja raskemaks.Kujuneb välja madalama rõhuga ala.Tuul puhub merelt maale.See on merebriis. Öösel puhub maalt merele maabriis.Öösel jahtub maapind kiiremini kui vesi.Maapinna kohal on õhk külmem ja raskem.Järelikult kujuneb sealt välja kõrgema rõhuga ala.Veekogu kohal on öösel õhk soojem.Seal on madalama rõhuga ala.Et õhk liigub
liikumissuunast põhjapoolkeral paremal ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on maksimaalsed poolusel ja puudub ekvaatoril. [PASSAADID ekvaatoril madalrõhk tõuseb, õhuvool liigub poolkeradele ja 30ndatel laiuskraadidel on nii külm, et hakkab jahtuma.] 3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel). Tuulte kiirus maapinna kohal väheneb ja tuulte suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul madalama õhurõhuga ala suunas tuulte suuna kuni 30kraadiline erinevus e tuulenihe kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel. 32. Mis on ISOBAAR? sama õhurõhu joon (ühendab sama õhurõhuga kohtasid). 33. Mis on ISOTERM? sama temperatuuri joon (ühendab sama temperatuuriga kohtasid). 34. Mis asi on GLOBAALNE ÕHURINGLUS? suuremõõtmeline õhuvoolude liikumissüsteem ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon.
Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. 18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 19) Mussoonid - Mussoon kujutab enesest ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealade maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Esinevad peamiselt Lõuna-Aasias. Mussoonset
kogunemist ja sademete hulk on seal suurem. 2. Riim vesi on madala soolsusega merevesi.läänemeres on soolsus 6- 8. Rannikualadel tänu Läänemerele neelduvad päikese kiired 8. tugevasti,aga kõrgustikud soodustavad pilvede kogunemist. 3. Läänemere veetaseme kõikumised sõltuvad: 9. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhu rõhu miinimum.On ümbritsevast · Valitsevatest tuultest madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguad tuuled keskme suunas. · Pikad põua perioodid 10. Tsüklonis liiguvad tuuled keskme suunas.Toovad pilves ja tuulist 4. Läänemeri on väga reostunud sest: ilma,suvel jahedat vihmast aga talvel pehmet ja lumist ilma. · Väga tihe asustus 11. Tsüklonid tekivad Atlandi Ookeanis.Islandi lähedal. 12
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal.
Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka 'sõõr', 'ring') on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist
Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning mettodikat. Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH + pH millest pH = Püld pHO Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost V= (Püld - PHO) * V * T Katse ettevalmistus Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett
vastavalt Daltoni seadusele pH =P üld −p H 2 2 O millest pH =P üld −p H 2 2 O tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: 0 ( Püld − p H O ) V T 0 V = 0 2 PT Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: magneesiumi massi leidmine reaktsiooni soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t. madalama õhurõhuga ala suunas. TUULENIHE tuule suuna kuni 30-kraadiline nihe, kõrgemate õhukihtide ja maapinnaläheduses tuule vahel. N. Kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edalatuul. GLOBAALNE ÕHURINGLUS Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Maakeralõhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.
Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega . Tuuled : Põhja-ja kirdetuuled valitsevad põhjapoolkeral, aga lõunapoolkeral lõuna-ja kagutuuled. Kliima : Lähistroopikas on suvekuudel troopiline kliima, aga talvekuudel on parasvöötme kliima. Sealne kliima on üleminekuvorm troopiliselt kliimalt paraskliimale. Päikeselt saadav soojushulk on tunduvalt väiksem kui troopilises kliimavöötmes. Vahemeri, oma madaldunud õhurõhuga osutub kahe kõrgrõhkkonna vahele haaratuks ja tema kohal tekivad tsüklonid, mis toovad rannikumaadele muutliku vihmase ilma . Suvel on temperatuurid 25-30 kraadi, aga talvel umbes 0-10 kraadi . Talvel on lähistroopiline kliima läänetuulte ja tsüklonite vallas. Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu aasta, kuid suvel siiski kõige rohkem. Niisket õhku toovad ookeanidelt puhuvad tuuled .
milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem
maa ja Hiiumaa lääne-ja lõunaosa.Eestis on päev talvel lühem ku i ekvaatori lähedal ja talvel pikem kui Arktikas.Kõige sagedamini kohtuvad Eesti kohal ja mõjutavad siinset ilma-parasvöötmeõhumass Atlandi ookeani põhjaosa kohalt ja parasvöötme mandriline õhumass Euraasia sisealade kohalt.Sademed võivad tekkida:1)pinnamood 2) tõusvad õhuvoolud 3)õhk soojeneb aluspinna kohal.Sademed on vä hetõenäolised a)madala õhurõhuga alal,sest seal õhk tõuseb ja sooj eneb b)siis,kui tuul puhub mandri siseosa poolt c)sel ajal,kui meie kohal kohtuvad kaks õhumassi.Kasvuhooneefekt-päikesekiirgus jõ uab aluspinnani ja soojendab seda,aga soojuskiirgus ei pääse maail maruumi.Põhjus-kasvuhoonegaasidega saastunud atmosfäär(CO2 ,CH4-metaan,N2O)Tagajärg-atmosfääri ja kliima soojenemine-liust ikud sulavad,aurumine,veetase tõuseb,põldude pindala väheneb.L
kliimavaldkonnaks. Mere mõju võib ulatuda kuni 60 km; nt sademete hulk suureneb rannikust 30-60 km kaugusel, temperatuuri suur kõikumine algab 20 km. Õhumassid Õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest ja aluspinnast. Õhu soojenedes tekivad tõusvad õhuvoolud ning õhurõhk väheneb. Kujuneb välja madalrõhuala ehk õhumiinimum TSÜKLON. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva ning kõrgema õhurõhuga servadest madalama rõhuga keskme suunas. Kõige sagedamini jõuavad Eestisse Atlandi ookeanilt pärit Islandi tsüklonid, millega kaasnevad pilves, sajused, tuulised ilmad. Kõrgrõhuala ehk õhumaksimum ANTITSÜKLON tekib seal, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud ning piirkondades kus toimub ümbritseva alaga võrreldes tugev jahtumine. Õhk antitsüklonis liigub keskmest välja ning liigub madalama rõhu poole.
Esimese puhul tuleb silmas pidada ovaalset pedaalimiskuju surudes kanda nii ette kui võimalik ilma kõõlust pingutamata, all-asendis peavad varbad diagonaalis alla osutuma, seejärel kiire kraapiv liigutus tahapoole. See pedaalimiskuju peaks tunduma ,,ovaalne" saavutades nii võimalikult suure jõu minimaalse pingega. Vastupanujõu puhul räägime n-ö rehvi ja pinnase suhtest. Et alandada seda vastupanu, tuleb sõita siledal ja kõval teekattel, kasutada kitsaid kõrge õhurõhuga rehve ja säilitada kombineeritud massi minimaalsena.5 Kasutatud kirjandus 1. Edmund R. Burke, Mary M. Newsom (1988) Medical and Scientific Aspects of Cycling 2. Edmund R. Burke (2002) Serious Cycling (2nd ed.) 3. Carla Z. Hinkle (1997) Fundamentals of Anatomy and Movement: A Workbook and Guide 4. James G. Hay (1993) The Biomechanics of Sport Techniques (4th ed.) 5. Gerry Carr (1997) Mechanics of Sport: A Practitioner's Guide
Rakud jagunevad päri ja vastu rakkudeks. Üks rakk käib tagurpidi. Polaarfront on subtroopilinefront. Meil on läänetuuled. 1rakuline oleks aint hadley tsirkulatsioon idatuul? 3 polaar ferreli hadley rakk 7. Mis on tsüklon? Kuidas pöörleb õhk tsüklonis põhja poolkeral, kas tegu on tõusva või laskuva õhuvooluga (skeem)? Milline ilm on tsüklonis? Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja tõuseb perifeeria suunas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhja- ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e oklusioonifront.
kus Bernoulli võrrand Lahendus: (tabelist) (Kui näiteks on antud kavitatsioonivaru tegur NPSH=2, siis tuleb see väärtus saadud vastusest maha lahutada ja tabelist võtta väiksema väärtuse järgi temperatuur. Antud lahenduses näiteks 3,94-2=1,94) Ülesanne 5 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal võrdne õhurõhuga. Leida kui suur peab olema rõhk pumba imiavas, et ei tekiks kavitatsiooni? Vee temperatuur 20 C, kavitatsoonivarutegur 1,5m. Kas antud tingimustel on see rõhk tagatud? Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 NPSH = 1,5m = 1000 kg/ Leida: Valemid: Bernoulli võrrand Lahendus: Et ei tekiks kavitatsiooni: 2,53 > 1,72 järeldus: kavitatsiooni ei teki. Ülesanne 6 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis)
· Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe. · Kuidas paiknevad maakeral kõrg- ja madalrõhualad? Ekvaatorilähedastel aladel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiustel troposfääri ülapiiril liikuv õhk laskub, tekitades selles piirkonnas kõrgrõhuala. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta
motoorsete ülesannetega toimetulek. Sukeldujad viitavad mõnikord "Martini seadusele", 10 mille järgi iga 15 meetriga halveneb koordinatsioon samapalju kui pärast ühe martiini joomist (3). Madalat ja kõrget õhurõhku ei pea me taluma ainult vee all või mäe peal õhurõhk kõigub ka tavaolukorras palju. Orkaanid, tsüklonid on spetsiifilised madala õhurõhuga ilmastikusituatsioonid. Kõrge õhurõhuga seostub selge ja päikeseline ilm kas see aga muudab midagi meie tunnetes ja käitumises? Vastus on ilmselt jaa (3). Uurijad on täheldanud kolme tüüpi mõju, mida õhurõhu muutused näivad inimestele avaldavat: meditsiiniliste kaebuste arvu kasv, suitsiidide hulga suurenemine ja hälbiv käitumine. Näiteks liigestevaevustega inimesed väidavad, et teatud ilmaga nende näidustused süvenevad
Laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ja metallitüki massi arvutamine. Sissejuhatus Reaktsioon: Mg+2 HCl → Mg Cl 2 + H 2 ↑ 0 ( Püld − p H O ) V T 0 V = 0 2 PT Püld on võrdne õhurõhuga katse tegem ise hetkel . Moolide arv: 0 3 V (dm ) n= dm 3 V m( ) mol Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0 - 10,0 mg metallitükk , Mg (nr 46)
1) Tabel 5.1 Eeldasin, et nimetatud ruumiosa on küllastunud nii veeauru kui HCl-ga ehk nende kontsentratsioonid on tasakaalukontsentratsioonid. Katse käigus eralduvate gaaside mahu arvutamisel võtsin aluseks näitude vahe büretil enne ja pärast katset. Arvutustes väljendasin V3 kui VH2, VH2O ja VHCl summana, kus VH2O on katseseadmest aurunud vee maht. Maht V1 ja V2 on määratud katsemetoodika korral rõhul ehk arvutatud V3 on ka katsemetoodika korral rõhul , milline on võrdne õhurõhuga. Seega: Püld = PH2 + PH2O + PHCl Vesiniku rõhu arvutamiseks mahus V3: PH2 = Püld - PH2O - PHCl HCl rõhk 10%-se soolhappe lahuse kohal on väikene, et võib jätta arvestamata. PH2O suurus sõltub õhu relatiivsest niiskusest (RH). Kui RH = 100%, on PH2O suurus 0 ja PH2 = Püld. Üldjuhul Reaktsiooni eraldunud vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutasin juhendis antud seost: P0 =101325 Pa T0 =273K Mg metlltükki massi arvutamine Tegelik mMg=8,5mg
alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti. Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele. Selles kihis leiavad aset kõik ilmaga seotud protsessid. Troposfääris kõrguse suurenede Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhk. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale). Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled, sesoonsed tuuled on mussoonid, kohalikud tuuled on briis,
Ja arvestades, et maa telg on punktis B suunaga päikese poole, siis paisteb sinna päike rohkem 6. Kirjelda maakera üldist õhuringlust. 1p Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus on päike terve aasta jooksul väga kõrgelt ja kaks korda aastas on päike seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi. Õhk saab maapinnast soojust, soojeneb ja tõuseb üles, tekkib madala õhurõhuga vöönd. Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Seda soodustab ka polaaralade valge lume ja jääga kaetud pinnas. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge
loetakse samalt büretilt uus näit. Näitude vahe järgi tehakse kindlaks vesiniku maht normaaltingimustel. Katseandmed Mg + 2HCl MgCl2 + H2 P = 99950 Pa t° = 20°C = 293,15 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 15,20 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 5,25 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 9,95 ml = 0,00995 L Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas) üld = 99950 Pa Temperatuur t° = 20°C Veeauru osarõhk temperatuuril t° H2O = 17,5 mmHg = 1666,53 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan H2 tiheduse Daltoni seaduse järgi Arvutan eraldunud vesiniku ruumala normaatingimustel Arvutan vesiniku ainehulga Reaktsioonivõrrandi järgi n(H2) = n(Mg), seega nMg = 0,0004015 mol Leian Mg massi moolide arvu järgi
Fernão Magal- hães. See näitas ka, et Maa ümbermõõt on surem kui seda ennem arvati 5 olevat. Ümber maakera on umbes 1000km paksune õhukiht, mida nimetatakse atmosfääriks, see koosneb erinevatest gaasidest. Kuna maa omab külgetõmbejõudu siis tõmbab ta enda poole ka õhku ja see avaldab rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Tuul ehk õhu liikumine tekib tänu sellele, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. /12/ Maal on kaaslane Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks.
Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäe harjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma piki mäenõlvasid ülespoole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpides, Suur-Kaukasuses jt kõrgmägedes, peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala Antitsüklon- ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas Õhumass- on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. Mandriline(kontinentaalne kliima)- ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk
Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. (Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.) Tuult mõjutavad tegurid: Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine
Kui reaktsioon on toimunud ja nivood enam ei muutu, lasta vesinikul mõned mintid jahtuda. Liigutada taas bürette üles-alla, et nivood oleks võrdsed ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada metallitüki mass Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 15,2 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 22,7 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 7,5 ml= 0,0075 dm3 Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas) Püld =100100 Pa Temperatuur t° = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril t° P(H2O) = 18,7 mmHg = 2493,13 Pa M(Mg) = 24,3 g/mol Arvutused Arvutan vesiniku ruumala normaaltingimustel Arvutan metallitüki massi kasutades reaktsioonivõrrandit Leian katse absoluutse vea, lähtudes metallitüki tegelikust massist mtegelik= 7,4mg Leian katse suhtelise vea Järeldus
Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
