lainekõrgus (significant wave height) Hs Oluline lainekõrgus 2 1,4 korga suurem ruutkeskmisest lainekõrgusest 4/2 1,6 korda suurem lainete kõrguste aritmeetilisest keskmisest . Olulise lainekõrguse väärtusi on lihtne võrrelda ajalooliste lainevaatlustega, kuna nad langevad 5-10% täpsusega kokku visuaalselt hinnatud lainekõrgustega. Merelainete liigid Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Veepinnal esinevate lainete seadused on keerulisemad kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. Merelainete liigid
Briisid puhuvad päeval mere poolt mandrile ja seda nimetakse merebriisiks. Öösel jahtub maismaa merest kiiremini ning briisid puhuvad maalt merele, neid nimetatakse maabriisideks. Mäe-orutuul Mäe ja oru tuul mägedes tekib seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt, omalaadne õhuliikumine. Päeval liigub õhk mööda nõlvasid üles, öösel voolavad orgude suunas Tsüklonid ja antitsüklonid Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena. Tsüklon on õhukeeris mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealalt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub. Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt ääreala poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad
loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 1200 km Päikesekiirgus Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Õhurõhk rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal ; normaalseks õhurõhuks loetakse 760 mmHg (1013,25 mbar = 1atm) ; õhurõhk on üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid ; õhurõhk väheneb koha üldkõrguse suurenedes keskmiselt 10 mm 100 m kohta, mida nimetatakse õhurõhu vertikaalseks gradiendiks Kõrgrõhuala piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Madalrõhuala piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel Passaadid 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje (Coriolisi jõu mõju) kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid) Läänetuuled 60
idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño El Niño koos Lõuna- ostsillatsiooniga e. ENSO mõjutab kliimat Vaikse Ookeani piirkonnas ja Põhja Ameerikas. Eriti võimas El Niño võib avaldada mõju ka Euroopas. AO ja NAO Olulised Euroopa kliima mõjutajad on arktiline ostsillatsioon (AO) ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO). Nende indeksitega iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. NAO näitab rõhukontrasti Assooride kõrgrõhkkonna ja Islandi madalrõhkkonna vahel. Suure kontrasti ehk indeksi positiivse väärtuse korral toovad võimsad õhukeerised rohkem Atlandi niisket õhku Põhja-Euroopasse. 1970
Õhu liikumise põhjuseks on õhurõhkude erinevus. Õhurõhk üldreeglina hakkab liikuma sealt, kus on kõrgem sinna, kus on see madalam. Õhurõhud on paiguti erinevad. Räägime sageli kõrg- ja madal rõhkkondadest ja nendest kujunevatest tuultest. Kuidas õhurõhk jaotub maapinna kohal, seda kujutatakse nii et ühendatakse pideva joonega need punktid, kus on üks ja sama õhurõhk (see joon on isobaar). Õhurõhu horisontaalne gradient õhurõhu muutuste iseloomustamiseks (100 km kohta selles suunas, kus muutus on maksimaalne). Tähis grad p (p sest õhurõhku tähistatakse p-ga). Gradient on alati risti isobaariga. Õhu paneb liikuma jõud, mille tekitab paariline gradient. Sellest tuleneb ka nimi gradientjõud. Coriolise jõud see on fiktiivne jõud. See on see, mis pöörab liikumist paremale, aga ta ei muuda kiiruse suurust. Selleks, et ta kiirust ei muudaks peab ta risti olema kiiruse suunaga.
lumesadu. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm. 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne. Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve,Vahemere äärsetel aladel kujuneb kuiv päikesepaisteline ilm. Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Lühivastused (1-2p): 1
Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus. Palavvöötmes on positiivne, külmvöötmes negatiivne. 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis Eesri asub 60˚ laiuskraadidel. Aastas sisenev päikesekiirgusehulk on väiksem kui aastane peegelduv ehk väljuv kiirgus. 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuse tõttu erinevates piirkondades, paneb õhu liikuma kõrgrõhualalt madalrõhuala poole. Coriolisi jõud- Maa pöörlemisel tekkiv inertsjõud, kallutab põhjapoolkeral tuuli paremale, lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatoril see jõud ei mõju. Aluspinna hõõrdejõud- mõjutab tuuli maapinna lähedal, tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud,
Selge maksimum suvel, juulis kuni 7 äikesepäeva. Äikese kestus 20-60 tundi. Äikest enam pandiverel, kestus tugevalt esil. Eestis on kuni 1 löök km2 aastas. Pandiverel samuti max. Pagi. Organiseerunud äikesepilvede süsteem. Süsteemi esiosas õhk tõuseb, madalam õhurõhk. Süsteemi tagaosas tugev sadu, võimsad laskuvad õhuvoolud, maapinna lähedal rõhu tõus. Enne pagi võib-olla tuulevaikus või tuul vastu. Pagi on jahe puhanguline tuul äikese esiservas. Mõju ilmaelementidele: õhurõhu muutus, äikesenina, õhutemp järsk langus, üle 10 kraadi võib-olla, enne väga nõrk tuul, pärast pagi tuulevaikus, suhteline õhuniiskus järsk tõus koos saju alguse ja jahenemisega. Eriti ohtliku äikesetormi kriteeriumid: tornaado; pagituul 25 m/s või enam; raheterad läbimõõduga vähemalt 2 cm, alla 2 cm läbimõõduga raheterad nii suures koguses, et moodustavad maapinnale vähemalt 2 cm paksuse kihi. Tsüklonaalsed tormid
mõõdistamiseks, topograafilise mõõdistamise kõrgusliku alusvõrgu loomisel ja reljeefi topograafilisel mõõdistamisel). Täpsus on geomeetrilisest nivelleerimisest mitu korda väiksem. · Hüdrostaatiline- määratakse voolikuga ühendatud anumate põhimõtel. Kasutatakse riiklikel võrkudel, ehitustel (tunnelites, elamuvundamentide, horisontaal osade mõõdistamisel); suurel ruumalal kulukas ja aeganõudev. · Baromeetriline- määratakse õhurõhu mõõtmisega; erinevatel kõrgustel on erinev õhurõhk. Kasutatakse projekteerimise eeltöös (, siis kui täpseid kõrgusi ei ole vaja), viga ulatub mõnest detsimeetrist kuni meetrini. · GPS- niveleerimine rakendatakse topograafilistel mõõdistamistel. Piiranguks on kallis aparatuur ja piiratud signaal. 7. · Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5mm/km) o Täpsed (±3mm/km) o Tehnilised (±10mm/km)
baromeetrit. Kolvi kaelale tehakse vildikaga märge korgi alumise serva kohale. Siis kaalume kolvi koos korgiga. Siis laseme kolbi 7-8 minutit CO2. Sulgeme kolbi kiiresti korgiga ja kaalume jälle. Kordame CO2 lisamist ja kaalumist kuni kaalumisel tuleb samasugune mass. Siis tuleb kolvi maht määrata, täites see veega viltpliiatsi märkeni ning mõõta vee ruumala mõõtesilindriga. Termomeetri ja baromeetri abil fikseerime temperatuuri ja õhurõhu laboris. Seejärel leiame gaasi mahu kolvis V0=P*V*T0/P0*T, õhu tihedus normaaltingimustel 1,29g/dm3, mass mõhk = põhk * V0, kolvi ja korgi mass m3=m1-mõhk, CO2 mass mCO2=m2-m3, CO2 suhteline tihedus õhu suhtes D=mCO2/mõhk. 40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see viia üle normaaltingimustele ja selleks on neid tarvis. 41
Maapinna osakeste ja vee segu veekogu pinna lähedal pärast vihma on näide keskkonna mittehomogeensusest, kus parameetrid ja muutuvad sõltuvast sügavusest. Ionosfääri, kui gaasilist positiivsete, negatiivsete ja neutraalsete osakesi segu, võib vaadelda nagu elektromagnetiliselt mittehomogeenset keskkonda. Vaatamata sellele, et parameeter on ligikaudu üks, omades murdumistegurit n = 1.00026-1.00038 atmosfääri alumiste kihtide jaoks, põhjustavad temperatuuri, niiskuse ja õhurõhu muutused siiski olulisi kõikumisi EM kiirguse jaoks optilises diapasoonis ja kiirguse ,,paindumist levil paralleelselt maapinnaga pikematel EM lainepikkustel. 2. ELEKTROMAGNETILISE VÄLJA VÕRRANDID 1. Maxwell'i võrrandid integraalsel kujul. IRT0110_06_maxwell.pdf Maxwell`i võrrandite integraalne kuju koosneb neljast võrrandist: I Võrrand integraalsel kujul: Gaussi elektriline seadus. Maxwelli esimene võrrand on tuntud kui Gaussi elektriline seadus
järeltihenedes ebatasaseks formeeruda. ·Püüda laoturiga hästi tihendada, kõrge segutemperatuur rullimisel, rullida võimalikult järjest. ·Manööverdamisel vibro välja lülitada, eelrullimine ilma vibrota, mitte tihendada liiga suure kiirusega, ülesmäge vibroga allamäge staatiliselt, kui segu temp. alla 100 oC siis vibro väljas. ·Liigsete rullikäikude vältimine, rehvide lõikevigastuste ja õhurõhu kontroll kõikidel rehvidel, rehvide külge kleepumise ärahoidmine.
vastavalt mäestiku iseloomule esineda kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui madalamate mägede juures nn.nõlvatuuli,mis nagu briisidki on ööpäevase perioodiga.Sellised tuuled tekivad neil nõlvadel,mis päeval tugevasti soojenevad,öösel jahtuvad.Päeval puhub nn.orutuul piki soojenenud nõlva ülespoole.Föön esineb Kaukasuses,Alpides,Püreneedes.Fööniga kaasuvad peale õhutemp. Ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised.Kui mäestiku kohal on kõrgrõhuala,eemal ümbruses aga madalam õhurõhk,siis võiivad laskuvad õhuvoolud föönide näol kujuneda mõlemal nõlval.Fööni tekkimise põhjustab otseselt veeaurust küllastamata ja küllastunud õhu erinev adiabaatiline gradient.Boora-nim.külmi,väga tugevaid puhangulisi tuuli,mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt pltoodelt v mägedelt alla tasandikule v merele.Tekib
kõrgema õhurõhuga ala antitsüklon e. kõrgrõhkkond – keskmest väljapoole õhurõhk väheneb tsüklon e. madalrõhkkond – keskmest väljapoole õhurõhk suureneb Põhja- ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal- ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud tuule suund vastupidine ostsillatsioon – õhurõhutugevuse võnkumine Ostsillatsioonid: Põhja-Atlandi ostsilatsioon (NAO): kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Islandi miinimum: püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal. Põhja-Atlandi ostsillatsioon tähendab nende rõhkkondade tugevuse (õhurõhu) muutumist ja ostsillatsioon iseloomustab nende rõhkude vahet. Seda vahet iseloomustatakse NAO indeksiga
4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus Madagaskari hoovus Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus Brasiilia hoovus - külmad poolustelt ekvaatorile - kuivust California poolsaart mõjutab külm hoovus California hoovus
ka kaugematelt aladelt. Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevast-päeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu -12°C ja -79°C vahel. See-eest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused. Tuule kiirus kasvab kõrgusega, temperatuur aga langeb ja väga kiiresti. Näiteks võib pinnatemperatuur olla 16 - 21°C, siis pooleteise meetri kõrgusel vaid 23 kuni -27°C. Hommikuti nähaolevad jääst ja veest pilved aurustuvad päeva jooksul. 4. augustiks oli "Sojourner" läbi sõitnud 52 meetrit ning teinud 384 pilti. Pikimaks päevateekonnaks kujunes 7 meetrit. Kokkuvõttes võib "Pathfinderi" lendu igati kordaläinuks lugeda. Nii maandur, kui
Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevast-päeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu -12°C ja -79°C vahel. See-eest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused. Tuule kiirus kasvab kõrgusega, temperatuur aga langeb ja väga kiiresti. Näiteks võib pinnatemperatuur olla 16 - 21°C, siis pooleteise meetri kõrgusel vaid –23 kuni -27°C. Hommikuti nähaolevad jääst ja veest pilved aurustuvad päeva jooksul. 4. augustiks oli "Sojourner" läbi sõitnud 52 meetrit ning teinud 384 pilti. Pikimaks päevateekonnaks kujunes 7 meetrit. Kokkuvõttes võib "Pathfinderi" lendu igati kordaläinuks lugeda. Nii maandur, kui ka
moodustab isoleeriva kihi, mis takistab keha soojuse hajumist (ärge unustage, et lihaste kokkutõmbed tekitavad kuni 85% keha soojusest), mis kaitseb keha väliste löökide eest ja võimaldab veresoontel ja närvidel siseneda ja väljuda lihastest. Tänu oma nahakaudsele tegevusele aitab orgaaniline räni parendada pindmisi sidekirme funktsioone. See annab parema kaitse kliima kahjuliku mõju vastu: niiskus, külm, vihm ja õhurõhu muutused. Räni õhutab punaste vereliblede arvu kasvu, mis kaudselt parandab hapniku transporti – ja lihased saavad töötades tarbida suuremates kogustes hapnikku. Seetõttu kasvab nende jõudlus. Lülivahekettad toimivad amortisaatoritena: need on pideva kokkusurutuse olukorras. Iga plaat on vormitud kiud-kõhre väliseks kettaks – nimetatakse fibroosrõngaks (annulus fibrosus) – ja pehme sisemine struktuur, mis on säsine ja väga elastne, on nn säsituum
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul laiemas mõttes atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel tuleb üldjuhul arvestada järgmist viit jõudu: 1)gradient jõud see on õhurõhu muutus pikkusühiku (100m) kohta maksimaalse muutuse suunas. Baarilise gradiendi olemasolul tekib jõud (gradiendijõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalamale poole. 2)Corisoli jõud - maakera
atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule Esimesteks sooja frondi tunnusteks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Frondi lähenemisel ilmuvad kiudpilvede suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine – tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, asemele kihtsajupilved. Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine. Frondi lõppemist mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel iseloomustab tuule järsk pöördumine ning sademed kas lakkavad või sajab uduvihma. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
aladelt. Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevastpäeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu 12°C ja 79°C vahel. Seeeest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused. Tuule kiirus kasvab kõrgusega, temperatuur aga langeb ja väga kiiresti. Näiteks võib pinnatemperatuur olla 16 21°C, siis pooleteise meetri kõrgusel vaid 23 kuni 27°C. Hommikuti nähaolevad jääst ja veest pilved aurustuvad päeva jooksul. 4. augustiks oli "Sojourner" läbi sõitnud 52 meetrit ning teinud 384 pilti. Pikimaks päevateekonnaks kujunes 7 meetrit. Kokkuvõttes võib "Pathfinderi" lendu igati kordaläinuks lugeda. Nii maandur, kui ka
Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda kasutusalad Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Elavhõbeda ohtlikkus
Lisaks mõõdetakse õhu lühiajalist muutlikkust ja selle vertikaalset liikumist, mis võimaldab hinnata õhu läbisegunemise ja saasteainete hajumise kiirust. Nii meteoroloogilised andmed mastidest kui ka saastetasemed ja meteoandmed seirejaamadest antakse tunnikeskmistena. (EKUK, 2013) 3.2 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMHI ilmavaatlusjaamad paiknevad tihedamalt kui EKUK-i mastid. Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013) EMHI üheks ülesandeks on ilmaennustusmudeli HIRLAM, millega saab arvutada õhumasside liikumisi, töös hoidmine ja täiustamine. Sellel ideel põhineb ka saasteleviku mudel SILAM, mis praegu on veel arendusjärgus. See mudel saab lisaks meteoroloogilistele andmetele ka saasteallikate heitmete andmed üle Eesti ja lähiümbruse
62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65
Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Paisu ülesandeks on tekitada vajalik rõhk paisjõujaamas või tagada ühtlane, vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare derivatsioonijaamas. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega. Vahel võib vajalikuks osutuda külgtammide rajamine üleujutuste vältimiseks. Juurdevoolukanalid võivad olla lihtsad pinnasesse kaevatud kraavid, tsemendisegu-, savi-, kivi- või tellisvooderdusega kanalid või betoonkanalid. Juurdevoolukanalisse juhitud vesi kannab kaasa liiva, muda jms, mille sattumine turbiini põhjustab selle kiiret kulumist. Selle vältimiseks tuleb juurdevoolukanali alguses ette näha settebassein ja kanali lõpus nn
• väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65
19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse - peamiselt on kõrge temperatuur, b. asub meie kohal - pilvine ja sajab vihma, tuuline. c. jääb meist põhja poole - jahe õhuvool 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. joonis 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on parasvöötme tsüklonitest 2-3 korda väiksemad, nende õhurõhk keskmes on madalam ja õhurõhu gradient on suur. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Nähtus atmosfääris, kus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalaineline soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Inimtegevuse tagajärjel on kasvanud süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk atmosfääris, mis on suured soojuskiirguse neelajad. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoa...
60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhukeeris, kus on kõige kõrgem õhurõhk keskel, tuuled puhuvad välja ja vertikaalis ülevalt alla
(Sarv 2005) Järgnevalt on ära toodud asutused, kus on võimalik lasta enda uneprobleeme teaduslikult uurida. 1.5.1 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Unetus psühhoteraapia, uneuuringud. · Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring. · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurguarsti/-kirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Rahutute jalgade sündroom, perioodiliste jäsemeliigutuste häire olenevalt vajadusest ambulatoorne ravi või uneuuring. · Parasomniad õudusunenäod, uneaegne käitumine/tegutsemine, krambid, muud uneaegsed või unega seotud haiguslikud nähtused konsultatsioonid, ambulatoorne ravi,
kujutleva telje kallakusest. · Meri hoiab soojust rohkem kui maismaa. Rannikualadel kujuneb seetõttu välja mereline kliima, kus sajab sisemaaga võrreldes rohkem ja õhutemperatuuri erinevused on väiksemad. · Maakera üldise õhuringluse peamine põhjus on Maa ebaühtlane soojenemine. · Passaadid on püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. · Tuuled ja õhu liikumine laiemalt on põhjustatud õhurõhu erinevusest, see omakorda Maa ebaühtlasest soojenemisest. Õhk liigub kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. · Koos kõrguse suurenemisega mäestikes langeb õhutemperatuur keskmiselt 6 kraadi 1km kohta. Põhiliselt õhutemperatuuri muutmise tõttu kujuneb mäestikes välja kõrgvööndilisus. · Kliimavöötmed on suured alad, kus ühetaolised õhumassid, sarnane õhuringlus, tuulte- ja sademetereziim.
sellega kaasnevad sümptomid. Uuringute põhjal kõige suuremad migreeni põhjustavad toidud on lehmapiim, nisu, sokolaad, muna, apelsin, juust ja tomat. (Wikipedia Migraine...., 2010). 2.5. Ilmastik ja valgustus Migreenikute puhul näib valitsevat ilmamuutuste ja migreeni tekke vahel otsene seos. Hooge võivad vallandada madalrõhulohud, õhuniiskuse suurenemine, temperatuurilangus. Paljude arvates tulenevad peavalud õhus olevate ioonide füsioloogilisest mõjust ja õhurõhu muutustest. Ilma muutudes muutub õhus olevate negatiivsete ja positiivsete ioonide suhe. (Stromfeld, Weil, 2006). Inimesed, kes kannatavad migreeni all muutuvad haigushoo ajal sageli valguskartlikuks ja eelistavad viibida pimedas. Mõningatel juhtudel kutsub ere päike või vilkuv valgus koguni hooge esile. See võib tuleneda neerupealiste nõrkusest, mille tõttu pupillid ei tõmbu kiiresti kokku ja lasevad silma liiga palju valgust. Neerupealiste
· Põhiline temperatuuritõus talvel, mitte suvel · Lüheneb või kaob lumekate · Suureneb talviste tormide ja udude sagedus · Ujutatakse ka maismaa-alasid Üldine õhuringlus e. tsirkulatsioon Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral. Õhumass nim. tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Gradientjõud tekkinud õhurõhu erinevustest Coriolisi jõud tekkinud Maa pöörlemisest ümber kujuteldava telje Aluspinna hõõrdejõud tekkinud aluspinna lähedases õhukihis ~1km kõrgusel Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraatidelt ekvaatori suunas Mussoonid püsiv tuulte süsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
Läänemere vesikond üks selgem korrapäraste muutustega piirkondi maailmas. Võrtsjärv ja Peipsi: ilmneb veetaseme tsükliline muutus. Eduard Brückner 1862-1927 Selgitas kliima ja veeolude tsüklilise muutusi; nn Brükneri tsüklid teatud aja tagant kroduvad, kliima kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist. Geograafia GE3 Hüdrosfäär 1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe Soolane 97,2% Väike veeringe Ookeanidel aurustunud
Nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu. 51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrv on kuulmiselund ja tasakaaluelund. Väliskõrv moodustavad kõrvalest, väline kuulmekäik ja trummikile. Ülesanded: heli lokaliseerimine, kõne jaoks oluliste sageduste võimendamine, keskkõrva kaitse. Keskkõrv moodustavad trummiõõs, vasar, alasi, jalus, ovaalaken, eustachi tõri. Ülesanded: eustachi tõri õhurõhu võrdsustamine; trummikile õhuvõnkumiste vastuvõtmine; kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) vasar juhib trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele. Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv moodustab tigu, mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund. Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil
neid on võimalik paigutada olulistesse kohtadesse. Mõõtmisjaamade miinusteks on horisontaalse ja vertikaalse jaotuse puudumine, nad on ka suhteliselt kallid ning tihtipeale on vaja ka laevade abi. (Liblik, T. 2010) 8 5.1.3 Pinnaujukid Pinnaujukiteks nimetatakse veega kaasa triivivaid ujukeid, mis edastavad oma asukoha koordinaadid, pinnakihi temperatuuri andmed ning suur osa ka neid annab edasi õhurõhu andmeid. Tavaliselt ei mõõda need aga soolsust. Pinnaujukite plussideks loetakse nende globaalselt süsteemid, head ajalist lahutust. Nad on ka odavad ning lihtsa tehnoloogiaga. Neil on ka omad miinused - mitte väga hea ruumiline lahutus, andmed ainult pinnakihist, vähe parameetreid (Liblik, T. 2010) 5.1.4 Järelveetavad või laevalt juhitavad seadmed Nagu nimigi ütleb on tegu järelveetavate seadmetega, tihtipeale ühendatud kaabliga laeva külge
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
perioodilised kõikumised, avalduvad Läänemeres nõrgalt. Palju tunduvamaid veetaseme kõikumisi Läänemeres põhjustavad pikemat aega samast suunast puhuvad tuuled. Samasuunalise tuule mõjul võib veetase muutuda 0,5-2 meetri võrra, üsna tugevate tormide ajal aga veelgi enam. Tuul kuhjab vee ühtedest mereosadest teistesse. Nii näiteks läänetuulte mõjul langeb veetase Läänemere lääneosades ja tõuseb idarannikul. Läänemere veetaseme muutumine oleneb ka õhurõhust: õhurõhu muutumisel 1 mm võrra muutub veetase mere keskosas 8 cm võrra. Samaaegselt veetaseme tõusuga mere ühtedes piirkondades langeb veetase teistes piirkondades. Nii tekib veenivoo erinevus, mis tasakaalustab seda tinginud tegurite lakkamisel. Inertsi tõttu voolab alale, kus veetase oli madalam, rohkem vett kui on vaja veepinna rõhtse asendi taastamiseks. Tekib esialgsele vastupidine olukord ja vesi hakkab liikuma vastassuunas. Niisugune vee edasi-tagasi liikumine kordub, kusjuures
lühiajalised kõikumised on viimase saja aasta jooksul sagenenud. Põhja-Atlandi mõju talvedele peamine, nähtus NAO Põhja-Atlandil on oluline mõju Põhja-Euroopa ilmale eelkõige sügisel ja talvel. Läänest, Atlandi poolt, kandub siia sooja ja niisket õhku. Viimastel aastatel on seda Põhja-Atlandi "sundilma" usinasti uuritud. Klimaatiliselt nimetatakse seda Northern Atlantic Oscillation NAO-nähtuseks ehk võnkumiseks. NAO-indeks on lõuna-põhjasuunaline õhurõhu vahe Atlandi kesklaiuskraadide ja põhjaalade vahel. NAO-indeks on osutunud kliimauuringute tõhusaks töövahendiks. Kõrge positiivse NAO puhul valitsevad soojad ja niisked 7 läänetuuled. NAO-indeksi kasv 1980-aastatest alates on näidanud Põhja-Atlandi mõju Põhja-Euroopa talvisele ilmale. Talvede temperatuuritõusu ja tuulte kõrval on uurimustes avastatud ka seos NAO-indeksi
Võta meiega ühendust, pakume juhiseid paigaldamiseks. Radoonikaevuga ei kaasne külm põrand ega majaaluse maapinna külmu-mine nagu radooni imemise puhul võib juhtuda. Radoonikaevul on suhte-liselt madalad paigalduskulud. Õhku mitteläbilaskev maapind, nt. kalju/mäe praod või purunenud kivi-mite täited. Sellistel juhtudel pole radoonikaev sobiv. Radooni imemine või FTX-ventilatsioon on parem alternatiiv. [ 2 ] 4.1.2 Radooni imemine Radooni imemine seisneb õhurõhu alandamises elamu all maa sees. Ventilaator imeb õhku ühest või mitmest kohast betoon-plaadi alt. Ventilatsioon monteeritakse lakke, keldrisse või välisseina ning ühendatakse kanaliga. Radooni imemine nõuab teatud sekkumist ka ehitisse, nt. tehakse augud alusplaati. Imemisvõimsust tuleks piirata 50 m³ tunnis, muidu muutuks põrand väga külmaks ja tekib risk maa külmumiseks. Radooni imemisel on suhteliselt madalad tootmis- ja paigalduskulud
Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 1(33) Teoreetilised ülesanded põhikursus, pidurid Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 ...
vastav ühik - bar 1 bar = 10 5 Pa . Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa. Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu iseloomustamiseks. 3. Normaalrõhk. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg, mille jaoks kasutatakse eraldi tähistust 1 atm (vahel nimetatakse ka füüsikaliseks atmosfääriks). Seos paskalitega on järgmine 1 atm = 760 mm Hg = 101,3 kPa (1,013 bar). 6 Paljudes maades antakse tänapäeval õhurõhk (viimasel ajal paralleelselt millimeetritega elavhõbedasammast ka Eestis) hektopaskalites ( 1 hPa = 102 Pa). Selle järgi oleks normaalrõhk 1013 hPa.
2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid Teiseks tähtsaimaks kliima mõjuriks on atmosfääri tsirkulatsioon, tingitatud omakorda päikesekiirguse territoriaalse jaotusega ning aluspinna omapärasustega. Õhuringlus muudab Eesti ilmatingimusi muutlikuteks. Ikka mõjuvad Eesti kliimale tsüklonaalne tegevus ning õhumassid. Ühe tähtsa kliima mõjurina Eestis on läänevool (11). Läänevool on kahe Atlandi ookeani kohal asetsevate püsivate õhurõhualade, Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi, õhurõhu erinevuse tulemusena. See erinevus on väljendatav NAO indeksi abil – Põhja-Atlandi ostsilatsiooni numbriline kujutlus. 7 Joonis 4. Põhja-Atlandi ostsilatsiooni NAO faasid (14) Kui Assoori
rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed. Kui vedavad rattad läbivad ühesuguseid teepikkusi, tiirlevad sateliidid koos karbiga, kuid ei pöörle omal teljel, vaid veavad endaga kaasa mõlemaid pooltelje hammasrattaid. Niipea kui üks vedavatest
pöörded ntk suurenevad. Reaalse mootori ekspluatatsioonis toimub õhu temperatuuri T"0 tõusuga masinaruumis reeglina turbokompressori pöörete langemine, millega langeb ka rõhu tõusuaste kompressoris k ja ülelaadimisrõhk ps. Viimase vähenemine võib esile kutsuda mootori termilise koormuse suurenemise ja selle vältimiseks tuleb vähendada mootorile antavat tsüklilist kütuse hulka. Arvulise näite analüüsimise lihtsustamiseks eeldame , et õhurõhu tõusu aste kompressoris ja jahutusaste ei muutu. Leiame õhutemperatuuri pärast kompressorit erinevatel masinaruumi temperatuuridel: 1. Kui masinaruumi temperatuur on T0" 20 + 273 = 293 K ja kompressori surve polütroobi aste (on võetud) nk = 1,6: nk - 1 Tk = T0" k nk
endast erinevate parameetritega lainete summat ehk superpositsiooni. Tuul on alati turbulentne ehk ebaühtlane. Keskmine tuul tekitab hõõrdepinge kaudu hoovuseid (nt Ekmani triivhoovus) ja pikki laineid. Tuule turbulentsed pulsatsioonid tekitavad pinnalaineid. Tuulelained tekivad, kui tuule kiirus ületab 1 m/s. Lainete kasvu algfaasis ergutavad Philipsi teooria järgi tuulega seotud õhurõhu pulsatsioonid nn resonantsmehanismi kaudu lühikese pikkusega laineid. Lainete amplituudi kasvades hakkab Miles'i nn nihketeooria järgi lainetele mõjuma laineharjades tuule hõõrdpinge, mis kasvatab lainekõrgust veelgi. Lainekõrgus kasvab püsiva tuule korral kuni küllastusnivooni. Lainete ja hoovuse vastasmõju.Kui lained levivad piirkonda, kus nendele mõjub laine levikuga samasuunaline või vastassuunaline hoovus, siis
nähtamatute pisipiiskadena olemas. Vihmapiisad tekivad pilvedes siis, kui veeaur koguneb õhus olevatele tolmu-, soola- ja suitsukübemetele. Kui need piisad liituvad ja suuremaks kasvavad, võivad nad sademeid tekitada. Miks on kõrgemal olev õhk külmem? Pilved tekivad atmosfääris seetõttu, et veeauru sisaldav õhk tõuseb kõrgemale ja jahtub. Selles protsessis on oluline tähtsus maapinnalähedast õhku soojendaval päikesekiirgusel. Jahtumist kõrgemates kihtides põhjustab õhurõhu vähenemine. Merepinnale avaldab selle kohal oleva õhusamba mass rõhku keskmiselt 1 kg/cm². Kõrgemal on õhusammas madalam ja rõhk väiksem. Seetõttu on kõrgete atmosfäärikihtide õhu tihedus väiksem ning õhk külmem. Sademed: vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana.
Osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest imbub maasse. See vesi satub algul õhustus- e aeratsioonivööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täis. Veega küllastunud maapõueosa nim põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti puurida puurauk, tõuseb vesi selles survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal või veekogu põhjas on allikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
