Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar ...
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
• Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 10.Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. • Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja impulsiivsed mürad.
Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt.
Lõuna-Euroopa aga võib jääda mageda vee janusse. “Kas pole mitte globaalne soojenemine üks neist vähestest šanssidest, mida ajaloo voli Venemaale pakub?‿ küsib Vene futurist. SAMAL AJAL kui maapinna keskmine temperatuur üha tõuseb, jahenevad atmosfääri kõrgemad kihid. Atmosfäär tõmbub kokku, ohustades nõnda ka sidesatelliitide tööd. Maad ümbritsev gaasikiht ulatub tinglikult öeldes 200 km kõrgusele. Seal on õhurõhk miljard korda pisem kui maapinnal. Meid kaitsva atmosfääri paksus on tühine, võrreldes meie kaugusega Maa keskpunktist ning väheneb veelgi. Viimase 40 aastaga on taevas Antarktika ja Euroopa kohal kaheksa kilomeetri võrra allapoole tulnud. Briti Antarktika-uuringute teadlaste arvates põhjustab atmosfääri ülakihtide kokkutõmbumise jahtumine, mille tekitab kasvuhooneefekt. Kui järgmisel sajandil süsihappegaasi hulk atmosfääris kahekordistub, tuleb ilmaruumi serv meile veel 20
· vähene elektrivool mähises. NB! "Uue kompressori või siduri paigaldusele peab järgnema nn siduri sissetöötamine"! AK 08/2008 16 Kliimaseade Külmaaine R134a-rõhukõver Külmaaine R134a muutub gaasiliseks juba temperatuuril -26,1°C, kui teda ümbritseb õhurõhk. AK 08/2008 17 Kliimaseade Külmaaine rõhud reduktoriga varustatud seadmes Tolerantsi piirkond 2,3 Bar 2,2 2,1
29,0 g/mol) või vesiniku [M(H2 ) = 2,0 g/mol] suhtes Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk gaasi massi ja õhu massi suhtest arvutada gaasi molaarmassi: Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Veeauru väiksem tihedus võrreldes õhuga selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Termokeemia Termokeemia -tegeleb protsesside soojusefektide mõõtmise ja arvutamisega. Termokeemiline võrrand -reaktsioonivõrrand, milles on märgitud reaktsiooniga kaasnev energia muutus. Soojusefekt -soojushulk (q), mis eraldub või neeldub aine täielikul reageerimisel. T = 298 K, tavaliselt ühikuks kJ/mol. Kui süsteem vahetab väliskeskkonnaga soojust ja/või teeb tööd, siis tema siseenergia muutub:
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
3 lainetuse suund rumbides või kraadides ja lainetuse aste pallides. Jää olemasolu korral märgitakse merepinna kaetus jääga 1-10 pallini. 4 ilmastikutingimused tingmärkides ja nähtavus miilides: S selge ilm, pilvitus kuni 5 palli P pilves ilm, pilvitus 5-10 palli U udu V vihm L lumi R rahe J jää UV uduvine 5 õhurõhk millimeetrites või millibaarides 6 õhutemperatuur 1º täpsusega 7 mereveetemperatuur 1º täpsusega 8 pilsivee kõrgus sentimeetrites, seisuga 08.00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15. 9 vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 07.30) 10 vahi kestel läbitud vahemaa miilides, läbitud vahemaa ööpäevas, läbitud vahemaa reisi algusest 11 vahitüürimehe nimi 12 vahimadruse või vaatleja nimi
Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini. Marsi unakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Fantastiline kokkusattumus! Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enamvähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui ...
Nii tekivad tugevad tuuled ja keerised, mille kiiruseks on planeedi pinnal mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Kõik need sündmused leiavad aset tõelises pakases, mis pilvede ülapiiril kõigub vahemikus 100 kuni 160oC. Üheatmosfäärisel rõhul sulab ammoniaak temperatuuril 78oC ja aurustub temperatuuril 33 oC, ning umbes selline rõhk Jupiteri pilvepiiril ongi. Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. Kusagil 12-15 km sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. Mis toimub nende all, pole praegu teada, kuid ilmselt on seal veelgi soojem. Jupiteril oma rõngad Üle kolme ja poole sajandi peeti planeeti Saturn ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi, nende olemasolu pidasid mitmed astronoomid võimalikuks ka Jupiteril, kuid avastada neid ei õnnestunud. 1976. aastal saatis automaatjaam "Pioneer 11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses
KEILA KOOL REAALSUUND Inseneri haru GAASIDE KONSENTRATSIOONI UURIMINE ÕHUS PASSIIVSETE KOGUJATEGA Uurimistöö Autor: Rando Rommot, 10R klass Juhendaja: Lii Sepp, Keila Kooli õpetaja Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2013 Sissejuhatus Õhu saastumine on hetkel maailmas väga aktuaalne teema. Selleks, et teada saada kui saastatud õhk on tuleb mõõta õhus olevate saastegaaside konsentratsiooni. Tänu sellele saab kehtestada piiranguid saastekogustele, et inimestel oleks ohutum elada. Esimeses peatükis tuleb juttu õhu saastest ja õhus olevatest saasteainetest. Teises peatükis on välja toodud saasteainete konsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Kolmandas peatükis on välja toodud kaks asutust, mis teostavad Eestis õhuseiret. Neljandas peatükis saab teada kuidas ait...
kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 1. Füüsikalised ohutegurid on: (1) Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 2. Keemilised ohutegurid (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja suund, õhurõhk ja niiskus, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust. Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 32. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale
Ottomootorid jaotatakse küttesegu moodustamise poolest järgmiselt: karburaator mootorid. Nendes mootorites segatakse õhk ja kütus karburaatoris. Pritsung ottomootorid nende mootorite korral sergatakse kütus ja õhk sisselaske kanalis enne sisselaske klappi pritsides sealolevasse õhku kütust. Nende mootorite toiteks kasutatakse gaasilist kütet. Turbo ottomootorid nendes mootorites tekitatakse turbiini abil sisseimetavale õhule rõhk st. Et silindrisse mineva õhurõhk on suurem kui välisõhul. Turbiini läbinud õhku võidakse ka jahutada, mis omakorda parandab mootori tehnilisi näitajaid. Lahjasegu ottomootorid need on mootorid, mis töötavad sellise kütteseguga, kus kütet on vähe. Otse sissepritse ottomootori korral valmistatakse küttesegu valmistatult silindris, pritsides silindrisse bensiini. Diiselmootorid Diiselmootorites valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoris st
16:07 Põllumajandus, kalandus, toiduainetetööstus Põllumajandus tegurid Looduslikud: Kliima kasvuperiood, niiskus, temperatuur Mullad viljakus Reljeef tasane, mägine Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mul...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil ??? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Üldised ennetuspõhimõtted: 1) riskide tekkimise vältimine; ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine.......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud................................
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega; 6) Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; § 12¹. Tööandja ennetustegevus (jõustus 01.03.2007.a.) Ü...
koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe; Küllastustemperatuur (tsat, °C) temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid. 7. 8. Peamised kliimakoormused (loetleda). Temperaruur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus, soojuskiirgus, tuule suund ja kiirgus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, sademete ja temperatuuri koosmõju (jäätumise ja sulamise tsüklid), niiskustootlus, ventilatsioon. 9. Sisekliima ja selle mõjud. 10. Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis, biolagunemine), külmakindlus (märgumise ja külmumise tsüklid), ehitiste energiakulu. 11
Maa on kolmas maa tüüpi planeet. Maast alates on planeetidel kaaslased. Maa kaaslase kuu tihedus on 3340 kg/m3(suhteliselt väike). Kuul magnetväli puudub. Kuud on näha ainult ühe külje pealt, kuna kuu tiirlemine on sama kiire, nagu pöörlemine. Marss, neljas. Mõõtmetelt üsna väike. Läbispaistev atmosfäär ja pinnadetailid. Marsil vehelduvad aastaajad. Esimene välisplaneet(Maast kosmose poole).Marss on väga sarnane maale. Väike õhurõhk. 2 kaaslast(Phobos ja Deimos) Hiidplaneedid Pärast marssi tuleb palju tühja maad ja siis suurte planeetide piirkond. Esimene on Jupiter. Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Heleduselt jääb Veenuse järele(Veenus kõige heledam). Tihedus tunduvalt väiksem kui maal. Vesiniku ja Heeliumi suur osakaal. Jupiteri suured kuud(Io, Europa, Ganymedes, Callisto). Jupiteri atmosfääris palju vesiniku. Jupiter kiirgab infrapuna. Jupiteril ka rõngad. Magnetväli tugev
tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole.[6] Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. [6] 3.2 Veenuse omadused Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga
väiksem. Sooritusvõime suurtel kõrgustel merepinnast on turbolaaduriga mootoritel märkimisväärselt parem. Täna madalale õhurõhule suurtel kõrgustel, on tavalise vabalthingava mootori jõu kadu märkimisväärne. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Tänu üldsielt väiksemale suurusele on soojust ja heli kiirgav välipind turbomootoril väiksem. Tänu sellele töötab turbolaaduriga mootor vaiksemalt kui lihtne vabalthingav mootor samasuguste võimsusnäitajatega. Turbolaadur töötab kui "lisa-vaikusetekitaja". algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Hooldamise soovitused
nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? dm 3 a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 mol dm 3 b)100000 Pa (0,987 atm, 750 mmHg), 273, 15 K, 22,7 mol 6
kõrgsageduslik ja impulssmüra. Müra toime on: spetsiifiline (kuulmiskahjustused), mittespetsiifiline (muutused organismi elundites ja elundisüsteemides). Tugev müra kahjustab sisekõrvas asuvaid kuulmisrakke, põhjustades vaegkuulmist, mis võivad väljenduda pideva vilistava helina kõrvades või kuulmislangusena. Müra toimel tekkinud kuulmiskahjustus on pöördumatu. 36. Füüsikalised tervistkahjustavad tegurid Füüsikalised ohutegurid on valgustus, mikrokliima,ventilatsioon, õhurõhk, müra vibratsioon, kiirgus. 37. Keemilised tervistkahjustavad tegurid Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisega seotud uut tehnoloogilist protsessi ei ole lubatud enne käivitada, kui on tehtud uus riskianalüüs ja rakendatud sobivad kaitseabinõud. Tööandjad peavad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt kogu asjakohase teabe ohtliku kemikaali kohta et tagada kõigi võimalike ohutusabinõude õigeaegne rakendamine. 38
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
Pindaktiivsete ainetega reostamine takistab O2segunemist vette. Segab mullastiku aereerimist. Sukeldujatel, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad tekivad N2 mullid, võib surra. Gaasid segunevad omavahel kiiresti. Difundeeruvad difusiooni tulemusel kiiresti vee osakestega, segunevad kiiresti veega. CAq/Cg=Kh (Henry konstant). Henry seadus - gaasi lahustumine vees on proportsionaalne antud gaasi partsiaalse rõhuga vedeliku kohal. CAq=KH*Px Kui kogu õhurõhk on 1 atm siis O2 osarõhk ehk partsiaalrõhk on PO2=0,21 atm. PH2O=0,0313 (õhuniiskus). PO2=(1-0,0313)*0,21=0,2029atm. O2 Aq=KH*PO2=1,28*10-9 mol/l*atm.*0,2029atm=0,259*10-3 mol/l= 2,6*10-4 mol/l. M(O2)=16+16=32g/mol. M*sisalduds=8,3*10-3g/l=8,3mg/l Hapnikurikkas vees. 8,3 ppm (parts per million). Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus vees väheneb. Mida vähem on vesilahuses lahustunud teisi aineid, seda vähem gaasi saab seal lahustuda. Gaaside rõhk on võrdeline tema
1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
∂x ∂y ∂z dp=−ρgdz 17. Kuidas arvutada hüdrostaatilist rõhku vedelikus sügavuse h , kui vedeliku pinnal on rõhk p0? Lisaks rõhule vedeliku pinnal ja vedelikusamba kõrgusele h sõltub hüdrostaatiline rõhk ka vedeliku tiheduse p muutusest. Kui vedelik on erikaalu järgi kihistunud st stratifitseeritud, siis rõhuepüür anuma seinale ise on murtud profiiliga. 18. Kuidas määratakse atmosfäärne rõhk, õhurõhk ja manomeeterrõhk? Õhurõhku mõõdetakse füüsikalistes atmosfäärides (1 atm =760 mm.Hg =10.33 m.vs. =101.3 kPa). Ülerõhu jaoks on süsteemi absoluutne rõhk alati suurem kui 1 atm. Vaakumi jaoks on minimaalne väärtus null (st absoluutne rõhk süsteemis on määratud atmosfäärse rõhuga) ja maksimaalne väärtus on 1 atm. Survesüsteemis on rõhuühikuna kasutusel ka baar: 1 bar = 105 Pa, või manomeeterrõhu jaoks 1 barg 19
nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? dm 3 a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 mol dm 3 b)100000 Pa (0,987 atm, 750 mmHg), 273, 15 K, 22,7 mol 6
konvektsiooni teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Joonis 2. Suur Punane Laik Pilvede ülapiiril kõigub õhutemperatuur vahemikus -100°C kuni -160°C. Üheatmosfäärilisel rõhul sulab ammoniaak temperatuuril -78°C ja aurustub temperatuuril -33°C ja umbes selline rõhk Jupiteri pilvepiiril ongi. Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur ja kuskil 12-15 kilomeetri sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. 1.3 JUPITERI RÕNGAS Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi küll, Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks mitmed astronoomid, kuid kõigile pingutustele vaatamata neid avastada ei õnnestunud. 1976. a. saatis automaatjaam "Pioneer-11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Osakeste jaotus viitas
Hetkel on kaalumisel kas teha uus GIS rakendus satelliidi MODIS produktide edastamiseks või pidada umbes aastane paus ning jätkata produktide GIS serveris avalikustamist aasta pärast kui peaks startima ESA satelliit Sentinel-3. (Kutser, T. 2012) 5. In Situ mõõtmised – mis ja kuidas ? In situ mõõtmine ehk maapealne mõõtmine. Mõõdetavad parameetrid mererannikute seires: temperatuur, soolsus, hoovused, lainetus, veetase, jää karakteristikud, topograafia, setete omadused, tuul, õhurõhk, õhutemperatuur, päikesekiirgus ja teise osana ka toitained, pH-tase, isotoobid, fütoplanktoni ja zooplanktoni parameetrid (maksimaalne sügavuslevik, biomass jne), vee läbipaistvus, heljumi sisaldus, klorofüll-a sisaldus ning hapnikusisaldus. (Liblik, T. 2010) 5.1 Mõõtmisplatvormid: In situ peamisteks mõõteplatvormideks on uurimislaevad, nn. tavalised laevad, millele on paigutatud autonoomsed süsteemid, pinnaujukid, sukelduvad ujukid, fikseeritud
Tõmbamise ja tõukamise puhul on soovitav, et neid töid ei tehtaks üle 20 kg raskustega. Soovitav on kasutada kogu keha jõudu. Soovitav kasutada mehhanisme. Raskuste kandmine – soovitav alati raskuste kandmist vältida või kasutada abivahendeid. Mikrokliima Olulised tegurid õhutemperatuur õhuniiskus õhu liikumiskiirus soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähemolulised tegurid õhurõhk õhu hapnikusisaldus õhu ionisatsiooni olukord Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus Töö jaotatakse raskusastme järgi kerge füüsiline töö - Ia ja Ib keskmise raskusega füüsiline töö - IIa ja IIb raske füüsiline töö -III. Töö kategooriast olenevalt on määratud tööruumi maksimaalne ja minimaalne temperatuur.
Kalibreerimisel tuleb järgida seadme valmistaja poolt esitatud ohutusnõudeid. Kalibreerimisel abipersonali ei ole vaja. Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust.Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 15. KALIIBRITE KASUTAMINE TRÜKIPLAADI KONTROLLIMISE NÄITEL Lihtne vahend kõlblikkuse hindamiseks, läbiv kaliiber mõõdab max mõõdet ja mittelabiv kaliiber min mõõdet. (põhimõte selles, et kas pmst trükiplaat läheb selle nõela alt läbi või ei.) 16. TEMPERATUURI MÕÕTEVAHENDITE KALIBREERIMINE Temperatuuri mõõtevahendite kalibreerimine Kalibreerimisel võrreldakse kalibreeritava termomeetri näitu etalontermomeetriga stabiilses
loogika- ja füüsikaseadusi. Näide. Uurime mõttelises katses, kuidas muutub paberitüki langemise kiirus kui õhurõhku vähendada. Selleks mõõdame paberitüki langemisaja mingilt kõrguselt normaalse õhurõhu korral. Nüüd paneme paberitüki torusse, millest hakkame õhku välja pumpama – õhurõhku vähendama. Mõõdame jälle sama vahemaa langemiseks kulunud aja. Aeg tuleb väiksem, sest õhutakistus on vähenenud (vähem õhumolekule on tee peal ees). Mida väiksemaks läheb õhurõhk, seda suuremaks muutub langemiskiirus. Kui õhurõhk saab nulliks, kas siis jõuab paberitükk silmapilkselt alla? Ei, sest selle kiirendus ei saa suurem olla kui on vaba langemise kiirendus. 2.5. Teoreetiline meetod Loodust saab uurida ka teoreetiliselt, näiteks viies läbi arvutusi katsetest saadud tulemustega. Otsitava suuruse arvutamiseks tuleb koostada võrrand, mis tugineb teadaolevatele füüsikaseadustele ja valemitele.
pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. Ka maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. Suure soojusmahtuvuse pärast on planeedi pinnast kuni 90 kilomeetri kõrguseni õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine vaid mõni kraad. Kuni 45 kilomeetri kõrguseni ei sõltu temperatuur laiusest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis va...
moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks 47. Rauakompleksid. Hemiin ja hemoglobiin. 48. Õhu omadused. Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg. 49. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ruumide õhusaasteained- tubakasuits, CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen); asbest; radoon jne. Välisõhus- looduslikud (vulkaanid ja metsapõlengud) ja inimtekkelised- energiamajndus ja tööstus; transport; püllumajandus; jäätmekäitlus. 50. Millest sõltub saasteainete levik õhus?
vahel ühendatud liikuvaks ahelaks - TUBA AUDITIVA - siin on kuulmeluukesed - trummikilest ovaalaknani - 4cm pilujas toru - võimendavad helilaineid 50x F: õhu juhtimine ninaneelust trummiõõnde, et tasakaalustada õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. - kõhrelise ja luulise osa ning neelmise ja trummiavause kaudu-TRUMMIÕÕNE VENT!
mCO2 m2 m3 , g Leida süsinikdioksiidi mass mCO2 D Lõpuks saab leida CO2 suhtelise tihedus õhu suhtes mõhk 3. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja – temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel; P = b.) standardtingimustel P = 101 325Pa T = 273.15K V = 100 000Pa T = 273.15K V = 22.4dm3/mol 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ?
moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks 47. Rauakompleksid. Hemiin ja hemoglobiin. 48. Õhu omadused. Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg. 49. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ruumide õhusaasteained- tubakasuits, CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen); asbest; radoon jne. Välisõhus- looduslikud (vulkaanid ja metsapõlengud) ja inimtekkelised- energiamajndus ja tööstus; transport; püllumajandus; jäätmekäitlus. 50. Millest sõltub saasteainete levik õhus?
normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu. 7. Mis on soe front? soe õhk liigub külma õhuga alale 9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas. 10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond? Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja see langeb äärealade suunas. 11. Mis on Islandi miinimum? Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. 12. Mis on Assoori maksimum?
on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, 9 millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. Vesi On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?.............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
