Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"õhuruumile" - 38 õppematerjali

thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

Kinnisasja täielikul hävimisel lõpevad seda koormanud asjaõigused. Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasi, millest on loobutud, läheb riigi omandisse. Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse. KINNISOMANDI ULATUS Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisasja...

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Asjaõigus

Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ning kitsendused Kinnisomandi kandmine kin.raamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel. Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. *Asjaõiguslepping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis Kinnisasjast loobumine kantakse kin.raamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. Kinnisomand ­ ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool. Kinnisasja piir määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras (kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta) Kinnisomand: - ei ulatu maavaradele ega põhjaveele; piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule - ulatub mere rannajooneni, mere tavalise veepiirini Kinnisomandi kitsendused ­ kehtestatakse seadusega või seatakse kohtootsuse või tehinguga (et omanikud ei rikku teiste isiku õigusi)...

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

Leiutasu on kuni ½ asja väärtusest. Erilise kultuuriväärtusega asi kuulub riigile. · Igamine ­ tekib siis, kui isik valdab heauskselt mingit asja 5 aastat nagu omanik. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine: · Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. (notariaalne) · Riik võib omandada kinnisasja ka hõivamisega. Kinnisomand ulatub maapinnale ja mõningal määral ka õhuruumile ja maapõuele. Kinnisomand ei ulatu ja enamikele maavaradele. (Kuld, nafta ei ole meie oma) Kinnisomandi kitsendus: · Kahjulikud mõjutused · Varisemisohtlik ehitus. · Keelatud süvendamine. · Vaate piiramine. · Servituudid ­ liinid, tee, vesi. Piiratud asja õigusi on veel teisigi. · Reaalkoormatis. · Kinnisasja võib koormata selliselt, et selle omanik peab isikule, kelle kasuks see on seatud maksma tasu natuuras või rahas või tegema teatud tegusid...

Õigus
204 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Asjaõiguse konspekt

· Kinnisomandi ese on maatükk (mille piirideks on maatüki moodustava ühe või mitme katastriüksuse välispiirid) ja selle olulised osad ning teatud osas päraldised. · Käibes on vajalik kinnisasja piiride määramine külgnevate maatükkidega katastriüksuse plaani alusel tähistades koordinaadid piirimärkidega. Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärkie säilimine. · Lisaks maapinnale ulatub omand ka õhuruumile ja maapõuele, aluseks on võetud omaniku huvi kinnisasja kasutamisel ja sõltub olulisel määral konkreetsetest asjaoludest (sh kinnisasja kasutamise otstarbest). · Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) · Omand läheb üle seadusjärgse omandamise puhul juba enne kinnistusraamatusse kande tegemist (käsutada saab aga siiski alles kande tegemisel uue omaniku kohta). Eristatakse 4 viisi · Pärimine...

Asjaõigus
626 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kinnisvara Haldamine ( eksamiküsimused - vastused )

maa väärtust saab, kolmemõõtmelisus- maapõu, õhuruum.Kindlasti mõjutavad veel ka pinnasetüüp, kandevõime, niiskusetase, kuju, suurus, infrastruktuuride olemasolu jne. 7. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja sellest tulenevad põhilised kohustused omanikule. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Omanik ei tohi kuitagi reostada ega segada tegevust mis toimub maaomandi kohal või selle all. 8. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitise projekteerimisel...

Kinnisvara haldamine
325 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Vallasomand - Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks on näiteks: vallasasja üleandmine , peremehetu vallasasja hõivamine (§ 96), kaotatud vallasasja omandamine leiuga (§ 98-101.1), peitvara omandamine (§ 103-105), igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomand - ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis. Reaalkoormatis ­ kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi...

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused (asjaõiguse osa)

hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks. Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus.Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis. Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või...

Õiguse alused
54 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik. 77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või...

Õiguse alused
254 allalaadimist
thumbnail
77
doc

Nimetu

õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus ­ rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...

60 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Rahvusvaheline õigus

Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust ­määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust ­ on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...

Rahvusvaheline õigus
560 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Asjaõiguse konspekt

3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik, kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. 3.2.2. Kinnisomandi ulatus Ruumiline ulatus ­ kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. 3.2.3. Naabrusõigused Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitus, auru, lõhna, tahma, soojust, müra, põrutuste jms teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud...

Asjaõigus
165 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Korvpalli põhjalik referaat

Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad ja külgedel jalalabade välisküljed. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte alusel mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast loetakse kehakontakti põhjustajaks. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva palli pärast. Ebasportlik viga. Vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse...

Kehaline kasvatus
32 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud...

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam...

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...

Õigus
796 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehituskorraldus Roode Liias

Kuna ehitusmäärustes sisalduv regulatsioon seab piiranguid omandi kasutamisele, mistõttu tuleb selliste määruste kehtestamine allutada seaduses sisalduva täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevale volitusnormile 17. Maaomand, sellega seotud kohustuste ja õiguste mõju ehituskorraldusele Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja...

Ehituskorraldus
356 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Asjaõigus- slaidid II

Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; Kinnisomand 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue Kinnisomand Kinnisomand ei ulatu veel: Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1) Põhjaveele (AÕS § 134)...

Asjaõigus
31 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õigusõpetuse konspekt

Peitvara ­ see kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast vara leiti ­ leiutasu kuni ½ vara väärtusest Erilise kultuuriväärtusega asjad kuuluvad riigile Igamine ­ tekib siis, kui isik valdab vallasasja heauskselt 5 aastat järjest KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega, tehing on notariaalne Riik võib kinnisasja ka hõivata. Kinnisomand ulatub maapinnale ning mõningal määral õhuruumile ja maapinnale Tähistatud maal ei tohi viibida ilma omaniku loata Asjaõigusi on mitut liiki: Omand ­ võib ette näha kitsendusi ­ kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine Piiratud asjaõigused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis ­ omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o Hoonesusõigus ­ annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis. See on tähtajaline...

Õigus alused
23 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Korvpall ja selle populaarsus Eestis

Korvpallis, mõistmaks isiklikku viga, on vaja mõista silindri ja vertikaalsuse põhimõtet. Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Seda ruumi piiritlevad eest peopesad, tagant mängija istmik ja külgedel jalalabade välisküljed. Vertikaalsuse põhimõtte alusel on mängijal õigus mõttelise silndri sees hüpata, ehk mängijal on õigus õhuruumile , mis jääb silndri piiridesse. Kui aga mängija väljub sellest alast ja puudutab vastast, tungib tema silindrisse, loetakse seda veaks. Palliga mängija aga ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Palliga ründaja saab vea siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas, näoga vastase poole hoides käsi oma "silindri" sees, jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. (Korvpall 1)...

Sport
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun