Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"õhuringlus" - 139 õppematerjali

õhuringlus – rõhualad, mussoontuuled tekivad 5-20 kraadi vahel, india ookean, india, vaikne ookean, tai, vietnam, puhuvad pool aastat ühte pidi,pool teist pidi sest maismaa ja meri soojenevad erinevalt, suvel soojeneb maismaa kiiremini, soe õhk tõuseb ülespoole, hakkab liikuma ookeani poole, õhurõhk mere kohal hakkab talvel mandril kõrgrõhuala ja merel madalrõhuala suvel mandril madalrõhuala ja merel kõrgrõhuala
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Atmosfäär Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass ­ kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon ­ madalrõhkkond Antitsüklon ­ kõrgrõhkkond Mussoon ­ ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat ­ püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul...

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Atmosfääri spikker

Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär ­ 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maap...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Puit ja tema omadused

See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn....

Informaatika
152 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4, N2O, O3, aerosool , neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis esineb atmosfääris koguaeg suuremal v vähemalt määral kogu aeg. Praegusel ajal on aga inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaas, aga ka metaan ja naerugaas. Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga ala suunas. Oluliseks suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. See jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril....

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kliima

Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10­16 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Atmosfäär - millest koosneb õhkkond

Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

· atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus , koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi. · Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS ­ gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik ­ tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik ­ tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas ­ satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põ...

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

Kiiruga jaotati maske ja kaitsevahendeid. Esimesed maskid muutsid nende näod sigade ommaga sarnaseks. Omavahel nimetati neid kas suukorvideks või kärssadeks. Maskid olid pärit ümbruskonnas paiknevatest ladudest, need on mõeldud keemia- või bakterioloogiarünnaku puhuks, ja kohutavalt viletsasti olid need valmistatud. Pärast paaritunnist kandmist oli töölistel suu haavanditega kaetud, mida põhjustas kuumus ja halb õhuringlus . Kahe kuu pärast said töölised uue mudeli, mis valge värvuse tõttu nimetati kohe õieleheks. Nende maskidega oli võimalik töödata päev läbi , kuid maskile koguneva radioaktiivse tolmu tõttu pidi neid 2-3 korda päevas vahetama. Koletu masinavärk, mida jätkuvalt nimetati tagasihoidlikult Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuse likvideerimiseks vttis hoogu. Kaitseriietust saadeti üle maailma tsernobõli, valgeid rõivaid. TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOFI MÕJU EESTILE...

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Globaalne õhuringlus ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass ­ kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3...

Geograafia
138 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Atmosfäär

Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

Kasvuhooneefekt Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. 5.3. Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sfäärid

Gradientjõud ­ õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Coriolisi jõud ­ maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud. Hõõrdejõud ­ liikumisele vastassuunaline jõud, mis 2 pinna kokkupuutel. Tuulenihe ­ tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus ­ atmo. üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Tuule baarilise seadus ­ kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremalt ja veidike tagapool. Mussoonid ­ ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. ÕHUMASSID: Arktiline õhk - külm ja kuiv...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

(Poola,Tsehhi,Kagu-Soome) - Kliimat kujundavad tegurid 1.Geograafiline laiuskraadid (sellest sõltub temperatuuri käik aastaaegade,kuude lõikes) 2.Kaugus ookeanidest ja meredest(tuul,niiskusreziim) 3.Soojade ja külmade hoovuste mõju(nt.Golfi hoovus Eesti suhtes) 4.Pinnamood(kõrgus merepinnast,paiknevus mäestike ja tasandike suhtes) - Üldine õhuringlus -ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust,õhk soojeneb seal tugevasti ja hakkab tõusma.Selle tagajärjel püsib kujunenud madalrõhuala(tsüklon).Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab seal liikuma pooluste suunas.Teepeal õhk jahtub ja hakkab langema,moodustades kõrgrõhuala(antitsüklon).Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades umbes 30ndatel laiuskraadidel...

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskkonnafüüsika

Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ­ ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks ­ nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...

Bioloogiline füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Osoonikiht

Osooni liikumine atmosfääris E.Kyrö(1993) andmeil on osoon stratosfääris suhteliselt pikaajaline ühend. Seetõttu mõjutab atmosfääri dünaamika (tuuled) otsustavalt osooni jagunemist atmosfääris. Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on teineteisest peaaegu sõltumatu. Nõnda kujuneb välja olukord, kus ekvaatori läheduses on osoonikihi paksus vaid 250 - 280 Dü , polaaraladel aga tublisti rohkem. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ATMOSFÄÄR

Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus , õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2,...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 8. Globaalne õhuringlus Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 9. Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb...

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

sisemaalt) Tuuleroos: 1 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär 6. Valitsevad õhumaasid Õhutsirkulatsioon e. ülemaailmne õhuringlus C oriolisi jõud × Maa pöörlemise mõjul kalduvad sirgjooneliselt liikuvad tuuled trajektoorilt kõrvale. × Lõunas kalduvad tuuled vasakule × Põhjas kalduvad tuuled paremale Kohalikud tuuled 1. Mussoonid × Tekivad mere ja maismaa erinevast soojenemisest ja jahtumisest × Maismaa soojeneb suvel kiiremini ja talvel jahtub kiiremini × Tekkimine võtab aega...

Geograafia
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun