● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine
Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga
levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga
Taimede mahlakad osad(lehed, mugulad jne) omastavate toitainetega ning mulla õhu-,vee- ja jahtub aeglasemalt. sisaldavad tavaliselt 70-90% vett, taimede soojusreziim. Mulla toitereziim- omaduste ja Muldade harimine eriti sügavkünd, parandab nii kuivades osades(seemned, kuivad varred jne) tingimuste kompleks, millest sõltub taimede muldade vee kui ka õhureziimi. Soostunud ja langeb aga vee sisaldus 10-20%ni. Taimede ja varustatus omastavate toitainetega. soomuldade puhul, mis on liigniisked ja ühtlasi taimejäänuste orgaanilise aine võib jaotada 4 Taimed omastavad mullast toitaineid: liikuvad halvasti õhutatud, on vajalik kuivendamist. põhirühma 1.süsivesikud(suhkrud, tärklis, toitained-vees või nõrkades hapetes lahustunud Mulla soojusmahtuvus näitab kui plaju tselluloos), 2
Valgus- ja soojustingimused on parimad edelasse ja läände avatud kasvukohas (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Mullastiku tingimused. Mulla suhtes on mustikataim nõudlik ja sellest oleneb suurel määral mustikakasvatuse õnnestumine. Mustikakasvatuseks sobivad kerge lõimisega happelised mullad. Saab kasutada ka raskema lõimisega muldi, mille pH KCl on 5,6 ja enam, kuid siis on vajalik kasutada mulla pH ja õhureziimi parandamiseks turvast. Mustikataimed vajavad niiskeid muldi - tugevad produktiivvõrsed saavad areneda küllaldase niiskusega mullas. On aga vajalik, et põhjavee tase jääks vähemalt 30 cm mullapinnast allapoole (Aedmustikas koduleht. http://aedmustikas.weebly.com/index.html (22.05.2013). 9 Istutamine
Kõrgem CO2 kontsentratsioon surmab paljudel juhtudel taimede aktiivsed juured. Heintaimed on mulla suuremate CO2 kontsentratsioonide suhtes vastupidavamad kui teised põllukultuurid. Õhuhapniku mõju taimede elutegevusele: 1) O2 puudusel pidurdub taime juurte kasv, taim ei saa toitaineid kätte ja juur ei arene välja 2) O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine taimede juurte poolt (taimede elutegevus soikub) 3) O2 puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1) mulla struktuuri parandamine (liblikõielised, õigel ajal harimine, külvikordade vaheldumine jne) 2) mulla kooriku purustamine (niiske mulla intensiivsel kuivamisel, õhuvahetus seiskub) 3) mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine (orgaanilise aine juurdeviimine väetistena, liblikõieliste kasvatamine jne) 4) mulla sügav kobestamine (eeskätt alumiste kihtide õhustamine) 5) hüdromelioratiivsed võtted (kuivendamine, niisutamine)
kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: põuakartlikud; parasniisked; nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad; tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad; ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 47. Mulla õhk ja õhureziim. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mullaõhu moodustavad: atmosfäärist mulda tunginud gaasid; biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Õhuvahetus atmosfääri
Väliveemahutavus Wv või Wväli vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; tulenevaid hapendus ja taandus Taimede keskmiselt omastatav veevaru = gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, halvasti õhustatud 11-18%; reaktsioone mullas. Wväli-Wmm ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: Hapendumine: (eraldub energia) Kapillaarne veemahutavus = Wkap see ei ole Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii 1. Mulla struktuuri parandamine 1. hapniku liitumine püsiv näitaja ja esineb vaid kapillaar orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. 2. Mulla kooriku purustamine 2KNO2 + O2 2KNO3 vööndis
tekkinud gaasid (ammoniaak ja co2 jt) õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maaapealsed sad süsihappegaasi. peab toimuma aktiivsel taimekasvuperioodil keskmiselt iga tunni aja tagant. sõltub: 1)mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) 2)välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhuroõhk, tuul) õhureziimi reguleerimise võtted: 1)agrotehnilised (mullakooriku purustamine, 2)hüdromelioratiivsed e maaparandus (kuivendamine, niisutamine) 39. Redoksrežiim mullas. redoksreziim mullas selle all mõistetakse mulla õhu vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid oksüdeeriis ja redutseerumisreaktsioone mulla. mullas esineb erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku oksüdeerumis-redutseerumissüsteem 40. Redokspotentsiaal, redoksindeks.
Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mulla õhumahutavuse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu. Arvutatakse %-des mulla üldpoorsusest mulla väliveemahutavusele vastava niiskuse juures. Paer= Pü-Pvesi. Mulla õhuläbilaskvus on mulla omadus lasta endast õhku läbi. Sõltub peamiselt mittekapillaarsest poorsusest. Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja
iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub:
48. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. Mulla õhumahutavuse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu. Arvutatakse %- des mulla üldpoorsusest mulla väliveemahutavusele vastava niiskuse juures. Paer= Pü-Pvesi. Mulla õhuläbilaskvus on mulla omadus lasta endast õhku läbi. Sõltub peamiselt mittekapillaarsest poorsusest. Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja
5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 40. Mulla õhk- ja õhureziim. Mullaõhu moodustavad: 15 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhu koostis erineb etmosfääri õhu koostisest selle poolest, et selles on rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikut. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhu koostise, õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi. Mulla õhumahutavus näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. Mulla õhuläbilaskvus on mulla võime õhku läbi lasta. Määrab õhu vahetuse mulla ja atmosfääri vahel. Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms.
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub
väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%. Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%; Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1. Mulla struktuuri parandamine 2. Mulla kooriku purustamine 3. Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine 4. Mulla sügav kobestamine Hüdromelioratiivsed võtted: 1. Kuivendamine Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee
ümbritseval alal.Kuivendusega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjusid aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on karstunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb pinnaseveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja väheneda allikate debit.Maaparanduse mõju aineringele.Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Pärast kuivendussüsteemide käikuandmist on täheldatud humiinhapete ja sulfaatiooni sisalduse suurenemist äravooluvees. Mõlemad põhjustavad vee happesuse tõusu (s.o. pH alanemist), mis võib kahjustada veeelustikku (jõevähki, mõnda kalaliiki ja limuseid).Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis.
iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahtuvuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi. 40. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziim mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub:
kuivendussüsteemi tehnilisest lahendusest. Drenaaz eemaldab mullast raskusjõule alluva vaba vee. Negatiivne mõju e ülekuivendus saab toimuda ainult seega liivpinnastes, kus kapillaartõusu kõrgus on väike. Põhjaveetaseme alandamine võib põhjustada kuival perioodil veepuudust.Kuivendusega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjusid aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on karstunud lubjakivid. Maaparanduse mõju aineringele: Maaparandus muudab oluliselt mulla õhureziimi ning see võib soodustada mõne aine ja keemilise ühendi väljaleostumist. Maaparanduse tagajärjel võib muutuda mulla huumushoiuvõime, elustik ja mikrokliima, see omakorda kutsub esile muutusi maastikupildis. Hävida võivad taimede kasvu- ning lindude ja väikeloomade elupaigad. Maaparandus võib soodustada ka tuulekannet, kui kergesti lendu tõusva muldkattega (kerged liivmullad, turvasmullad) aladele kujundatakse suuri lagedaid välju
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
