Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Iga aastaga kolib üha enam inimesi elama linnadesse eesmärgiga omandada haridust, saada tasuvam töökoht või siis mugavamad elutingimused. Linnade arvu ja suuruse kasvu peetakse tavaliselt üheks tähtsaimaks riigi arengutaseme näitajaks, ent sageli unustavad inimesed, et sellega kaasneb ka üksjagu probleeme, mis kurnavad keskkonda ja mõjutavad ka meie enda heaolu ja tervist. Millised probleemid need siis ikkagi on? Linnaelanike arvu suurenemine tähendab seda, et inimestel on vaja aina enam territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult...
TUULEENERGIA Tuuleenergia Ø Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Ø Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Ø Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Ø Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Ajalugu Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Asetus Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud, kus tuuleturbiinid toodavad rohkem energiat. Samuti paig...
· Energiat saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid salvestatud energiat · Päikesepaneelide tootmine ja paigaldamine onkallis · Tehnoloogia on ebaefektiivne - viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks · Vajavad küllaltki suurt maa-ala Eeldused: · Päikesepaisteline ilm · Päikesepaneelide olemasolu Tuuleenergia Eelised: · Tuuleenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust · Energiatootmise kulusid saab prognoosida · Piiramatu ressurss · Lihtsamat tuuleturbiini saab kiiresti ja efektiivselt kasutusele võtta Puudused: · Lindude hukkumine või vigastumine tuulikutega kokkupõrkel · Häirib lindude pesitsemist, haudetingimusi, toitumist, rännet · Tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli · Tuulevaiksel perioodil energia tootmine ei toimu, selleks on vaja juurde ehitada tagavara energiaüksuseid
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...
keskkonna- ja arengukonverents 1992. aastal Rio de Janeiros · Kyoto protokoll aastal 2005. Lepingu eesmärgiks on stabiliseerida kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tasemele, mis inimkonna ohtliku mõju kliimale tõkestab. (kehtib aastani 2012) Kliimamuutusega kohanemiseks tehtav arengukoostöö · Seni on Euroopa Liit ainus riikide rühm, millel juba on seadustega siduv lepe emissioonide vähendamiseks - aastaks 2020 peab euroliit vähendama õhureostust 20% 1990. aasta tasemest. · Hetkel käib Kopenhaagenis kliimakonverents, kus püütakse saavutada üleilmne poliitiliselt siduv kokkulepe kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise kohta. Eesti osa kliimamuutustes · 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud · Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. · Sellise näitajaga on ,,keskmine eestlane" maailma 15
pinnast. Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskkonda kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi. Suurte linnade elanikud vajavad toitu, sellega tekivad kaupade transpordiprobleemid, on vaja ehitada paremaid teid, toota rohkem autosid, ronge, laevu ja muid transpordivahendeid. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained (gaasilised, tahked) põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku õhureostust. Linnastumine Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja tahma,mis on tervisele kahjulik. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim. Jäätmete probleem Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid.
rahvuslikkus Õhusaaste ja müra Koos turistide arvu kasvuga ja nende üha suureneva liikuvusega laieneb ka õhu-, maantee- ja raudteetransport. Turismi arvele langeb praegu üle 60% õhureisidest ja seetõttu põhjustab turism olulise osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja kohalikku õhureostust. Turismiga kaasnev ja üha kasvav probleem on ka lennukite, autode, mootorrataste, busside ja vabaajategevusteks kasutatavate sõidukite (nt mootorsaanid, skuutrid) põhjustatud mürareostus, mis häirib inimesi ning põhjustab stressi ja isegi kuulmishäireid. Veereostus Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab sageli suurema surve alla reoveepuhastusseadmed, eriti sellepärast, et paljudes turismipiirkondades on turismi
kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. 4.Tuuleenergia tuuleenergia on ülemaailmselt tuntud ja energeetikamaastikul kõige kiiremas tempos kasutuselevõttu leidev energiaallikas Tuulikud tootsid Euroopa Liidus 2014. aastal keskmiselt 10,2% vajaminevast elektrist. Tuuleenergia eelised: Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon. Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud. Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks. Maksumus - hinna poolest suudab tuul konkureerida tuumaenergia, kivisöe ja gaasiga
GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmose...
See ilmneb nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Meeled nõrgenevad, maksa ja neerude talitluste aeglustumine. Vältida: kõrget vererõhku (kuidas seda välditakse?), sugulistel teel levivaid haiguseid, ühekülgset toitu, Suitsetamist, kõrget kolesterooli, nälga, ülekaalulisust ja rasvumist Vähest füüsilist aktiivsust, alkoholi tarbimist, kütmisest tekkivat õhureostust siseruumides Märksõnaks on tervislikud eluviisid ja oluline on osata selle kohta mingeid näiteid tuua.. seda oled ju tegelikult ka teinud.. tervislik toit, piisav füüsiline aktiivsus, kahjustavate ainete (tubakas, ebatervislik toit, alkohol jm) vältimine jne. Bioloogiline surm Kliiniline surm Organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Milline organ lakkab töötamast
halveneda, aga ka suureneda reovee kogus. Hotellis peatuv turist kasutab reeglina kolmandiku võrra rohkem vett, kui kohalik elanik. Koos turistide arvu kasvuga ning nende üha suureneva liikumisega suureneb ka maa, õhu- ja veetransport. Turismi arvele langeb praegu üle 60 % lennureisidest, seega põhjustab turism suure osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkinud saasteained põhjustavad happevihmu, kliimasoojenemist ning õhureostust. Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab suurema surve alla ka reovee puhastusseadmed, eriti seepärast, et turismi tipphooajal on mõningates piirkondades rahvast mitmeid kordi rohkem kui kohalikku elanikkonda. Heitveed on reostanud turismimagneti ümbruses asuvad veekogud, kahjustades ka sealset loomastikku ning taimestikku. Reovesi soodustab vetikate kasvu, mis omakorda tekitab veekogus hapnikuvaeguse ja see ohustab tõsiselt kalade elukeskkonda. Reoveega saastumine
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele....................................
pakutavad ökosüsteemi teenused. Et kõnealused majandusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes, merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama. Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu. Kuigi meretransport tekitab õhureostust ja CO2-heitmeid, on see siiski tunduvalt energiasäästlikum kui maanteetransport. Seoses energiavajaduse suurenemisega transpordisektoris on vajalik arendada efektiivsemaid transpordiviise s.h. mereveondust. Kuna Eesti transpordisektor ei ole eraldatud muust maailmast, siis on prioriteetide seadmisel oluline arvestada Eesti rolliga maailmas, inimeste ja kaupade liikumisvajaduse rahuldamisega ning mitte
Suitsetajatel langevad kopsude funktsionaalsed näitajad kiiremini, haigusnähte esineb rohkem. KOK-suremusega on põhjalikus seoses iga, millal suitsetamist alustati, suitsetamise kestus ja intensiivsus. Suitsetamine varajases nooruses võib olla oluliseks teguriks, millest sõltub hingamisteede obstruktsiooni raskus vanemas eas. Lapsed, kelle vanemad suitsetavad, on hingamiselundite haigustele vastuvõtlikumad. Riskifaktoriteks loetakse ka õhureostust ja kutsefaktoreid. Ehkki saastatud õhu kahjulikkus on üldiselt teada, puuduvad usaldusväärsed andmed otseselt keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias. Siiski on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt) suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad
degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin, diasinoon ning pindaktiivsed ained). Risosfääris toimub ka PAH-de biolagunemine. 9. Nimetage alternatiivsed energiaallikad ning tooge välja nende eelised ja puudused keskkonna saastamise vaatevinklist. Geotermiline energia-suured varud, kuid tehnoloogia vajab täiustamist Tuuleenergia · Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon. · Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud. Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks. Puudused: mõju linnustikule, tuult pole alati. Päike
Kõrgete hoonete ümber võivad tekkida teistsugused, tugevamad ja ohtlikumad tuuled, mis erinevad tavalisest tuulest kiiruse mõttes ning võib oletada, et mida laialdasemaks muutuvad kõrghoonetega kaetud alad, seda enam selliseid tuuli esineb. Sellepärast on mõistlik keskenduda võimalikele mõjudele, mida tuul inimkäitumisele avaldab (3). 9 Tuulel on ka häid külgi esiteks puhub ta eemale õhureostust ning teiseks võiks tuuleenergia moodustada väidetavalt 20% USA energiavajadusest. Kõrge tuulekiirus ja puhangulisus raskendab otse käimist; aeglustab vihmakeebi ja muude riideesemete selgapanekut; suurendab silmade pilgutamise arvu; aeglustab sõnade ülesleidmist nimekirjast ning sõnade leidmist ajalehest, millele on ring ümber tõmmatud; suurendab ebamugavustunnet ja tajutud tuulisust (3). Soojad, kuivad tuuled, mis puhuvad mägedest põhjustavad nende alade inimestel
Parkimistöökodade töötajate seas on levinumad terviseprobleemid nahahaigused, palavik, silmapõletik, kopsuvähk ning viljatus. Kui kolmeteistkümnes külas võeti pinnase- ja veeproovid, testimaks parkimistöökodadest pärinevate kemikaalide taset, siis ületasid kõik saadud tulemused India seadusandluse poolt lubatud piire. On ka juhtunud, et külaelanikud on pidanud mürgitatud elukeskkonna pärast linna kolima ning seal tööd otsima. [6] Euroopa Komisjon peab õhureostust üheks peamiseks nahaparkimisega seotud keskkonnaalaseks probleemiks, kuna läbi nahaparkimise protseduuride eralduvad toksilised lõhnavad ained [6]. Enamus karusnahast tõõdeldakse aga Hiinas, kus keskkonna regulatsioone ei järgita. [9] 10 Kokkuvõte Karusnahk on ebaökoloogiline mitmetel põhjustel. Esiteks juba karusnaha hankimiseks kulub palju energiat, seda nii siis, kui karusloom püütakse lõksude abil loodusest ja ka siis,
vähendamisviisi, aga head ideed jäävad veel realiseerimata vajatud tehnoloogiate olematuse või muude tegurite tõttu. Juba teatud ning ka innovaatilisi meetmeid soovikski rõhutada selle referaadi koostamisel. 5 PÕHIOSA 1.1 Mis on liiklusummik üldse ja miks nad tekivad? Liiklusummik on olukord, kus autoliiklus on seiskunud või toimib väga väikese kiirusega, põhjustades ajakadu ning õhureostust. Kui saabuv transpordivoog ületab teelõige läbilaskevõimet, ummik kasvab nagu laviin. Liiklusummikud tekivad juhul, kui autovoo tihedus teedel suureneb saabuvate autode arvu tõttu, mis omakorda ületab antud teede läbilaskevõimet. Läbilaskevõime vähenemise põhjused jagunevad pidevateks ning juhuslikeks. Autoarvu suurenemine teedel võib olla põhjustatud järgmiselt: inimeste massmigratsioon teatud
Niemitz vs Saksamaa (1992) · Elu ja töökoht Gillow vs UK (1986) · AINUKE KOHT, KUS ELADA KOLINUD EI OLNUD piisavalt elanud mujal piisavad sidemed Buckley vs UK (1996) · Reaalsus, mitte õig. Staatud - Eesmärk oli kodu luua - Pidevalt elas - Mujal ei olnud teist kohta Keskkonnakaitse Art 8. Lopez Ostra vs Hispaania (1994) Puudutas õhureostust. Mis tuli nahatöötlemis vabrikust. · Riigi tegevusetud Guerra vs Itaalia (1998) · Õigus vajalikule infole Fadeyeva vs Venemaa (2005) · Pakkuda alternatiive Hatton vs UK (2003) Tegemist oli mürareostuga. Töölennud lendavad üle majade. Selle kaasuse kritieeritakse, kuna kohus tugevalt baseerus riigi majanduslike huvidele, aga üksikisiku huvidele väga palju ei pöörand tähelepanu. Klass ja teised vs Saksamaa (1978) · Jälitustoimingud kns piirangud
Välisõhu kvaliteedi all mõistetakse välisõhu puhtust, mida igapäevaselt sisse hingatakse. Selle kvaliteeti langetavad erinevad saasteained, mis avaldavad otsest või kaudset negatiivset mõju inimeste tervisele. Harku järve piirkonnas on põhiline õhu saastaja ja müra emiteerija autotransport. Seal ei ole suuri tööstusettevõtteid. Suurima Haabersti asumi Väike-Õismäe soojavarustus põhineb Mustamäe katlamajal. Teistes asumites on kasutusel ka ahiküte, kuid olulist õhureostust need ei põhjusta. Tallinna õhukvaliteedi mõõtejaamadest asub üks Väike-Õismäel. Võrreldes Väike-Õismäe õhu kvaliteeti Kopli või kesklinna omaga, siis on see pea kõigi näitajate suhtes parem. Üldiselt jäävad saastetasemed allapoole kehtestatud piirväärtusi. Üldist mõju õhukvaliteedile ei näe, võib küll olla ajutine suurem peenosakeste arv, ehituse käigus, mis on ajutine, aga edasises tegevuses ei näe mõju õhukvaliteedile.
farmireovetest, mis kiirendas nende eutrofeerumist. Sotsialistliku põllumajanduse lagunemise järel 1990ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, järvedes vähenes toiteainete sisaldus. Lisaks põllumajandusele ning järvede veetaseme alandamistele võib eutrofeerumise põhjustajatena nimetada olmevett, tööstusheitvett, kaevandusi ning õhureostust. Looduskaitse alla võtmine pole siiani suutnud hoida järvi eutrofeerumise, mudastumise ega ka kinnikasvamise eest. Peamiseks põhjuseks on veekogude valgla kaitse printsiibi eiramine. Maaomanik (omavalitsused või eraisik) on kohustatud täitma keskkonnakaitse ja järvekasutuse nõudeid. Kontroll nende nõuete järgimise üle on muutunud keerulisemaks peale osade veekogude erastamist. Peamised muutused Eesti järvedes viimastel aastakümnetel seoses eutrofeerumisega
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie ...
dekoratiivtaimena/haljastuses pihlakas, arukask, ebatsuuga, saar, näsiniin, künnapuu; kadakas, kuusk, jugapuu, sanglepp, tamm, pärn, vaher, lodjapuu, jalakas talub kärpimist kadakas, kuusk, jugapuu, jalakas, vaher, mage sõstar talub õhureostust (linnades) pärn, ebatsuuga, jalakas, jugapuu ei talu õhureostust (linnades) kuusk mööblitööstuses kuusk, tamm, vaher, mänd, arukask, sanglepp, pärn, saar küttepuuna sookask ja arukask, sanglepp ja hall-lepp paberitööstuses haab, mänd, kuusk, arukask
Kuigi nii oli võimalik pikendada prügila eluiga. Lisaks on avatud prügilad paljunemislavaks hiirtele, kärbestele jne. Oli ka ahjusid kuid ilma puhastusseadmeteta. Rahva nõudmisel ja keskkonnakaitse seaduse kohaselt likvideeriti põlevad prügimäed ja sellised ahjud 196070. a-teks. Kõige sagedamini kasutatakse jäätmete matmist (hauad). Sellisel juhul prügi lihtsalt kallatakse maa peale ja kaetakse pinnasega. Sellisel juhul on võimalik vältida õhureostust, kuid kaasneb probleem veega, sest ei või täpselt teada, milliseid aineid prügi lagunemisel vabaneb. Taolistel puhkudel kasutatakse prügilatena iga looduslikku süvendit (ovraagid, karjäärid, nõod). Jäätmeid pannakse sinna ilma igasuguste ettevalmistusteta keskkonnakaitseks. Probleemid, mis kaasnevad jäätmete matmisega: 1. ainete väljauhtumine ja põhjavee reostus eriti mürgised filtraadid 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
