Kunsti näite tutvustus ,,Madonna kaljukoopas" Õlimaal, tehtud aastatel 14831494, mille sügavus on mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Vastavus nägemistajule pole Leonardo peamine eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus
Leonardo ja Raffael · LEONARDO da Vinci o Säilinud vähe lõpetatud teoseid o Sfumato-stiil õrn heletumedus, kaovad tugevad piirjooned. o On leiutanud uusi värve o "MADONNA KALJUKOOPAS" poolhämarus pildi vormid ja värvid sulavad kokku. o Arvestab õhuperspektiivi O "PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG" Tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks kompositsiooni täius. Kõik on hoolikalt läbimõeldud. Kristus koos 12 jüngriga. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. palju restaureeritud 10 m lai o "MONA LISA" e. Gioconda Firenze kaupmehe abikaasa Täiuslik välimuse ja hingeelu jäljendamine o Säilinud palju joonistusi
Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast loodusest või elust. Nad ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku. Huvist valguse vastu töötasidki nad looduses. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid nad otse lõuendile
· Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ANDREA del VERROCCHIO 1436-1488 · ,,Taavet" vastandina Donatello ,,Taavetile"elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. · Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479) (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. MASACCIO (1401-1428)
inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus; - peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võimalik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. Tähtsad tegelased: HUBERT van EYCK (u.1370-1426) ja JAN van EYCK (u. 1390-1441) Vennad. Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420-
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
kloostri refektooriumis. Maal valmis aastatel 1495-1498. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline. Loomulikuna tundub detailide, figuuride asendi, perspektiivi, valgusvarjude kasutamine. Teosele on iseloomulik: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria. Kunsti loomisel toetub kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalitud õlivärvidega. Arvestab õhuperspektiivi ja kasutab õrn heletumedust, mis loob kauni tervikkujundi ja unistusliku meeleolu. Meeleolu on rahulik, maalitud heledates toonides. See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Pildil on jaotatud jüngrid nelja kolmeliikmelisse gruppi, mis on omavahel seotud tegelaste liikumisega.
· Maalikunst kodudes, seintel · 16. Saj asendub religioosne teema ilmalikuga · Teemadeks : loodus(maastik), esemed(natüürmort), inimesed(olustikupildid) Maalikunst madalmaades 16. sajandil: · Osa kunstnikke jätkas 15. Sajandi traditsioone: kordumatud üksikasjad, peenmaalitehnika · Maastikumaalijatest kuulsaim JOACHIM PATINIR ( 1480-1524). maalis vägevaid metsi ja fantastilisi kaljusid. Maastiku ruumilise sügavuse saavutamiseks kasutas õhuperspektiivi võtteid. Tema pilt jaguneb kolmeks vööndiks : esimene neist on pruunikas, teine roheline ja kolmas helesinine. Vööndid üksteisest eraldatud järsult ja ebaloomulikult. (J. Patinir ,, Püha Hieronymus maastikus") · Romantistide eeskujuks olid itaalia kõrgrenessanssi või manerismi teosed. Võtsid üle itaalia kunstile omase vormi , temaatika. PIETER BRUEGHEL vanem (1528 kuni 1530-1596 ) õpetliku , moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija.
· kunst on üldistav ja suurejooneline, loomisel toetub kogemustele ja teadmistele · kõige mitmekülgsem teadlase tüüpi bioloogia, anatoomia (lahkamine) joonistus ''Loode'' · arhitektuuris ainult kavandatud, skulptuure pole säilinud · ''Madonna kaljukoopas'' · õlimaal, mille sügavus on mattunud poolhämarusse vormid ja värvid sulavad kokku · arvestab õhuperspektiivi, mitte tausta detailide väljatoomisega · sfumato (õrn heletumedus) loob tervikkujundi ja unistusliku meeleolu romantilisus · kolmnurkne grupp Madonna, Kristuse laps, ingel ja Ristija Johannes · praegu asub Louvre'is · ''Püha õhtusöömaaeg'' · suur seinamaal · iga üksikfiguuri asend, perspektiivi ja valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna, samas loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut
Sisu: Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. "Impressioon", mis tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. 19 saj lõpus muutus kunstis lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel suureks. Elavaim kunstikeskus Pariis muutus kunstimekaks, kuhu kogunesid erinevate maade kunstnikud. Esteetikaprintsiipide kiire vaheldumisega kaasnes uute kunstivoolude tekkimine. Uued stiilid esinesid järjestikku ja kõrvuti. Tekkis loosung : Kunst kunsti pärast, mis oli protestiks akadeemilise kunsti vastu. Ühtlasi peegeldus selles kunstnike veendumus, et kunst ei ole positsioone- ega äriasi, samuti ei suuda ta kaasa aidata ühiskondliku elu parandamisele. Kunstis süvenes subjektivism. Järjest vähem hakati tähelepanu pöörama objekti tõetruule kujutamisele ja üha rohkem väljendama oma suhtumist objekti. Hakati tähelepanu pöörama tunnete...
Uuemal renessanss uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes 26. Missuguse kunstiliigi poolest on eriti kuulus 15.saj Saksamaa? on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised Vasegravüür, puulõige tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. 8. Kes oli Donatello , nimeta 2 teost. Donato di Niccolò di Betto Bardi, paremini tuntud kui Donatello, oli vararenessansi ajastu Itaalia skulptor Firenzest. "Püha Jüri" ja "Taavet" 9. Kes oli Verrocchio, mille poolest erines Verrocchiost? Andrea del Verrocchio (umbes 1435 Firenze 1488 Venezia), sünninimega Andrea di Michele di Francesco de' Cioni, oli Itaalia
Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Poussin tegi veel vaibakavandeid.
mõjutasid kogu Euroopa arhitektuur. · Renessansiajastu eelkäijaid võib leida juba 14.sajandist. Just siis rajas itaalia kunstnik Giotto renessanssmaali alused. · Tema teoste öeldi, et need on nagu päris. · Vanaaja kunstnikud oskasid maalipinnal edasi anda esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust, kuid antiikmaal oli suuremalt jaolt hävinenud. · Kõik tuli uuesti avastada. · Õpiti taas tundma ja kasutama tsentraal- ja õhuperspektiivi. · Uus käsitluslaad sai domineerivaks, kuigi oli veel kohmakavõitu ja naiivne. · Paolo Ucello teost ,,San Romano lahing" vaadates võib täheldada, et autor ei oska usutavalt kujutada liikumist: figuurid oleksid kui puust ja neil on proportsioonivigu; õhuperspektiivi mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon. · Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes
Angelicot on õigusega nimetatud "pühapäevameeleolu" maalijaks. Isegi dramaatilistele stseenidele püüab ta anda rahulikku põhitooni; sellest annab kujuka näite kuulus ristiltvõtmise pilt San Marco kloostris Firenzes. Sellel pildil võib hästi tundma õppida ka Fra Angelico maastikukäsitlust. Kui ta figuuride ja draperiide (volditud eesriie) stiilis on paiguti tunda lihtsust ja tavapärasust, siis maastikus on ta "moodsaim" kõigist tolle aja meistritest; ta hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, ta oli ka esimene pilvede maalija. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Ta oli eklektiline ning lummav kunstnik, kes sündis Pratoveccios Casebtino alal Itaalias. Uccello alustas tööd kuskil 1425. aasta paiku, tehes Veneetsias Püha Markuse kirikus mosaiike, millest pole kahjuks midagi säilinud. 1430-ndate paiku naases Paolo Firenzesse (kus ta ka enne
Oma töödes taotles ta peaegu saavutamatut täiuslikkust, sageli vaevasid teda kahtlused. Seetõttu oli tal kombeks maalida nii aeglaselt, et ta langes isegi pilgete osaliseks, et ei suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u
- peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus, värvide sulavus ja intensiivsus; - tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võialik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad; - looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme, areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. 2 vennad HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Madalmaade maalikoolkonna loojad
,, sisemist konstruktsiooni" ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil, vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvuses. Muudeti loodusest võetud motiivi, kuni usuti, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. Naivism. 14. Mis on kunstis naivism ja primitivism? Naivism- asjaarmastajate loodud kunst, mis jäljendab nähtava looduse vorme, kuid ei kasuta uusaegse Euroopa realismi võtteid, näiteks tsentraalperspektiivi, õhuperspektiivi või anatoomia reegleid. Primitivism- sarnasus itaalia eelrenessansi kunstiga, eriti kõrgrenessansiga. 15. Milleks selline kunsti nähtus? Asjaarmastajate kunstisuund. Pühapäevamaalijatele, ehk naivistele, kes pole kunstitegemist üldse õppinud ja maalivad ainult enda lõbuks. Suhtutakse lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püütakse seda jäljendada, kuid ei suudeta või ei taheta kasutada uusaegse Euroopa-realismi vahendeid tsentraalperspektiivi,
23 aprillil 1519, tegi ta testamendi Francesco da Melzilile, kellele pärandas kõik oma märkmed, raamatud, instrumendid, joonistused ja raha. Samal aastal ta suri. tema haud unustati 17 sajandil ja leiti alles 20 saj lõpul. Leonardo Da Vinci maalid Madonna kaljukoopas Õlimaal, tehtud aastatel 1483-1494, mille sügavus on mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Vastavus nägemistajule pole Leonardo peamine eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvreis. Püha õhtusöömaaeg
43. Mosaiik erivärvilistest klaasi, kivi, puu jms. tükikestest koostatud pilt v. ornament. (kõrgtaseme saavutas varakristlikul ja bütsantsi ajajärgul) 44. Mulaaz vahast, kipsist jm. valmistatud ning loomutruudes värvides värvitud täpne jäljend mingist esemest. 45. Naivism asjaarmastajate loodud kunst, mis jäljendab nähtava looduse vorme, kuid ei kasuta uusaegse Euroopa realismi võtteid, näiteks tsentraalperspektiivi, õhuperspektiivi või anatoomia reegleid. 46. Koloriit värving, värvitoonistik, värvikäsitlus 47. Kubism 20. saj alguses Pariisis kujunenud kunstivool, kõrgaeg kuni 1915. Esialgu lähendati kujutatav objekt geomeetrilistele põhivormidele, loobuti tsentraalperspektiivist ja ühendati ühte pilti objekti erinevad vaated. Alates 1912.a'st hakati kasutama ka kollaazitehnikat. 48. litograafia (lito) kivitrükk, litograafiakivile kriidiga joonist paljundatav kujutis. 49
kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. 3. Kes ja milliseid uusi võtteid maalimisel kasutas? Leonardo da Vinci - maalis freskotehnika asemel õlivärvidega, Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel, jäljendas inimest täiuslikult, suur rõhk nii inimeste miimikal kui taustal, arvestab õhuperspektiivi, valguse-varju kooskõla. Raffael - Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi. 4
arhitektuuriga. Kõrgrenessanssi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende endi loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. ,,Madonna kaljukoopas" õlimaal. Pildi värvid ja vormid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. ,,Püha söömaaeg" seinamaal. Iga üksikfiguuri asend, samuti perspektiivi, valguse-varju jne kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu ainsana varju jäetud. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist
Värvus tekitab esimese emotsiooni, mõjutades vormi pinnast saadavat muljet. Valguse ja varju suhtest sõltub esitletava vaatemängulisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatus ja pinnastruktuuri tajutavus omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ja ilmekuse. Perspektiivina mõistetakse nähtust, kus vaatajst erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erineva suurusega. Eristatakse jooneperspektiivi ja õhuperspektiivi. Jooneperspektiivi puhul kauguse suurenemisel muutub näiliselt vaid vormi suurus, kui lisaks toimuvad muutused ka värvuses, siis on tegemist õhuperspektiiviga. Ruumi organiseerimisel üheks olulisemaks vahendiks on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega eksponeeritakse näidatakse ilu tervikuna või eksponeeritakse kindlaid komponente. Vaated jagunevad järgmiselt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, fookusest. Lisaks on olemas kitsas vaade, lai vaade, vista
Oma töödes taotles ta peaegu saavutamatut täiuslikkust, sageli vaevasid teda kahtlused. Seetõttu oli tal kombeks maalida nii aeglaselt, et ta langes isegi pilgete osaliseks, et ei suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid
Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal, eriti sajandi teisel poolel. Juhtival kohal oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Sündisid mitmed graafika tehnikad. Madalmaade kunsti saavutused arhitektuuris ja skulptuuris pole nii suured kui maalikunstis. Peatähelepanu oli tahvelmaalil ja kasutati kogu 15. sajandi jooksul õlivärve, mille erksus ja mahlakus võimaldas edasi anda ülipeeni detaile. Madalmaades jõuti realismi teel isegi kiiremini edasi, näiteks õhuperspektiivi kasutamises oldi itaallastest osavamad. Madalmaade 15. sajandi kunsti esimeseks suurmeistriks oli JAN van EYCK (1390- 1441), kes koos venna Hubertiga maalis Genti altari. Tema värvide kalliskivitaolist sära ja nagu seesmist hõõguvust on peetud järellaimamatuks. Ruumikujutuses ei jäänud van Eyck maha itaallastest "Rolingi madonna Kantsler" taustaks on pildi sügavusse suunduv linnavaade, mille kõiki üksikasju on võimalik ainult luubiga näha.
LORENZO GHIBERTI (1378-1455) Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ,,Püha Jüri" uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud ,,nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks". ,,Taavet" kaunistas Medicite lossi õue
!Madonna pühakutega; keskne toon sinine; ka alasti naisfiguurid; tuntumad kunstnikud veel: Vivarili, de Messina, Crivelli; Kõrg-reness: võim-tasakaal-kompositsioon; harmoonilisus, joonte selgus, hingestatus; KOLM SUURT: Leonardo da Vinci maal, skulptuur, arhitektuur...; ideaalinimene, uuris inimkeha, anatoomia atlas, tunnustatud luuletaja; sündis Vinci külas, õppis kunsti Veroccio juures, varastest töödest säilinud vähe, tegutses Milanos, Madonna kaljukoopas; isel. õrn heletumedus, õhuperspektiivi avastamine; Püha õhtusöömaaeg Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seintele; reisis (Mantana, Veneetsia, Firenze); Firenzes:Palazzo Vecchio seinale stseen Firenze ajaloostAnghiari lahing jäi maalimata, Mona Lisa e. Gioconda, Madonna Püha Annaga; Pr. Kuningas kutsus ta oma kunstialaseks nõuandjaks; Michelangelo Buanaroti sünis Toscanas, õppis Donatello õpilastelt Giovannilt (tutvus antiigiga); Pieta Peetri kiriku jaoks Roomas; Taaveti kuju
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastik...
● Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi – ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn „Paradiisi väravatel“ on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud – maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ● DONATELLO (1386-1466) ● Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ● „Püha Jüri“ – uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud „nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks“.
SLAIDID Ristija Johannes ja Hieronymus - roosas riietuses mõlemad vanemad problemaatikud 8. Paulo Uccello - 1397-1475, perspektiiv-rakurss-lühendus, tsentraalperspektiiv, hobused meeldisid. SLAIDID Lahing San Romano juures - hobused kõhu alt, roosakaspruun hobune lööb jalgu üles. Püha Jüri võitleb draakoniga 9. Domenico Veneziano - 1400-1461, koloriidimeister, heledad toonid, portreed, analüütiline, püüdis kasutada õhuperspektiivi 10. Andrea del Castagno - 1423-1457, peamiselt freskod, järgis perspektiiviseadusi, anatoomia (elavad zestid), plastiliselt tugevasti modelleeritud, lihased, sibüll. Juudas. Hobune + ratsanik SLAIDID Taavet Püha õhtusöömaaeg - mustvalge, Juudas istub üksi Ratsanik Idealistlik suund. Pieta - püha, õnnistatud. 11. Fra (munk) Angelico, Bato Angelico - 1387-1435. Nõretavalt religioosne, kuldne, kiirgab, kujundatud nimbused, lokaaltoonid - varieeritud. Parim loodusekujutaja
· Leonardo sai ulualust Prediste kunstiperekonnas, kuna Ambrogio de Predis oli ta töödest vaimustuses ja tahtis temaga maalida ühise töö. · Kaks Predist ja Leonardo hakkasid 1438.a maalima San Francesco kloostrisse altarimaali, mille eest pidid saama 200 tukatit. · Ambrogio õppis selgeks oskusliku Leonardo maalide kopeerimise. · 1484.a kevadel jõudis katk Milanosse. · Leonardo põgenes katku eest Alpidesse, kus täiendas oma seisukohti õhuperspektiivi suhtes. · Alpides võis ta saada inspiratsiooni "Madonna kaljukoopas" maalimiseks see sai üheks tema tippteostest. · Altarimaal ei jõudnud 25 aastat vaidluste tõttu kloostrisse. · Maalist on kaks varianti esimene asub San Francesco altaril, teine Prantsuse kuningate maaligaleriis. · Leonardo tegi Morole ettepaneku ehitada 10 ideaalset linna. Ka see plaan kukkus läbi. · Kunstnik pakkus end ka Milano toomkiriku ehitamist lõpule viima kui
võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks, mille reljeefil sõda üksikasjalikult tähtsündmusi kujutati. Tunti perspektiivi, keisrid olid vaenlastega sama suured. Traianuse sammas. Loodud ratsakujuddest on säilinud vaid Marcus Aureliuse kuju, ülejäänud valati kahuriteks. Tahvelmaali pole roomlastelt säilinud, küll aga seinamaal. Tehnikad: mosaiik ja fresko (maalitakse vaid värskele ning märjale krohvile, kuid on kestev). Kunstnikud püüdlesid täiusliku ruumiillusioonini: joon- ja õhuperspektiivi kasutamine tõeline taustamaastik, materjalide omaduste edasi andmine. Temaatika oli maitse vaheldumise tõttu väga lai. Rooma riigi langedes kaotas ka rooma kunst oma originaalsuse ja väljendusrikkuse. HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476 Varemad senatiaristokraatiast pärinenud keisrid asendusid madalast päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikutest keisrid, nn sõdurkeisrid, keda mõnikord oli korraga võimul mitu ning tings kodusõdu
Säritust tuleb keskeltläbi suurendada 3 korda Punane Siniste ja roheliste kiirte tõttu ei joonistu loodusfotodel välja varjund. Seda asjaolu kasutatakse ööefektidega piltide tegemiseks päeval. Sinised ja rohelised esemed antakse fotol edasi väga tumedana, punased aga väga heledatena. Läbi õhuvine pildistamine on tagajärjekam punase filtriga. Säritust peab suurendama vähemalt 4 korda Sinine Tugevdab kaugete vaadete puhul õhuvinet, seega aitab luua õhuperspektiivi. Filter teeb fotol punased värvused tumedaks ning sinised heledaks. Rakendatakse siis, kui tahetakse huuli, tedretähti või päevitust esile tõsta. Säritust tuleb suurendada 1,5-2 korda Roheline Kasutakse peamiselt looduses taimestiku paremaks detailiseerimiseks. Säritust tuleb suurendada 1,5 korda. 23. Digitaalse fotograafia printsiibid Digitaalkaameral nagu ka traditsioonilisel kaameral on objektiiv ja pildiotsija. Aga digitaalkaameral
Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil. 29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik 1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud
Nt keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. 3.Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut? Figuurikäsitluse ja reljeefi võtsid roomlased kreeklastelt üle(kreeka sambad), kuid portree- ja monumendikunstis lõid roomlased väga originaalseid ja kõrgetasemelisi taieseid. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud 4.Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni? Joonperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad on väiksemad ja õhuperspektiivi abil- kaugemal olevad asjad ja loodus on maalitud külmade toonidega. Ka figuure tehti ruumilistena valguse ja varju abil. 29.Peatükk. Hiline Rooma Keisririik 1.Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis? III sajandil pKr, tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, tekkisid majandusraskused ja kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud
Leonardo da Vinci Esimene suurmeister kõrgrenessansis Pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, küll aga palju kavandeid ja ideid kunstide, teaduste, tehnika vallast Sõjaväeinsener ja pidude korraldaja (Milano) Ei otsi/usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid vaid enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu Leonardo kunst on suurejooneline ja üldistav "Madonna kaljukoopas" poolhämarus. Pildi vormid ja värvid sulavad kokku, leonardo arvestab õhuperspektiivi, heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu "Püha õhtusöömaaeg" Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise ja süvenemise inimeste hingeellu "Mona Lisa" keeruline ja ammendamatu inimeste sisemaalim Vitruviuse inimene Raffael "Ateena kool" nende õlgade kokkupuute koht on punkt kuhu koonduvad kõik perspektiivjooned ja nende pead on ainsad mille taustaks on hele taevas Tahvelmaalid tähtsamad - kasutas ulatuslikult õpilaste abi
Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta ka graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Rokokoo 18. sajandil Kesk-Euroopas tekkinud kunstivool rokokoo oli kerglane, idamaadest vaimustuv, õrn, toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid
lumetormis" 1842); John Constable (ingl) 1776-1837 suurimaid maastikumaalijaid, rajas teed uudsele plein air maalistiilile, mis tugines looduse vahetule vaatlusele, loodus oli tema jaoks tulvil moraalset ja spirituaalset headust, teemad piiratud maalis ainult endale hästi tuttavaid paiku, valguse loomulik langemine maapinnale, visandeis vahetut spontaansust, oskuslik peenevarjundiliste toonide ja vastandvärvide kasutus, pilvede kihiti paigutamine õhuperspektiivi saavutamiseks, figuurid maastikul peaaegu peidus (,,Heinavanker" 1821); Caspar David Friedrich (saksa) 1774-1840 tänapäeval tuntuim saksa romantiline maastikumaalija, eluajal tunnustamata, mõjutas sümboliste, täpsed väikesed pildid, aga suured ideed, suhe loodusega spirituaalne, kristlik, sümbolirohke, maalides palju igatsust, maastikud imaginaarsed või komponeeritud, üksik inimene looduse
abitus. Samuti on abitu ka looma anatoomia kujutamine ANDRÉ BAUCHANT . fantaasiapildid, mütoloogiad; püüe edasi anda ruumikujutust; eksootilised lilled maastik on justkui nende kohal, mitte taga realistlikus maalis oleks loomulik, et esiplaanil olev on täpsem ja taga udusem naivistid kas ei tunne või ei arvesta õhuperspektiivi (kas ei suuda või ei taha kumb on määrav, on raske öelda?) CAMILLE BOMBOIS . lihtsustatud figuurid, tasapinnalisus, detailitäpsus kuid ruumikujutuse abitus DOMINIQUE PEYRONNET püüd sugereerida ruumilist sügavust AMEDEO MODIGLIANI - kahtlemata kuulus võrreldes eelmiste nimedega, kuid siiski Kangilaski meelest sobilik naivistide konteksti asetada akadeemiline kunstiharidustee jäi
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
vallas. Da Vinci kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetud ta rohkem kogemustele ja nägemistajule kui matemaatikale. Nt ,,Madonna kaljukoopas" õlimaali sügavus 20 mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulanduvad kokku. Pildi sügavuse detailid maaliti niisama selgepiirilised nagu esiplaani üksikasjad. Da Vinci arvestab ka õhuperspektiivi. Suur seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende seas on äraandja. Iga jünger reageerib oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu ainsana varju jäetud. Leonardo lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtest. Harmoonias pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansi üks olulisemaid stiilitunnuseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
