3)Sgrafito.4)mosaiik.5)vitraaz.6)Enkaustika.7)tempera.8)õlimaal.9)Akvarell. 10)Guass.11)Akrüül.12)Pastellmaal. 27. Maalikunsti mõisted (8) ? 1)koloriit.2)murtud toon.3)värviperspektiiv.4)õhuperspektiiv.5)priimamaal.6)laseering.7)pastoosne.8)kartoon(9- inkarnaatne) 28. Mis on koloriit ? on pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, tööd iseloomustav värviring.Autor allutab oma töö ühele värvile või värvide kokkukõlale.Koloriit võib olla: hele, tume, soe, külm, hall. 29. Mis on õhuperspektiiv ? võimalus luua mulje ruumilisest sügavusest, jäljendades looduse fenomeni, mille puhul õhu tihedus moodustab kauguses kerge vine.Detailid ja kontuurid näivad hägustena ning kaovad horisondi heledasse sinakasse tooni. 30. Mis on pastellmaal ? kriiditaolised värvid, mis koosnevad pulbrilisest värvipigmendist ja sisaldavad vähe sideainet ning kunstnik on sunnitud töö kinnitamiseks kasutama fiksatiivi. Pastellvärvidel on ebatavaliselt lai värviskaala
Mis on arhitektuur ? ehk ehituskunst, põhiline et ehitus vastaks oma ülesandele ja funktsioonile. Mida tuleb arvestada(3) ? 1) ruumide, masside, pindade proprtsioone ja vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (teh...
Kunstimõisted 1. Küsimus: kunstiliikide jaotus ja mis kõige enam iseloomustab Kujutav kunst: maalikunst (värvid); skulptuur (vorm); graafika (jooned); foto (hetke jäädvustamine); arhitektuur e. ehituskunst (ümbritseva keskkonna kujundamine); animatsioon (liikuv pilt). Tarbekunst: keraamika (vorm); mööblidisain, rõivadisain, pakendidisain (senisest huvitavamate, lihtsamate, ilusamate ja keskkonnasäästlikemate toodete loomine); lilleseadekunst e. ikebana (taimede kasutamine kompositsiooni loomisel). 4. Küsimus: kunstimõisted Animatsioon - joonistatud film, kus illusioon liikumisest on saavutatud korduvate piltide kiire esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine,...
Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Tsentraalprojektsioonis tehtud kujutis. Ls. joon|perspektiiv, värvi|perspektiiv, õhuperspektiiv. Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis- ja lõikekohtade märkimiseks puidule.
Kujutamis- ja vormiõpetus v erinevas eas inimeste kujutamine v inimese, looduse ja tehisvormide suhe v visandamine natuurist v varju tekkimine v langev vari Värvi- kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus v koloriit v dünaamiline ja staatiline kompositsioon v pildi dominant v piiratud ja piiramata pinnad v õhuperspektiiv v pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt Disain ja kirjaõpetus v tööd joonlaua ja sirkliga (pinnalaotus pakendi või maketi jaoks) v kirjaoptika v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett) v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.) Vestlused kunstist v rahvakunst v kunstimõisted (originaal, koopia, reproduktsioon, autoritiraaz, jne.) v ainetevahelised seosed
7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline (=tasapinnaline), tuleb ruumilise sügavuse edasiandmiseks kasutada teatud võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. See on mõiste "stiil" levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Alates 19
7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline (=tasapinnaline), tuleb ruumilise sügavuse edasiandmiseks kasutada teatud võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. See on mõiste "stiil" levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Alates 19
Kaugenevad jooned, mis asuvad silmapiirist kõrgemal laskuvad alla silmapiiripoole ja allpool olevad jooned tõusevad ülespoole. Püst-, kald- ja horisontaaljooned, mis meist ei kaugene, jäävad muutumatuks. Kaarjooned ülalpool silmapiiri on ülespoole kumerad ja allpool asuvad kaarjooned on allapoole kumerad. Kõverjooned ja ringid, mis on pildipinna suhtes risti ja läbivad pea koonduspunkti, näivad sirgetena. On olemas erinevaid perspektiive: joonperspektiiv, värviperspeketiiv ja õhuperspektiiv. Joonpersektiivi juures kujutatakse ruumi sügavust koonduvate joonte abil. Värviperspektiivis tunduvad sooja värvi kujutised lähemal, külmad kaugemal. Õhuperspektiivis on vaatajast kaugemal olevad esemed tuhmimad ja heledamad ning värvitoon muutub jahedamaks. Marmortehnika Marmoreeringust rääkides tuleb eristada kaks erinevat teemat pabermarmoreering ja imitatsioonimarmoreering. Pabermarmoreeringut kasutatakse tekstiili või raamatute
Madalmaade meistrid. · Seda võimaldas õlimaalide rakendamine. Nad ei ole õlimaalitehnika leiutajad, vaid nende teene on selle tehnika täiustamises ja hoolikas ning meisterlikus käsitlemises Vendade ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn. Genti altar. Sellele on omane üldse kogu XV saj. maalikunsti värvide kõla ja värskus. · Avaral maastikul "Talle kummardamise" pildil puudub perpektiiviline ühtsus. Ka õhuperspektiiv on puudulik-tagaplaanil olevad seemed on niisama selgelt ja teravalt kujutatud kui seemed esiplaanil. Ometi ei märka sellist ühtsuse puudumist kuigi teravalt. Detail Genti altaril · On öeldud kui vaadata Genti altari pilti "kummardamine", siis luubiga vaadates on mehel käes oleva raamatu tekst Prantsuse keeles, ning loetav. · Maalikunsti ajaloo üheks tippsaavutuseks on "Arnolfini abielupaar", millel Jan van Eyck kujutab kaupmees
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat Objekti identiteet: (tuttav suurus?) objektide arvatav suurus aitab hinnata distantsi Lineaarne perspektiiv: joonte koondumine loob 2D mudelis mulje sügavusest
Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millis...
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab o...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
· Munk Savonarola võimuletulek Boticelli hilislooming usuliselt kirglik ja gootipärane · Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali · ,,Neitsi Maarja ülistuslaul" ANDREA MANTEGNA · Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi · Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte · ,,Surnud Kristus", ,,Püha Jüri", ,,Õlimägi", ,,Püha Sebastian" · Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega) Madalmaade ja Eesti renessansi kunst Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, esiplaanil oli inimeste võrdsuste ja õigluse ideed, pildid kandsid edasi usulist meeleolu, peamiseks eesmärgiks oli ka hingeelu avamine, seetõttu puudus ka ilustamine ja idealiseerimine Tähtsad olid tahvelmaalid, seinamaal kaob Kasutusele võeti ka õlivärvid JAN VAN EYCK, HUBERT VAN EYCK
inimene - vaimne ja füüsiline anatoomiline õigsus, maalidel taust üksikasjade täieslik kooskõla ilmekus, hingeelu ja tundeelu tervik hele, lage, selged jooned tervikuga, intensiivne väljendus väline tinglikkus kaob freskod, looduslähedus üllas hingestatus õhuperspektiiv Kunstnikud ja LORENZO GHIBERTI - GIOTTO di BONDONE - Capella LEONARDO da VINCI - Mona Lisa, JAN van EYCK - Abielupaar teosed Firenze toomkiriku dell' Arena, Ristilöömine, viimne Madonna kaljukoopas, Püha Arnolfini portree, Kantsler Rolini baptisteeriumi pronksuksed, kohtuotsus õhtusöömaaeg madonna, Paele altar
hommikuvalgust. Eriti kuna siis on pikad varjud, mida on huvitav vaadata ning ka atmosfäär on selge. Hämaras kaotavad aga värvid sootuks oma tähenduse ning olulised on vaid heledad toonid, põhiliselt valge. Perspektiiv on nähtus kus silmapiiril olevad objektid koonduvad ühte punkti, ning üleüldse tundub, nagu muutuksid pikemad objektid kaugenedes järjest väiksemaks. Jällegi eristatakse kahte perspektiivi: joon- ning õhuperspektiiv. Kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt ainult vormi suurus siis on tegu joonperspektiiviga. Ent kui muutused ei piirdu ainult sellega, vaid muutub ka värv, on tegu õhuperspektiiviga. Joonperspektiiviga saab üsna palju mängida, kui seda õieti ära kasutada, nii saab näiteks muuta suured ruumid väiksemaks ja vastupidi, kuid seda eeldusel, et on ainult üks vaatekoht, sest kõrvalt vaadatuna võib see hoopis kentsakana tunduda
vennad HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420-1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile: - suur ühe paari tiibadega altar; - figuurid elusuurused; - ruumikujutus pisut abitus; pildil puudub perspektiiviline ühtsus; õhuperspektiiv samuti puudulik tagaplaanil olevad objektid on sama teravalt kujutatud kui esiplaanilgi; - imeline värvikäsitlus; - peenmaalitehnika üksikdetailide üllatavalt peen, hoolikas ja realistlik teostus; - pühalik-tõsine ilmekus ja tundesügavus; - nii ilus! JAN van EYCK (u. 1390-1441) Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt).
16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (pos, neg, selektiivne) Miks on adaptatsioon oluline ? mis juhtuks ilma selleta? TAJU 1. Sügavustaju monokulaarsed tunnused. Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tektuurigradient ning mida see kirjeldab? · interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient · liikumistunnused Sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV sajandi Madalmaade meistrid. (Vaga 2004: 451). Ainuke asi, milles van Eyckid väga tugevad pole, on ruumikujutus – avaral maastikul Talle kummardamise pildil pole perspektiivset ühtsust. Ka õhuperspektiiv on puudulik, sest tagaplaanil olevad esemed on kujutatud sama selgelt ja teravalt kui esiplaanil olevad esemed. (Vaga 2004: 452) Põhja-Madalmaade koolkonda kuulus lisaks vendadele van Eyckidele veel Petrus Christus (1443-1472)– tegu on puhtalt flaami koolkonnaga, mille peamiseks keskuseks on Brugge. Samal ajal tekkis ka Lõuna-Madalmaades oma koolkond, mille keskuseks oli Tournai. Selle kuulsaimateks esindajateks olid Flémalle’i meister, kelle tööd identsed Robert Campini (1378-
Esimene psühholoogiline portree. Aastast 1513 töötas da Vinci Roomas. Oma viimase elu- ja loomeperioodi veetis kuningas Francois I kutsel Prantsusmaal. Tema lemmiktööks oli "Ristija Johannes," kus ta on tõsist usumeest kujutanud sensuaalse noorukina. Madonna Litta Väga väike töö, maalitud puuplaadile(42*33 cm). Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunsti ajaloos. Kuulutus Maarjale õhuperspektiiv, maastik. Autoportree Madonna Grotis Üksikuid detailid jäid Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi Kristuse seljal lõpetamata. Pilt rajaneb legendil, milles Jeesuslaps ja Ristija Johannes kohtuvad kõrbes. Anna ise kolmas L. da Vinci maalides on omapärane pehmus. Peen üleminek valguselt varjule e. ühelt toonilt teisele nn. sfugmato. Equester ratsamonumendi kavand
Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale · "Peetrus" Aadama ja Eeva paradiisist välja saamine, valguse käsitlus, varjud, õhuperspektiiv · Püha Kolmainsus Fra Angelico (1387-1455) · "kuulutus Maarjale" kasutab palju kulda ja säravaid värve. · kujutas madonnasid · perspektiivi õpetus · "Matusetseremoonia" · "Prohvetid" · "Neitsi kroonimine" · "Kristuse kummardamine" · "Paastumaarjapäev" · Oluliseks saab kunstniku omapära. Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised
- Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust.
vähesuses ilmnes otsene vastuastumine eelneva perioodi eklektilisele ülekuhjatusele. Samal ajal säilis hubasus. Uusimate tehnikasaavutuste kiire kasutuselevõtt ja hügieeni alaste uurimuste tulemuste väärtustamine lisasid hubasusele veel ühe märksõna – mugavus. Värvid. Juugendliku ajastu värvid pärinesid loodusest – kasutati palju erinevaid rohelisi ning rikkalikus valikus õietoone. Kuna looduses toimiv õhuperspektiiv liidab toonid pehmeks tervikuks, kasutati ruumis selle efekti saavutamiseks võtet, kus puhtale värvitoonile lisati veidike halli pigmenti. Soositud värvid olid violetsid, kahvatukollased, õunrohelised toonid, roosa, türkiis, paabulinnusinine, kollane, must ja hõbedane. . Ornament. Ornamendi loomisel ei soovitud kopeerida ühtki mineviku ornamendi stiili, seda on mõneti mõjutanud rokokoolik asümmeetria ning jaapani värviline puugravüür, ent põhiliselt lähtuti
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
