Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv? Margus Teearu VPG 10a Tegurid, mis mõjutavad tolmu teket · Teekate · Ilm · Auto kuju Teekate · Liiv · Kruus · Kivi · Muld Ilm · Niiske/märg · Kuiv Auto kuju · Aerodünaamilisus Kõige enam mõjutabki siiski seda tolmu keerlemist just see, et auto ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu üles keerutavad ongi põhjustatud just ümber auto kumeruste liikuvast õhust. Kuid miks? Mis on Aerodünaamika? · Aerodünaamikaks nimetatakse teadust, mis käsitleb kehade liikumist õhus ja seejuures tekkivaid jõude. Kuidas mõjutab aerodünaamika tolmu teket? · Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolat...
ringsagedus, laine kõrgus, lainepikkus Lained on olulised: päike soojendab maapinda, veelained muudavad kallast Lainetega seotud nähtused: Murdumine - · Laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise. Peegeldumine - Laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt esialgsesse keskkonda Interferents - Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha Helilaine õhuosakeste võnkumine Levib õhuosakestega Doppleri efekt - Heli sageduse näiv muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb SOOJUSFÜÜSIKA Aine ehitus koosneb aatomid ja molekulid Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, plasma Vedel - Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat
suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide
õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) tagasi kistakse. Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keelde. Sellest keelest saame ka meie aru - see annab meile teada, kas heli oli vali, tasane, kõrge või madal, kas heliread moodustasid kõne, muusika või linnulaulu. Helikõrgust mõõdetakse hertsides, mis sisuliselt näitab, mitu korda sekundis helilaine võngub
niemtatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Suvel on õhurõhk mandrite kohal madalam, ookeanide kohal kõrgem. Talvel on vastupidi. Ekvaatoril on õhurõhk aasta läbi ühtlaselt madal. Miks inimene ei talu suurt kõrgust? Suurel kõrgusel on ühk hõre ja inimene ei saa hingata nii palju hapnikku kui organism vajab. Madal õhurõhk on kahjulik ta taimedele. 4.Tuul Õhu liikumist maakera pinna suhtes nimetatakse tuuleks. Tuul on õhuosakeste korrapäratu liikumine. Kõige rahutum ja ebaühtlasem on kevadine tuul. Eriti muutlikud on põhjast saabuvad külmad tuuled, lõunast tulevad soojad tuuled on ühtlasemad. Tuul on tingitud õhurõhu ebaühtlasest jaotuses maakeral. Mida suurem on õhurõhu erinevus üksteisele lähedates kohtades, seda tugevam on tuul. Alguses hinnati tuule kiirust: nõrk, keskmine, kõva tuul ja torm. Käesoleval ajal mõõdetakse tuule kiirust selle alusel, mitu meetrit sekundis liiguvad õhuosakesed edasi
Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Mikrofoniliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, suurus, välimus, maksumus ja nii edasi. Tööpõhimõtteid, kuidas mikrofoni valmistada, on mitu. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Mikrofonis on membraan, mis on helilainele avatud ja tavaliselt võrega kaitstud (vältimaks näiteks otsese hingeõhu tekitatud võnkumist). Membraan võib helilaine suhtes olla paigaldatud kahel viisil: · Membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju
võrdelisteks elektrisignaalideks. Mikrofoneliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on maksumus, stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, gabariit, välimus jne. Tööpõhimõtteid, mida mikrofon võib rakendada, on mitu, aga kõik ei sobi igaks elujuhtumiks. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Enamlevinud mikrofonid töötavad järgmistel põhimõtetel : · muutuv kontakttakistus (nt. süsimikrofon) · piesoelektriline (nt. piesoelektriline e. kristallmikrofon) · elektrostaatiline (nt. kondensaatormikrofon) · elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt. elektrodünaamiline,
Õhutakistus sõltub peamiselt vaid keha kujust . Takistuse kirjeldamisel kasutatakse keha kuju koefitsenti ( Cx) , see määratakse aerodünaamilises tunnelis . X=Cx v2/2 Tõstejõud on aerodünaamiline jõud , mis mõjub risti õhuvooluga . Tõstejõud + Takistusjõud = aerodünaamiliseks kogujõud . Tõstejõud Y=Cy v2/2 , milles Cy on tõstejõu koefitsent Kui kiirus väheneb kaks korda , siis tõstejõud väheneb nelikorda Tõstejõud tekib kahe värgi mõjul : rõhkude erinevus ja õhuosakeste põrkumisel tekkivast lükkejõust. Kui kumerust tiival tösta siis takistus suureneb kuid reeglina ka tõstejõud. Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- j...
6. kuidas defineeritakse õhu tihedust? Õhu tiheduseks g nimetatakse ühes ruumiühikus (cm3) leiduvat õhu massi (g). 7. kuidas nimetatakse õhu tiheduse pöördväärtust? Eriruumalaks. 8. milliseid õhu parameerteid arvutatakse Clapeyron- Mendelejevi võrrandi järgi? Rõhk, temperatuur, tihedus- gaasi oleku parameetrid 9. kuidas iseloomustatakse õhu tihedust atmosfääri kõrgemates hõredates kihtides? Iseloomustatakse õhuosakeste (aatom, ioon) arvu n järgi ühe ruumiühiku kohta. 10. milliseid nähtusi nimetatakse meteoroloogilisteks nähtusteks? Udu, pilved, sademed, äike 11. mis on atmosfääri parameetrid ehk karakteristikud? Temperatuur, niiskuse näitajad, rõhk- niisugused suurused mis iseloomustavad atmosfääri füüsikalisi suurusi. 12. mida nimetatakse meteoroloogiliseks protsessiks? atmosfääri füüsikalise oleku suuruste muutumist 13. mis on meteoroloogiline element?
m m2 m2 µ = 14,9 10 - 6 ( = ) s 3. Õhu niiskuse mõju tema tihedusele võib jätta arvestamata. Õhuvoolu kirjeldatakse - õhu liikumise keskmise kiirusega vkeskm (m/s) - õhu mahukulu Q=Fvkeskm (m3/s), kus F toru ristlõige , m2 Õhu staatiline rõhk pst on õhuosakeste rõhk üksteisele ja toru seintele, kirjeldab õhuvoolu potentsiaal- set energiat toru ristlõikes. Kui rõhku arvestada vaakuumi suhtes, on tegemist absoluutse rõhuga, kui õhurõhu suhtes, suhtelise rõhuga. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes v2 pd = 2
2.4. Õhu- ja veeretakistus Igale õhuga täidetud keskkonnas liikuvale kehale mõjub õhutakistus. Õhutakistus kujutab endast õhumolekulide põrkumist ning hõõrdumist vastu liikuvat keha ning sellest nähtusest tekkiv jõud aeglustab keha liikumist. Mida nurgelisem ja kõrgem on keha, seda suurem osa keha pindalast põrkub liikumise ajal otseselt kokku õhumolekulidega. Rõhu suurenemise põhjuseks sõiduki ees on õhuosakeste kuhjumine. Hõrendus sõiduki taga tekib aga seetõttu, et õhuosakesed kohtuvad alles kaugel auto taga. Hõrendus kallutab ka kaugemalt möödunud õhuosakesi teelt kõrvale, tekitades seega keeriseid. Niisuguste keerisvoolude tõttu keerleb ka sõitva auto järel tolm ja praht tänaval. Õhukeeriste vähendamiseks tuleb parandada sõiduki aerodünaamikat, eemaldades kõik ebavajalikud abivahendid (katuseraamid, katusebox'id jne), samuti peab hoidma suletuna küljeaknad.
juuli 1972; Metsküla Saaremaal). Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min (23. juuli 1957; Tooma) ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min (samas). Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. 2.3. Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis Tuul on õhuosakeste liikumine atmosfääris. Tuult klassifitseeritakse selle asukoha, kiiruse, põhjustajate ja efekti põhjal. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse 7 puhanguteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse pagideks. Sõltuvalt tuule tugevusest on püsivatel tuultel erinevad nimetused: briis, torm, orkaan ja taifuun. Tuul on põhjustatud rõhkude erinevusest.
[6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega. Tulemused on radionukliidi spetsiifilised. [6] 5.4 Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine Mõõdetakse õhuosakeste ja gaaside radioaktiivsust koos nukliidide määramisega. Andmeid kasutatakse varase hoiatamise eesmärgil ja hajusate saastepilvede iseloomustamiseks (tundlikum doosikiirguse mõõtmisest). Mõõtmiseks kasutatakse statsionaarseid ja teisaldatavaid filterseadmeid. Tulemuseks saadakse radionukliidide aktiivsuskonsentratsioon. [6] 5.5 Isikudoosi hindamine Isikudoos võib olla põhjustatud gammakiirgusest (väliskiiritus) või radionukliidide sissehingamisest ja neelamisest (sisekiiritus)
Õhu suhteline (relatiivne) niiskus ja seda mõjutavad tegurid. Suhtelist niiskust, mida defineeritakse kui õhu veeauru rõhu ja antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet, saab tõsta: 1) Tõstes veeauru hulka õhus. Kui õhus on veeauru rohkem, on suurem ka selle veeauru poolt avaldatav rõhk 2) Langetades õhu temperatuuri. Külmas õhus, kus õhu molekulid paiknevad tihedalt koos, on veeauru molekulide jaoks vajalikku vaba ruumi õhuosakeste vahel vähem kui soojas õhus, seega on külma õhu puhul küllastuse tekkeks vaja õhku lisada vähem veeauru ja suhtelise niiskuse protsent suuremad Pilvede tekkimise viisid: 1) Konvektiivsed pilved- soojenenud õhk, olles ümbritsevast jahedamast õhust kergem, kerkib (konvektsioon), jahtub ja õhus olev veeaur kondenseerub 2) Frontidel tekkinud pilved- õhk sunnitakse kerkima atmisfääri frontidel, kui • sooja frondi korral hõre soe õhk liigub tihedama külma õhu peale
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
[] Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega. Tulemused on radionukliidi spetsiifilised. [] Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine Mõõdetakse õhuosakeste ja gaaside radioaktiivsust koos nukliidide määramisega. Andmeid kasutatakse varase hoiatamise eesmärgil ja hajusate saastepilvede iseloomustamiseks (tundlikum doosikiiruse mõõtmisest). Mõõtmiseks kasutatakse statsionaarseid ja teisaldatavaid filterseadmeid. Tulemuseks saadakse radionukliidide aktiivsuskonsentratsioon. [] Isikudoosi hindamine Isikudoos võib olla põhjustatud gammakiirgusest (väliskiiritus) või radionukliidide
võrdsed. Üldjuhul on tsükloni isobaarid siiski kõverjoonsed ning selleks, et rõhu gradientjõud suudaks mõjustada õhuosakest liikuma kõverjoonselt, peab ta ületama tsentrifugaaljõu. Seega rõhu gradientjõud peab tasakaalustama kahte jõudu, vastavalt peabkehtima võrdus rõhu gradientjõud = Coriolise jõud + tsentrifugaaljõud. Orkaanid tekivad tsükliliste keeriste korral . Kokkuvõttes : põhjapoolkera tsüklonis kujuneb hõõrdumise puudmisel õhuosakeste trajektooriks isobaaridega paralleelne kinnine kõverjoon . Madalama rõhuga osa jääb vasakule ja liikumine toimub vastu kellaosuti liikumist . Tegijapoiss 2010 Antitsüklon on kõrgrõhuala sest kõrgemat rõhku põhjustab kuivem õhk , mille molekulkaal on raskem kui veeaurul. Gradientjõud lükkab õhuosakest kõrgrõhuala keskosast eemale, madalama rõhuga alale. Põhjapoolkeral kallutab Coriolise jõud liikumist jällegi paremale. Hõõrdumise puudumisel hakkab õhuosake liikuma
Vabas atmosfääris tuul liigub mööda isobaare, seda nim geostroofiliseks tuuleks. Buys Balloti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60 o (vastassuunas kõrgrõhkkond). Õhuvoolude kirjeldamisel tuleb arvestada viite jõudu: 1) õhu horisontaalne liikumine. Tekib jõud (gradientjõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalama poole. 2) maakera pöörlemise mõju tuule suunale. See on risti õhuosakeste liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. 3) Hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõud väheneb maapinnast kõrgemale tõustes. Teatud kõrgusel hõõrdumist maapinnaga enam ei toimu. 4) Raskusjõud: mõjub vertikaalselt, mõjub liikumisele ristisuunas. 5) tsentrifugaaljõud: tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul, on eriti suur suurte
Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm ( reaalsus ) enda ümber ( kui ka enda sees ) omab nüüd suuremat mõtet ja tähendust. Mitte millelgil ei ole enam juhuslikku või mõistetamatut päritolu. Kõigel on kindel põhjus ja tagajärg. Kõik prae- gused sündmused on tulnud eelnevatest. Näiteks esemed kukuvad maha, sest Maa raskusjõud ,,tõm- bab" nad enda poole. Tuul kõigutab puuoksi aasadel, sest õhuosakeste kineetiline energia kandub üle puuokste molekulidele, mis paneb nad liikuma. Koera haukumine võõraste peale pole tingitud asjaolust, et ta on lihtsalt koer või kaitseks ohu eest, vaid selle dikteerib ette närvirakkude talitlus ( sügavamas mõttes aga aineosakeste süsteemide ,,käitumised" ). Füüsikaline keskkond ( reaalsus ) tuleb rohkem esile. Näiteks nägemine. Me näeme sellepärast, et esemetelt peegeldub tagasi valgus
Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm ( reaalsus ) enda ümber ( kui ka enda sees ) omab nüüd suuremat mõtet ja tähendust. Mitte millelgil ei ole enam juhuslikku või mõistetamatut päritolu. Kõigel on kindel põhjus ja tagajärg. Kõik prae- gused sündmused on tulnud eelnevatest. Näiteks esemed kukuvad maha, sest Maa raskusjõud ,,tõm- bab" nad enda poole. Tuul kõigutab puuoksi aasadel, sest õhuosakeste kineetiline energia kandub 21 üle puuokste molekulidele, mis paneb nad liikuma. Koera haukumine võõraste peale pole tingitud asjaolust, et ta on lihtsalt koer või kaitseks ohu eest, vaid selle dikteerib ette närvirakkude talitlus ( sügavamas mõttes aga aineosakeste süsteemide ,,käitumised" ). Füüsikaline keskkond ( reaalsus ) tuleb rohkem esile. Näiteks nägemine. Me näeme sellepärast, et esemetelt peegeldub tagasi valgus
Ta tajub neid kui kõige põhjustajatena. Seda kõike, mida ta näeb, aga nende tagajärgedena. Maailm ( reaalsus ) enda ümber ( kui ka enda sees ) omab nüüd suuremat mõtet ja tähendust. Mitte millelgil ei ole enam juhuslikku või mõistetamatut päritolu. Kõigel on kindel põhjus ja tagajärg. Kõik prae- gused sündmused on tulnud eelnevatest. Näiteks esemed kukuvad maha, sest Maa raskusjõud „tõm- bab“ nad enda poole. Tuul kõigutab puuoksi aasadel, sest õhuosakeste kineetiline energia kandub üle puuokste molekulidele, mis paneb nad liikuma. Koera haukumine võõraste peale pole tingitud asjaolust, et ta on lihtsalt koer või kaitseks ohu eest, vaid selle dikteerib ette närvirakkude talitlus ( sügavamas mõttes aga aineosakeste süsteemide „käitumised“ ). Füüsikaline keskkond ( reaalsus ) tuleb rohkem esile. Näiteks nägemine. Me näeme sellepärast, et esemetelt peegeldub tagasi valgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
