Külmutatud liha teistkordselt enam uuesti külmutada ei tohi peale ülessulamist. Samuti ei tohi realiseerida liha, mille puhul on kahtlus värskuses, on märgata kahtlast värvust, lima või hallitust ning on tunda hapukat lõhna. (ibid) Müügisaalis säilitatakse liha külmvitriinides ja külmlettides. Õige säilitamine põhineb kahel tähtsal teguril: õige temperatuur ning säilitus ja töövahendite puhtus. Sobivaim külmiku temperatuur on +2 kuni +4 kraadi, sobivaim õhuniiskus peaks olema 80-85%. Kui õhk on liiga niiske muutub liha limaseks. Kui õhk on liiga kuiv, kuivatab see liha, muutes toote väljanägemist ning põhjustab kaalukadu. (ibid) Liha kaudu levivad toidumürgitused ja nakkushaigused, milleks võivad olla: salmonelloos, kampülobakterid (esineb tapaloomadel; veised, kanad), rotaviirusenteriit toidubotulism ning shigelloos (pesemata kätel olev bakter). Toidumürgituse põhjuseks on bakterite poolt toodetud mürgid toidus
26 Tingimused, mis on läbi kõikide katsete samad või muutuvad minimaalselt ning ei mõjuta oluliselt andmete võrdlemise täpsust: • kasutatav saunaruum • sauna temperatuur (mõõdetud põrandal 45, ülemisel astmel 70, pea kõrgusel 90, lae all 100 kraadi), kerise termoregulaatori asend on püsiv. • taastumisruum, taastumisruumi temperatuur • suhteline õhuniiskus saunas (ilma leilita võrdlemisi kuiv), leili visatakse 2 kulbitäit iga 2 min järel • ühe leili pikkus (8 min) • leilidevaheline aeg (umbes 8 min) • saunas istumise asend, taastumise asend Tingimused, mis võivad muutuda piisavalt, et mõjutada andmete võrdlemise täpsust: • saunas kaaslastega räägitud jutu kogus • ilmastikutingimused treeningul • treeningu ja sauna vaheline aeg • vedelikuvaeguse tase enne sauna
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. · Ekvaatoris 20.-30. laiuskraadini. · Sesoonsetes vihmametsades sademeid vähem kui 2000 m/a. · Humiidsetes vihmametsades rohkem kui 2000 mm/a. · Temperatuur ei lange kunagi alla 0oC. · Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. · Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º · Kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatavniiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. · Mullad on toitainetevaesed. Vanad, lähtekivim on sügavalt murenenud
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82
päritolu pole sealjuures määratletud. Asjatundmatu võib arvata, et inimmõistus mõjutab vaid minimaalselt selle protsessi kulgu, ka tipptootjate kinnitusel on õige kalvadose sisuks vaid looduse viljad ja aeg, ei midagi enamat. Ometi on see suisa meistrikunst, mille puhul saab oluliseks kõik millisest materjalist tünne kasutatakse, nende suurus, vanus ning paigutus keldris, ruumi ventilatsioonisüsteem, suhteline õhuniiskus ning temperatuur. Vanad kogenud tegijad, kelle arvates tapab noor tamm kõik õuna imepärased maitse- ja lõhnanüansid, eelistavad kasutada sissetöötatud vanu Limousini päritolu serri-, konjaki- ja portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik
ning vesi soojeneb. Vee temperatuur langeb liikumisel pooluste poole, kusjuures põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3°C soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee ebaühtlasest jaotumisest ning lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral. Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne)
Vanemad vasikad, kellele lõssi ja muud lisasööta ei anta, võib suvel ööpäev läbi koplis pidada. Noorkarjakoplid peavad olema tingimata tarastatud. · Vasikate kadu peab olema alla 7% · Kuni 14. Elupäevani tuleb vasikaid pidada eraldi, vabalt vaikakuudis välistingimustes või vasikaboksis külmlaudas. · Seejärel ei tohi viia neid sooja lauta => hingamisprobleemid · Valitud pidamissüsteemi tuleb jätkata lõpuni · Sobiv temp +5...+18 ja õhuniiskus 60-80% 85. Veiste naha- ja sõrahoole Sõrad: puhastamine, lühendamine, värkimine, deso Nahk: puhastamine, deso 86. Udarahoole Mehaaniline puhastus, pesemine, deso 87. Maheveisekasvatus Eestis Suvel peetakse lihaveiseid karjamaal (6-7 k). Lihaveiseid on võimalik ka talvel väljas pidada, eelduseks on siiski varjualuse olemasolu. Laudas, kus loomi peetakse, peab olema piisavalt päevavalgust ja hea loomulik ventilatsioon
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
hästi. Seetõttu on neil taimedel kriitilistes tingimustes saagikus suurem. pärgrakud; C2 taimedes saab suletud õhulõhede juures FS jätkuda malaadist vabaneva CO2 arvel 30. Mis on gutatsioon? Gutatsiooniks nimetatakse vee eraldumist tilkadena veelõhede e. hüdatoodide kaudu leheservades juhtsoonte otstes. 31. Millised tingimused on vajalikud gutatsiooni toimumiseks? Gutatsiooni soodustavad kõrge õhuniiskus (madal veepotentsiaali gradient taim-õhk vahel) ja madal temperatuur. Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas 32. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus? Glutatsioon tekib mõõduka juurerõhu toimel, siis kui õhulõhed on suletud ,varahommikul. Glutatsioon on tilkvee eraldumine veelõhede kaudu. Kaste on aga ilmub öösel siis kui taimes ei protsessita vett nii kiiresti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt
peamised puuliigid troopilistes istandikes. Troopiliste vihmametsade hävitamine Vihmametsavöönd e. hüleavöönd on igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, mis ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike kohal. Aasta keskmised õhutemperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses ja on 20-26 (30) oC piires. Temperatuur ei lange kunagi alla 18 0C. Sademeid on aastas üle 2000 (4000) mm. Relatiivne õhuniiskus on pilves ilmaga 100 % lähedal. Ööpäeva pikkus on aastaringselt 12 tunni ringis. Mullad on enamasti vanad, paiknevad kõrge mulla temperatuuri ja niiskuse tõttu sügavalt murenenud lähtekivimil. Aluste ja ränioksiidide väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe2O3) punane. Happeline (pH 4,5-5,5) ja väga mineraalainevaene (kaoliiniidist, raud- ja alumiiniumoksiididest koosnev lateriitpinnas). Vihmametsad on orgaanilise aine produktsiooni poolest maailma tootlikumaks õkosüsteemiks
järgmise kolme aasta jooksul. Vähem kaevandatud maavaravaru tagantjärele kaevandamisel ei tohi jooksva aasta summaarne kaevandatav maavaravaru kogus ületada keskkonnanõuete täitmiseks kehtestatud kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära, kui see on kaevandamisloaga määratud. Kuivamise intensiivsust mõjutavad: looduslikud tegurid: lasundi tüüp, lagunemisaste, päikese kiirguse intensiivsus, temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, sademed. tehnoloogilised faktorid: kuivenduse intensiivsus, pinna seisukord, freesitud turba algniiskus, kihi paksus ja osakeste läbimõõt, tihedus, pööramine ja kogumisniiskus. Pööramiskordade arv sõltub ilmastikust, turbaliigist, lagunemisastmest, väljaku niiskusest, freesitud kihi paksusest ja kogumise tehnoloogiast. Pneumaatilisel kogumisel imetakse freesitud kihist õhuke pindmine kiht (5...10 mm), ning eelnevat pööramist ei ole vaja. 20
Mikrokliima põhjused Mikrokliimad erinevad üksteisest kätte saadud ja salvestatud soojuse, pinnase värvuse, tuule, valguse hulga ja sademete poolest. Mida sügavamale juured tungivad, seda stabiilsemad on taime jaoks keskkonnatingimused. Mikrokliimat mõjutavad teised organismid – ressursside tarbimine (valgus, vesi, tuulevari jm). Pinnavormide erinevus – saadava päikesekiirguse hulk ja nurk Mikrokasvukoht Kakand kõdunevas puutüves: ◦ Stabiilne temperatuur ◦ Ümbritsevast kõrgem õhuniiskus ◦ Kõdunev puit sisaldab toiduks palju mikroorganisme ◦ Hea kaitse kiskjate eest ◦ Tüve ümber mikrokliima suuremad kõikumised, võib puududa sobiv söök ning kaitse kiskjate eest Erinevad mikrokasvukohad looduslikus tiigis Uute paikade asustamine Kui liigi kasvukoha ressursid pole enam piisavad, tuleb leida uus elupaik ◦ Liiga suur populatsioon ◦ Ressursside ammendumine ◦ Kasvukoha hävimine
2. Calvini tsükkel Eelis: Calvini tsükkel on pidevalt CO2 varustatud, ka siis, kui õhulõhed on suletud. C3 ja C4 taimede erinevus seisneb süsihappegaasi sidumises. Eestis: raud-soodahein ja muidu nt mais 3. CAM – taimed: Ainult väga kuumades kuivades kohtades kasvavad paksulehelised timed. Toimub happe-metabolism. Süsinik fikseerub ööpäeva tsükli alusel – fotosünteesietappide jagamine aitab hoida kokku vett. Öösel – õhulõhed avanevad ööjaheduse saabudes kui õhuniiskus tõuseb ja algab CO2 sidumine – minimaalne veekadu. Päeval – Õhulõhed sulguvad päeva saabudes. Fotosünteesiks hakatakse vakuoolidesse talletatud malaadist eraldama süsihappegaadi, mis sisanab Calvini tsüklisse. Eestis: kukehari Calvini tsükkel 10 3. Hapnik Enne elu tekkimist maal vaba hapnikku ei eksisteerinud. Raud ei olnud maal oksüdeeritud kujul, enamus oli Püriit – FeS2
probleemid väiksemad kui varasemalt osutatud ja tundlikkus tõuseb esile vaid väga madala suhtelise niiskuse juures (≤ 5 %). Siseõhu suhtelist niiskust saab talvel tõsta temperatuuri alandamise ja õhu niisutamisega. Õhu niisutamisega tuleb olla väga ettevaatlik, kuna see suurendab umbse õhu ning halva lõhna tajumise riski (Reinikainen & Jaakkola 2003) ja niiskuskoormust hoone piirdetarinditele. Vastavalt eluruumidele esitatavatele nõuetele (RT I 1999, 9, 38) peab õhuniiskus eluruumis olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist 135 ning ei tekita niiskuskahjustusi. Sterling jt. (1985) on optimaalseks suhtelise niiskuse alaks soovitanud vahemikku RH 40%60%. Sama suhtelise niiskuse vahemik on nimetatud ka eluruumi siseõhu optimaalseks suhtelise niiskuse vahemikuks eluruumidele esitatavate nõuete määruse (RT I 1999, 9) kohaselt. See soovitus valitsuse määruses on eriti
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Tõmbetuul tekib külma õhu kiire liikumise juures lauda mõnedel osades, seda tuleks vähendada miinimumini. Tõmbetuule korral kaotab loom kiiresti soojust ja võib haigestuda. Õhu liikumise kiirus võib loomakasvatushoonetes olla talvel maksimaalselt 0,6 m/sek ja suvel kuni 1,5 m/sek. Tervislik kliima tähendab head ventilatsiooni ja õhu aeglast liikumiskiirust laudas. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Õhuniiskuse näitajaks on suhteline ehk relatiivne niiskus, %. Relatiivne niiskus =(absoluutne niiskus/maksimaalne niiskus)x100. Maksimaalne niiskus näitab veeauru hulka, mis teatud temperatuuril küllastab 1m3 õhku. Absoluutne niiskus näitab tegelikult 1 m 3 leiduvat veeauru hulka. Kui õhu relatiivne niiskus on suur, siis annab keha rohkem sooja ära kui madala niiskuse korral. Seepärast tuleb loomakasvatushoonete projekteerimisel arvestad seda, et loomaruumid oleksid kuivad
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
noorloomadel, külmetushaigusi. Tõmbetuul tekib külma õhu kiire liikumise juures lauda mõnedel osades, seda tuleks vähendada miinimumini. Tõmbetuule korral kaotab loom kiiresti soojust ja võib haigestuda. Õhu liikumise kiirus võib loomakasvatushoonetes olla talvel maksimaalselt 0,6 m/sek ja suvel kuni 1,5 m/sek. Tervislik kliima tähendab head ventilatsiooni ja õhu aeglast liikumiskiirust laudas. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Õhuniiskuse näitajaks on suhteline ehk relatiivne niiskus, %. Relatiivne niiskus =(absoluutne niiskus/maksimaalne niiskus)x100. Maksimaalne niiskus näitab veeauru hulka, mis teatud temperatuuril küllastab 1m3 õhku. Absoluutne niiskus näitab tegelikult 1 m3 leiduvat veeauru hulka. Kui õhu relatiivne niiskus on suur, siis annab keha rohkem sooja ära kui madala niiskuse korral. Seepärast tuleb loomakasvatushoonete projekteerimisel arvestad seda, et loomaruumid oleksid kuivad
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
paigaldatud automaatne tulekustutussüsteem. Käsikustutid peavad olema ruumis strateegiliselt paigaldatud [10, lk 7]. Nii arhiivihoidla kui ka serveriruum peab olema ventileeritav, et tagada õhu täielik vaba ringlus ja takistada kõrge suhtelise õhuniiskusega alade moodustamist. Kui ventileerimine ei toimu loomulikul teel, tuleb paigaldada ventilatsioonisüsteem [10, lk 8]. Samuti peaks hoidma jahedat temperatuuri, kui võib tekkida õhuniiskus, mis arhiivihoidlates võib tekitada mikrobioloogilist elutegevust ning serveriruumides tekitab kahjustusi aparatuuridele. Selleks peaksid ruumides olema temperatuuri- ja niiskusseireseadmed, mis salvestavad mõõtmistulemusi (registreeriksid tingimusi ruumis erinevatel kella- ja aastaaegadel). Samuti tuleb suurt rõhku panna evakueerimise organiseerimisele. Evakueerimisel tulekahju või muu nnetuse korral tuleb arvestada nii inimeste kui ka keskkonna kaitsmisega
Puhtas siledaseinalises anumas (näiteks laboritingimustes) võib toimuda vedeliku ülekuumenemine temperatuur võib tõusta üle keemistäpi. Selline seisund on ebastabiilne ning keemistõugete vältimiseks paigutatakse katseseadmetesse keemistsentreid ehk keedukive - poorse materjali tükke, mis kuumutamisel eraldavad õhumullikesi, mille ümber keemine algab. Kondenseerumine Õhu jahutamisel saab teatud temperatuuril õhu niiskuse sisaldus võrdseks vee küllastatud auru rõhuga, st õhuniiskus on 100%. Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. Gaasi/auru kondenseerimiseks (veeldamiseks) on vaja alandada temperatuuri ja/või tõsta rõhku. Kondenseerumisel eraldub samapalju soojust, kui kulub aine aurustamiseks: Õhu suhteline niiskus Tavatingimustes on õhus alati niiskust (veeauru). Niiskuse sisaldust väljendatakse relatiivse niiskusena, mis kujutab endast õhu tegeliku niiskusesisalduse (veeauru osarõhu) suhet
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee ebaühtlasest jaotumisest ning 30 lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral. Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. TEAB HOOVUSTE TEKKEPÕHJUST, LIIKUMISE SEADUSPÄRA NING SELGITAB HOOVUSTE ROLLI MAA KLIIMA KUJUNEMISEL;
Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väiksesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja seega raskem ning valgub reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
(tabel 1). Kui umbrohtudega on kaetud alla 10% põllu pinnast, siis mehaanilist umbrohutõrjet vaja teha ei ole. - ilmastikutingimused võivad harimistingimusi raskendada või isegi võimatuks teha. Töötlemisel peaks päev olema päikesepaisteline. Äestada tuleks kuiva ilmaga keskpäevasel ajal, sest kultuurtaimed on siis lõdvad (nõrk turgor) ja vastupanuvõime mehaanilistele vigastustele suurem. Keskpäevane kuumus aitab kaasa ka välja kistud umbrohutaimede hävinemisele. Väiksem õhuniiskus kiirendab välja kistud taimedel kuivamist. Kui kultuurtaimed on niiskuse puudusest stress, ei tohi äestada. Kõikidele taimedele peetakse ohtlikeks hooldusharimisi öökülmade ajal. Peale öökülmasid tuleb 23 päeva oodata. - tõrje edukus sõltub mullaseisundist. Ühtlane eelnev mullaharimissügavus tagab ühtlase mullatiheduse ja külvisügavuse. Teraviljadel peaks jääma terade alune kiht külvieelselt kobestamata, sest see loob teraviljade juurdumiseks ,,kindlama" pinnase
tõusu ulatus vaatlusaluste rektaaltemperatuur järk-järgult tõusis ja stabiliseerus 37,3 ° C juures. sõltub eelkõige Seevastu samades tingimustes, kuid 75% VO2max korral stabiliseerus nende rek- töö intensiivsusest, taaltemperatuur alles 38,5 ° C tasemel. välistemperatuurist Peale töö suhtelise intensiivsuse mõjutab kehatemperatuuri tõusu ulatust pin- ja õhuniiskusest gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse suhtelise intensiivsuse puhul tõuseb rektaaltemperatuur seda enam, mida suurem on õhuniiskus. See on seletatav asjaoluga, et õhuniiskuse suurenedes väheneb higi aurustumine keha pinnalt, seega väheneb ka aurustumisega kaasnev soojuskadu. TREENITUSSEISUND
mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82
Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust. Kõrge õhutemp-I korral takistab suur õhuniiskus higi aurumist naha pinnalt, mis vähendab soojuse äraandmist ja soodustab keha ülekuumenemist. Hemöotermiline südamik tähendab, et olenemata väliskeskkonna temp-i muutustest, püsib organismi sisemuses ikka oma kindel temperatuur, mida väliselt ei saa mõjutada. Kehatemp. sõltuvus kehalisest aktiivsusest, keha pinna ja südamiku tepmp.- i muutuse erinevused kehalisel pingutusel, intensiivsusel. Kehalise töö ajal suureneb nii soojuse moodustamine, kui ka äraandmine.kehatemp-i väike
Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust. Kõrge õhutemp-I korral takistab suur õhuniiskus higi aurumist naha pinnalt, mis vähendab soojuse äraandmist ja soodustab keha ülekuumenemist. Hemöotermiline südamik tähendab, et olenemata väliskeskkonna temp-i muutustest, püsib organismi sisemuses ikka oma kindel temperatuur, mida väliselt ei saa mõjutada. Kehatemp. sõltuvus kehalisest aktiivsusest, keha pinna ja südamiku tepmp.- i muutuse erinevused kehalisel pingutusel, intensiivsusel. Kehalise töö ajal suureneb nii soojuse moodustamine, kui ka äraandmine
suvel mõnevõrra madalam, ent talvel oluliselt kõrgem. Talvel tõstab Läänemeri rannikuala temperatuuri ja erinevus sisemaa omast on suurem kui muudel aastaaegadel. Kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem juuli. Suve lõpuks ühtlustuvad ka temperatuuri regionaalsed erinevused. Keskmine õhutemperatuur talvel on 6° C kuni 7° C ja suvekuudel 13,8° C kuni 19,6° C. Aastas sajab keskmiselt 550800 mm ning keskmine õhuniiskus on 8083%. Kõige vähem on sademeid Lääne-Eesti saartel ja piki mererannikut, kus sademete hulk on tihti alla 500 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on 75-135 päeva. 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund Eesti jurisdiktsiooni alla jääv mereala on pindalalt vaid veidi väiksem kui maismaa, kokku 36 500 km². Sellest 25 200 km² on territoriaalmeri, millele lisandub veel 11 300 km² majandusvööndit
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve. Vajaduse kasutatakse selle värvimisviisi juures ka elektrivälja. Detail on miinus ja vann on pluss. Elektriväljas kinnitub värviosake paremini pinnale. Kuivatamine. Eristatakse loomulikku ja kunstlikku kuivatamist. Loomulikul kuivatamisel peab temperatuur olema vähemalt +15°C ja suhteline õhuniiskus kuni 65%. Ruum peab olema tolmuvaba. Kunstlik kuivatamine jaguneb konvektsioon- ja kiirguskuivatamiseks. Konvektsioonkuivatamisel on ruumi temperatuur 60...200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse
Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve. Vajaduse kasutatakse selle värvimisviisi juures ka elektrivälja. Detail on miinus ja vann on pluss. Elektriväljas kinnitub värviosake paremini pinnale. Kuivatamine. Eristatakse loomulikku ja kunstlikku kuivatamist. Loomulikul kuivatamisel peab temperatuur olema vähemalt +15°C ja suhteline õhuniiskus kuni 65%. Ruum peab olema tolmuvaba. Kunstlik kuivatamine jaguneb konvektsioon- ja kiirguskuivatamiseks. Konvektsioonkuivatamisel on ruumi temperatuur 60...200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse
Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus: kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb
vajaliku temperatuuri ja niiskuse tagamine, kahanemisdeformatsioonide ja pragude vältimine ning kivistuva betooni kaitsmine löökide, põrutuste ja jm. betooni kvaliteeti halvendavate mõjude eest. Vajaliku niiskuse ja temperatuuri tagamiseks kaitstakse betooni tuule ja otseste päiksekiirte eest. On mitmeid võimalusi, suurtel pindadel kasutatakse katteid (hele kile). Kogu hooldusperioodil peab olema betooni pind niiske. Kui kuum suvi, õhuniiskus kuni 60 ... 70%, temperatuur üle 15 oC, hooldusperiood kuni 2 nädalat. On olemas keemilisi aineid, mis kantakse betoonile rulliga pärast lahtiraketamist. Aine tekitab ´vaha kihi` mis ei lase päikesekiiri ligi, ei las niiskust välja. Soojendamisega on võimalik talvel kiirendada betooni kivistumist ja anda talle kivistumiseks vajalik temperatuur. Talvel kasutatakse kiirtarduvaid tsemente; kivistumise kiirendamiseks lisatakse keemilisi aineid; tõsta segu temperatuuri; betooni soojendada.
miinimumini. Tõmbetuule korral kaotab loom kiiresti soojust ja võib haigestuda. Õhu liikumise kiirus 65 VEISEKASVATUS võib loomakasvatushoonetes olla talvel maksimaalselt 0,6 m/sek ja suvel kuni 1,5 m/sek. Tervislik kliima tähendab head ventilatsiooni ja õhu aeglast liikumiskiirust laudas. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Õhuniiskuse näitajaks on suhteline ehk relatiivne niiskus, %. Relatiivne niiskus =(absoluutne niiskus/maksimaalne niiskus)x100. Maksimaalne niiskus näitab veeauru hulka, mis teatud temperatuuril küllastab 1m3 õhku. Absoluutne niiskus näitab tegelikult 1 m3 leiduvat veeauru hulka. Kui õhu relatiivne niiskus on suur, siis annab keha rohkem sooja ära kui madala niiskuse korral. Seepärast tuleb loomakasvatushoonete projekteerimisel arvestad seda, et loomaruumid oleksid kuivad.
Esimesel kahel elunädalal on kalkunitibude termoregulatsioon veel välja kujunemata, mistõttu tuleb eriti hoolikalt jälgida nii ruumi kui ka kunstema all olevat temperatuuri. Üldiselt peab kalkunitibude kasvatamisel nii ruumi kui ka kunstema alune temperatuur olema veidi kõrgem kui kanatibude kasvatamisel. Kalkunitibusid soovitatakse kasvatada akendeta lindlas lüheneva valguspäeva tingimustes. Sobiv õhuniiskus on 60- 75%. 57 KALAKASVATUSE ERIALA Intensiivse kasvatussüsteemi korral on kõige õigem pidada kalkuneid puurides. Puurides kasvatamine on tulus siis, kui ruumide mikrokliimat saab reguleerida, kui on olemas spetsiaalsed puurid ja kalkuneid söödetakse täisväärtuslike segajõusöötadega. Sel korral on võimalik saada lindla 1 m2-lt 170...200 kg kalkuniliha aastas
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
maksimaalsete koormuste näitajaid. väljalaskesüsteemi konstruktsiooni ja gaasi rõhu muutumise karakteri Töötades keskkonna tingimustes, mis erinevad formularis antud järgi enne turbiini. N meh. tingimustest (välisrõhk, temperatuur, õhuniiskus jne.), tuleb enne reguleerimist sisse viia mõõdetud tööparameetrite korrigeerimine Impulssülelaadimise korral kus maksimaalselt impulssenergiat, on gaaside rõhk enne turbiini muutuv. kasutatakse
erksavärvilised ja meeldiva lõhnaga; paraja küpsusastega: mitte liiga kõvad ega liiga pehmed. Puuvilju kasutatakse kulinaarias värskelt, kuivatatult, konserveeritult. Neid kasutatakse: ▪ eelroogades, ▪ prae lisandina, ▪ järelroogades, ▪ küpsetistes, ▪ jookide valmistamisel, ▪ garneeringuna. Köögi- ja puuviljade säilitamine. Enamik köögi- ja puuvilju rikneb kergesti. Säilitamisel on olulised säilitamistemperatuur ja õhuniiskus. Sobivate tingimuste olemasolul säilivad viljad kauem. Toiduainete säilitamistemperatuure vaata tabelist 3.3. ____________________________________________________________________________-- KORDAMISEKS 2. Mis toitaineid saame köögi- ja puuviljadest? 3. Mis on aluseks köögi- ja puuviljade valikul? 4. Milliseid säilitamise tingimusi vajavad köögi- ja puuviljad? Miks? 51 ÜLESANDED
toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning dusiruum(id). 7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, tervishoiuruum, riietehoiuruumid, dusiruumid. 7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris. Vingugaasiga õhu saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. 7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, dusiruumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon. 7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava materjaliga. 7.10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
