..1200 km kõrgusel.Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine.Atmosfääri koostis ja vertikaalne struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% heelium ja 1% hapnik. Atmosfääri kõrguseks on umb 100 km Esimene osa on troposfäär seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Viies on eksosfäär, kus õhk m puudub.Õhu tihedus: Õhu tihedus sõltub õhu massist ja ruumalast: = , Ideaalse gaasi
ohtlikkus) Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab üldmürgistuse. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, iseloomustab veeauru tihedust. vedel, tahke Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru n gaas-gaas (õhk) osarõhu suhe. n gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) n gaas-tahke (H2 pallaadiumis)
Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru 56. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. osarõhu suhe. Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke
märga heina niites jäävad lehed kokku ja ei kuiva. Toitainete väljauhtumine sõltub ilmastikust. Isegi kuiva ilma puhul on kadu 15-20%. kõige hullem on, kui vihm vaheldub päikesepaistega, nii läheb hein kergemini mädanema. Lehtede varisemine tekib liiga kuiva heina segamisel. Eriti kergesti varisevad liblikõieliste lehed. Ida- kitseherne lehed varisevad vähe. Kui hein on liiga kuiv, tuleks riisuda hommikul või õhtul, siis kui õhuniiskus on suurem. Heina võib kuivatada maas, toestel või ventileeritavatel pindadel. Maas kuivatamine on kõige lihtsam, aga hein on ilmastiku meelevallas, kaod on suured. Toestel kuivatamine on sobivam. Võib kasutada pressitud heina valmistamist, mehaniseeritav, lihtsam transportida ja säilitada, vajatakse 2-3 korda vähem ruumi. Keskmine heinakuupmeetri kaal on 50 kg, olenevalt sellest, kui kaua on vajunud. SILO ja rohu sileerimine
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
11 400 - 15 100 liitrit vett päevas ning suur tammepuu võib transpireerida 151 000 liitrit aastas. Transpiratsiooni mõjutavad atmosfääritegurid Taimede transpireeritud vee hulk muutub suuresti maakohiti ja aja jooksul. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab mitu tegurit: · Temperatuur: Kui temperatuur tõuseb, siis transpiratsioon intensiivistub - eriti kasvuperioodil, mil õhk on soe. · Suhteline õhuniiskus: Kui taime ümbritseva õhu suhteline niiskus suureneb, siis transpiratsioon aeglustub. Veel on kergem auruda kuiva kui niiskesse õhku. · Tuul ja õhu liikumine: Mida kiiremini õhk taime ümber liigub, seda intensiivsem on transpiratsioon. · Taimeliik: Eri taimed transpireerivad vett erineval hulgal. Mõned kuivas kliimavööndis kasvavad taimed, nt kaktused, säilitavad väärtuslikku vett sel moel, et transpireerivad seda muudest taimedest vähem.
kõikide kanadeni ning saama neid ilma vigastamata ka puurist välja tõsta. Samuti ei tohi väljaheited kukkuda alumistesse puuridesse. Kanade pidamise ruumis tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. Söötmine Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist. Kunstlik ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud alarmsüsteemiga (märkuandev tuluke või helisignaal talitaja ruumis), et selle seiskumisel oleks võimalik koheselt reageerida ning võtta kasutusele tagavarasüsteem (lülitada sisse teine kunstliku ventilatsiooni süsteem, avada õhutus ahtid, ventilatsioonikorstnad, aknad). Hea muneja tunnused Käitumine vitaalsus
vähene ketendus ja sügelus. Päevitunud nahal on laigud heledamad, kuna seened toodavad pigmentrakkude tööd häirivat ainet ja nahk ei päevitu ühtlaselt. See toime ei ole õnneks püsiv ning kaob ravi järgselt. Haiguse mitte ravimisel suurenevad üksikud laigud aeglaselt ja võivad laatudes kahjustada tervet ülakeha. Haigus on küll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv. Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus *õlide sattumine nahale *organismi immuunsuse langus *suhkruhaigus (joonis 1) Joonis 1 joonis 2 Pärmiseentõbi Pärmiseentõbi kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus,
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; sel...
indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega. · Aurusaun Temperatuur aurusaunas on umbes 43- 46 kraadi ning õhuniiskus 100%. Mõju: naha aurutamine aitab vabaneda argipingetest, lõdvestuda ja taastuda. Leevendab lihaspingeid ning kuiva ja pragunenud nahka. Hävitab bakterid ja viirused. Võib kombineerida paljude ilu- ja naha noorendamisega seotud hooldustega. Soojus ja niiskus intensiivistavad protseduuri mõju organismis. Soovitatakse nahaprobleemide, unehäirete, hingamisteede vaevuste korral. Vastunäidustatud südame- ja kopsuhaigetele.
sulam, kus on grafiiti, sementiiti, väävli, fosfori jt ühendeid. Atmosfääris: Korrodeeruva met pinnale tekib niiskuskelme, milles on lahustunud õhuhapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, met korrodeerub. Tekkinud mikrogalvaanielmentide paarid Fe-C ja Fe-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimet pinnal toimub anoodne ja lisamet pinnal katoodne reakts. Korr kiirendab tolmu osakesed ja õhuniiskus >20%, samuti SO2. Temp tõusuga korr.kiirus kasvab lineaarselt. 2) Terasest vertikaalkonstruktsiooni korrosioon merevee pinnal. Vee süvakihi juures on korrosioon kõige aeglasem, kuna hapniku sisaldus on väike ja temp. Madalam. Vee pinnakihi juures on korrosioon kiirem kuna hapniku on rohkem.( joonis). 3) Õhu suhtelise niiskuse mõju ( joonis). Atmosfääris puhta õhu korral algab korrosioon 20% niiskuse korral ja kiirus kasvab äärmiselt vähe niiskuse suurenedes. Praktiliselt algab
7)looduslikke doksiliste ainete puudumist subtraadis. Tõrje1)immutamine mürgiste ühenditega või puidu keemiline modifitseerimine, 2)hoida puit kuivana, 3)säilita puu vee all, 4)ladusta ümarpuit üksnes külmal ajal, 5)steriliseerimiseks kuumuta puitu, 6)töötlemine- leeliselisse lahusesse kastmise teel puidu sinetuse tõrjeks.7)kasuta vastupidavat puidu liiki. Majaseente tõrje hoiduda nende tingimuste tekest hoones, mis provotseerivad seente teket: kõrge õhuniiskus ja seisev õhk. Kui seen on juba arenenud, siis tuleb eemaldada selle puust või talast see osa, kus on vammi nähtav mädanik ja + 1m. Kui on hoones avastatud 1 vammi kolle, siis on kindel, et koldeid on veel ja selle ühe kolde likvideerimine ei päästa maja. KÄNNUPESS -Fomitopsis pinicola, TULETAEL- Fomes fomentarius, Heterobasidion annosum- MÄNNI- JUUREPESS, Heterobasidion parviporum.
võivad lehed muutuda hapraks ja seetõttu on masinkoristamine raskendatud. Porgand koristatakse meie oludes enne suuremate öökülmade saabumist - septembri kolmandal või oktoobri esimesel dekaadil. Porgandi saagikus varieerub olenevalt sordist ja külviskeemist 30-80(100) tonni hektarilt. Olenevalt sordist ja kasvutingimustest võib porgand optimaalsete hoiutingimuste korral säilida kuni 8 kuud. Porgandi optimaalne säilitustemperatuur on 0...1 oC ja õhuniiskus 97...99%. Hoidla puudumisel saab porgandit säilitada ka kuhjades. Kuid seda ei saa meie heitlike talvede tõttu soovitada. (9) Kui porgandikasvatus on jõudnud nii kaugele, et on viljade koristusaeg käes hakkab kiire töö nobedatele näppudele. Masinat mina esimestel aastatel ei kasuta, seepärast et masinaga koristades võib suure osa tootest kasutuskõlbmatuks muuta, sest siis kahjustad porgandi välimist õrna kihti.
2. Taimkate Kailimantan saar asub troopilises kliimavöötmes. Saare madalamates osades on temperatuur keskmiselt 25 - 35°C, mägedes võib temperatuur märgatavalt madalam olla. Saar on mõjutatud mussoonide poolt, mistõttu jaguneb aasta niinimetatud kuivaks (maist oktoobrini) ja vihmaseks perioodiks (novembrist aprillini). Samas võib terevt saart lugeda piirkonnaks, mis on aasta läbi niiske, sest ühes kuus on vähemalt 60mm sademeid. Aastas keskmine sademete hulk on 2000 4000mm ja õhuniiskus 80 - 90%[1]. Tänu troopilisele kliimale on taimkate saarel on väga rikkalik kokku on avastatud ligi 15000 erinevat taimeliiki, millest 6000 ei esine kuskil mujal maailmas. Kailimantanl on kokku ligi 3000 erinevat puuliiki, üle 2000 erineva liigi orhideesid ja üle 50 erineva liigi lihasööjaid taimi[2]. Kalimantani taimestik jaguneb rannikuäärseteks mangroovmetsadeks, madalamatel aladel asuvateks süsinikurikkal turbapinnasel kasvavateks metsadeks, väheviljakal happelisel
Hoitakse selles ja tõstetakse siis nõrguma. Peale nõrutamist toimub kuivatamine. Liigne värv valgub pinnalt maha. Selle värvimisviisi juures ei saa kasutada kiiresti kuivavaid värve. Vajaduse kasutatakse selle värvimisviisi juures ka elektrivälja. Detail on miinus ja vann on pluss. Elektriväljas kinnitub värviosake paremini pinnale. Kuivatamine. Eristatakse loomulikku ja kunstlikku kuivatamist. Loomulikul kuivatamisel peab temperatuur olema vähemalt +15°C ja suhteline õhuniiskus kuni 65%. Ruum peab olema tolmuvaba. Kunstlik kuivatamine jaguneb konvektsioon - ja kiirguskuivatamiseks. Konvektsioonkuivatamisel on ruumi temperatuur 60...200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse
Sageli külmuvad külmahellad liigid kuni lumekorrani. Paks lumi väldib mulla sügavat külmumist ning ühtlasi aitab suurendada kevadisi veevarusid. Kuid lumi võib põhjustada ka kahjulikult mõjuvad lumevaalimist ja lumemurdu, eriti sulalume korral. Niisketel muldadel esineb 10 sageli külmakohrutamist, mille tagajärjel taimed kas hukkuvad või vigastatakse nende juuri. (Laas 1967) Suurt tähtsust omab ka suhteline õhuniiskus, mis põhjapoolsemas piirkonnas ulatub kuni 80 kuni 90 protsendini, langedes kuivadel perioodidel harva 50 protsendini., lõunarajoonides põuaperioodidel langev aga isegi kuni 25 protsendini.(Laas 1967) Mullas esinevad veed: 1. Gravitatsioonivesi, mis liigub mullaosakeste-vahelistes suurtes vaheruumides. 2. Kapillaarvesi, mis liigub mulla väikestes kapilaarides. 3. Hügroskoopsusvesi (seotud vesi), kuulub mulla surnud veevarude hulka, kuna
kasvu suurema toitainetesisalduse suunas. (Sepp 2011) Valguse tähtsust taimede elus kirjeldatakse põhjalikumalt järgmises alapeatükis. 5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents Naabertaimede lähedus muudab oluliselt elukeskkonna parameetreid. Nii muutub populatsiooni tihenedes iga konkreetse taimeni jõudva valguse kogus ja kvaliteet, väheneb mehaaniline stress, suureneb suhteline õhuniiskus ning lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus õhus jne. Neid kõiki vaadeldakse konkurentsi näitajatena. Konkurentsisignaale on keskkonnas korraga väga palju, kuid katseliselt on tõestatud, et võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011) Roheliste taimede jaoks on valgus limiteeriva tähtsusega tegur, ilma milleta ei toimu fotosünteesi, st ei sünteesita orgaanilist ainet. Valguse puudumisel kasvanud taimedel puudub klorofüll. Taimede kasv sõltub: 1. valguse intensiivsusest, 2
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
VÄLISSEINTE PINDALA Ilma akendeta pindala 720-67,5=652,5 m2 720 = 2*(10*9) + 2*(30*9)= 180 + 540 = 720 45 * 3 * 1,5 = 202,5 U= 44,43 / 652,5 = 0,0681 W/m2K Korrigeeritud välisseina juhtivus Uc = 0,17+0,0681 = 0,2381 W/m2K 34 ÜLESANNE 17 ÜLESANNE 17 Väärtus Ühik a) Temperatuur -13 °C a) Suhteline õhuniiskus RH 78 % b) Temperatuur -14,5 °C c) Õhu veeauru küllastussisaldus 9,5 g/m³ d) Temperatuur 0 °C d) Õhu veeaurusisaldus v 3,1 g/m³ Leida a) veeauru osarõhk kui t=-13ºC ja RH=78% b) õhu veeauru küllastussisaldus kui t=-14,5ºC c) Temperatuur kui õhu veeauru küllastussisaldus on 9,5g/m³
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töö...
tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (moodustub kondensaat: kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temperatuuril ja rõhul. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma
Neist põhilisemad on tekke.Tema aluseks on on umb 100 km Esimene osa on troposfäär lineaarselt. kiirgusvoog ja termodünaamika seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu Selleks, et arvesse võtta õhu niiskust ja selle kiiritustihedus. põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja muutumist kõrgusega antud Atmosfääri läbipaistvus ja selle tegeleb fundamentaalsete atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside atmosfäärimudelis karakteristikud Atmosfääri läbipaistvust hüdrodünaamika ja termodünaamika toimumise koht
2. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3. Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 4. Nafta ja naftasaaduste mahutid 5. Heitvee mahutid 6. Täitepinnased NB! On bakterid, mis toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele. Veeaur õhus 1. Absoluutne õhuniiskus g/H2O*m-3 2. Suhteline niiskus % a. Tegelik veeauru rõhk temp t1/küllastunud veeauru rõhk temp t1*100=% b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimi...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
kas takistab või soodustab soojuse äraandmist. · Higi aurumise teel- higi aurub keha pinnalt, muutub ainsaks soojuse äraandmise viisiks, kui ümbritsev temperatuur on kõrgem keha temperatuur, või kui ei ole võimalik kasutada häid soojuse juhte keha vahetus naabruses, nt jää. Higistamine on intensiivne, higi aurumine ehk soojuse äraandmine saab toimuda siis, kui üht ei ole veeauruga täielikult küllastunud, õhuniiskus ei ole väga kõrge. Kui on siis higi jookseb mööda keha, ei auru. Saunas kuum higi kehal muutub soojuse äraandmisel takistamiseks, kuumeneb keha temperatuur kõrgemaks. Suurem ülekuumenemise oht on niiskes ja kuumas keskkonnas. Troopiline kliima või aurusaun, kus on kõrge T. Inimesel rasvakiht on soojuse isolaatoriks, takistab soojuse äraandmist.vähese lihasmassiga inimesed võivad külmetada, ka suvisel ajal. Eriti need, kelle lihasmass on
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...
2. Kanalisatsioonikaevud ja trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 3. Kommunikatsioonikanalid ja kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all 4. Nafta ja naftasaaduste mahutid 5. Heitvee mahutid 6. Täitepinnased NB! On bakterid, mis toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele. Veeaur õhus 1. Absoluutne õhuniiskus g/H2O*m-3 2. Suhteline niiskus % a. Tegelik veeauru rõhk temp t1/küllastunud veeauru rõhk temp t1*100=% b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1
Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm
Kambri temperatuuri reguleerib digitaalne seade ja kontrollib 12 välist andurit. Talvel kasutatakse kütteseadmena termostaadiga puhurit, mis peab ka siis tagama ruumis temperatuuri 7 oC ± 0,5 oC. Andmetöötlusruum on mõõtudega 3 m x 2 m x 2,5 m ja asub kohe termokambri kõrval. Andmetöötlusruumis peab olema tagatud ruumi temperatuur mitte alla 10,0 oC ja õhuniiskus mitte üle 90 %. Katse algul registreeritakse andmetöötlusruumi temperatuur, õhuniiskus ja kantakse koos veovahendi andmetega diagnoosipäevikusse, mis asub töölaual. 2.1.2. Katseseade veovahendite isotermilisuse määramiseks Katseseade on ette nähtud veovahendi kere soojusläbikandeteguri K väärtuse määramiseks veovahendi ATP sertifitseerimisel. Soojusläbikandeteguri väärtuse teadmisel määratakse kontrollsüsteemi abil ka veovahendi külmaseadme võimsus.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. · Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse.Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel · inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus
tekkima: Suberiin eriline uus korkaine rakkude haavandipoolsetes seintes Periderm mitmekihiline korkkude suberiinkihi all · Periderm ja suberiinikiht moodustavad haavandi seinas tugeva kaitsekihi Mugulate jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuuri alandatakse aeglaselt 2...3 nädalat · Kartulit ventileeritakse jaheda õhuga · Temperatuuri langus 0,5...1,0 °C ööpäevas · Õhuniiskus jahutusperioodil 80...90%, (kuni 95%) Tingimused mugulate säilitamisel Suhteline õhuniiskus · 85...90%, ( 90...95%) · Haigete mugulate säilitamisel kuni 85% Temperatuur · keskvalmivad sordid 3...4 °C · hilised sordid 4...6 °C · seemnekartul 2...5 °C · toidukartul 3...6 °C Inhibiitorite kasutamisel 5...10 °C · Haigete mugulate temperatuur 2...3 °C Ettevalmistusperiood tarbimiseks (töötlemiseks) Eriti oluline kartulitoodete valmistamisel: · <10 °C suureneb mugulate vigastatavus · Töötlemisele minev kartul säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10..
tugiposte, mis surutakse või painutatakse sarruse ja raketise vahele. 2.6 Betooni valmistamine Betoon on inimese valmistatud kivi: Betoon = täitematerjal + tsement + vesi Lõplikult segatud ja töödeldavat betooni nimetatakse betooniseguks. Kõvenemise tagajärjel muutub betoonisegu kivistunud betooniks. Tsement ja vesi moodustavad tsemendipasta, mis kõvenedes moodustab kivistunud tsemendipasta ja kinnitab täitematerjali kivistunud betoonis. Tsementi peab hoidma kuivas kohas, sest õhuniiskus võib põhjustada selle enneaegset kivistumist. Ladustamine varjualuses või kile all. Betoon jagatakse kahte gruppi (BI ja BII) ning seitsmesse betooni tugevusklassi (B5, B10, B15, B25, B35, B45 and B55): B I - B5, B10, B15 ja B25 10 BII - B35, B45 ja B55 Kõik betoonitüübid peavad läbima kvaliteedikatsed. Standardites on öeldud, kes on volitatud neid katseid läbi viima.
Suvi Põhja-Hiinas on suvi kuum, temperatuur tõuseb 38°C-ni. Madala õhuniiskuse tõttu ei tundu Põhja-Hiina nii ebamugavana nagu mõned lõunapiirkonnad. Juuli- ja augustikuu on Pekingi ümbruses vihmane, sagedaste äikesetormide ja vihmahoogudega. Lõuna-Hiina suvi kestab kaua, on ebamugavalt kuum ja niiske, juulis ja augustis tõuseb temperatuur päeval üle 38°C. Vihmaperiood on mais ning juunis, ja isegi siis, kui ei saja, püsib õhuniiskus väga kõrgel. Loodusvarad 11 Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja
tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest. Pilved takistavad soojuse kiirgumist ja seega väheneb külma tekkimise oht; samalaadselt mõjub õhuniiskus. Tugev põhjakaarte tuul soodustab advektiivsete külmade tekkimist. Radiatsioonilise külma tekkimist tuul takistab, sest ta segab õhumasse ja ühtlustab nende temperatuuri. Oluliselt mõjutab külmakahjustuste tekkimist reljeef: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. Oluline on ka mulla niiskus, kui muld on väga niiske, kulub suur osa päikeseenergiast vee aurumisele, temperatuur jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaa...
jõudluse vähenemine. Õhk on üks tähtsamaid väliskeskkonna tegureid, mis mõjutavad looma elutalitlusi, tervislikku seisundit ja jõudlust. Lautades erineb õhu koostis normaalsest tunduvalt. Loomade elutegevuse tagajärjel satub õhku erinevaid gaase(ammoniaak peamine). Loomadele soodsa mikrokliima loomiseks peab laudas olema korralik ventilatsioon. Eelkõige on seda vaja piisava koguse värske õhu tagamiseks. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Optimaalne õhu relatiivne niiskus veisekasvatushoonetes on 50-70%. Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Lehmad on kõrge temperatuuri suhtes väga tundlikud, mis võib põhjustada piimatoodangu vähenemist või söödakulu suurenemist. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks
Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja ...
Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad. . Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Mida kõrgemale tõuseb temperatuur, seda raskem on loomadel vabaneda ülearusest kehasoojusest. Piimatoodang väheneb järsult, kui temperatuur tõuseb üle 24oC. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine - Puhtus on looma tervise, toodangu
mm/aastas Põhja-Ameerika looderannik(Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. · Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. · Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi
) 7600m kõrgusel (-40°) vaid jääkristallid!) (kui t° langeb kastepunktini, tekib taimedel Cirrus – kiud, niidid Jäätuumakesed (isegi bakterid) kaste) Cumuli – rüngad Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused. võrdub õhutemperatuuriga d näitab, kas Translucidus – läbipaistvad suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel. niiskus suur, kõrbes Fractus – rebenenud on kastepunkt kõrgem, õhk sisaldab Castellanus – tornjad rohkem veeauru Humilis – väikesed Undulatus-lainjad Stressiindeks Incus – alasi Lenticularis- läätsekujulised
tuvastamine Määratakse EVS-ISO alusel riski allikad, mõjuala, sundmised ja nende põhjused, sündmuste tagajärjed. 22. Millised on ergonoomilise süsteemi töökeskkonna ohutegurid? Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised ohutegurid, õnnetusoht 23. Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli, õhutemp., õhuniiskus, õhurõhk, valgustuse puudused, masinate liikuvad või teravad osad 24. Valguskeskkonna kirjeldamise põhiparameetrid Heledusjaotud – määrab silmade adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust. Valgustustihedus – mõjutavad suurel määral inimese nägemisül täitsmise kiirust, ohutust ja mugavust Valgustamise ühtlus tööpiirkonnas – tööpiirkond peab olema ühtlaselt valgustatud. Erinevus ei või olla suurem kui 1,4
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
-Vaheltharimine- 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles -äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused -Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav -haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine -kahjurite tõrje- keemiliselt Säilitamine 1) raviperiood- kasvatada kinni katkised kohad 2) jahutusperiood- 2..3nädalat, 0,5..1 C ööpäevas 3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95% 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks- 1..3nädalat 10...18 C Tärklise määramine Vastava seadmega.kartul pannakse veenõusse.5000g kartuli mass vee all, tihedus. 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas 30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili
vähe kahjulikke ühendeid · Asbestist tuleneva ohu vältimiseks peab võimaluse korral kasutama asbesti mittesisaldavaid materjale · Süsihappegaasi sisaldust võib käsitleda ka peamise õhu kvaliteedi näitajana, kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline CO2 hulgaga. · Siseõhu füüsikalised omadused: valgus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine, müra, vibratsioon 5 · Siseõhu mikrobioloogilised omadused mikroobid, hallitused, tolmulest, bakterid - Hoone ohutus Piirdetarindite detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja möödujate turvalisuse
Toonid peaksid olema neutraalsed, et proovide värv ei moonduks. Soovitav on kasutada valkjat või kergelt halli värvi. Ruumide koristamiseks kasutatavad puhastusvahendid ei tohi jätta ruumi kõrvallõhnu, mis hakkaksid hiljem proovide hindamist segama. Samuti ei tohiks mööbel eraldada lõhnu. Ruumis tuleks piirata ka helide levimist, kuna need põhjustavad tähelepanu kõrvalejuhtimist. Müra tase tuleb ruumis minimaliseerida. Soovituslik õhutemperatuur ruumis on 20-22 °C ning õhuniiskus 70-75%. Valgustus on sensoorse analüüsi juures üks olulisemaid parameetreid. Eriti oluline on see värvide hindamise juures. Valgustus peab olema ühetaoline, varjuvaba ja kontrollitav. Valgustus peaks olema vähemalt 500 luksi. Toidu hindamisel on soovituslikud siiski päevavalguslambid. 49. Proovide ettevalmistusala (ruumi) sisustus ja seadmed Ettevalmistusalaks on laboratoorium, mis peab võimaldama kõikvõimalike katsekombinatsioonide ettevalmistamist.
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
perioodil, kuid ei võimalda puitu kuivatada alla 17... 18% niiskuse. Suur osa puidutoodangust (näiteks sisustustarbed ja mööbel) nõuavad tooraineks aga märgatavalt madalama niiskussisaldusega puitu. Joonis 45 Kuivatamine vabas õhus. Puidu niiskusprotsendid vastavalt kasutusalale: Mööbli, sisustuse, parketi jne jaoks toatemperatuuril, mille juures õhu suhteline niiskus on 30...40%, on sobivpuiduniiskus 6...8%. Akende ja välisuste, suhteline õhuniiskus 70... 80%, jaoks on sobiv puiduniiskus 12... 15%. Pidevalt välisõhu käes seisva, vihma eest kaitstud puidu, suhteline õhuniiskus 80...90%, jaoks on sobiv puiduniiskus 14... 18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine, kõmmeldumine, kaardumine jne. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamisega võivad laudade/plankude otsad niiskuse intensiivse eemaldumise tõttu lõheneda ja see vähendab tunduvalt puidu väärtust
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
