Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks. Vaikses ookeanis taifuuniks. Lõunatsüklonid Kui Eesti jääb tsükloni idaossa kuum ilm Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa tuuline ja sajune ilm. Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Kõrgrõhuala piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad. Laskudes õhk soojeneb, õhuniiskus langeb, laskuv õhuvool hajutab pilved ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, enamasti nõrga tuulega ilm. Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe (selge ilmaga on talvel jahtumine suur ja suvel ei sega pilved päikesepaistet). Ilm on selge, sademeid ei esine. Välapoole tsüklonit rõhk väheneb. Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöördub õhk põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral vastupidi.
vahel. Ülekuumenemine tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. (8) Soojatootmine võib kümneid kordi tõusta palaviku või suure lihasaktiivsuse nagu näiteks krampide, füüsilise töö, kestva tantsimise korral. Soojatootmist soodustavad mõnuained amfetamiin ja kokaiin. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt kiirgumise teel naha ja kopsude ehk hingamise kaudu. Soojuse äraandmist takistab kuum ilm ning suur õhuniiskus. (10) Kuumarabandus on kõrge temperatuuridega ruumides nagu näiteks restorani köögis sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud. Ülekuumenenud organismis tõuseb kehatemperatuur üle 40 kraadi, areneb äge veepuudus, tekivad soolade tasakaaluhäired, kesknärvisüsteemi kahjustusel on võimalikud krambid,
viirused, parasiidid, sundasendid ja liigutused ning üleväsimus. IV-nda ja V-nda riskitaseme ohutegureid, millest tingitud tervisekahjustused või vigastused on eluohtlikud ja esinemine tõenäoline, OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA ja Hotelli restorani koka töökohal töö autor ei täheldanud. 4. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED RISKITASEMETE VÄHENDAMISEKS Ventilatsioon, temperatuur ja õhuniiskus töökeskkonnas vastavad nõuetele ja muudatusi teha ei ole vaja. Ventilatsioonisüsteemi tuleks regulaarselt hooldada. Ruumis esinevat tuuletõmbust saab ära hoida uste sulgemisega. Valgustus töökeskkonnas on piisav ega vaja parendamist. Tööruumid on puhtad, liikumisteed ei ole ummistatud esemetega. Võimalusel kasutada väimalikult väikese müratasemega seadmeid. Müraallikate alla võiks paigaldada mürasummutavad matid ning eraldada
Pääs 2. korrusele on lahendatud trepiga (22 astmed h=15,0 cm, b=28cm), trepi puhas laius on vähemalt 1,2m. Pääs põhikatusele on ettenähtud luuk-redeli kaudu (1400x1000mm) pööningust. Pääs pööningule on 2. korruse trepikojast (ruum nr 206) luuk-redeli kaudu (1400x1000mm). 3.2.2. Sisekliima Sisekliimat mõjutavate tegurite üldised normatiivsed väärtused on: minimaalne sisetemperatuur talvel +20°C maksimaalne sisetemperatuur suvel +26°C; õhuniiskus peab jääma piiridesse 25-45 % talvel ja 30-70 % suvel; soojusliku mugavuse klass B. 11 3.2.3. Hoone akustikate esitatavad nõuded [[1]] Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele, min. õhumüra isolatsiooni indeks R' w, dB: Klassiruumide vahel 48dB Heliisolatsiooninõuded vahelagedele, maksimaalsed taandatud löögimürataseme indeksid L' n,w, dB:
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede sulgumine/avanemine on oma olemuselt turgorliikumised, s.o. määratud sulgrakkude vee sisalduse poolt. Taim ise juhib sulgrakkude tööd reguleerides taimest vee väljumise intensiivsust. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutavad järgmised keskkonnategurid: päikesekiirgus, temperatuur, suhteline õhuniiskus tuule kiirus, kasvupinnase veega varustatus. Taimede kiired kohastumised vee puudusele Suureneb kasvu takistava hormooni abtsiishape (ABA) sisaldus, see põhjustab õhulõhede sulgumise (selleks kulub aega murdosa sekundist). Lehed keerduvad torujaks (kulub tunde). Muutused ainevahetuses, toodetakse rohkem aineid, mis hoiavad rakus vett kinni (kulub tunde, päevi).
pihustitega. Tekstiili kasutamisel võib elektriseeruvus põhjustada materjali tuhmumise, kuna elektriseerunud materjal tõmbab ligi mustust ja tolmu ja püsib seal staatilise elektrilaengu tõttu. Rõivaste kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata staatilise elektri tekkimise võimalusele tekstiili kasutamisel. Näiteks talverõivaste voodrimaterjaliks tasub valida pigem viskoos kui polüester, kuna talvel on õhuniiskus tavaliselt üsna madal. Riiet saab ka antistaatiliseks viimistleda, kuid see ei kannata pesemist või on nende pesukindlus väga halb. Elektriseeruvusega kaasnevaid probleeme saab vähendada ka antistaatilisi kiude kasutades (nt põrandakattesse kootakse metallpulbrit, mis vabastab elektrilaengu).
Kästsi külvates lisa 2cm vahedega). Kui taimed kilekotis liiva sees temp. 0 seemnetele liiva suuremad, harvedatakse 2- kuni +1°C. õhuniiskus 90% Enne külvamist kasta 5cm vahedega, oleneb külvivagu hästi märjaks. Lase sordist)
aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³), sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud,
näidatakse ära iga seadme kasutusjuhendis. Enamasti on tegu umbkaudsete vahemikega, mille piire testima ei tasu hakata. Eraldatud serveriruumi korral, kus on väikeses ruumis palju tehnikat, tuleks kaaluda konditsioneeri ostmist, kuna arvutustehnikast eraldub soojust, mis väikese ruumi suhteliselt kuumaks suudab kütta ning tehnikale halvasti mõjuda võib. Samuti ei tasu serverit paigutada rõskete seinadega keldrikorrusele, kus õhuniiskus liialt suur. Kui serveriruum puudub, võib serveri ülesandeid täitev arvuti asuda inimestega samas ruumis, näiteks eraldatud kapis (kus aga tuleb samuti õhuliikumine vastavate avadega tagada). Sellisel juhul pole eraldi kliimasüsteemi vaja, kui tõotajad ise seda ei nõua - üldjuhul kehtib reegel, et kui inimesed end ise mugavalt tunnevad (temperatuur ja õhuniiskus on sobivad), ei ole ka tehnikale ohtu karta. võib, ilma et seda märgataks, vaid vajalik on eriseadmete kasutamine.
pikeneda. - Õhuniiskuse automaatne registreerimine selleks kasutatakse hügrograafi, mille vastuvõtvaks osaks on kimp juukseid, mis relatiivse niiskuse suurenedes pikeneb. Hügrograaf koos termograafiga paigutatakse meteoroloogiaväljakul nn isekirjutajate onni, 2 m kõrgusele. 27) Auramine. Vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse, molekulid väljuvad veest õhku (lahustest nõrgemini kui puhtast veest). Auramist mõjutavad: - õhuniiskus mida väiksem on veeauru rõhk, seda intensiivsem on auramine. Mida vähem on antud temperatuuril õhus veeauru molekule, seda enam neid mahub õhku juurde. - tuule kiirus mida suurem on õhuvoolu kiirus, seda rohkem kannab ta eemale auranud veemolekule, andes ruumi kuivematele õhuhulkadele. - õhurõhk - rõhu suurenedes auramine nõrgeneb, sest välisrõhk pidurdab veemolekulide sattumist õhku - vee enese temperatuur - soojema vee molekulid on liikuvamad, auramine seega intensiivsem
on lahutamatult seotud. Säilitamine on oluline kasutamise jaoks ja kasutamine õigustab vahendite kulutamist säilitamisele. Põhivaldkonnad, millega säilitamine tegeleb: · hoid, säilitustingimused, hoone ehituslikud aspektid; · objektide kasutamine ja käsitsemine; · säilikute või kogude hooldus; · informatsiooni uuendamine; · konserveerimistöötlused; · ohuplaneering; Olulised keskkonnategurid on temperatuur, õhuniiskus, valgus, õhus leiduvad saasteained, biokahjustajad, magnetväljad, vibratsioon (esemed). Pabermaterjalide hulka kuuluvad dokumendid, raamatud, kaardid, kirjad, margid, graafika, postrid, joonised, ajakirjad, ajalehed, faksid, papjeemaseest esemed. Pabermaterjalide kahjustused: füüsikalised, keemilised, mehaanilised, bioloogilised. Pabermaterjali hoiutingimused: temperatuur 18 või madalam, õhuniiskus 30 50%. Valgust mida vähem, seda parem
a – absoluutne niiskus (g/m ), e – aururõhk millibaarides, t – õhutemperatuur kraadides, T – absoluutne õhutemperatuur, α = 1/273 on gaaside ruumpaisumise koefitsent. Kui veeauru rõhk e on mõõdetud mm-tes HG, arvutatakse absoluutne niiskus: . Tegelikult õhus leiduva veeauru rõhu (e) suhet sama temperatuuri juures õhu küllastuseks vajaliku veeauru rõhusse (E) nim relatiivseks e suhteliseks õhuniiskuseks r: r = (e/E)*100% Relatiivne õhuniiskus näitab, kui lähedal on õhk küllastusolekule ( 0% - täiesti kuiv ja 100% - küllastunud – udu) Küllastusvajak ( niiskuse defitsiit) d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d = E-e Küllastusvajak näitab, kui kaugel on rõhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral d=E. Küllastusvajak võrdub veeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral võrdub küllastusvajak nulliga d=0.
Sajab keskmiselt 200cm aastas. 6 Mõju tegurid: Kliimat mõjutab põhiliselt tuul mis puhub valdavalti kirdest. Mered kliimat ei mõjuta, kuna troopilises vööndis on koguaeg soe. Võrdlus moment: Eestiga võrreldes on sealne temperatuur üle 20°C kõrgem. Sademeid on Eestis rohkem ja õhuniiskus suurem. Suur erinevus on mere mõjul kliimale. Meie meri jahtub talvel maha ja soojeneb aeglaselt. Kõik need erinevused tulevad erinevast kliimavöötmest. Majandus: Riigi üldine majandustase on tõusuteel. Suurt osa selles mängib nafta kaevandamine mis on aga ka suurim õhureostaja. Õhusaaste ei ole õnneks väga suur just arvestades majanduslikku arengutaset. Palju suuremat mure valmistab vee saaste. Looduskatastroofid: Trinidad & Tobago on geograafiliselt vast üks kõige
Samas on läänelik elustiil vastuolus kohalike traditsioonide ja uskumustega. Vanemate inimeste silma riivab suvitavate turistide napp riietus. Ära on jäänud traditsioonilised on naiste jõeäärsed ühised pesupesemised jutuajamised. Teede rajamisega on sõidukite arv ja kiirus suurenenud, mis samuti häirib tavapärast elu. Koos järve tekkega on ka kliima muutunud. Talvel langeb temperatuur miinuskraadidesse. Seetõttu on suurenenud külmetushaiguste osakaal. Samuti on suurenenud õhuniiskus, mis toob kaasa erinevate haiguste sagenemist. 3.3 Uuringu järeldused Tukdin Nullah järve tammi purunemisel tulvaveega liikus ökoloogiline praht mööda Ghizeri jõge Khalti orgu ning plokeeris väljapääsu. Uus Khalti järv tekkis mussoonvihmade tippajal juulikuus. See sündmus muutis kohalike elanike elu kardinaalselt. Kuna üleujutuse ajal jäi kohalike hinnangul valitsuse abi minimaalseks, siis kardavad nad ka tulevikus samalaadse õnnetuse puhul riigi huvipuudust.
kindlal ajavahemikul Aurumine · Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt · Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt · Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon vee aurumine taimede kaudu · Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. · Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine ja taime liik. Sademed · Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus. · Sademeiks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett. · Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi. Enamik sellest langeb vihmana. · Kaste õhuniiskusest tekkinud pilvepiisad, mis langevad maale. MÕJUTAVAD PÕHJUSED · Kaugus ookeanidest ja meredest
Tugevdusmeetmed: kord Näited: · Sisekorra eeskirjad · Täpsed ametijuhendid · Standardite järgimine · Infrastruktuuri ja töövahendite regulaarne hooldus · Kindlaksmääratud hankeprotseduurid · Töövahendite dokumenteerimine · Andmekandjate ja kaabeldus märgistus · Versioonihaldus · Ressursivarude käigushoid · Üldine turvapoliitika, turvaplaan, turvajuhendid Tugevdusmeetmed: töötingimused · Mikrokliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu puhastus) · Töökoha ergonoomiline ehitus ja kujundus · Asutuse sotsiaalne kliima, positiivsed inimsuhted · Objektiivne edutamis- ja ergutuspoliitika Tugevdusmeetmed: ennetav kontroll · Infotehniliste toodete ja turmamehhanismide verifitseerimine ja testimine · Regulaarne turbealase operatiivteabe jälgimine (eriti internetis) · Turvamehhanismide testründed · Süsteemide auditeerimine standardmetoodikate alusel
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
bioloogiline kaitse ning esteetiline välimus. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga erinevate omadustega lakke. Valik on niivõrd mitmekesine, et kindlasti on võimalik iga töö jaoks leida sobiv lakk, valiku tegemiseks soovitame kasutada viimistlusmaterjale müüvate kaupluste töötajate nõuandeid, kes aitavad leida sobiva laki. LAKKIMISTINGIMUSED Lakitav pind peab olema puhas ja kuiv, õhutemperatuur +5 °С kuni +28 °С, suhteline õhuniiskus alla 80%. KAITSVAD PEITSID Kilemoodustajaga peitsid on oma olemuselt midagi välislakkide ja värvide vahepealset. Saadaval on nii lahusti-kui ka vesipõhised lakid. Enamik on poolläbipaistvad puiduvärvi või pastelsed viimistlusmaterjalid, kuid mõned on ka täiesti läbipaistmatud. Sellised lakid ei sarnane puidu sügavusse tungivate peitsidega, vaid on mõeldud põhiliselt välisuste ja aknaraamide toonimiseks ja kaitseks. NITROLAKK Kuivab üksnes lahusti aurustumise teel
looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele
pigem iseloomulik temperatuuri suur vertikaalne gradient, kus aluspind ja selle kohal olev õhk on soojenenud ning temperatuur kõrgusega kahaneb. Nõnda on loodud soodsad olud tõusvate õhuvoolude (konvektsiooni) tekkeks ja udu ning pilvisuse arenguks. Võrdlemisi sooja õhutemperatuuri ja sulamise tõttu oligi suveilm meie jäälaagris sageli pilves, udune ja niiske: pilved püsisid umbes 200300 meetri kõrgusel ja õhuniiskus küündis enamjaolt üle 95%. Globaalne kliima soojenemine on tänapäeval üks teravaim keskkonnaprobleem ja enim vaidlusi tekitanud teema. Tuhanded teadlased töötavad selle nimel, et aset leidvaid sündmusi selgitada, muutusi mõista ning tulevikku ette näha. Üsna üksmeelselt on tõdetud, et polaaralad, iseäranis Arktika, on muutuste suhtes kõige tundlikumad piirkonnad, kliimamuutuste võtmealad. Seal toimuv võib tekitada veelgi ulatuslikumaid muutusi
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
on seda ohutegurit hinnatud vaid vastuvõetava riskitasemega (2). Veel mis võib segada õpilase tööd on müra, kuna tegemist pole suure müraga, mis õppetööd segaks, siis hinnati seda madalaima riskitasemega ehk vähene risk (1). Müra tekitavad majast mööda sõitvad autod, arvuti ja läheduses teostatavad aiatööd, milleks kasutatakse mõnd masinat, mis tekitab kõvemat müra. Kõige vähem ohtlikud ohutegurid on ruumis kukkumisoht ja õhuniiskus, mõlemat on hinnatud vähese riskitasemega (1). Kuna toas on seade, mis töötab hääletult ning ise reguleerib niiskustaset, pole ruum liiga niiske ega kuiva õhuga ja ei sega õppetööd mingil määral. Samuti on ka kukkumisoht väga minimaalne, kuna põrandal, liikumisalal, pole liikumist takistavaid esemeid, puuduvad lahtised juhtmed, augud, vaip jms. 8 KOKKUVÕTE RISKIANALÜÜSIST
*koristamisega hilinemine *agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort) *kombaini ebaõige reguleerimine *liigniiske vilja koristamine *muud põhjused Taimedest: varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi põhjuseks liiga sügav külvieelne mullaharimine. Külviviis
Linoleum Kasutuselevõtukoristus Linoleumi kasutuselevõtupuhastuse eesmärk on eemaldada pinnalt paigaldamise ajal tekkinud mustus. Lahtine mustus eemaldatakse kerge masinpuhastusmeetodiga, et ei kahjustuks akrüültöötlus. Soovitatakse teha kombineeritud põrandapesumasinaga, siis ei ole pind pikalt märg. Rohke vee kasutamine ja märjad meetodid võivad paisutada materjali (turbub). Pesuvesi eemalda hoolikalt ja loputa põrand hästi. Anna aega kuivamiseks üks ööpäev, ruumi soojus ja õhuniiskus mõjutavad kuivamisaega. Ära eemalda kasutuselevõtupesus akrüülpinda! Kaitsmine Linoleumile sobivad hästi hooldusained ja –vahad. Toimida alati valmistajapoolse (tehase) juhendite järgi. Kaitseaine tekitab pinnale kaitsekihi. Suure kulutuse korral võib linoleumi kaitsta hooldusvahaga või linoleumile ettenähtud vesivahaga. Üldiselt pannakse üks kiht kaitseainet. Kaitsmise järel peab pind olema hingav, õhku läbi laskev. Vahakiht kuivab 1 kuni 4 tundi. Hooldusmeetodid
seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut Suurbritannia majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus ja lühike ajalooline ülevaade................................................................4 2.Geograafiline asend..................................................................................................................5 2.1 Kliima...............................................................................................................................
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
õue mänguala ohutuse hindamiseks riskianalüüsi, dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ning esitab riskianalüüsi tulemused järelevalveametniku nõudmisel. § 6. Ruumide sisekliima (1) Ruumide (v.a abiruumid) siseõhu koostis, siseõhu puhtus, sh kahjulike gaaside ja tolmu sisaldus siseõhus ning õhuvahetus vastab vähemalt Eesti standardis EVS 839:2003 «Sisekliima» eluruumidele esitatud miinimumnõuetele ja õhu liikumise kiirus B-klassi nõuetele. (2) Ruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 40% kuni 60%. (3) Ruumi temperatuur peab olema vähemalt 20 °C. § 7. Ruumide valgustus (1) Kunstlik valgustus peab tagama kõikides ruumides piisava ühtlase ja hajutatud valguse. (2) Kunstliku valgustuse valgusallikate keskmine valgustustihedus (valgustatus) mänguruumis peab olema vähemalt 300 luksi, tualettruumis 200 luksi, treppidel 150 luksi ja magamisruumis 100 luksi. § 8. Ruumide ja sisustuse korrashoid ning hügieeninõuded
temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % ) kastepunkt- temperatuur, mille juures kullastatud veeauru rohk on vordne moodetud veeauru rohuga ( O C ) · Selgitada moisteid ohu eriniiskus, veeaururohk, kullastunud ohuniiskus eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske ohu massisse ( g/kg ) veeaururohk- rohk, mida tekitavad veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel (mb, hPa) kullastunud ohuniiskus- suhteline õhuniiskus on 100% · Iseloomustada adiabaatilist protsessi ning sellega seotud nahtusi.- protsessi kaigus ohumassi puhul ei esine energia ulekannet umbritsevaga. Kogu aine ja energia jaab susteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine voimalik pöördprotsessina. · Vorrelda suhtelise ohuniiskuse ning eriniiskuse meridionaalseid profile- Ekvatoriaalses madalrohuvööndis suhteline- ning eriniiskuse profiil tundub olevat usnagi samavaarne ning maksimaalne vorreldes molemal pool
Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides jm. Konditsioneer võimaldab vajaduse korral õhku puhastada, soojendada, jahutada, kuivatada ja niisutada. Õhu kuivatamiseks jahutatakse see allapoole kastepunkti, nii et liigne õhuniiskus kondenseerub jahuti pinnal ja voolab veena minema. Normaalse temperatuuri tagamiseks järgneb sellele õhu soojendamine või soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest. Valides sobiva jahutustemperatuuri, saame soovitud niiskusega õhu seda niisutamata. Õhu niisutamiseks kuivas kliimas piserdatakse õhuvoolu vett või veeauru (joonis 5.1). Külmas kliimas kasutatakse energia kokkuhoiu eesmärgil väljuvat õhku siseneva õhu soojendamiseks soojustagasti vahendusel
Polaaröö- ajavahemik , mil päike püsib Maa polaaraladel ööpäev läbi horisontaalist madalamal ; polaarjoonel 1 ööpäev ( talvisel pööripäeval ) ja poolustel pool aastat: põhjapoolusel 23. Sept. – 21- märts ja lõunapoolusel 21. märts kuni 23. sept. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Tundra- polaaralade , peamiselt lähisarktilise kliimavöötme maastikutüüp, mida iseloomustab pikk ja külm , õhukese lumikattega talv, polaarpäev ja -öö , sademete vähesus, suur õhuniiskus, lühike vegetatsiooniperiood , lõunapiiriks 10 kraadi C isotermi ; õhukesel ja toitainetevaesel mullal kasvavad taimed, kääbuspõõsad e. puhmad, rohtsed püsikud. Paremad kasvukohad on orgudes , seetõttu kasvavad taimed laiguti ; loomadest põhjapõder, lemmingud, polaarrebane, tundra- ja rabapüü jpt. Paikneb Põhja- Jäämere rannikualadel, Alaska poolsaarel, Gröönimaa lõunaosas. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 67) Aastaajad polaaraladel
vastupidavad. Värvid valitakse vastavalt aluspinnale- puitpinnad; krohv-, kivi- ja betoonpinnad; metallpinnad. Parimad tingimused värvimistöödeks on pilvisel, kuival ja nõrga tuulega päeval. Päikesepaistest kuumenenud pinda ei ole soovitav värvida. Väldi värvimist ka õhtul, sest pinnale laskuv kaste rikub värvikile omadusi. Värvi kuivamiseks vajalik õhutemperatuur peab olema üle +5 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Siseruumide viimistlemiseks kasutatakse sisetöödeks mõeldud värve. Eelistada tuleks veepõhiseid ja kiiresti kuivavaid värve. Värve kasutatakse nende otstarbe järgi- põrandale põrandavärv, seintele seinavärv jne. Näiteks köögis ja vannitoas tuleks värvida pesemis- ja kulumiskindla (tavaliselt kõrgema läikega) värviga, kuid elu- või magamistoa laes on täiesti piisav täismatt värv, mis ei vaja puhastamist. Üldjuhul kehtib reegel, et mida läikivam värv,
MIKS PEAKS KINNI PIDAMA TOIDUHÜGIEENI REEGLITEST? Tarbijate rahulolu. Seadustega kooskõla. Toidu pikenenud säilivusaeg Head töötingimused HÜGIEENIREEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED: Nakkushaigused Toidumürgitused Helmintoosid Toidu riknemine Kahjuritega saastumine Toiduseadusega vastuollu minek Karistused 2. MIKROORGANISMID JA TOIDUAINED 2.1. Toiduainete riknemise liigid: 1. KUIVAMINE (liiga väike õhuniiskus hoiuruumis, liiga pikk realiseerimisaeg) küpsetistes , juurviljades. 2. HALLITAMINE - hallitusseente mõjul. Teraviljatoodetes, juustus. 3. KÄÄRIMINE pärmiseente mõjul suhkrurikastes toodetes (mahlad, puuviljad) 1. HAPNEMINE piimhappebakterite mõjul. Piimatoodetes. 2. RÄÄSUMINE Valede hoiutingimuste mõjul. Tekib rasvadel. 3. MÄDANEMINE roisubakterite mõjul. Tekib valkaineterikastes toiduainetes. ( liha, kala,vorstitooted) 4
kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris. Metstulekahjud nädalapäevade lõikes Kõige enam tulekahjusid saab alguse nädalavahetustel, sest siis on inimesed looduses, tehes lõkkeid, suitsetades, liikudes autodega metsas jne. Ilm ja kliima Süttimisohu suurus metsas sõltub metsa iseärasustest ja ilmastikust. Ilmastiku osas on olulisemad tegurid tuul, õhutemperatuur, sademed ja suhteline õhuniiskus. Õhuniiskus, temperatuur, sademed ja tuul mõjutavad põlevainete niiskust, tuul lisaks ka tule levikut. Kliima määrab paikkonna taimestikutüübi. See omakorda avaldab mõju tule käitumisele, eriti intensiivsusele. Erinevused metsapiirkondade sademete hulgas mõjutavad taimestiku kasvu ja orgaanilise aine kuivamist Kui kuskil sajab pikema aja vältel normaalsest vähem, väheneb taimestiku kasv ja suureneb tuleoht, sest põlevained kuivavad läbi. Põlevained (varisenud
piirkonnas. Kliimaklassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen) b)Õhumasside alusel (nt. Strahler) c)Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) 22.Kliima tüübid ja nende iseloomustus Niiske ekvatoriaalne kliima • Kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd • Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained
Tegurite mõju sõltub nende kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest (kontsentratsioon, kogus, intensiivsus) parameetritest, tegurite koosmõjust. Muutused tervises võivad ilmneda aastakümnete pärast, näiteks tekib pahaloomuline kasvaja. Ergonoomika käsitleb olukordi, · mis vajavad kompleksseid lahendusi · mille puhul esineb probleeme · mis esinevad sageli Mikrokliima Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Tallinnas on veebruarikuu keskmine ööpäevane temperatuur 5 oC, juulis aga +17 oC. Keskmised päevased temperatuurid on mõni kraad kõrgemad
Tartu Kutsehariduskeskus Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ik...
kõik oodatavad omadused tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi. Mõõdukas plusstemperatuur soodustab reaktsioonide kulgu ja kivinemist. Vee aurumine betooni pinnalt kutsub esile betooni kokkutõmbumise ehk mahukahanemise. Vee aurumise kiirus betooni pinnalt on sõltuvuses betoonipinna temperatuurist, keskkonna suhtelisest õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Mida madalam on õhuniiskus, kõrgem betooni temperatuur ja suurem tuule kiirus, seda suurem on vee aurumise kiirus betooni pinnalt. Kahanemise tagajärjel tekivad betooni pinnakihis tõmbepinged. Kui need tekivad enne, kui betoon on saavutanud pingetele vastu seismiseks vajaliku tõmbetugevuse, betoon praguneb. Kuna kivinemine on protsess, mis vajab vett, siis betooni väljakuivamise tulemusena betooni kivinemine aeglustub ja teatud momendil lakkab üldse. Selle tagajärjel omaduste positiivne areng peatub
Normaalrõhk suruks veesamba h=p/g=101300/1000*9.81=10.32m kõrgusele. Platool olev rõhk vastavalt 0.855*10.32=8.8236m kõrgusele. Lisaks vähendab samba tõusu ülalt vastusuruv veeauru rõhk, mis 20°C juures on p(t)=6.1070*107.63t/241.9+t=6.107*10152.6/261.9=6.107*3.825=23.36(mb)= 2336Pa. See rõhk surub veesamba alla kõrguse h=p/g=2336/1000*9.81=0.238m. Seega jääb samba lõplik kõrgus 8.824-0.238=8.586m. 40. Soome saunas on temperatuur 100°C. Mitme protsendi võrra tõuseb õhuniiskus kui kerisele visata 0.5 l vett? Sauna mõõdud on 2.0*2.0*2.5m 3. Kas tekkiv kuumatunne tuleb rohkem õhuniiskuse tõusust või kividel kuumenenud veeauru kõrgemast temperatuurist? 0.5 l vett=0.5/0.018=27.8mooli. Ühe mooli ruumala 100°C juures on 22.4*373/273=30.6 l. Aurustudes 100°C juures täidab veeaur ruumala 851 l=0.851m3. Sauna ruumala on 2*2*2.5=10m3. Küllastav veeauru rõhk 100°C juures on võrdne välisrõhuga, seega küllastavat veeauru mahub sauna 10m3
Määratlege komponendi number. Asetseb peale kompressorit ehk kompressorist tulev õhk kõigepealt läbib veekoguja. See töötab nii et suruõhk läbib spetsiaalsed väiksed kraanulid, mis püüavad õhust niiskuse kinni. Ja kui kompressor lülitub tühikäigule, laseb veekoguja automaatselt kondentsvee suruõhuga atmosfäri. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Õhu kokku surumisel õhk kuumeneb, jahtudes õhuniiskus kondenseerub. Kondentsvesi süsteemis võib häirida suruõhu seadmete tööd, või koguni talvel süsteemis külmuda ning midagi ummistada. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Theoretical exercises
garaaz ja abiruum ning terrass, kuhu pääseb sauna eesruumist ja köögist. 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 2.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Rooside haigused • Ebajahukaste – kahjustab roose augustis, septembris. Noortele lehtedele ja võrsetele ilmuvad purpursed või punakaspruunid laigud. Parim tõrjevahend on Previcur • Roosi-tahmlaiksus – levinuim roosihaigus, mis levib lehtedel alates juuli algusest kuni septembrini. Alumised lehed muutuvad kollaseks ja neile ilmuvad suured mustad täpid. Algab lehtede kiire varisemine Rooside haigused • Eriti soodustab haiguse levikut suur õhuniiskus ja vihmane suvi • Kahjustatud lehed kindlasti kokku riisuda ja hävitada (mitte kompostida) • Haigus vähendab oluliselt talvekindlust, kuna uute vesiste võsude ilmumisel septembris ei saa roosivõrse normaalselt puituda • Tõrje: effektiivsed tõrjevahendid puuduvad Rooside haigused • Otstarbekaks peetakse haigusõrnu sorte pritsida alates juuli algusest preparaatidega Score250EC , Chorus 75 WG ja Effector • NB! Kasvata haiguskindlaid sorte!!!
Õitsevad suvel ja sügisel . Vajavad lehemulda , kuhu on segatud savi ning natuke liiva . Eelistavad parajat õhuniiskust . Juurdumiseks võib panna pistikud vette . [1][2] Katleia ( Cattleya ) Katleia kuulub käpaliste sugukonda . Tavaliselt soovitatakse katleiat kasvatada soojades kasvuhoonetes . Kuid õigetest kasvunõuetest ja tingimustest hoolikalt kinni pidades võib ta kasvada ja õitseda ka toas . Suvel vajab katleia palju soojust ning õhuniiskus peaks olema nii kõrge kui toatingimustes vähegi võimalik . Kasvu saab soodustada kaitstes taime tõmbetuule eest ning asetades poti alla suure laia veenõu . Kasvuperioodil väetatakse katleiat kord kuus ühes liitris vees lahustatud 1g toataimeväetisega . Plastmasspotile tuleb kindlasti panna põhja potikilde või puusöetükke üleliigse vee äravoolu soodustamiseks . Puhkeperioodil , mis nagu õitseminegi sõltub liigist ja sordist , hoitakse taim kuivas ja soojas . Talvel jahedamas
organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 1. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna
7. võimaldab noorel ise otsustada 8. rakendab oma töö planeerimisel ja elluviimisel noorsootöö aluseid 9. järgib NT aluseks olevaid väätusi, olles oma tegevuse ja käitumisega eeskujuks Lisa 1. Kutse-eetika noorsootöös Lisa 2. Keelte oskustasemete kirjeldused Lisa 3. Arvuti kasutamise oskused 8. Mida teha ja kuidas, kui töömaleva majutusruumide temperatuur tõuseb üle 26,0 °C? Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte alla 18°C. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon. Köögis, pesuköögis, tervishoiuruumis, duširuumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon Kui temp. tõuseb siis tuleb võtta kasutusele erinevad meetodid, mis sobivad, nt konditsioneeri
kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. On odav ja kergesti puhastatav; On mitte- toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; On keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju;
organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 2. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH 3, H2S, CO2), müra, valgustus, tolm ja mikroobid Õhutemperatuur – Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna
Suvel toob tsüklon kaasa pilves, sajuse ja jahuse ilma. Talvel seevastu kaitsevad tsüklonis olevad pilved maapinda jahtumise eest. Võib kujuneda suhteliselt soe, kauni lumesajuga ilm. Antitsüklon: kujutab endast õhupöörist mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt ääre alade poole. Põhja poolusel puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolusel vastu päeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhu voolud. Laskudes õhk soeneb, relatiivne õhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekkib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulega ilm, mis suvel on soe, kuid talvel seevastu käreda pakaseline. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtsad islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Tsüklonite ja antitsüklonite tekket ja nende liikumist mõjutavad maakeral üsna püsivad suured kõrged või madalad alad mida nimetatakse ka atmosfääri mõju keskusteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
