Eesti territoorium puutub põhjas, läänes ja edelas kokku merega, idas aga suure mandrialaga. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Et aga territooriumi lääneosa asub vahetult mere kaldal, esineb siin kliimas samaaegselt suurel määral merelise kliima tunnuseid. Sel põhjusel võib Eesti kliimat pidada üleminekukliimaks mereliselt mandrilisele. Balti mere lähedus ning Atlandi ookeanilt liikuvad õhumassid (talvel suhteliselt soojad, suvel jahedad) külmal aastaajal tõstavad ja soojal aastaajal madaldavad temperatuuri, tasandades seega aastaaegade erinevusi. Pealegi tõstab Golfi hoovus üldiselt temperatuuri Baltimaadel. Neil põhjustel ongi Eesti kliima, võrreldes samal geograafilisel laiusel asetsevate sisemaa-aladega, soojem talved pehmemad ja suved mõnevõrra jahedamad. Sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis on suhteliselt
Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet Indiat korraga, oleks umbes 1500 mm aastas. Kõige vähem sademeid New Delhis(642mm) ja kõige rohkem Port Blair'is (2890mm). Vihmade ajal võib veetase Gangeses tõusta kuni 15 meetrini ja sageli esineb üleujutusi. Üldiselt on kõige sademete rohkemaks ajaks vihmaperiood e. juuni-september, millal näiteks Mumbais sajab vaid ühe kuuga üle 600mm. Suureks mõjutavaks teguriks India kliima suhtes on mussoonid. Suured õhumassid mis edelast tulevad toovad kaasa tuulepealsetele mäenõlvadele kuni 6000mm sademeid või rohkemgi. India geograafiline asend(ookeani ääres, lähistroopiline mussoonkliima vööde, mäed jm.) on kindlasti suureks teguriks praeguseks kujunenud kliimale. Kui võrrelda India ja Eesti kliimat on märgata suuri erinevusi. Esiteks on keskmise temperatuuri erinevus ligikaudu 15C. Sademete hulk aasta jooksul Eesti 550-880mm pole võrreldavgi India sademete hulgaga(2000-3000mm). Erinevused tulenevad
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Termilised karakteristikud : 1)mulla ruumerisoojus C soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et temp. tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus. Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutab Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid (talvel suht soojad, suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Talved on meil pehmed ja suved jahedamad, sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli
(ookean, manner) kohal Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus antarktiline õhk AA antarktikas polaarne õhk P parasvööde: 50-65 °NS troopiline õhk T 20-35 °NS ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal Õhumasside klassifitseerimine kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi: mereline õhk – m kujuneb ookeani kohal kontinentaalne õhk – c kujuneb mandri kohal Peamised õhumassid: mandriline arktiline (antarktiline): cA (cAA) väga külm ja kuiv, -46 °C, 0,1 g/kg mandriline polaarne: cP külm, kuiv, -11 °C, 1,4 g/kg mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4 °C, 4,4 g/kg mandriline troopiline: cT soe, kuiv, 24 °C, 11,0 g/kg mereline troopiline: mT soe, niiske, 24 °C, 17,0 g/kg mereiline ekvatoriaalne: mE väga soe ja väga niiske, 27 °C, 19,0 g/kg
· Sünökoloogia koosluse tasand. Liigi arvukust ja levikut mõjutavad asjaolud: · Liigi levimisvõime, · Liigi käitumine, · Abiootilised tingimused, · Biootilised tingimused, · Antropoloogsed tingimused. Abiootilised tingimused: 1. Füüsikalised: · Valgus, päikesekiirgus varustab energiaga, määrab klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri.
põllumajanduslikult kõlbmatud . Põllumajandusega tegeletakse ainult oaasides . 6. Lähisekvatoriaalses vöötmes on õhutemp . Läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane . Suurema osa kliimavöötmest hõlma savannivöönd , kus kasvatatakse hirssi , maapähklit , niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi . Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid . 7. Ekvatoriaalses kllimavöötmes kujunevad kuumad ja väga niisked õhumassid . Vähene põllumaa on peamiselt kakao , kautsuki - ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all . Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal , mahutades sinna palju kapitali , kasuades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi . ( nt Põhjariikides , kuid ka Lõuna riikide tihedalt asutatud riisikasvatuspiirkondades .
sügvusest ja vähesest soolsusest, mis tõttu laht talviti külmub kiiresti ega soojenda enam rannikut. Ja vastupidi kevadel soojeneb kiiremini kui ülejäänud meri. (Suur Maailma Atlas) Norra meri sooja Põhja-Atlandi hoovusega mõjutab kitsast riba lääne poolsest Lapimaast. Sooja hoovuse tõttu on sealsel rannikul rohkesti sademeid ja õhutemperatuur on suhetliselt soe. Õhuvoolude edasi liikumist sisemaale takistab Skandinaavia mäestik. Niisked õhumassid ei suuda ületada mäeharjasid ning langevad sademetena alla. Ranniku alal keskmiselt 500 - 1000mm aastas. (Suur Maailma Atlas) Mägedes vahel kuni 1500mm aastas. (Ratcliffe, 2006) Ka põhja poolne osa Lapimaast on merelisest kliimaga, ent sealne kliima on juba jahedam ja sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala
, . Evaporatsioon ja transpiratsioon Transpiratsioon vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. Transpiration the loss of water from parts of plants. . Pinnamood ja sademed Sademete jaotumist mõjutavad kõrged mäeahelikud, mis takistavad õhumasside liikumist. Mööda nõlvu ülespoole liikudes jahtuvad niisked õhumassid ja tekkinud pilved loovutavad üleliigse niiskuse vihmana. Kõige enam sademeid esineb mägedes kõrgusvahemikus 2-4 km merepinnast. Sellest kõrgemal on õhk juba piisavalt jahtunud ja sisaldab vähem veeauru. Kuivarekord: Atacama kõrb Tsiilis 0,08 mm/a ehk 1 cm sademeid iga 12 aasta järel asub Andide mäestikust idas. Vihmarekord: Mawsynram Indias 11870 mm/a paikneb Himaalaja eelmäestikus. Veekasutus Magevesi moodustab veevarudest vaid 2.8 %, sellest
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Tekke järgi jagatakse sademed 4 põhitüüpi: Tsüklon sademed (madalrõhu vööndis) - võib klassifitseerida frontaalseteks ja mittefrontaalseteks. Tsüklon (frontaal) sademed tekivad madalrõhu (tsüklon) vööndis, kus on tõusvad õhuvoolud. Õhumass liigub kõrgrõhu regioonidest madalrõhu piirkonda. Konvektiivsed sademed – toimub atmosfääri segunemine, soojemad ja seetõttu kergemad õhumassid liiguvad vertikaalselt ülesse ning jõudes mingi kõrguseni asendavad nad külmemad õhumassid (raskemad) ja vajuvad alla. Orograafilised sademed – niisked õhumassid tõusevad üle mingi barjääri. Hüdroloogilisted arvutused Kasutatakse territooriumi maa-ala keskmist sademete hulka kuna sademete hulk võib varieeruda oluliselt sõltuvalt lokaalsetest tingimustest ja sademete iseloomust. 1
13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Ekvaatorilähedased ala saavad palju päikesekiirgust, õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on püsivad ja suure ulatusega tuuled, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Talvel kujuneb kõrgrõhuala, ookeani kohal madalrõhuala. Suvel kujuneb madalrõhuala, ookeani kohal kõrgrõhuala. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Parasvöötme kontinentaalne õhk 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul b. Külma frondi üleminekul a. Sooja frondi üleminekul-pealtungiv on soe õhk, õhk liigub ülespoole ja jahtub, veeaur kondenseerub telkivad pilved, õhurõhk langeb kiiresti, tuul tugevneb, taevas tõmbub pilve, hakkab sadama lausvihma, talvisel ajal lund ja tuiskama. Temperatuur tõuseb alati märgatavalt. b
· Talvmussoon puhub mandrilt ookeanile · Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. · Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile. · Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku Mõju inimesele: Põud ja nälg, kui mussoon ei saabu oodatud ajal.Liiga tugevate vihmasadude korral esinevad üleujutused. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. d) Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis nind nendega kaasnevaid ilmastiku nähtusi (joonis). Sooja ja külma frondi teke ning ilmamuutumine sooja ja külma frondi üleminekul (joonise abil)
ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed.
sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida- Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja- Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad,
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on 3776 m kõrgu...
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 17. Eksogeensed ja endogeensed protsessid. - Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia - Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 18. Atmosfäär. Mõiste, õhu omadusi. Vertikaalne kihistus, õhumassid. Kliima ja selle kujunemine, kliimavöötmed. Atmosfääri evolutsioon, kõrgemad ja madalamad temperatuurid Maal, sademete hulgad ekvaatoril ja poolustel, tuuled ja tormid. - Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel
PILET nr 2 62. Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik? Kus piirkondades on levinud osooniaugud? 63. Mis põhjustab ulatuslike kõrg- ja madalrõhualade teket maakera eri piirkondades? 64. Kirjeldage õhuringlust ekvaatori ja 30º põhja- ja lõunalaiuse vahel. PILET nr 6 65. Milliste tegurite mõjul kujuneb Eesti kliima? 66. Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekkivad? PILET nr 9 67. Kirjeldage ilma muutusi noore tsükloni üleminekul? 68. Millised õhumassid kujundavad aasta jooksul ilma Eestis? 69. Miks Andide mäestiku idanõlval Peruus on vihmamets, läänenõlval aga kõrb? PILET nr 11 70. Miks troopilised tsüklonid tekkivad ookeani kohal? 71. Milline erinevus on parasvöötme tsüklonite ja troopiliste tsüklonite liikumissuunas? 72. Millised ilmastikuolud halvendavad õhu kvaliteeti? 73. Millised Maa piirkonnad saavad palju ja millised vähe sademeid ja miks? 74. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. PILET nr 3 75
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi- veeauru kondensatsioon. Võib toimuda 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus.Eesti kliimat võib vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosfääris on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid ( talved on suhteliselt 510 000km3. Looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. soojad ja suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved jahedad, sügis ja Õhuniiskuse karakteristikud 1)õhus oleva veeauru rõhk- mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Zoogeensed pinnavormid sipelgate kuhilpesad, kopratammid, loomarajad jne. Antropogeensed pinnavormid tuhamäed, teed, karjäärid, kraavid jne. 15. Eesti klimaatiline asend. Kuna territoorium on väike, siis laiuskraadide väikese vaheldumise tõttu on muutused tühised. Kiirguse jaotust mõjutab: A) kaugus merest B) aluspinna materjal ja kõrgus C) kaldenurk kiirte suhtes Eesti jääb alale, kus tihti vahelduvad erinevad õhumassid, sellepärast on meie ilmad väga muutlikud. Euroopa kohal liikuvatest õhumassidest jõuavad Eestisse sagedamini Atlandi ookeiani kohalt Islandi madalrõhualalt päris tsüklonid. 16. Eesti kliimatekke tegurid.17. Eesti kliima parameetrid (erinevus piirkonniti), kliima muutused. 18. Läänemere areng enne Kvaternaari. 19. Läänemere arenguetapid Kvaternaaris (iseloomustus). Enne jääaega oli Eesti mandriala meretaseme suhes kõrgem
o Põhja-Ameerika: vaher, haav, pöök, pärn jne (liigirikkamad); väikesed närilised, rebased, punailvesed jne. Parasvöötme vihmametsad. Parasvöötme vihmametsad (sademeid rohkem kui 2000 mm aastas) esinevad näiteks Lõuna-Alaskal Vaikse ookeani kaldal ning erinevad eelmisest tüübist nii floristiliselt kui ökoloogiliselt. Selle põhjused on nii klimaatilised kui ka topograafilised. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked õhumassid sajavad vihma või lumena maha. Suvel on sademeid vähem, kuid seevastu on palju udu. Seega on sellised metsad väga liigirikkad, domineerivateks on aga suure niiskusega kohastunud erinevad okaspuuliigid · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood: 6-12 kuud · Sademed: 500-1000 mm/a, vihmametsades üle 2000 mm/a
Kliima on paraskontinentaalne. Mõjutavad Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia siseosa kontinentaalne õhk. 16. Eesti kliimatekke tegurid. Territooriumi väikese ulatuse tõttu on laiuskraadide erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Aastane päikesepaiste kestus Eestis on 1600-1900 tundi. Kõige enam saavad päikesekiirgust rannikualad ja saared. Eesti jääb alale, kus tihti vahelduvad erinevad õhumassid, sellepärast on meie ilmad väga muutlikud. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad nii Atlandi ookean (Põhja-Atlandi hoovus) ning Islandi miinimum (tsüklonite tekkimiskoht). Eesti paikneb niiske kliima vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse aurumise. Sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine Eesti kohal põhjustab tuulist ilma ning muutlikku tuule suunda. Sagedaim tuul Eestis on edelatuul (25%) aga ka lääne- ja lõunatuuled (seostuvad tsüklonitega).
- kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt.
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
- kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa Maale saabuvast päikesekiirgusest neeldub atmosfääri... Taimedele on tähtsaim lühilaineline kiirgus. Need jaotatakse: · ultravioletne kiirgus-taimekasv · infrapunane kiirgus- soojuslik aspekt.
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nii formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3 oksüdeerusid CO2-ks ja N2-ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. 3.Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. 1. Arktiline/antarktiline õhumass -Mandriline arktiline õhumass tekib Gröönimaal ja talvisel ajal Jäämere jääväljadel. Arktiline mereline õhumass tekib aga laiemalt Põhja- Jäämerel ja on eelmisest niiskem. 2. Polaarne (parasvöötme) õhumass- Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi,
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; (teemakaartide, kliimadiagrammi lugemisoskus, analüüsija üldistusoskus) Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: 1) geograafiline laius e päikesekiirguse hulk; 1) kaugus ookeanidest ja meredest 2) soojade ja külmade hoovuste mõju 3) reljeef e pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes), sademete "püüdmine" 4) valitsevad õhumassid Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51° N ja Saratov 52° N. 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, tuub näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused:
Jahe õhk koguneb ühte orgu näiteks ja üks hetk valgub sellest üle , pressides välja sooja õhu sealt kuhu ta valgub ja temperatuur või hetkega tohutult langeda. Kõrbetuuled- Kõrbete kohal on tavaliselt antitsüklon ehk kõrgrõhkond. Sisehõõrde tõttu ei ole õhuosakeste liikumine täiesti ringjooneline, vaid spiraalselt tsentrist eemale suunatud. Halvendab nähtavust. Atmosfäärifrondid Atmosfaarifront piirkond, kus on kontaktis erinevad õhumassid, harilikult mõeldakse sooja ja külma õhumassi kokkupuuteala olukorras, kus üks õhumass on teisele järele jõudnud, tungib kiiluna selle alla või peale ja sunnib ettejääva õhu taganema. Külm front piirkond, kus pealetungivaks on külm õhk. Kuna külm õhk on raskem, valgub ta sooja õhu alla.Külma froni korral paikneb pilvede süsteem frondijoone taga ja pole seega eriti vara märgatav. Külma frondi tulekuga kaasneb puhanguline tuul.Külm front jaguneb kahte liiki
Happevihmad Mageveesüsteemide hapumaks muutumine. Seal, kus aluspõhi lubjakividest, probleeme pole veel – puhverdusvõime! Suur osa maakerast on kristallilise aluspõhjaga (Põ-Am ja Skandinaavia). Fossiilsete kütuste põletamisel ja väävlit sisaldavate maakide sulatamisel tekivad väävliühendid. Kui väävel ja lämmastik jõuavad atmosfääri HNO3 ja H2SO4 need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile. Näiteks Saksamaalt kanduvad õhumassid liguvad Lõuna-Eestisse. Seal, kus happelist vihma ei saja, on aluselised omadused ülekaalus. Happeliste omaduste vastu on ANC –acid neutralisation capacity – võime neutraliseerida happeid. Kui happelisus suureneb, siis liikide arv väheneb, kuid veekogu võib toimida. Tegelik veekogude happelisuse aste sõltub veevahetuskiirusest, ka sügavusest ja setete koostisest. Ränivetikad – osad väga happetundlikud, teised neutraalsemad. Happelisusega kaasneb liigilise koosseisu vähenemine
Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra. Pöörlemistelg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks. 23. Coriolise jõud. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. See tähendab, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema, loomulikult teatud seaduspärasustele alludes. Coriolisi jõud (21.12.2009 15:00) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule
ubikvistid mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed. Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C
o Meso- ehk kohakliima kujundaja o Paljude oluliste kliimakarakteristiku samajooned järgivad rannajoont o Rannikupiirkonnas palju merelisem kliima o Mandri-Eesti siseosades mere mõju muutub tühiseks o Rannikul on palju sagedamini torme, tuul tugevam o Sademete ümberjaotumine rannikul igasugune positiivse pinnavormi vastu põrkavad õhumassid Merelise ja mandrilise kliima tunnused · Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud palju väiksem kui sisemaal, aasta keskmine õhutemperatuur kõrgem · Rannikul esineb terminiline inerts, s.t. soojemine on kevadel ja jahtumine sügisel aeglasem · Rannikul venivad kevad ja sügis pikemaks · Sisemaal on sademete maksimum tavaliselt suvel, rannikul ja mere kohal aga sügisel või isegi talvel Reljeefi mõju kliimale
Antud meetodid on põhiliselt vananenud menetlused. 3.0.1. LÕHKEAINETE TEOORIA. Lõhkeaine on mistahes aine, mille süütel kuumuse või põrutuse läbi toimub temas äkiline lõhustumine või oksüdeerumine. See protsess vabastab kuumuse ja valguse näol materjalisse talletunud energia, või lahustu-des gaasilisteks komponentideks, haarab tuduvalt suurema ruumala, kui oli materjali esialgne maht. Kuna selline paisumine toimub väga äkiliselt, paisatakse laienevate gaaside poolt eemale suured õhumassid. Kuna see laiendamine ületab tunduvalt helikiiruse, tekib helibarjääri ületamine. Sellega on seletatavad plahvatus- järgsed mehhaanilised tegurid. Lõhkeained toimivad erineval moel: kõrgeklassilised detoneeruvad, madala- klassilised põlevad ja süütelaengud, toimivad mõlemal viisil. Kõrgeklassilised lõhkeained detoneeruvad. Vaid nendes esineb detonatsioon. Tavaliselt kutsub detonatsiooni esile lõhkeainemassi läbiv lööklaine. Lööklaine lõhub aine aatomite vahelised
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
