lõunapoolsema osa või pikenduse. Selle kõrgeim tipp on Darwini mägi (2488 m, teistel andmetel 2469 m merepinnast). Teine kõrgem tipp on Sarmieto (2300 m). Tasane on Tulemaa saarel ainult põhja- ja kirdeosa. 6 Kliima Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm (Desolación). Sademeid põhjustavad väga niisked õhumassid Vaikse ookeani kohal ning külm hoovus Läänetuulte hoovus, mis suundub Lõuna-Ameerika lõunakaldalt Antarktika suunas. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. Veestik Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi.
Mussoon - õhuvoolude süsteem, kus tuul muutub sesoonselt vastupidiseks Front - kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Tsüklon - madalrõhkkond Antitsüklon - kõrgrõhkkond Happevihm - happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad gaasiliste väävel-ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis ja see takistab õhu edasise tõusmise. 2.VÕRDLE Peamised õhumassid maakeral Tekkekoht Omadused Ilm
Jaotatakse selle alusel, kas kliimatingimused muutuvad aasta jooksul või mitte. Malai saarestikus valitseb ekvatoriaalne kliima ning kohati võib ka eristada lähisekvatoriaalset kliimat. Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Põhikliimavöötmes valitsevad aasta jooksul samad õhumassid ning õhuringlise üldine skeem jääb kogu aasta vältel muutumatuks. Ekvatoriaalne õhumass: kujuneb ekvaatori piirkonnas; päike on palju seniidis; maapind saab palju soojust; vesi aurustub kiirelt maapinnalt; tõusvad õhuvoolud madalrõhuala; on soe ja niiske. Ekvatoriaalne kliimavööde on katkendlik. Ekvaatori piirkonnas on palju sademeid, kuna
Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõuna pöörijoonel 23,5S.(kõige kaugemal meile) Kevadisel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde Ilma mõjutavad põhikliimavöötmetest õhumassid. ****2)atmosfääri tsirkulatsioon e õhu liikumine ...kujutab endast kogu maakera hõlmavat õhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Elemendid: 1)tuuled 2)õhumassid 3)tsüklonid ja antitsüklonid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus. Õhk liigub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole. *Kuidas on seotud õhu temp ja õhurõhk?- Õhurõhk- õhu raskus. Soe õhk-madal õhurõhk. Külm õhk-kõrge õhurõhk. Tõusvad õhuvoolud-
Lagunev Az 1083,8 mb 31.12.1968.a. Agata · Õhurõhu langus järvel Siberis Õhumassid · Pikemat aega kindlates aluspinna- ja kiirgustingimustes seisnud õhk omandab sarnased meteoroloogilised omadused (temperatuur, niiskus)- formeerub õhumass · Erinevate omadustega õhumasside kitsast eraldusvööndit nim. frondiks Euroopasse jõuavad õhumassid - · Arktiline kontinentaalne õhk- formeerub Gröönimaa ning arktiliste merede ja saarte jää kohal · Arktiline mereline õhk- formeerub Põhja-Jäämere lääneosa vaba vee kohal · Parasvöötme kontinentaalne õhk- kujuneb Euraasia mandri kohal, sageli arktilisest õhust · Parasvöötme mereline õhk- formeerub Atlandi ookeani põhjaosa kohal · Troopiline kontinentaalne õhk- suvel formeerub Musta ja Kaspia mere
Skaala ulatus 0-8,9 0-12 Kaasnevad nähtused: tsunamid tekib kui ookeanipõhjas maavärin; maalihked, lumelaviinid, purustused. Purustuste ulatus sõltub 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad. 5. Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid, tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi) Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2
Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju. Saksamaa asub alas, kus on mõõdukas kliima. Kliimat mõjutavad Atlandi ookean, kui loodetuuled saavad kokku kirde jahedad õhumassid. · Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe, pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0°.Juulis rannikul 16°,Ülem Reini madalikul 20°, ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased.Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
millest tähtsamad on päikesekiirguse hulk (see on määratud laiuskraadiga), valdavad tuuled, pinnamood, asend ookeanide ja merede suhtes, hoovuste toime. Euroopa kuulub mitmesse erinevasse kliimavöötmesse. Suurem osa Euroopast paikneb parasvöötmes, mida iseloomustab mõõdukas kliima ja nelja aastaaja vaheldumine. Polaar-ja lähisarktilisse vöötmesse ulatub vaid Euroopa põhjaosa. Sealset kliimat iseloomustavad talvised külmad ja kuivad (arktilised) õhumassid. Päikesekiirgust on vähe. Põhja-Atlandi sooja hoovuse toodud mahedama ja soojema õhu pääsu neisse piirkondadesse takistavad Skandinaavia põhjaosa mäed. Seetõttu on seal õhk väga jahe ja kuiv. Vahemere ümbruses valitseb seevastu lähistroopiline kliima. Seal valdavad suvel palavad ja kuivad (troopilised) õhumassid, sest Atlandilt puhuvaid niiskeid tuuli takistavad sinna jõudmast mäeahelikud. Suvel on siin kuum ja kuiv, talvel toovad parasvöötme õhumassid Vahemere
Ukraina pealinn Kiiev asub Ukraina põhjaosas. Loodus. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeim mäetipp Goverla, (2061m üle merepinna) asub Karpaatides, mis asuvad riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik jne. Ukraina asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Juuli keskmine temperatuur on 23 °C, veebruaris 2 °C, sademeid 310 mm aastas. Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda (mõned üksikud ka Läänemere vesikonda)
Soojemat õhku saabub meile siis ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev , siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad valdavalt maismaa kohalt- põhjast, idast või isegi kõunast, siis kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate. Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus. 5..Peamised õhumassid on: Arktiline õhk-on külm ja kuiv. See on kujunenud põhja- Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk- on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohl. Valitseb pilves ja sajune ilm.
A.Looduslikud eeldused JAAPAN Kliima Jaapan asub lähistroopilises ja parasvöödme kliimavöötmes. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele. Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa. Mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite ...
KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad? Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii
Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Need levivad peamiselt pöörijoonte ümbruses, kus aasta läbi valitsevad kõrgrõhkkonnad ja laskuvad õhuvoolud. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna- Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Kõrgrõhkkonnale on iseloomulik pilvitu taevas ning seetõttu on ööpäevane temperatuuri amplituud suur - üle paarikümne kraadi. Päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel
liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud. Õhk hakkab ringlema. 1) gradientjõud gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud inertsijõud, maakera pöörlemise tõttu- Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1
1. millised on globaalse kliimasüsteemi tähtsamad komponendid? Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, krüosfäär ja biosfäär. 2. kuidas avalduvad kliimasüsteemi komponentide vastastikused mõjutused? Vaatamata atmosfääri suhteliselt väikesele massile, tekitab tema liikumise hulga vahetus ookeaniga suurema osa Maailmamere vete liikumisest. Merehoovuste kaudu teostub laiuskraadidevaheline soojusvahetus ookeanis. Selle vahetusprotsessi käigus kanduvad soojad õhumassid madalatelt laiuskraadidelt kõrgetele laiuskraadidele. Sel viisil mängib ookean tähtsat osa temperatuuriväljade iseärasuste kujunemisel atmosfääris ja järelikult ka temperatuuri tsirkulatsiooniprotsesside eripärade kujunemisel. Õhutsirkulatsioon omakorda on aga see mehhanism, mille abil ookeani pinnalt kandub kontinentidele soojust ja niiskust. 3. millised on biosfääri kõige olulisemad omadused kliimasüsteemi komponendina?
Vaba hapnik lisandus koostisesse alles elu tekkega 1,7 mlrd a.t.Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH 4 ja NH3 oksüdeerusid CO2-ks ja N2-ks. CO2 neelati ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3- ks. Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nii formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2. 3. Geograafilised õhumassid, nende omadused ja paiknemine maakeral. Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur,
sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid. See tingib taimekavastuse aastaajalise rütmilisuse. Savannivööndis hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla, riisi, veisekvastus. 4 Vaata lisa 4 Ekvatoriaalne kliimavööde kuumad ja niisked õhumassid. Temperatuur kõigub vähe. Huumusevaesed alad. Vähem põllumaad. Seal kakao-, kautsuki-, kohvipuu, õlipalmi istandused. Majanduslikud tegurid Põllumajanduses on tootmistsükkel suhteliselt pikk. Seniajani, kui loomad kasvavad, saak koristamata, toodang müümatam tuleb põllumehel teha kulutusi. Aladel, kust saadakse üks saak aasta, on suured ka üle talve hoidmise kulud. Tuleb võtta pangalaenu. Taimekasvatus on hooajaline ja avaldab mõju tööhõivele.
sademed frondil ja frondi taga frondi ees ja frondil õhurõhk tõuseb alaneb langeb 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist ehk päikesekiirguse hulk · atmosfääri tsirkulatsioon ehk valitsevad tuuled ja õhumassid · kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes Võrdle Londoni ja Saraatovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51°N ja Saratov 52° N. 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas
Kenya asub lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes ning pinnamoodide tõttu on Kenya maastike poolest erakordselt mitmekesine. Enamiku alast hõlmab Ida-Aafrika kiltmaa kirdeserv, mis laskub astangutena India ookeani rannikumadalikuks. Riigi keskosa läbiv 38. Meridiaan jagab maa kaheks erinevaks osaks. Idapoolmik madaldub India ookeani rannikule ja lääneosa tõuseb järsult Ida-Aafrika alanguvöötme piirkonna mägedeks ja platoodeks. Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem. Siseveekogud hõlmavad 13400 km 2. Riigi loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin ma troopilise kliimavöötme. Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavali...
Temperatuur alaneb samuti, olles sõltuv sademete hulgast. Septembris/oktoobris, just enne vihmaperioodi algust, saavutab temperatuur oma maksimumi, nagu kuulutaks ette märja-kuuma perioodi algust. Aga niipea kui vihmad saabuvad, temperatuur pisut langeb, sest sademed võtavad aurustumiseks kuluvat energiat õhutemperatuuri arvelt. Seega saab Mato Grossot nimetada tüüpilise troopilisse kontinentaalse kliima esindajaks, kus vahelduvad ekvatoriaalsed märjad ja lähistroopilised kuivad õhumassid. Kuival perioodil langeb humiidsus kohe eriti madalale tasemele, madalamale kui 15 protsenti. Kontinentaalsele kliimale tavapärase temperatuuri kohta võib öelda, et see on aastaringselt suhteliselt ühtlane, kõigub vaid mõne pügala võrra - Caceres 5,8°C ja Cuiaba 4,3°C. Jaanuari kuus asub Mato Grosso kohal seassoonne madalrõhuala Lõuna-Ameerika miinimum, õhurõhk selles tsüklonis on 1006-1012 mba. Juulikuuks kõrgeneb rõhk veidike
kasvu või mõne teise ebasoovitava ilminguna. Võib toimuda hübridiseerumine kohalike liikidega ning tahtmatu naturaliseerumine, keskkonnatingimuste muutumine ja saastumine, mis võib olla kahjulik kohalikele liikidele. Vahel võib probleemiks olla ka esteetiline sobimatus. Põhja-Ameerika parasvöötme metsade liigirikkuse põhjus on nii topograafiline kui ka klimaatiline. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked ja soojad õhumassid põhjustavad palju sademeid ning suveperioodil udu, mille tõttu on sealsed metsad liigirikkamad, kui Euroopas?????? Põhja-Ameerika parasvöötme metsad on palju liigirikkamad kui metsad Euroopas. See tuleneb asjaolust, et taimkatte valdkonnad said Ameerikas viimaste jääaegade ajal kaunis vabalt lõuna poole liikuda, et soojematel perioodidel taas põhja rännata. Euroopas on ALpid ja teised mäeahelikud takistuseks teel lõunasse, kuna PÕhja-Ameerika peamiselt põhja-lõunasuunalised
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sa...
on seal temperatuurid madalad ning suvel on kõrged. Metsad jagunevad niisketeks ja kuivadeks.Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass.Lähisekvatoriaalse kliima pika vihmase aastaajaga kliimadiagramm (Manono, Kongo Demokraatlik Vabariik)Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass
Türgi, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa. · Asend ja kliima Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Aasta sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Peamine osa sademetest langeb talve kuudel, mil mõju avaldavad parasvöötme õhumassid, suvekuud on kuivad, sest siis mõjutavad troopika õhumassid. Suvel on 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi. Selline kliima iseloomustab lähistroopika kliimavöödet. · Taimestik ja loomastik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Kuna vegatatsiooniperioodil valitseb kuum ja kuiv ilm, taluvad paljud taimed hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad
ROCCA al MARE KOOL Humanitaarainete õppetool Bulgaaria Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Bulgaaria Loodus..............................................................................................................5 Rahvastik ja Kultuur......................................................................................................... 6 Majandus.........................................................................
Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, kõrgusega 328 meetrit, Podoolia kõrgustik, mille kõrgeim tipp Kamula on 472 meetrit, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik. Kliima Ukraina asub parasvöötme merelises kliimas. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga 7 kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid.
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
maapinna kohal väheneb ja suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga) 0˚- madalrõhuala ehk tõusvad õhuvoolud, õhk liigub pooluste suunas. 30˚- ekvaatorilt saabuv õhk jahtub ning hakkab laskuma, tekib kõrgrühuala. 60˚- tekib polaarfront, sest kohtuvad soojad ja külmad õhumassid, tõusvad õhuvoolud ehk valitseb madalrõhuala. 90˚- kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud, vähe päikesekiirgust, valitsevad idatuuled. 13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Kõrgel temperatuuril on palju aurumist, seega tekivad tõusvad õhuvoolud mille tulemusel on seal pidevalt madalrõhuala. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias.
Kasvada saavad taimed ainult paar nädalat, sest ülejäänud ajaks tuleb vett säilitada. 4 Paiknemine Kõrbete aladel saavutab kuumus ja sademetevaesus oma äärmuse. Nende alade paiknemine on seotud pöörijoonte lähedal asuvate püsivate kõrgrõhualadega, millest pooluste suunas liikudes muutuvad kõrgemad õhumassid jahedamaks ja kuivemaks ning hakkavad laskuma allapoole. Kõrbed laiuvad nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja troopilises kliimavõõtmes. Mandrite kuivad sisepinnad ja külmade merehoovuste naabruses asuvad kõrbed. 23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias, Mehhikos, Jeemenis, Alzeerias, Liibüas, Tsaadis, Malil, Mauritaanial, Nigeril, Sunaadil, Egiptuses, Saudi-Araabias
kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Joonis 2. Näeme Odessa digrammi, kust saame välja lugeda erinevad kuude keskmised õhutemperatuurid ning sademed
indeksid olnud väga erinevad. Vanade inimeste subjektiivsed tunded võivad olla tõsiseltvõetavad. Aluspinna omaduste mõju Eesti kliimale. Atlandi ookean mõju Ameerikale väiksem läänevoolu tõttu. Skandinaavia mäestiku tõttu mõju Eestile suhteliselt väiksem, sest annab seal suure osa niiskusest ära. Teine mõju, et tsüklonid ei tule otse üle mäestiku (keskmed pole Eestis). Põhja-Jäämere mõju arktiliste õhumasside kaudu. Ida- Euroopa lauskamaa suvel kuivad soojad õhumassid, sügisel kuiv ilm, öökülmad, talvel külm ilm. Läänemere mõju. Selle pind on tumedam, neelab rohkem kiirgust kui maismaa. Soojus koguneb vette. Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp.amplituud. Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts, selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari. Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal. Kui eesti kliimat peaks
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja liiv peegeldavad palju kiirgust tagasi. Tumedad asjad nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 3. Miks õhumassid liiguvad? V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja sademevaest talve
Ka see annab eelise kõrgemat taglastust kandvale purjekale. Tuule suund määratakse kindlaks horisondi selle osa nimetuse järgi, kustpoolt ta puhub näiteks idast (idatuul), lõunast (lõunatuul), läänest (läänetuul) või põhjast (põhjatuul), mitte aga itta, lõunasse jne. Tuule kiirust mõõdetakse meetrit sekundis ja tugevust Boforti skaala pallides. Mussoonid. Suvel on rõhk ookeani kohal alati kõrgem kui maismaal ja seetõttu liiguvad õhumassid merelt maale. Neid tuuli nimetatakse suvisteks mussoonideks. Talvel on aga vastupidi madalamat temperatuuri ja kõrgemat rõhku omavad õhumassid liiguvad siis maismaalt merele. Need on talvised mussoonid. Mussoontuulte tugevused on väga erinevad kui India oookeanis põhja-idasuunas puhuva mussooni tugevuseks on 2 5 palli, siis lõuna-läänesuunaline mussoon võib tõusta tugevaks tormituuleks.
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 2...
haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri ja siseveed Leirhnjúkuri kuumaveeallikas Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Laevaliikluseks parimad tingimused on läänerannikul. Jõed Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad
Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, kõrgusega 328 meetrit, Podoolia kõrgustik, mille kõrgeim tipp Kamula on 472 meetrit, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik. Kliima Ukraina asub parasvöötme merelises kliimas. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr,
Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest. · Liivakõrbed: See liik on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
Oluline on pilvede tekkimisel ka ümbritseva õhumassi temperatuuri muutus kõrguse suurenedes näiteks piisavalt suure vertikaalse negatiivse temperatuurigradiendi puhul on vertikaalsed õhuvoolud soodustatud ja seega samuti pilvede tekkimine. Sel viisil tekivad konvektsioonipilved. 1 On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud mammatus, mis tekib õhuvoolu laskumise tagajärjel, kui pilve alasi jahtub (tegelikult on selle pilvevormi moodustumise teooriaid palju). 4 Kui õhumassid segunevad või õhk tõuseb aeglaselt, tekivad teistsugused pilvetüübid, nagu kiht- ja kihtrünkpilved ja mitmesugused pilvedesegud. 1.2. Pilvede tähtsus Pilved ei paku üksnes silmailu või avastamisrõõmu, vaid neil on looduses ka mitmeid olulisi rolle: · pilved reguleerivad Maa energiabilanssi, sest peegeldavad ja hajutavad päikesekiirgust, kuid takistavad soojuskiirguse lahkumist;
4.2 . Lõunasaar Lõunasaar vihmamets liustiku hinguses. Kuigi Põhja- ja Lõunasaart (151 000 km2) lahutab vaid 24 km laiune Cooki väin, on saared oma olemuselt ja ilmelt erinevad. Lõunasaare lääneosas asub kohe rannikult tõusev kõrge Lõuna-Alpide ahelik, mille kõrgeim tipp Mt. Cook ulatub 3754 meetrini ja paikneb rannikust vaid kahekümne kilomeetri kaugusel. Ookeanilt ida poole liikuvad niisked õhumassid toovad niivõrd kiiresti ja kõrgele tõusvatele aheliku läänenõlvadele hulgaliselt sademeid: 3200 millimeetrist aastas mägede jalamil kuni isegi 15 000 millimeetrini nõlvade kõrgemates osades. Niivõrd suure sademete hulga tõttu kasvab aheliku jalamil, hoolimata üsna madalast temperatuurist, väga lopsakas ja omapärane parasvöötme vihmamets. Peale vihmametsade on Lõunasaarele omased mitmed liustikud, mis
Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on õhuvoolude süsteem, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Suvel puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskuse ja saju - suvemussoon. Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga, Parasvöötme kontinentaalne õhk - esineb rohkem kui PMÕ-d, suvel on soe ja talvel väga külm. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul - temperatuur tõuseb märgatavalt, b
Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest Talvemussoon: Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. Suvemussoon. Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku. Kohalikud tuuled: · BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel · Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. · Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis · Öösel puhub tuul maalt merele -maabriis 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
