polaaröö ja polaarpäev üldine õhuringlus- õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. õhumass- ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. tsüklon- madalrõhuala antitsüklon- kõrgrõhuala soe ja külm front: Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas - soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.
ekvaatori poole. · Ida- ja läänetuuled Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30° ja poolustel Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60° ja ekvaatoril M madalrõhkkond tsüklon: · Suvel jahe ilm · Talvel soojem ilm K kõrgrõhkkond antitsüklon: · Talvel külmem ilm · Suvel soojem ilm Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb Tuul Põhjakaartetuuled Lõunakaartetuuled Sademed Paduvihm (frondi taga) Sajab lund või tuiskab, tibutab (frondi ees) õhurõhk tõuseb langeb
kõrvad(kehatemperatuuri reguleerimine), või soomus kate, samuti aitab kaasa tihe karvasik. Loomadest elavad seal näiteks: kõrberebane, savirästik, punakänguru, varaan ja skorpion. Peale vihmasadu muutub kõrb palju, õitsema hakkavad lilled ja täituvad tühjad jõeorud, mida sealmaal kutsutakse kriikideks. Kriikide täitumine ei juhtu mitte päevade ja nädalatega, vaid mõne tunniga. 4. Miks seal nii palav on ehk kuidas see tekkis. Maakera telje pöörlemisel tekib võimas õhumassi liikumine. Soe õhk tõustes üle ekvaatori, vajub lõuna ja põhjapoole, jahtub kõrgemates kihtides ja laskub kõrgrõhkkonna aladel mõlemas subtroopilises tsoonis. Neist põhja ja lõunasse jäävad veel kaks tõusvat madalrõhkkonnaala. Kaugemale põhja ja lõunasse jäävad polaaralad laskuvate õhumassidega. Tõustes õhk jahtub ja kaotab niiskust (niiskus vabaneb sademetena), laskudes soojeneb ja kogub niiskust kuivatades nii maad, millest üle liigub. Seetõttu ongi 30
jahtumisest.Tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. 19.Õhu liikumine: Tsüklonis-kujunevad välja ookeanite kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga kül õhk lõunasse.Madalrõhkkond, tugevad õhuvoolud. Toovad sooja õhku. Kaasnevad sademed. Antitsüklon-kõrgrõhkkond.Esineb tuult igast ilmakaarest. Tugevad keerised(tornaadod,vesipüksid) Frondid: Kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.Frondi lähenedes tõmbub taevad pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama. Külm front-tekib,kui külmem õhumass liigub soojale peale. Tekivad võimsad rünksajupilver, sajab paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb järsult. 20.Kliimat kujundavad tegurid-
Absoluutne niiskus - ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduvaveeauru massi grammides Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nim. õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatuna% Eriniiskus- antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumis oleva niiske õhu massi Kastepunkt - temp., mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne veeauru rõhuga Adiabaatlilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatline jahtumine ja soojenemine pöördprotsessina Pilved madalpilved(- 2km) - kihtpilved - kihtsajupilved - kihtrünkpilved Keskmispilved(2-6km) - kõrgkihtpilved - kõrgrünkpilved kõrgpilved(6-12km) - kiudrünkpilved - kiudkihtpilved vertikaalarenguga pilved(0.5-12km) - rünksajupilved(äikesepilved) pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved)
4. Ekvatoriaalsed õhumassid- Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifrondid: Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi -lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: 1. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. 2. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. 3
Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 23. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. V: Pilvede kujunemisprotsessid vt joonis 1. Termiline konvektsioon Termiline konvektsioon toimub ühe ja sama õhumassi sees. Eriti soodsad tingimused selleks on siis, kui jahedam õhumass voolab soojale aluspinnale (advektiivne konvektsioon). Jahe õhk soojeneb kiiresti ja kerkib. Kondensatsioonitasapinnani jõudes, kus asub ka umbes pilvede alumine piir (500– 500 m kõrgusel) veeaur kondenseerub ja tekivad rünkpilved. 2. Õhu tõus frontaalpindadel Front on maapinna suhtes kaldu ning soe/soojem õhk asub külma/jahedama õhu peal. Frondi
Idatuuled M-tõusvad õhuvoolud K-laskuvad õhuvoolud Mussoonid Ookeani ja mandri temperatuuride erinevustest tingitud kohalikud tuuled (nt. Indias). Briis Mere ja ranniku temperatuuride erinevusest tingitud tuuled. Mäe-orutuul Orgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad
Ja paistabki juba koolimaja...hea seegi! Külm tormituul avaldab mulle nüüd juba säärast rõhku, et kipun jää peal sõltumata oma saapataldadest pikali kukkuma. Ka väikelapse massiga koolikott minu seljas ei tee olemist kergemaks, selle kaasaskandmiseks peab tegema tõsist tööd. Avaldan äärmise kiiruse ja vilumusega jõudu koolimaja raskele puituksele, sundides seda oma hingedel minule meeldivas suunas pöörduma. Näkku voogab kahe õhumassi kokkupuutel meeldivat soojust. Astun üle läve ning lasen ise tagasivaatamata ukse vedru elastsusjõul oma väge näidata. Jällegi on alanud üks imeline päev...
ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja väga kuiv, taevas pilvitu, kujuneb troopiliste kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk- kuum ja niiske, iga päev sajab paduvihma, maapind püsivalt niiske, kujuneb ekvaatori lähedases madalarõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel: 1)statsionaarne e püsiv front esineb kui front mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda, 2)soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale, 3)külm front siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Lõunatsüklon- sellised tsüklonid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole.
Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega. Summaarne kiirgus-otsene ja hajus kiirgus mis jõuab maismaani . Üldine õhuringlus-ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. Soe front-n atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles Külm front-on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega Mussoon- on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60°
Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle
Õhumass M on ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhutemperatuuri A kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. A Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal T E Atmosfääri front A kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi D vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske) U võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T
Arktiline õhk külm ja kuiv. Parasvöötmeline mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe ja jahe. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Antarktiline õhk külm ja kuiv. Maakera kõige külmem koht. Fronfid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva paigal seisnud ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Eesti ilmastik on väga muutlik madalrõhkkondade ehk tsüklonite ja kõrgrõhkkondade ehk
läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Atmosfääri jaotatakse sfäärideks temperatuuri vertikaalsuunalise muutuse järgi. Front on kahe õhumassi kokkupuutepiirkond. Kui t0 tõuseb, siis tihedus hõreneb ja õhurõhk läheb väiksemaks ja kui t0 langeb, tihedus kasvab, õhk tõuseb ülesse ja hakkab liikuma madalama rõhuga alale, tuule abiga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt
3.Pilvede teke Päikesepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõuvaid voole. Kus soe ja niiske õhk jõuab jahedamasse õhu vööndisse siis seal hakkab veeaur kondenseeruma ja siis tekivad seal pilved. Teistmoodi tekivad pilved ka nii, et kui sooja ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Siis soe õhk kerkib jahedama õhu kühale ning hakkab seal jahenema. Ja tänu sellele võib kahe erineva õhumassi piiril tekkida katkematud pilved. Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid. 4.Lume teke Lumi tekib siis kui atmosfääri temperatruur on alla 0 C , kui veeaur kndenseerub olemasolevbatele jääkristallidele. Moodustades lumekristalli. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristalliid ja ajapikkiu muutuvad nad raskemaks kuni lõpuks nad langevad maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda ja nimodi moodustavad lumehelbed
Maapind soojeneb päikese käes enam kui ookean. Selle tagajärjel kerkivad suured maapinna temperatuurini soojenenud õhumassid kõrgemale ja liiguvad mujale. Õhumassid liiguvad üksteisega kokku puutudes ja segunedes üle kogu planeedi ja on maalähedase ilma põhilised muutjad. Õhumasside ulatus võib olla tuhandeid kilomeetreid. Niikaua kui üks õhumass püsib meie kohal, on ilm küllaltki stabiilne, meie jaoks kas hea või halb. Tuule pöördumine võib ühe õhumassi minema kanda ja teise asemele tuua. Kahe õhumassi kokkupuutepiiri kutsutakse frondiks. Seal valitseb tormiline ja muutlik ilm, justkui kahe suure sõjaväe võitluspiirkonnas. Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle
kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 15.Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub
aladel. KÕRGRÕHUALA - Ulatuslik ala, kus õhurõhk ok keskmisest kõrgem kui ümbritsetavatel aladel. LÄÄNETUULED - Parasvöötme püsivad tuuled, mis puhuvad edelast, läänest ja loodest. TSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km länimõõduga õhukeeris, mille keskosas on õhurõhk madalam kui servades. ANTITSÜKLON - Mõnesaja kuni mitme tuhande km läbimõõduga õhu keeris, mille keskosas on õhurõhk kõrgem kui servadel. KÜLM FONT - Pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. SOE FONT - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga. ISOTERM - Ilmakaardi joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. RIIMVESI - Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel. SKÄÄRRANNIK - Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest aluskorra kivimitest koosnevaid kaljusaari. VALGLA - Maa-ala, millelt mingi veekogu või selle osa saab oma vee
· suunaga · tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont · Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt . · Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/ · antitsüklonaalse kõveruse järgi · ·...puhub tuul kellaosuti liikumise · suunas keskpunktist väljapoole · ·...puhub tuul vastu kellaosuti · liikumise suunda keskpunkti poole Madalrõhkkonna e. tsükloni... · ...tekkele aitavad kaasa · õhumassi soojenemine · ? sooja õhu tõus · ? õhukihi paksuse · suurenemine · ? kõrgemates õhukihtides · õhu laiali voolamine - · divergents · ? madalamates õhukihtides · suureneb õhu vertikaalne · äravool - PVA · ? õhurõhk langeb · ? ümbritevatelt kõrgema · rõhuga aladelt voolab õhk · madalama rõhu poole (Zn · keskme poole) - konvergents · ? Maa pöörlemine kallutab · kõrvale · ? kellaosuti liikumisele
· Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Tuule kiirus üle 3-11m/s · Liikumissuund suvaline · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks · Esineb vee kohal · Läbimõõt 10mm kuni meetrini · Tuule kiirus 3-11m/s · Liikumissuund suvaline Tuulispask · Keeris maismaal · Läbimõõt mõni meeter · Liikumissuund suvaline Äike 1. Sädelahendus pilvede ja maa vahel · Õhumassisisesed tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes. · Frontaalsed esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal. Osoonikihi hõrenemine Miks tekivad osooniaugud? · Polaaraladel *CFC ühendid (juukselakid jne) *halooniühendid (külmutusseadmed) *tulekustutid osoonikihi lagunemine Millised on ohud? *väärarengud loomadel ja taimedel *nahavähk inimestel Kasvuhoone efekt · Mõjutab kliimat
õhumass tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühsuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused õhurõhk rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal tsüklon e. Madalrõhuala hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala antitsüklon e. Kõrgrõhuala hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. soe front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale. külm front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees. mussoon peamiselt lõuna-aasia rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub : suvel merelt maale ja talvel maalt merele passaat aastaringlselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled. kasvuhoonegaas atmosfääris olev gaas, mis põhjustab kasvuhooneefekti.
kuiv) Õhurõhk- rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal nn rõhk maapinnale Tsüklon ehk madalrõhuala- Hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhtelieslt madalama rõhuga ala. Normaalrõhust madalam rõhk Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Soe front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus soe õhk liigub külmemale peale Külm front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel, kus külmem õhk lükkab sooja õhku enda ees Mussoon- peamiselt Lõuna-aasia rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, mille tekitab maa ja vee erinev soojenemine. Tuuled puhuvad suvel merelt maale ja talvel maalt merele Passaat- aastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled
Bolivarini (Bolivari osariigi pealinn). Jõe aurikutega saab laadungi viia lausa teise Venezuela otsa Puerto Ayacuchosse. Peale heade mereliste transpordi teede soodustab hea ligipääs ja lähis ekvatoriaalne kliima ka turismi. Talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, mis tähendab, et Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Talvel sõltub õhuniiskus sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Suvel aga on ekvatoriaalse õhumassi tõttu soe ja niiske. Hea kliima tõttu on riigis soodustatud agraarühiskond, saaki saadakse mitu korda aastas. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on kõrge Andide mäestik, kus kõrgemad tipud ulatuvad üle 5000 m. Kõige kõrgem mäetipp on Pico Bolivar (La Columna) 5007 m üle merepinna. Andidest veel kirdepoole on Maracaibo madalik. Venezuela kesk ja- idaosas on Guajaana mägismaa. Nende kahe mägedesüsteemi
Blaise Pascal Referaat Elulugu Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 Prantsusmaal , Auvergne'i provintsis . Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste s...
meetrit, ja ta esineb Euroopas. Tuulispask on tuulekeeris, mille diameeter on mõni meeter. Vesipüksi diameeter on ka mõni meeter, kuid ta esineb vee peal. 30. Selgita joonise abil antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna olemust. Millist ilma antitsüklon toob? Õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb, pilved kaovad. Talvel: pakane, selge; suvi: palav selge. 31. Mida nimetatakse frondiks? Frondiks nimetatakse kitsast eraldusvööndit kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 32. Iseloomusta sooja fronti ja sellega kaasnevat ilma. Soe front tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale ja sunnib viimast taganema. Ilm: paks lauspilvkate, talvel lumi ja tuisk Pärast frondi üleminekut temperatuur tõuseb ja sadu lakkab, kuna soe õhk on jõudnud ka maapinnani. 33. Iseloomusta külma fronti ja sellega kaasnevat ilma. Külm front tekib siis, kui edasiliikuvkülm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda eest üles.
vihmased ja tuulised. Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv ja selge, suvel soe, talvel külm. Eestis suvel palava ja talvel pakaselise ilma. Troopiline mereline õhk- soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja kuiv, pilvitu, temp. suur kõikumine ööpäevaselt. Ekvatoriaalne- kuum ja niiske, tõusvad õhuvoolud, sajab paduvihma ja maapind niiske. Antarktiline õhk- külm ja kuiv Front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Õhu saastumine Saasteained: SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal
Hõõrdejõud: 1km paksuses maapinna lähedases õhukihis tekib 30kraadine tuulenihe Põhjapoolkeralesialgsest liikumissuunast vasakule ja Lõunapoolkeral paremale. 9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam. Tekib mere kohal ja tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu . 11.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala. Tekivad subtroopilises vööndis ja tsüklonite vahel
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Need tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. 14.Atmosfäärifront on kitsas eraldusvöönd 2 erineva õhumassi vahel. LIIGITUS : 1)Soe front: Soe õhk tungib külmale õhule peale, liigub aeglasemalt, külm õhk taandub aeglaselt. 2)Külm front: Külm õhk tungib soojale õhule alla, liigub soojast õhust kiiremini, külm õhk sunnib sooja õhu tõusma. 3)statsionaarne front: Seisab pikemat aega paigal, liikumissuund ei ole määratlev. 15.Sooja frondi üleminekuga kaasnevad sademed ja pilvede moodustumine, sajab frondi ees, külm õhk asendub sooja õhuga, ilm soojeneb. Külma frondi
*Mäed takistavad *Mägede puudumine avab *Mägede tuulepealsetel nõlvadel *kus tekib mägedes igilumi ja igijää (liustik)? *Millistes mägedes tekib igilumi ja igijää? INIMTEGEVUS 7. ÕHUMASSID ja nende omadused õhumassid kujunemine omadused POLAARSED Arktilised ja antarktilised PARASVÖÖTME TROOPILISED EKVATORIAALSED Front e. frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( ) Oklusiooni front (Sooja ja külma frondi liitumisel kujunenud) 6 Loodusgeograafia Maret Vihman Õhumasside ümberpaiknemine: Orkaan, tornaado, Orkaanide liikumistee... (vesipüks), tuulispask Taifuun
kaudu määratakse valemiga [1]: kus soojuse osa määramise tegur, mis on ülekantav ribide pindala kaudu (diislitel ja ottomootoritel ); = kütuse alumine kütteväärtus (J/kg). Ribide pindala määratakse silindripeade ja silindrite kohta eraldi. Aluseks võetakse järgmised soojuseraldusmahud: silindripealt eemaldatakse soojust 45...75 % ja silindritelt 25...55 %. Järgnevalt määratakse: 1) ventilaatorilt edastatav jahutatava õhumassi etteanne, kg/sek; 2) silindriribide jahutuspindala, m2; 3) silindripea ribide jahutuspindala, m2; 4) mootori soojusülekande tegur, W/(m2×K); 5) õhuliikumiskiirus ribide vahelises alas, m/s; 6) määratakse ribide struktuur, kuju ja mõõtmed; 7) määratakse silindrite vaheline kaugus, mm; 8) rõhu summaarsed kaod traktis; 9) ventilaatori mahu etteanne; 10) ventilaatori poolt tarvitatav võimsus.
Tekivad pilved ja sademed Tuuled sisse poole (nr keskmesse) Suvi: jahe ja sademed Talv: pehme ja lörts Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond: Raske õhk vajub alla Maakohal soojeneb Õhurõhk tõuseb Tuuled välja poole (nr välja väiksemaks) Suvi: palav ja päike Talv: pakane ja päike 15. Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul? Soe front: tekib sooja õhumassi liikudes külmale taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16
Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur Absoluutne niiskus- 1 m3 niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides
gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul . Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb vasakule. Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga. Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole (madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam). Õhuosakese liikumisega käivitub Coriolise jõud , mis kallutab õhuosakest paremale (põhjapoolkeral) tema olemasolevast liikumissuunast. Kui mingis tsükloni piirkonnas on isobaarid erandlikult sirged, siis seal gradientjõud ja Coriolise jõud tasakaalustaksid teineteist ning vektorite pikkused oleksid võrdsed. Üldjuhul on tsükloni isobaarid siiski kõverjoonsed ning selleks, et rõhu
rannikust madal astang. Kuna seal sajab talvel 50 kuni 150 mm vihma, suures osas paduvihma, leidub seal jõgesid, kus vihma ajal ka vett voolab. Niiluse vasakkaldal leidub küll ka orge, nt. Kuningate org, aga sademete vähesuse tõttu voolab seal harva vett. Tekke põhjused: Liibüa kõrb on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Maakera telje pöörlemisel tekib võimas õhumassi liikumine. Soe õhk tõustes üle ekvaatori, vajub lõuna- ja põhjapoole, jahtub kõrgemates kihtides ja laskub kõrgrõhkkonna aladel mõlemas subtroopilises tsoonis. Neist põhja
KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades ...
kõrgrõhkkonnast. Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka 'sõõr', 'ring') on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Kõrgrõhuala e
El Nino · El Nino kujutab endast kõrvalekallet ookeani ja Atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi tavapärasest funktsioneerimisest. · Tekkides Vaikse ookeani troopilistel laiustel, põhjustab El Nino tõsiseid ilmastiku kõrvalekaldumisi kogu maakeral. · El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikkult sooja merevee tungimist Ecuadori ja Peruu ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. · Sellega kaasneb kuuma ja niiske ekvatoriaalse õhumassi sissetung, mille tagajärjeks on paduvihmad, suured üleujutused ja jahedama veega kohastunud mereelustiku hävimine. · Kuna nähtus kulmineerub lõunapoolkeral jõulude ajal, siis tuleneb sellest ka nimetus El Nino (hisp. k poiss, antud kontekstis jõululapsuke). · El Nino esineb ebaregulaarselt 2-7, keskmiselt aga 3-4 aasta tagant ja kestab 12-18 kuud. · Ta on seotud lõunaostsillatsioonidega, s.o õhurõhu vastasmärgiliste kõikumistega Vaikse ookeani kaguosa ja
määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva õhumassi. 4) selgita tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; Kuu ja vähemal määral ka Päikese külgetõmbejõud moonutab planeedi kuju kõige nähtavamalt seeläbi, et paneb liikuma maailmamere vee. Nii tekivad korrapärased veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid maakoores on loodete ulatus suurusjärgus kuni pool meetrit ja inimene neid muutusi ei taju. Tõus ja mõõn vahelduvad kaks korda ööpäevas ja kumbki veeseis kestab seega umbes
*M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon Tsükloni keskel õhurõhk kõrge Suvel-pilvi pole, soe Talvel-külm Õhumass ...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris. OMADUSED: õhutemp, niiskus, läbipaistvus (1000-2000 km) Kust saab OM? ..oma tekkekohalt. Mida kaugemale õhumass oma tekkekohalt liigub, seda rohkem ta esialsed OM muutuvad. Tekkekoha järgi 4 õhumassi tüüpi: 1)EÕM-ekv õhumass OM:palav(30c)-kuum, niiske 2)TÕM-troopiline õhumass(pöörijoonte juures) OM:soe,kuiv 3)PÕM-parasvöötme õhumass mereline- läänest, OM : niiske,suvel jahe, talvel soe mandriline-idast OM:kuiv, suvi-soe,talv-külm 4)AÕM-arktiline/antarktiline õhumass OM: külm,kuiv FRONDID Front on eraldusala kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Külm front-tekib külma õhu pealetungil e külm õhk liigub sooja õhu poole
Gradientjõud tekkinud õhurõhu erinevustest Coriolisi jõud tekkinud Maa pöörlemisest ümber kujuteldava telje Aluspinna hõõrdejõud tekkinud aluspinna lähedases õhukihis ~1km kõrgusel Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraatidelt ekvaatori suunas Mussoonid püsiv tuulte süsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla. Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon ulatuslik kõrgrõhuala
Atmosfääris on kondensatsiooniproduktiks pilved ja udu. Maapinnal on hall, kaste, härmatis jne. Pilv on kolloidne süsteem õhushõljuvatest veepiisakesest ja jääkristallidest. Sageli räägime veepilvedes, segapilvedest ja jääpilvedest (osakesed on vedelad, segamini on jääkristallid ja veepiisad, jääkristallid). Peamiseks pilvede tekke põhjuseks on tõusvad õhuvoolud, nad tekivad tõusvates õhuvooludes. On ka erandeid, kus põhjuseks on õhumassi kiirguslik jahtumine. Pilve osakest hoiab üleval on osakese hõõrdumine õhu vastu ja temale mõjuvad kaks jõudu: õhuvool hõõrdub piisakese vastu ja lükkab seda ülespoole ja teine on raskusjõud, mis mõjub piisakesele ülevalt alla. Piisake ei liigu ülesse sama kiirusega kui läheb õhk vaid piisake liigub ALATI AEGLASEMALT. Maapinna lähedane õhujahtumine on peamiseks udude tekkimise põhjuseks.
1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest tekitab
Sellepärast ei toogi iga pilv sadu. Sadama hakkab siis,kui piisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskes,et enam õhus ei püsi. Maapinnale langevat vihma,lund,lörtsi ja rahet nimetatakse sademeteks. Eesti asub niisuguse koha peal,kus alatasa kohtuvad põhjamaalt siia jõudnud külm ja lõuna poolt saabunud soe õhk. Külm ja tihe õhk sunnib sooja ja veeaururikka õhu tõusama. Jahtuvas õhus tekib vee ülejääk,millest sünnivad pilved. Mida tugevama jõuga kaks õhumassi vastastikku suruvad,seda pikemat aega ja ägedamalt sajab. Kui külm õhk liigub kiiluna sooja õhu suunas,jahtub viimane kiiresti. Veeaur õhus tiheneb veepiiskadeks ja tekivad pilved,mis toovad kaasa lühiajalise,kuid tugeva saju. Sooja õhu pealetungil taganeb külm ja tihe õhk aeglaselt. Soe kerge õhk tõuseb,nagu oleks tal ees nähtamatu mäenõlv,ja jahtub ning veeaur kondenseerub. Pilvekiht muutub aina paksemaks ja sadu kestab kaua.(1,Lk 48) 2
Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-
Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle
on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja meetri tõusu kohta (temperatuuri kuivadiabaatiline gradient), kuid kondenseerumisel vabaneb varjatud soojus ja sel juhul on langus umbes 0,6° saja meetri kohta (temperatuuri märgadiabaatiline gradient), ent viimane pole konstant ja selle väärtus sõltub õhurõhust ning temperatuurist. Kondenseerumine on võimalik ka sooja ja külma õhumassi segunemisel, näiteks veekogudega seotud udud tekivad sageli niiviisi. Kondensatsioonituumadena käituvad meresoola kübemed, tahmaosakesed, bakterid jt hügroskoopsete omadustega aerosooliosakesed. Sellised tuumakesed on väga olulised kondenseerumisel, sest vastasel juhul pilvi ei tekiks, isegi kui õhk oleks üleküllastunud. Oluline on pilvede tekkimisel ka ümbritseva õhumassi temperatuuri muutus kõrguse suurenedes
(1) 4 Kliima: Savannile on tüüpiline mussoonkliima. (4) Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. (7)(joonis 2) Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud
Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida pilves taeva. 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid ·Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. ·Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on õhusammas väiksem ja õhk hõredam. ·Õhurõhk oleneb ka õhutemperatuurist. Mõõtmisi on püsivalt teostatud alates 1. jaanuarist 1998 kolmel korral ööpäevas. Õhurõhu mõõtmiseks kasutatakse baromeetrit. Meteoroloogiajaamades on levinud anumbaromeetrid. Nende põhiosaks on elavhõbedaga täidetud karbike ning sellesse suubuv skaalaga varustatud klaasist toru. Õhurõhu tõusul suureneb surve karbikesele, rohkem elavhõbedat
Algne rõhuasetus on hapestavad ja eutrofeerivad ained, kuid mõõdetakse ka osooni, tahkete osakeste, raskemetallide ja lenduvate org ühendite kontsentratsioone ning märgsadenemist. Õhusaaste leviku mudelarvutused. Ainuke korrektne meetod riikidevaheliste õhusaastevoogude hindamiseks, kuna üksi mõõtmised ei anna teavet saastatud õhumassi liikumise kohta. o CORINAIR 11 põhikategooriat, saasteallikate klassifikatsioon EMEPi territoriaalse aruandluse jaoks · Milles seisneb kasvuhooneefekt üldse ja kuidas inimtegevus seda mõjutab? o Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Oma toime poolest olulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
