Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"õhumass" - 231 õppematerjali

õhumass on   ulatuslik   ning   horisontaalselt  mahukaid   matemaatilisi   arvutusi   suurte  öösel väiksem ja öökülmi harvem. levimiskiirus.   Lainete  suhteliselt   homogeensete   omadustega   osa  vaatlustest   ja   muudest   allikatest   kogutud  Kliima muutumise ja kõikumised. põhiparameetritekss on : laine kõrgus h,  atmosfäärist.
thumbnail
6
docx

Geograafia: Atmosfäär

 Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel  Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala  Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala  Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid.  Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske  troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust o palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal  mandriline väga kuiv  mereline väga niiske  parasvöötme o päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul,...

atmosfäär
116 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Õhumassid ja tsüklonid

Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist . Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud:...

Litosfäär
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne...

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 18. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja...

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
7
doc

India

India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Taimestik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Frontide tüübid: Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla Soe front Külm front ilmastik muutub seaduspäraselt edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia riigieksami mõisted

Astenosfäär ­ Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum ­ Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö ­ kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor ­ mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan ­ koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...

Geograafia
256 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

Kesk-Siberis, kuhu ookeanidelt tulevad soojad õhumassid ei jõua, on tundravöönd aga hoopis ulatuslikum, küündides juba 60° pl. Põhja-Ameerika kirdeosas, mida mõjutab külm Labradori hoovus, ulatub tundravöönd Hudsoni lahe ääres isegi 54° pl. 2.Kliima Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel on valitsevaks arktiline ja suvel parasvöötme õhumass. Talved on tundravööndis pikad ja pakaselised, kuna siis on valdavateks pooluse suunast puhuvad tuuled. Talvises tundras tuiskab sageli, tugevad tuuled keerutavad üles tiheda lumetolmu, mis teeb nähtavuse halvaks ning liikumise sellise ilmaga üliraskeks. Lumi katab maad kuni 300 päeva aastas, kuid on suhteliselt õhuke (20-30 cm). Talvel meenutab tundra kerges lainetuses järsku tardunud merd. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on tundras suvi pikem ja soojem...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

· Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass , aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE ­ · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid....

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Planeet Maa

Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kaldu, tekitades põhjapoolkeral talve ja lõunas suve. Märtsis ja septembris pole kumbki poolkera Päikese poole kaldu. Päevad ja ööd on võrdse pikkusega. Märtsis on põhjapoolkeral kevad ja lõunapoolkeral sügis. Septembris on olukord vastupidune. Teistel planeetidel on oma aastaajad ning tiirlemisperioodid. Atmosfäär, ilmastik Sadade kilomeetrite kõrguv liikuv õhumass on atmosfäär. Päikese kuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks langeks õhk jäise 6 m paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on Maa jaoks justkui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad Päikese kahjuliku kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Kõik, mida õue astudes tuntakse ­ tuul, vihm, lumi või päikesepaiste ­ ongi ilm. Ilma...

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid kirjanduse eksamiks

Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ­ ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvamine) või biokeemiline(juureeritised).Biosfäär-Maa funtsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra ja jäävööde

Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass , külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras?...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Näiteks võib õhurõhk olla samas õhumassis väga erinev ja erinevates õhumassides jälle ühesugune. Õhumassi omadusi määravad niisugused meteoroloogilised elemendid, mis jäävad püsima õhu liikumisel: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (Pilved ja udu) vm. Transformatsioon ­ õhumass lahkub oma tekkekohast (füüsikalised omadused hakkavad muutuma) 38) Õhumasside klassifikatsioon ­ TERMODÜNAAMILINE KLASSIFIKATSIOON: - Soojaks nimetatakse niisugust õhumassi, mis liigub soojemast külmemasse keskkonda, seega tavaliselt suurematele laiuskraadidele - külamle alupinnale, kus ta hakkab jahtuma. Võrreldes naaberõhumassidega on temperatuur soojas õhumassis kõrgem. - Külmaks nimetatakse õhumassi siis, kui ta liigub soojemasse keskkonda, st tavaliselt väiksematele...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Põllumajandus-mnateriaalse toomtmise vanemaid ja tähtsamaid harusid,mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmaselt töötleda. Troopiline kliimavööde on lähisekvatoriaalset vöödet kahel pool paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb troopiline õhumass . Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on madalam (+15°...+25°C). Sademete hulk on vähem kui 250 mm aastas, kohati mitu aastat puuduvad...

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi. Nii tekib igikelts ehk kirsmaa - igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab. Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhumass . Öö- päeva keskmine temperatuur tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda....

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab...

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

aurumistase, (4) väiksem erisoojus Meredes: (1) suur soojusjuhtivus, (2) intensiivne segunemine, (3) intensiivsem aurumine, (4) suurem erisoojus Inversioon: teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused: - kõrval asuva õhu liikumise:külm õhumas liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse(külm front) soe õhumass liigub külma peale(soe front) - pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti(kiirgab soojust)külm õhk kogneb lohkudesse, orgudess El nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La nina on vastupidine nhtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Madalrõhkkond esinebekvaatoril ja 60o laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed. Antitsüklon ­ kõrgrõhkkond ­ õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. 12 20. Kliimat kujundavad tegurid · Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Turbolaaduri ajalugu

Veel enam, kiiruse tõstmine suurendab mootori osade kuluvust ning efektiivsus langeb. Turbolaadimine Üleval kirjeldatud protseduurides töötab mootor kui tavaline vabalthingav mootor. Põlemiseks vajav õhk tõmmatakse silindrisse otse sisselasketakti ajal. Turbolaadimisega mootoris on aga sisselastav õhk jube eelnevalt surve alla pandud. Mootor tõmbab sisse sama mahuga, kuid tihedama õhu. See omakorda on aga suurem õhumass . Järelikult saab mootor põletada rohkem kütet ning mootori võimsuse toodang kasvab, jäädes samas endisele kiirusele ning küttesegu ruumalale. Põhimõtteliselt saab vahet teha mehaanilisel turbolaadimisel ja väljalaskegaasidel töötaval turbolaadimisel. Mehhaaniline turbolaadimine Mehhaanilise turbolaadimise korral on sisselastav õhk surutud kokku kompressori abiga, mis töötab otse mootori pealt. Siiski on võimsuse lisa kadudega. Seda tänu parasiitlikule kaotusele...

Auto õpetus
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun