Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"õhulõhesid" - 49 õppematerjali

õhulõhesid on enamikul taimedel rohkem lehe alumisel küljel.
thumbnail
4
docx

Rakuteooria, raku ehitus

Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude ­ kest on sedavõrd paksenenud, et tsütoplasma on koos organellidega hävinud. Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid . Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org. Ained, liikumine toimub niineosas elastsete rakkude sõeltorudes, aeglane) Tsentraalvakuool ­ Membraaniga ümbritsetud põiekesed ehk väikesed vakuoolid, mis moodustuvad Golgi...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

oEmergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed oEhitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). oÜlesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). oPaiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! oKorkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele. oKorp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. oLõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid. Tugikude ·Ülesanded Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud...

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Taimerakk ja tema ülesanded

Puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel on oluline roll. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal. Nende kestad on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korgikihis puuduvad poorid ja seetõttu ei saa vesi ega gaasid seda läbida. Selleks, et tüve sisemuses paiknevatel kudedel säiliks gaasivahetus, moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad ­ lõved. Need asendavad õhulõhesid . Lisaks korgile areneb ka teine kaitsev kiht ­ korp. see koosneb surnud rakkudest, mis järk-järgult pinnalt tükkidena lahti tulevad. Trantsportfunktsioon: Erinevalt loomorganismidest puudub taimedel vereringe. Seda asendab juhtkude. Selle osad - trahheed ja trahheiidid ­ on moodustunud rakukestadest. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hingamine, käärimne, fotosüntees

Kõigepealt muudetakse see taimeraku mitokondrite poolt energiarikkaks ühendiks, mida saab kasutada siis, kui energia järele tekib nõudmine. 3. Kuidas taimed hingavad? Taimede hingamine toimub põhiliselt pimedas, kui rakud vajavad rohkem energiat. Taimed võtavad väliskeskkonnast hapnikku lehtede abil. Kuigi lehe pinda katab tihe kattekude, leidub seal erilisi õhulõhesid , mille kaudu saab toimuda lehe gaasivahetus. Õhulõhede rakud saavad vajadusel sulguda ja avaneda, sest neis leidub kloroplaste. Õhulõhesid on enamikul taimedel rohkem lehe alumisel küljel. Kuna hingamisel toodavad taimed süsihappegaasi, pole kasulik magada toas, kus on palju toalilli! 3.Käärimine Mõned elusorganismid (bakterid ja pärmseened) võivad hingata ka ilma hapniku juuresoluta, kuid energiat vabaneb sellisel hingamisel palju vähem...

Loodusõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust(langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest(lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub ­ humiidne kliima. Sademeid vähem kui aurub ­ ariidne kliima. Transpiratsioon ­ vee reguleeritud aurumine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taimi hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon= evaporatsioon+transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Tööstusust pärit jahutusvee juhtumine veekogudesse, mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutuseni. 66) Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni? 67) Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe? Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
198 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? 15 Evaporatsioon on aurumine. Transpiratsioon on vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? Sademed Infiltratsioon Transpiratsioon Pinna äravool Auramine Kondensatsioon. 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete ­ mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt ­ jõudmine veekokku....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon ­ mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos ­ taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur ­ liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...

Eesti taimestik ja selle...
104 allalaadimist
thumbnail
76
ppt

TSÜKLID loeng

Sademeid aurumisest rohkem ­ humiidne kliima. Sademeid aurumisest vähem ­ ariidne kliima. Evaporation ­ the process by which water is converted from its liquid form to its vapor form. ­ , . Evaporatsioon ja transpiratsioon Transpiratsioon ­ vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. Transpiration ­ the loss of water from parts of plants. ­ . Pinnamood ja sademed Sademete jaotumist mõjutavad kõrged mäeahelikud, mis takistavad õhumasside liikumist. Mööda nõlvu ülespoole liikudes jahtuvad niisked õhumassid ja tekkinud pilved loovutavad üleliigse niiskuse vihmana. Kõige enam sademeid esineb mägedes kõrgusvahemikus 2-4 km merepinnast...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
27 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused

Milliste taimeliikide genoom on täielikult sekveneeritud? Mida oskate öelda õistaimede genoomi iseloomustamiseks? Täielikult on sekveneeritud Arabidopsis thaliana ja Sativa africana (riis) Õistaimede genoomis on suhteliselt suur osakaal transposoonidel (arabidopsises 10%, sativas 25%). Õistaimedel esineb tihti polüploidia, loomadel on see üldjuhul letaalne. 4. Milline on kloroplastide biokeemiline funktsioon? fotosüntees 5. Milleks vajavad taimed õhulõhesid ? gaasivahetus keskkonnaga 6. Kirjelda lühidalt sugulise viljastumise mehhanismi õistaimedel. Isastaimede tolmukates küpsevad isasgameedid, mis õietolmuna levivad emakasuudmele emastaimel. Õietolm levib tuulega, putukatega, veega ja mõnel taimel isegi väikeste lindudega. Tolmuterast areneb tolmutoru, mis kasvab emaka sisse, selle kaudu kanduvad edasi 2 isassugutuuma. Üks neist ühineb munarakuga, millest moodustub viljastatud munarakk e.sügoot...

Molekulaar - ja rakubioloogia...
78 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aiandus

liblikõielistel mügarbakterid) soodustatakse köögiviljataimedel N-toitumist. Teatud juhtudel võivad mõned gaasid olla köögiviljadele 4 kahjulikud (ammoniaak ja väävligaasid). Kui ammoniaagi kontsentratsioon õhus on 0,6%, siis tekivad lehtedele põletused, 4% puhul taim hukkub. Tolmjad osakesed, mis hõljuvad õhus, langevad taime lehtedele. Nad vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku,...

Aianduse tehnoloogiad
117 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Aine- ja energiaringe looduses

Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon ­ valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti taimkate

Kobekoe rakkude ülesandeks on vee aurumine ehk transpiratsioon ja gaasivahetus. 5. (1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus Lehe ehitus sõltub olulisel määral ka kasvutingimustest. Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega. Puude võra välimised, nn. valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 1. (2) Kaheli õiekate koosneb tupp- ja kroonlehtedest. 2. (2) Joonistake kahelisulgjas liitleht 3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus?...

Maastikuhooldus
39 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Tegelik aurustumine ­ Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne aurumine. Äärmisel juhul võrdne potentsiaalse aurumisega. Tegelikku aurumist mõjutab: sõltuvus mulla liigist, mulla tihedusest, reljeefist, mulla pinna konarlusest, põhjavee kaugusest. Tegelik aurustumine näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. See on aurustumine mõnelt teiselt pinnalt. Taim saab vett juurde maapinnast. Kui tekib veepuudus osa õhulõhesid suletakse ­ tekib vee väljavoolu kokkuhoid. Kui taimede vahel õhuniiskus kasvab, siis taim kasvab. Taimedega pinnalt aurumine suurem kui taimedeta pinnalt. Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus ­ maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
7
docx

LEHT

Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. *Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Mesofüütidega võrreldes on kserofüütidel reeglina rohkem õhulõhesid , kuid need on väiksemad. Karvadega kaitstud õhulõhed asuvad süvendites või lehe kurdude sisekülgedel. Veepuudusel rullub leht ülespoole kokku. Niimoodi on võimalik vähendada transpiratsiooni õhulõhesid päriselt sulgemata. *Kserofüütide mesofüll koosneb harilikult ühesuguse ehitusega võrdlemisi tihedalt asetunud rakkudest. *Selgelt eristunud sammaskude esineb harva *Kserofüütide mesofüllis leidub suhteliselt rohkem tugikudet, mis muudab lehe jäigaks. Seda...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ­ ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus ­ floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) ­ mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist....

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid . 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine. 15...

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid , okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised,...

Ainetöö
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia KT küsimused: Fotosüntees

· infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone, mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. 17.Millest ja kuidas sõltub FS aktiivsus? Too konkreetseid näiteid. Valguse hulk pindala kohta- kui valgust on vähe on fotosüntees aeglane, temperatuurist(0 kraadi juures algab fs ;intensiivseim 20-30 kraadi juures; 40 kraadi juures aeglustub ning lõpuks peatub) 18.FS erijuhud( C4 taimed. CAM-taimed) C4- taimed hoiavad õhulõhesid lahiti väga lühikest aega, seetõttu suudavad elada kuumas ja kuivas kliimas. (mais, sorgo, suhkruroog) CAM- FS on sarnane C3 taimedega (enamus taimi), kuid CO2 sidumine toimub vaid öösel, sest siis on jahe ning O2 eraldub päeval. Paksude lehtedega. (kaktused, ananass)...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
32
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

höalatsüstid. Need rakud paiknevad vaheldumisi. (paiknemise järgi saab liiki määrata). Turbasamblad toituvad kogu kehaga ­ kuna turbas pole mineraalaineid, siis saavad kõik vihmaveest ning selle püüdmiseks on vaja maksimaalset pinda. 16. Samblad ja keskkond. Vesi, valgus, toitained, temperatuur. Ärakuivamise talumine. Sammalde kasvuperioodid. Sammalde fotosüntees. Vesi: 1 ­ õhulõhesid pole ning puudub ka avamis ja sulgemis mehhanism. Seega palaval päeval aurab suur osa. 2 ­ oluline on neil vett hoida, sp elavad paljud niisketel aladel või omavad kohastumusi 3 ­ õhuveevarud on tihti piiratus ja selleks puhuks on läbikuivamine. Nad kuivavad läbi ja elutegevus peaaegu lakkab. See annab eelise kasvada tihedal korbal, kividel, sest pole vaja pinnasesse sisse uuristada vaid piisab kinnitumisest. Saavad veepiiskadest ja tolmust aineid....

Taime- ja loomafüsioloogia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun