füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi omased paljudele liikidele kas päritud ühistelt eellastelt või iseseisva kohastumisega. NÄITED: Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed. Päeval õhulõhed suletud, CO2 kogutakse öösel. --Liblikõielistel lämmastikutarvet rahuldava kohastumusena kujunenud sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Lindudel eesjäsemete areng tiibadeks, kerged toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest
(4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt madalamale kui C3 tüüpi taimed. S.t nad on võimalisemad tunduvalt intensiivsemaks fotosünteesiks õhulõhede ühesuguse avatuse puhul ja palju väiksema veekaoga. Kuigi tundub, et C4 on efektiivsem kui C3, on neid tunduvalt vähem. Seda seepärast, et C4 vajabki kõrget kiirguse hulk. S.t väikesi laiuskraade. (Eesits C4 on merikapsas) CAM taimedel on õhulõhed avatud öösel, ning CO 2 seotakse sel teel, et C3 taimede happed muudetakse C4 hapeteks. Õhulõhed sulguvad päevaks ning C4 happed vabastavad CO 2, edasi fotosüntees nagu C3 tüüpi taimedel. 19/10/10 Assimilatsioon. Fotosünteesi intensiivsuga mõõdetakse kiirgusenergia koguhulka, mille taim püüab kinni ja seob süsiniku ühenditesse
Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin. Ülesanded on tagada rakusisene kõrgem rõhk ehk turgom- vajalik ainete vertikaalseks liikumiseks. Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed. * Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed tsütoplasmas, mis tekivad samuti Golgi kompleksist ja sisaldavad vett, varuaineid ja ka jääkaineid. Sisaldavad pigmenti, lõhnaaineid ja mürke. Noores rakus on mitmeid vakuoole, vanas rakus liituvad suureks tsentsaalvakuooliks. * Plastiidid- omased ainult taimerakule, 3 tüüpi, neid moodustub rakku pidevalt juurde proplastiididest. * Kloroplastid- keerulise ehitusega 2membraansed rakuosad.
Rahhiidist tingitud luude deformeerumine ja luude pehmenemine. Taimede, loomade ja inimese modifikatsiooniline muutlikkus: Taimed: geneetiliselt identsete isendite kasv erinevas keskkonnas: 1) viljakates tingimustes, 2) väheviljakates tingimustes. Erilehisus ühel taimel heterofüllia nt. jõgikõõlusleht (kolme tüüpi lehed: 1) veesisesed lehed lineaarsed ilma õhulõhedeta. 2) neerjad ujulehed õhulõhed lehepinnal, 3) odajad õhkkeskkonnalehed õhulõhed lehe alapinnal. Modifikatsiooniline muutlikkus loomadel: ahvena värvuse muutlikkuse tumedas rabajärves ja liivase põhjaga liivajärves tänu melaniini hulga muutusele ja selle ümberpaiknemisele. Himaalaja küüliku karvavärvuse sõltuvus temperatuurist: üle 30 kraadi üleni valge, temperatuuril 15 kraadi kere valge, väljaulatuvad kehaosad tumedad, alla 0 kraadi on kogu küülik üleni tume. Inimesel modifikatsiooniline muutlikkus: aklimatiseerumine kõrgmäestiku tingimustega.
väikesed ja pruunid. Okkad on 2...5 cm Noored ema käbid asuvad eelmise pikad,lineaalsed,lamedad tipust aasta võrse tipus,alguses püstiselt tõmpteravad(P-ameerika liigid)või siis rippuvalt.Käbid on 3,5...18 cm väikese sisselõikega (Aasia liigid) pikad. Okkad on pehmed, lineaalsed,1...5(6)cm pikad pealt rohelised ja all paiknevad kahel pool pearoodu õhulõhed. Õied kimbutaoliste pööristena; on Põhjapoolkera Lehed paaritusulgjad, õhukesed või Puit on rõngassooneline, lülipuiduga, kahe-või ühesugulised; õitsevad mõõdukas ja nahkjad, saagjad või hambulised
Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused. Kui kusagilt on leida üks kuivanud oks, millelt on okkad varisenud, siis on vahe selge. Kuusel jäävad okastest järgi väikesed teravad kühmukesed, nulu oks jääb aga täiesti siledaks
osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, põhiosa orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesiga lehtedes, vee aurumine lehtede kaudu, leht lehelabast ja leherootsust, varres juhtkudedes ainete transport, vars koos lehtedega on võsu millel on ladvapung ja külgpungad, mõnedel lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu). Sõnajalgtaimed (paljunemisorganiks eos ja gametangium, suured liht- või liitsulgjad lehed mille mõlemal küljel võivad olla õhulõhed, leherootsul sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused ja alumisel küljel eoskuhjad mis koosnevad looriga kaetud eoslatest, eoslad on olulisteks määramistunnusteks, maapealset vart ei ole, võsu on mullas risoomina, eristatakse kolme võsutüüpi: koldadel palju pisikesi lehti, osjadel lehed taandarenenud, sõnajalgadel suured lehed). Looduskaitsebioloogia (lühendatult LKB) on teadus bioloogilise mitmekesisuse
kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimed Kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel). Veesisesed taimed Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad
(lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise
toitainete osas, vaid sõltub ka seetõttu, et saadakse taimedelt ühendeid, mille valmistamine käib meile üle jõu. 17. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Kõrbetaimedel on kuivuse talumiseks hästi välja arenenud kattekoed, kitsa ja lihaka lehelabaga lehed ja sügav juurestik. Nende õhulõhed on päeval suletud ja fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi varuvad nad öösel. Paljude loomade liikumist keskkonnas, vees, soodustab nende süstjas kehakuju (vaalalised, kalad, loivalised). Lindudel on kujunenud mitmesugused kohastumused lendamiseks. Esijäsemete muutumine tiibadeks, kerged toruluud jne. veelindude jäsemetel on kujunenud lestad, nende sulestik moodustab vett mitteläbilaskva kihi.
ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad) Ujulehtedega taimed(Kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel)) Veesisesed taimed(Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veelpiisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad
strassbouri tärpentini (palsamit), mis sisaldab umbes1/3 tärpentini. Lääne- Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke, dekoratiivseid nuluoksi kasutatakse jõuluvanikute valmistamiseks. Abies balsamea (L.) Miller palsaminulg © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 22 Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid. Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. H=20 (26) m. Eestis leidub kuni 25 m puid. Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Moodustab segapuistuid kanada ja musta kuuse, ameerika haava ning hariliku elupuuga. Meil on ta täiesti
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
ujulehtedega taimed, kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel) veesisesed taimed kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm).
(palsamit), mis sisaldab ~1/3 tärpentini. Lääne-Euroopas rajatud ka jõulupuuistandikke. 3. Palsamnulg (Abies balsamea) ja hall nulg (Abies concolor) Abies balsamea - Kodumaaks Põhja-Ameerika idaosa. Meil on ta täiesti talvekindel, talub madalaid õhutemperatuure. Mullastiku suhtes nõudlik. Kõrgus 20 (26) m. · Okkad on varjus kammitud, peened, kergesti murduvad, värvuselt tuhmid, alt rohekasvalgete õhulõhetriipudega, pealküljel õhulõhed ca 1/3 ulatuses, valguse käes poolpüstiselt. · Võrsed nõrgalt kuni keskmiselt hallikaskarvased. · Pungad piklikud, vaigused, punakaspruunid · Käbid ovaalsed 5...10 cm pikad, valminult sinakas-tumehallid. · Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. Seemnetiib tumevioletne. · puit on kreemikaskollane kuni helepruun, kerge, küllaltki pehme. Peamiselt
sõnajalalised (ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg), Sk. soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk. Ositaimed - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Sugukond osjalised, perekond osi. Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. N: konnaosi, raudosi, metsosi, aasosi, põldosi. Hk. Paljasseemnetaimed - Erinevalt eostaimedest on siin olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes.
kujuline, suur, * Pungad vaigused (Eestis * Pungad kuhikjad, * Pungad väga väikesed ja särav-helepruun ja vaiguta. kasvavatest vaid euroopa tavaliselt vaiguta. vaiguta. nulul - A.alba'l vaiguta). * Okkad kas 4-tahulised * Okkad lamedad, 0,5...2 * Okka allküljel, vahel ka (õhulõheribad kõigil cm pikad, allküljel 2 laia pealküljel õhulõhed. tahkudel) või lamedad õhulõhedetriipu. (õhulõheribad vaid allküljel) KUUSKEDE MÄÄRAMINE OKASTE, VÕRSETE JÄRGI KUUSK - Picea Okkad: 4-tahulised (varjus lamedad), kõigil tahkudel õhulõheread Lamedad, pealt rohelised, all 2 valkjat õhulõheriba
kättesaadav päikesekiirgus, vesi, mineraalsed toiteained, temperatuur. Suures osas maismaast kontrollib NPP väärtusi vee kättesaadavus. Suhkur toodetakse veest ja CO2-st. Veepuudusel ei saa fotosünteesida. Fotosünteesil toodetavast suhkrust sünteesitakse kõiki orgaanilisi aineid. Vesi on rakkudes lahuseks, mida peab olema teatud hulgas. Vee kaudu saab taim mullast mineraalaineid. Veepuudusel paneb taim õhulõhed kinni ja ei saa end jahutada ning fotosüntees ei saa toimuda. Kontrollib ka temperatuur. Liiga kuum (valgud muunduvad) või külm temperatuur – eluprotsessid aeglustuvad või peatuvad. NPP sõltuvus vegetatsiooniperioodi pikkusest (talvel taim ei sünteesi). NPP ja mineraalsete toitainete kättesaadavus. Vee-ökosüsteemides määrab NPP väärtuse päikesevalguse intensiivsus koos taimede toitainete kättesaadavusega. 17.NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides.
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
kindlustatud auramine (auramine veekogudelt), siis on see antud kliimatingimustes maksimaalne. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Näiteks põhjapoolkera kõrbetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100 mm, võimalik auramine aga 800-1000 mm. 28) Transpiratsioon. Aurumine taimeorganite kaudu (lehed, varred). Toimub läbi õhulõhede, rakkude vaheruumis on õhk veeauruga küllastunud. Toimub seni kuni õhulõhed on avatud, samas mõningane aurustumine vartelt ja kutiikulalt. Transpiratsiooni mõjutab temperatuuri intensiivsus, õhu liikumine, taime veega varustatus, valgus (päevasel ajal). Transpiratsiooniprotsessi iseloomustatakse hüdrotermilise koefitsendiga = transpireeritud vee mass/sünteesitud kuivaine massiga. Näiteks kulub taimedel 300-800 st 1 kg kuivaine sünteesiks kulub 300-800 l vett. Summarne auramine taimkattelt ja maapinnalt 29) Veeauru kondenseerumine atmosfääris
Keemilise sünapsi puhul on sünapsi poolte vahel sünapsi pilu, mistõttu närviimpulsi ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse.
Lehe siseehitus Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist. Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Lehe ülemise ja alumise kattekoe vahel paikneb põhikude, milles on palju kloroplaste ning neis toimub fotosüntees. põhikude kattekude Enamikel taimedel avanevad õhulõhed valges ja sulguvad pimedas. Selle põhjuseks on sulgrakkudes oleva glükoosi muutumine tärkliseks. Nimelt toimub valguse käes õhulõhe sulgrakkudes fotosüntees. Tekib glükoos, mis lahustub rakumahlas. Sulgrakud imevad naaberrakkudest vett ja nende siserõhk suureneb. Selle tulemusena paisuvad sulgrakud ning õhupili avaneb. Pimeduses, kui glükoos muutub tärkliseks, naaberrakkudest vett juurde ei tule. Sulgrakkudes väheneb siserõhk, nad lõtvuvad ning õhupilu sulgub.
Keemilise sünapsi puhul on sünapsi poolte vahel sünapsi pilu, mistõttu närviimpulsi ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised rakud, millel on õhuke primaarne rakukest; b) Kollenhüüm elusad paksu seinaga piklikud rakud, mis on pakitud köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres; c) Sklerenhüüm valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse.
· Taimede kohastumused: o Taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult. Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Peamiselt roomavad puitunud taimed. Lehed väikesed ja tugevad, kaetud kutiikulaga. Lehed täidavad ka veevaru reservuaari ülesannet. Osa taimi avab õhulõhed vaid öösel. Kaktustel lehed taandarenenud. Osadel maapinnalähedane ulatuslik juurestik, osadel hoopis sügav juurestik · Loomade kohastumused: o Konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal. o Hele värvus kaitseb ülekuumenemise eest. o Skorpion suudab taluda kõrgeid temperatuure. o Kaamel suudab omada veevaru. o Granivooria seemnetest toitumine.
mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede arurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast. Puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed, selletulemusel väheneb CO2 vood assimilatsiooniorganitesse, misomakordaviibpuude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Reeglina põuajärgsel aastal on isegi soodsate ilmastikutingimuste puhul puude juurdekasv madalam, kui see oli põuaeelsel aastal. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba
-pilliroog paljuneb hästi risoomiga ning moodustab tihedaid roostikke Ujulehtedega taimed -kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem -omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. -liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel) Veesisesed taimed -kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust -omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm).
· Ei vaja kasvamiseks mulda, seega asustavad igasugu substraate (puutüved, kaljud); · Paljud liigid taluvad pikaajalist läbikuivamist, imevad end pärast vett täis ja kasvavad edasi; 29 · Toodavad orgaanilist ainet, sh raskesti lagunevat samblakõdu ja turvast (oluline mulla orgaanilise aine moodustajana). Helviksamblad ehk maksasamblad Helviksammaltaimed on vanimad fossiilselt tõendatud maismaataimed, neil puuduvad õhulõhed. Kõik helviksammaltaimed toodavad limast eritist, mis aitab neil niiskust imada ja säilitada. Paljudel on rakkudes nn õlikehad, mis kõrgemalt arenenud taimevormidel enamasti puuduvad. Sisaldavad aromaatseid ühendeid, mille kasutusvõimalusi uuritakse. Kasvavad eelistatult märjal substraadil, seetõttu tihti veekogude kallastel. Vajavad seensümbiondi olemasolu teatud eluetapil. Tihti tallusega eluvormid või jagunemine okstekslehtedeks väga lihtne (dihhotoomne). Lehtsamblad
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised saar ja jalakas). tegureid, puittaimede kasv oleneb temperatuuri üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest kõrval oluliselt niiskusest. Veedefitsiidi puhul Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja teguritest: sulguvad õhulõhed (et vähendada transpiratsiooni), puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) selle tulemusel väheneb puude juurdekasv. kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka (pindmine äravool väheneb ja tugevamalt mullas) niiskuse ülekülluse korral
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
..9 korda. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taimedest nende maapealsete osade (puudel peamiselt lehtede ja okaste) kaudu. Transpiratsioon on taime tähtsamaid funktsioone, mis on seotud tema toitumisega, kasvuga, turgori säilitamisega rakkudes, soojusreziimi reguleerimisega. Transpireeritav vesi aurub peamiselt lehtedes olevate õhulõhede kaudu. Kui mullas on vett vajaka ja veevaru lehtedes intensiivse transpiratsiooni tõttu kahaneb, väheneb sulgrakkude turgor ja õhulõhed sulguvad. Õhulõhede sulgudes fotosüntees lakkab, sest süsihappegaas ei pääse lehtedesse. Selle tagajärjel kasvavad puud vähe või ei kasva üldse, sest kutikulaarne transpiratsioon on puittaimedel väga väike. Transpiratsioon oleneb ka ühel ja samal liigil väga erinevatest teguritest, nii et kindlat suurust sellel ei ole. Peale puuliigi sõltub transpiratsioon kliimast, ilmastikutingimustest, mulla omadustest, taime arengufaasist (vanusest) ja üldisest seisukorrast.
6) sarnasus (mimikri), nt kägu muneb munad, kuid munad haub välja teine lind, kes ekslikult peab neid oma munadeks Füsioloogilised kohastumised: 1) nt vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapniku kui maismaaloomade lihasvalk 2) nt lumekirbul on antifriis- verevedelik muudetakse glütserooliks 3) taimedel isoprenoidid 4) fotsosünteesi eripära: kõrbetaimede (kaktused, piimalillelised) õhulõhed lahti vaid öösiti, et vältida aurumist 5) mükoriisa- männijuurtel ja seeneniidistikul 6) jääkalad- nende organism ei vaja enam punaseid vererakke, suudavad toime tulla külmas arktilises vees ja on läbipaistvad nagu millimallikad Taliuinak: kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks. Talveuni: loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetuse intensiivsus väga
reostusallikate läheduses. Tavaliselt on tegemist vase, tsingi, tina, nikli või arseeniga. Kuigi metallitolerantsust teatakse rohkem sootaimedel, on seda täheldatud ka mere- ja magevee vetikatel ning sammaldel. Taimed võivad kohastuda ka õhusaastega, näiteks vääveldioksiidi ja osooniga. Vääveldioksiidi taluvad Ameerika kurereha (Geranium carolinianum), tömbilehine oblikas (Rumex obtusifolius) ja mitmed teised rohttaimed. Teatakse sibulaliiki, mis sulgeb osooni mõjul õhulõhed ja vähendab nii mürgistusohtu. See omadus põhineb ainult ühel geenil. Tihti on mürki taluvatel taimeisenditel juurtes suhteliselt rohkem metalle kui normaalsetel taimedel. Ilmselt on kasulik takistada raskmetallide liikumist juurtest lehtedesse. On avastatud taimi, mis koguvad mürgiseid metalli-ioone rakuseintesse, kus need ei saa kahjustada rakkude elutegevust. Taluvusvõime sõltub ka metallist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
