Lisaks sellele toodetakse vähem glükoosi ja teisi olulisi molekule, mis on taime kasvuks olulised. 22. Eristate C3, C4 ja CAM ehitusega mesofülli. C3 ehitusega mesofüll on tavaline. C4 lehtedel aga ümbritsevad juhtkimpu suured pärgrakud, mis on tihedalt täis suuri kloroplaste. CAM lehe mesofüll on väga tihedalt pakitud e neil puuduvad suured rakuvaheruumid. 23. Miks fotohingamine suureneb, kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgevad? Kui taim keset päeva oma õhulõhed sulgeb, siis suureneb fotohingamine, kuna Rubisco hakkab süsihappegaasi asemel siduma kloroplastides leiduvat hapnikku. Kui õhulõhed on suletud ei saa taim õhust fotosünteesiks vajalikku süsihappegaasi. 24. Kuidas õhuniiskus mõjutab transpiratsiooni? Kui õhuniiskus on suurem, on transpiratsioon väiksem e taim kaotab vähem vett. 25. Millised on kolm tähtsat C4 põllukultuuri? Mais, suhkruroog ja sorgo 26
emc.maricopa.edu/faculty/farabee/biobk/biobookplanthorm.html Lisalugemine Õhulõhed on avatud siis, kui sulgrakkudes on tugev turgor. Sulgraku rakukest on ebaühtlase paksusega ja rakukestas paiknevad tselluloosi mikrofibrillid radiaalselt Õhulõhede avanemisel liiguvad K, Cl sulgrakku ja rakk täitub veega. Sulgraku paisumisel võimaldab ebaühtlase paksusega rakukest sulgrakul suureneda vaid õhulõhe vastasküljelt – rakk kõverdub väljapoole ja õhulõhe avaneb. Taimede õhulõhed reageerivad välistingimuste muutustele minutite ja isegi sekundite jooksul . Õhulõhed avanevad või sulguvad, kui muutub süsihappegaasi kontsentratsioon , valgus, õhuniiskus ja mullaniiskus. Lisaks sellele reageerivad nad ka puudutusele ja paljudele keskkonnas leiduvatele saasteainetele nagu näiteks osoon. Lisaks on taimedel oma ööpäevane rütm – iga 24 tunni tagant toimub õhulõhede avanemine ja hiljem õhulõhede sulgumine.
Sügisel muunduvad lehtedes kloroplastid kromoplastideks, sest klorofüll lagundatakse ja plastiidis moodustavad enamuse kollases ja punases spektri piirkonnas valgust peegeldavad karotenoidid 19. Kas plastiidid muunduvad üksteiseks? Näide. - jah Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse 20. Millal C4 taimed hoiavad oma õhulõhed kinni? Hoiavad oma õhulõhed päeval suletuna ja jahedatel öödel avatuna 21. C4 taimed fotosünteesivad ka siis, kui nende õhulõhed on suletud. Kuidas see võimalik on? nad ei võta fotosünteesiks CO2 otse õhust vaid koguvad ja säilitavad CO2 mesofülli rakkudes. 2 CO2 koguvad öösel ja kasutavad päeval. päeval on õhulõhed suletud ja jahedatel öödel avatud. 22
õhulõhed on päeval kinni. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri. Transpiratsioon jahutab lehti, sest veel on kõrge aurustumissoojus. See tähendab, et vee aurustamiseks on vaja palju lisaenergiat. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. Hüdrauliline juhtivus näitab kui suur takistus on vedelikul läbi poori või õõnsuse liikumisel. See on takistuse pöördväärtus: Lp=1/r r – takistus; Lp – hüdrauliline juhtivus Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval, C4 taimedel öösel, CAM taimedel öösel? Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimedes liigub CO2 kõigepealt mesofülli rakkudesse (nagu ka C3 taimedes), kuid seal ei seostu CO2 mitte RuBPga, vaid ensüüm nimega PEP karboksülaas seob selle hoopis kolmesüsinikulise fosfoenoolpüruvaadi (PEP) molekuli külge. RuBPd C4 taimede mesofüllis lihtsalt ei ole.
Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks. *Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid ümaraid leukoplaste.
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks
Õitseb mais, seemned ja käbid tipuga, valgusokkad 4 tahulised, Paras niisket ja põuale, järskudele valmivad oktoobris, seemned Vaiguta õhulõhed hästi nähtavad, Varju, külma ja -viljakat temperatuuri varisevad novembris ja roheklt varjuokkad lamedad, õhulõhed mulda muutustele,
tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised. Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks, kuid näiteks kõrrelistel (Poaceae), lõikheinalistel (Cyperaceae) ja osjadel (Equisetum) võivad rakukestad ränistuda. Välimisse rakukesta võib koguneda
SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste, hahkhallitus, kuivaliksus, tungaltera, puuviljamädanik, õunapuu kärntõbi. Kas patogeen on Biotroof? Obligatoorne parasiit. Vähe peremeestaimi, ei saa olla saprofüüt, nakatab tervet peremeestaime, mistahes arengujärgus, tapab rakke aeglaselt, õhulõhed, haustor, vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad,
• kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg • kõrbed on hõredalt asutatud • elatakse peamiselt oaasides • in
Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3. süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist mõjutab) vähene: 1. lähteainet vähe,vajab vett 2. kui saab vett vähe paneb taim oma õhulõhed kinni ja siis ei saa ta süsihappegaasi(seega pimefaasi ei toimu) liigne: kui vett on liiga palju õhulõhe ümber, siis sulgrakud tursuvad ja õhulõhed lähevad ise kinni-> taim hakkab mädanema
Lehed on põhiliseks transpiratsiooni organiks. Toimub õhulõhede kaudu, mis peavad olema avatud. Õhulõhed on umbes 1% lehe pinnast, aga nende kaudu toimub 70% transpiratsioonist. Regulatsioonimehhanism: 1 Fotoaktiivne avanemisreaktsioon Hommikul, kui päike paistab, K+ liigub koos veega, lõhed lähevad vett täis ja avanevad. Intensiivne transpiratsioon. Keskpäevaks veedefitsiit. 2 Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon taim sulgeb õhulõhed, kuni tuleb defitsiidist välja. 3 Hüdropassiivne sulgemisreaktsioon kui taim küllastub veega ja epidermilised rakud on vett nii täis, et lõhe sulgub. Sulgrakud ei tööta ning tavaline sulgumine ei toimi. 4 Passiivne avatud olek üle 40 C või siis kui K+ on liiga palju. Nii jäävad õhulõhed passiivselt avatuks. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest: 1 Tuul intensiivistab 2 Transpiratsioon intensiivistub temp tõustes
FOTOSÜNTEES Mis on fotosüntees? Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimes päikese energia abil. 1) SÜSIHAPPEGAAS +2) VESI > 3) GLÜKOOS + 4) HAPNIK 1. (Tuleneb õhust.) 2.(Mullast.) 3.(Muutub tärkliks.) 4. (Eraldub õhku.) · Fotosüntees toimub taimelehtedes, põhikoe rakkude kloroplastides. · Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ü...
· käbi suur, pikk ja kitsas · soomused suured · helepruun, valged vaigupisarad Pinus cembra subsp. sibirica - Siberi seedermänd · võrse jäme ja karvane · 5-okkaline, jämedad okkad · imelik hele käbikogumeid Nulu perekond Abies balsamea - palsaminulg · võrse on sile (ei ole näsakesi, ei ole vaoline nagu kuusk) · värskel võrsel murduvad okkad kergesti · okkad lamedad ja pehmed · okkad kinnituvad otse võrsele · okka alumisel küljel õhulõhed (vahel ka pealpool tipmisel kolmandikul) · okka tipus sisselõige · okkad võivad olla kahele poole kammitud (valguse käes püstisemad) · meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik Abies sibirica - Siberi nulg · võrse sile · okkad tihedalt ettepoole suunatud · okkad pikad ja peened, tipus madal sisselõige · pruunikashall pung, kaetud paksu vahaja vaiguga Abies concolor - hall nulg · viimase aasta võrse kollakasroheline
põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad?
Samblad Samblaid uurib brüoloogia. Sammaltaimede ehitus keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetise...
a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+...
puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber (haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud *korp koosneb varrega taimedel korkkoe
Seevasti klasterjuured on võimelised võtma piisavalt fosvorit küllalt väikesest mulla ruumalast. Millised faktorid mõjutavad taime lehetemperatuuri kujunemist? Lehe temperatuur sõltub päevaajast, kuust aastas, pilvkattest, tuule kiirusest, asukohast vüras, kõrgusest mullapinnast, võra omadustest, lehe omadustest nt kuju, suurus, pinnaomadused. Lehe temperatuur saab olema väiksem kui õhutemperatuur, kui õhulõhed on lahtised, õhk on kuiv, kiirgus on väike, tuule kiirus on suur. Taime tegelik temperatuur sõltub kasvuvormist ja taime piires oluliselt varieerub. Kuidas võimaldab elastne rakusein põua tingimustes raku veepotentsiaali kiiret langust vähendada? Lühike vastus võiks olla, et elastne rakusein võimaldab säilitada turgorit ka olukorras kus raku veesisaldus märkimisväärselt väheneb.
Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed varred on nõtked, elastsed ja seal on õhuruumid puudub kaitsev kattekude Veetaimed Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal: suured nahkjad lehed ja nende pinnal on õhulõhed varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed Veetaimed Kaldaäärses vees kasvavad taimed: varred on sitked ja vastupidavad kasutavad kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid Veetaimed Vees vabalt hõljuvad taimed: lemled vetikad Täname kuulamas t!
ning esineb ka suvine lehtede varing, loomadel suvine diapaus. Parasvöötmes elatakse madalad temperatuurid üle elutegevuse aeglustumise või peatumisega. Kogutakse energiavaru madalate temperatuuride üleelamiseks. Üheks kohastumiseks on näiteks ränded. 3 .Niiskus Niisukuse jagunemisel Maal on samuti suured erinevused laiuskraadide vahel. Niiskuse defitsiidi üleelamiseks omavad organismid mitmeid kohastumusi. Parasvöötmes esineb taimedel sügav juuresik ja õhulõhed on väga väiksesed. Taimed omavad vee säilitamiseks erinevaid organeid (kaktustel on vesi tüves). Loomariigis esineb diapaus kuival ajal, mille peamisemaks kohastumuseks on ränded.
paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-vareskold ja nõmm-vareskold) ja enamik on kaitse all Lehtedel õhulõhed KOLLAD OSJAD Lülilisteja seest õõnsate vartega rohttaimed Peenikesed oksad paiknevad ringidena ümber varre, lehed on peaaegu märkamatud, klorofüllitud ja paiknevad tuppedena ümber varre. Varre tipus areneb eospea Mõnedel osjadel on eraldi kevadvõsud, mis kannavad eospäid ja suvivõsud, mis fotosünteesivad 8 LIIKI Eestis OSJAD SÕNAJALAD KEERDLEHIKUD Mitmeaastased niiskete varjuliste kasvukohtade
• tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O 18 ATP Foto s ünt e es i t ä ht s us on sel l est võr r a ndi st t ul et at av: — or gaani l i se ai ne t ootm i ne (t ai m e kasv, het erot roofi del e t oi t ); — hapni ku t oot mi ne (or gani sm i del e, sh t ai m edel e endi l e hi ngam i seks , hapni k uaat om i t est
Osjad 8.Klass Mõniste Kool Sisukord. Osi Osjad liikide kaupa Põldosi Metsosi Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud. Eoslad varretippudes Viies tase eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, r...
ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed · Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel · Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu · Korkkude e sekundaarne kattekude · Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga · Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet · Puudel areneb teatud vanuses sekundaarne korkkude e korp
25) Thuja plicata hiigelelupuu *Võrsed nõtked ja pikad, jämedad. Võrset katavad soomusetaolised lehed. Soomuse peal piklik õlinääre. Allküljel valkjad õhulõhe laigud. *Käbid väikesed, tipus teravik. Seemnesoomuseid, 8-10, tipus sügav sisselõige, lõhenenud kaheks. Perekond ebaküpress (Chamaecyparis) 26) Chamaecyparis pisifera mägiebaküpress *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt heleroheline, allküljel valged õhulõhed. Õhulõhelaigud moodustavad liblika tiibade sarnaseid moodustusi. Võrse tipud on longus. Lehel õlinäärmed. *Käbi hernetera suurune Perekond kadakas (Juniperus) Marikäbid. Nõeljad, soomusjad lehed. Võivad olla üheaegselt okka- ja soomusetaolised lehed. 27) Juniperus sabina sabiinakadakas *Võrset katavad soomuse-või okkataolised lehed. Võrsed hõõrudes tugev lõhn (ebameeldiv). MÜRGINE! *Okkad vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega.
kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. Epiderm on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermi katab kutiikula või vahakiht. Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Epidermi moodustised: karvad papillid õhulõhed Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus ehk hingamine. Taime noori juuri katvat sarnast kattekudet nimetatakse epibleemiks. Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem KATTEKARVAD HAAKEKARVAD Elusad v surnud tugeva seinaga Ühe- v mitmerakulised Ühe- v mitmerakulised Sirged v harunenud Terava v konksja tipuga
Sammaltaimed Sammaltaimi ehk samblikuid on maailmas umbes 16 000 liiki.Eestis kasvab neist umbes 530 liiki millest umbes 400 on lehtsamblad. Sammaltaimed on väikesed,mõnekümne sentimeetri kõrgused.Sammaltaimedel juured puuduvad,aga juurte asemel on sammaltaimedel risoidid.Sammaltaimed omastavad ja koguvad toitaineid kogu keha pinnaga,ning vesi koguneb sambla rakudesse mistõttu ongi samblikud niisked ja märjad neid katsudes. Sammaltaimed jaotatakse kolme eri liiki ehituse poolest ja need on lehtsamblad,maksasamblad ja kõdersamblad. Lehtsambla ehitus on veidikene keerulisema ehitusega kui maksasamblal.Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asem...
sisaldavate rakkude poolt. Need rakud aga ei ulatu otseselt välisõhu kätte, sest leht on pealt ja 6 alt kaetud epidermisega, kus kloroplastid puuduvad ja välisseinad on kaetud gaasidele väga raskesti läbitava vahataolise kutiikulaga. Peamiseks teeks, mida mööda CO 2 pääseb lehe sisemusse, on õhulõhed epidermises asuvad väga väikesed, kuid rohkearvulised avakesed. Õhulõhe võib avaneda ja sulguda sõltuvalt veereziimist ja valgusest ning temperatuuri tingimuste muutustest. /.../ Suur gaasivahetus on kasulik fotosünteesiks, kuid on tihti kahjulik veereziimile. Siin tuleb taimele kasuks võime sulgeda õhulõhed, mis katkestab transpiratsiooni (näiteks keskpäeval), kuid see takistab ka fotosünteesi. Öösel kui fotosünteesi ei toimu, on õhulõhed enamustel
2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ.
14. Plasmolüüsiks nimetatakse rakusisaldise eemaldumist rakuseinast. Kui turgorrõhk on 0. Rakumembraani ja rakuseina hoiavad koos tsütoplasma niidid. 15. Defineerige transpiratsioonikeofitsient.Kuidas erinevad C4 taimede ja C3 taimede transpiratsioonikoefitsiendi väärtused? Miks? Kulutatud vee hulk grammides, mida on vaja ühe grammi kuivaine sünteesiks. Koefitsent väheneb vee ja toitainete lisamisel. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt kui C3 taimedel, sest neil on õhulõhed avatud mittekuival ajal ja C3 taimedel päeval. 16 .Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. Hüdrauliline juhtivus on takistuse pöördväärtus, mis mõjutab vee liikumise kiirust juhtsoontes. Ühikuks on vee ruumala, mis ajaühikus läbib pinnaühikule mõjuva jõu ühiku toimel. 17. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval C4 taimedel niiskel ajal, CAM taimedel öösel? 18. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas?
Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meri...
26. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. takistuse pöördväärtus. Hüdrauliline juhtivus on eraldunud veehulga suhe taime pindala, aja ja veepotentsiaali muutusega. Vesi liigub mullas rõhu gradiendi olemasolust tingitud massivoolu teel. Voolu kiirus sõltub rõhu gradiendi suurusest ja mullas olevast takistusest, analoogiliselt elektrivoolu liikumisele Ohmi seaduse alusel (I= U/R). 27. Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel...päeval......, C4 taimedel......päeval valges, CAM taimedel.......öösel........? 29. Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimed on suutelised tõstma CO2 kontsentratsiooni Calvini tsükli käigus neis rakkudes, mis teostavad fotorespiratsiooni fotorespiratsioon surutakse maha ja sellega hoitakse CO2 kokku.
rib fosfolipiididest 3.6.1. Kõik järjest. 2. Rasokol, vähirakkude, sibliharrakude. 3. Tsütoskelett on võrgustik, erinevatest valguniitidest koosnemine, hoiab raku ruumilisena, toetada ja liigutada rakku. 4. Tsentrosoomiline. 5. c; g;a;d;e ja c ja f; g ja c; e;b;b;d;g;e;b;a 3.7.1. c;b;a;e;d;f 2. Lilled kasvavad valguse poole, kasvupotis keeravad ja väänavad ennast valguse poole. Lillesibul olgu ükskõik mis pidi, juured kasvavad alla- niiskuse suunas. 3. Kuumal suvepäeval on õhulõhed kinni, on ainult vee kadu, taime siseõhk langeb-närtsib. Öösel tuleb õhulõhed lahti, pumpab vett. 4. Taimerakul on tselluloosi hästi näha, kloroplasti on kergem näha. 5.a Mõlemad imavad endasse jääkaineid. B e värvained-putukaid ligi meelitada;mürgised, kaitseks taimetoiduliste loomade eest. C kingloom- jääkained d Noore taime rakus on vakuool väike. 7.B biopolümeer c Kiusainetes puhastavad oma ``harjakestega`` meie soolestikku
Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1. sammaskude rakud tihedalt üksteise kõrval ja sisaldavad palju kloroplaste. Põhiliseks ülesandeks ongi fotosüntees 2. kobekude rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste. Vastutab gaasivahetuse ja veeaurumise eest Alumine epiderm ehk alumine kattekude seal paiknevad õhulõhed, mis koosnevad: - kahest sulgrakust (ebaühtlaselt paksenenud rakukest) - õhupilust Õhulõhede seisund määrab ära hingamise ja fotosünteesi kulgemise. Muutused: 1. Fotoaktiivne avanemine päikese tõusetes õhulõhed avanevad, päikese loojudes õhulõhed sulguvad 2. Hüdroaktiivne sulgumine vee defitsiidi korral õhulõhed sulguvad. Vee kaotuse vältimine 3. Hüdropassiivne sulgumine kõrge õhuniiskuse korral (kui mitu päeva järjest
Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eos...
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. · Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. · Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel).
Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel).
enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed; sammaskude- rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest rakkudest, mille vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. kobekude - rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti pealt tumedamad kui alt. õhulõhed Gaasivahetuseks. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest, Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas, aga võib ka eenduda (põhiliselt hüdrofüütidel) või paikneda epidermist sügavamal, süvendis (kserofüütidel). juhtkimp - Lehe juhtkimbud on
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad
kohastumused. Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks)
okaspuude trahiide või hajussooneliste trahheesid? 22. Miks kask lehtib kevadel varem kui saar? Sest saarel katkenud juhtelemendid kuna need suuremad ja rõhk on suurem olnud. Kevadel hakkab saar neid taastama. 23. Kui suur on ligikaudu veepotentsiaalide vahe välisõhus ja lehe mesofülli rakuvaheruumis?-0,8 24. Kus asuvad taimes/lehes suurimad veevarud?rakkudes 25. Kirjelda taime füsioloogilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.suleb õhulõhed pooleldi,kaitseainete süntees. 26. Kirjelda taime anatoomilisi kohastumisis veepuudusega toimetulekuks.Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?Et vähendada veekadu ja on kõrgem veekasutusaktiivsus. 28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE=Wplant/WH2O , WUE=Ph/Tr 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel?kõrbetes 30
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal
3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epiderm on primaarne kattekude ning katab noori lehti ja varsi. Koosneb ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest. Rakud on sopilised, et üksteisega paremini sobituda. Epidermis on õhulõhed, mis koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust. 20.Erituskudede liigid: a) missugused neist on sekretoorsed erituskoed b) missugused neist kuuluvad ekskretoorsete erituskudede hulka? a) sekretoorsed: piimasooned, üksikud eritusrakud, skisogeensed või lüsigeensed mahutud b) ekskretoorsed: näärmekarvad ja elundite pinnal paiknevad näärmed. 21.Mis kude on kambium? Missugustes elundites ta paikneb? Kuidas ta mõjutab nende elundite kasvu?
ja pungasoomused). Kõrglehed - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. 22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel 23) Paljassemnetaimede leht Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
