8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN).
Joonisel 5.16 näeb isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega liini looduses. Joonis 5.16 Isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega keskpingeõhuliin Paljasjuhtmetega õhuliini gabariit on suurem. Kaheahelaline liin mahub isoleerjuhtmete korral ära ühele mastile, paljasjuhtmete korral on tarvis eraldi seisvaid maste. Ka esteetilises mõttes on isoleerjuhtmetega õhuliinid vastuvõetavamad. Eestis kasutusel olevate õhuliinide juhtmete tehnilised andmed on tabelis 5.3, kus M tähistab vaskjuhtmeid, A alumiiniumjuhtmeid, AS terasalumiiniumjuhtmeid ja SAX isoleerjuhtmeid juhtmematerjalina alumiinium. Keskpingevõrkudes kasutatakse enam teras- või alumiiniumpaljasjuhtmeid. 2 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus
350 MW Võimsus 650 MW +- 150 kV 450kV Pinge 105 km ca 170 km Pikkus Kaabel merekaabel (145 km) maimaismaakaabli peavoolu ahela kaabel (12 km) maismaakaabli tagasivoolu ahela kaabel (12 km) Keskkond Kasutatakse võimalusel olemasolevate kõrgepinge õhuliinide koridore, et vähendada tööde mõju nii keskkonnale kui maaomanikele. Kalade kudemisajal ehk aprillist juunini süvistamistöid mere põhjas ei teostata. Looduskaitsealadele kaablit ei paigaldata. Merepõhja süvistatakse kaabel suure survega veejoa abil. Merekaablis kasutatavad materjalid ei ole veekeskkonnale ohuks. Miks? Hea Tagatud Eestinäide
Vooluringi osad Lüliti on elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks mõeldud seade. Lüliti põhiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide süstem, käsi-, vedru-, elektromagnet- või peumoajam ning klemmid.Eristatakse madalpinge- (kuni 1000 V) jakõrgepingelüliteid (üle 1000 v). Ülitugeva voolu ja kõrge pinge koral kasutatakse lülitites kaarekustuteid (püüavad ära hoida karlahendust). On olemas mitut liiki lüliteid nt: tumblerlüliti klahvlüliti surunupp-lüliti pöördlüliti liuglüliti lukklüliti Lüliti liigitus: lülituskordade arv lubatud voolutugevus (A) lubatud pinge (V) fikseeruvus Tarviti on suvaline seade, mis tötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks arvuti, telekas, tinutuskolb, kell, pangaautomaat, kõlar, külmkapp, elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvits muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks...
Üliõpilase nimi___________________________ Õpperühm___________________ Kuupäev_____________ I. Millised kõrgepingeseadmed lülitavad välja lühisvoolu? 1. Lahklülitid; 2. Koormuslülitid; 3. Koormus- ja lahklülitid; 4. Lahklülitid ja sulavkaitsmed; 5. Koormuslülitid ja sulavkaitsmed; 6. Võimsuslülitid; 7. Võimsuslülitid ja sulavkaitsmed. 2.Millistel kõrgepingeseadmetel ei ole kaarekustutuskambreid: 1. Lahklülititel; 2. Koormuslülititel; 3. Võimsuslülititel; 4. Sulavkaitsmetel; 5. Koormuslülititel ja sulavkaitsmetel; 3. Millised vastused on õiged: Pingetrafode: 1. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; 2. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; 3. Sekundaarmähise takistus on suur; 4. Sekundaaramähise takistus on väike; 5. Sekundaarmähises on keerde rohkem kui primaarmähises; 4. Elegaasi (SF6— шестифто...
Üliõpilasenimi________________________ Õpperühm___________________ Kuupäev_____________ 1. Millised vastused on õiged: Какие ответы правильные? Трансформатор тока: Pingetrafode: a. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse paralleelselt; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь параллельно. b. Primaarmähis ühendatakse elektriahelasse järjestikku; первичная обмотка трансформатора тока соединяется в электрическию цепь последовательно. c. Sekundaarmähise takistus on suur; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет большое сопротивление d. Sekundaaramähise takistus on väike; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет маленькое сопротивление e. Sekundaarmähises on tavaliselt keerde rohkem kui primaarmähises; Вторичная обмотка трансформатора тока имеет как правило больше витков, чем первичная о...
Viimasel ajal ristlõigete valikul. Talitlusviisi ei arvestata ja võetakse sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvepersonal reservtoite sisse lülitab. koormustegur võrdseks 0,9 ga (see vastab kestva talitlusviisile); Tavaliselt on tegemist mõne tunni kuni mõnekümne minutiga. Arvestades õhuliinide suurt töökindlust ja nende In elektritarviti nimivool. Ühe mootorilise elektritarviti nimivool: kiire taastamise võimalust kahjustuste korral on lubatav 2. kategooria tarbijaid ja paigaldisi toita ühe õhuliiniga. Tarbijate ja paigaldiste toitmise kaablite abil võib kasutada üht õhuliini, mis koosneb vähemalt Pn kahest rööpkaablist. Tsentraliseeritud reservi korral võib 2
Võrguettevõtja poolt osutatavat võrguteenuse kvaliteeti sh elektrikatkestuste kestvust ja tihedus ning pinge kõikumist määrab iga kodutarbija. Harva katkestuse ja pingehäirete puudumine on võrgu teenuse hea kvaliteedi tunnus. Sageli on tarbija ootused osutatava võrguteenuse taseme suhtes kõrgemad sellest mida võrgu tehniline seisund parajasti võimaldab ja mida kehtivad võrguteenuste kvaliteedi nõuded sätestavad: Nii näiteks on paljasjuhtmete õhuliinide korral katkestusi ja pingehäireid paratamatult palju rohkem kui kaabelõhuliinide korral. Eestis on aga jaotusvõrk enamasti ehitatud just paljasjuhtmeliste õhuliinidena ja seda on elektrivarustus kindluse näitajate määramisel arvestatud. Elektrivarustus kindlust jaotusvõrgus milles asuvad ka elamute võrguühendused iseloomustab rikkest põhjustatud katkestuse kestvust ja rikkest põhjustatud katkestuste lubatud summaarne kestvus ühe liitumispunkti kohta aastas
· Mõistab harvesteri seadmete ja süsteemide töötamise põhimõtteid · Jälgib harvesteri korrasolekutja tehnilisi parameetreid ning kõrvalekallete korral tegutseb vastavalt juhistele · Mõistab masina süsteemse hooldamise vajadust ja teeb lihtsamaid remonditöid · Tangib kütust ja lisab õlisid ning muid tehnilisi vedelikke · Kasutab harvesteri digitaalset juhtimissüsteemi ja tööprotsessi juhtimise arvutit · On teadlik ohtudest õhuliinide läheduses, kalletel, pehmel pinnasel, teede ääres ja teistes ohtlikes kohtades · On teadlik keskkonnakaitseja säästva metsandusepõhimõtetest · Töötab välja lageraie- ja hooldusraielangi tehnoloogilise skeemi · Langetab puid, kasutades ohutuid ja ratsionaalseid töövõtteid · Laasib tüveseid, koondab oksad ja vajadusel kujundab oksavaalu · Järkab tüveseid sortimentideks vastavalt nõuetele · On teadlik metsakasvatuse põhimõtetest
saame ka leida põhjuse, miks teraseid üldse legeeritakse ning legeerivate elementide mõjust 1. LEGEERTERASED (suur tugevus, eriomadused, kasutatakse kõikides teraste liikides) Terasteks nimetatakse süsiniku ja raua sulamit, milles on kuni 2,14% süsinikku, 1% mangaani ja 0,4 % räni. Nad leiavad üldjuhul kasutamist paljudes kohtades, masina- ja aparaadiehtuses, tööriistade valmistamisel, ehituskonstruktsioonides, energeetikas õhuliinide ja antennide mastides, eelkõige sellepärast, et neil on olemas kõik materjale iseloomustavad põhiomadused: mehaanilised, füüsikalis- keemilised, tehnoloogilised ja elektrilised omadused. Eurostandardi EN 10020 järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi- legeerterased ja mittelegeerterased ( tuntud ka süsinikterastena). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi (fosfor ja väävel): a) tavakvaliteetterased e. tavaterased,
6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-...
Peale karastamist on duralumiinium plastne ja seda on võimalik töödelda survega. Vanandamise järgi suureneb tugevus 100 ® 500 M Pa-lini 20 - 150 HB-ni. Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB
● Ebasobivad liinid, teed, kommunikatsioonid ● Põllumajandusliku tegevuse hääbumine ● Liiga intensiivne põllumajandustegevus ● Reguleerimata raided ● Reguleerimata maavarade kaevandamine ● Jäätmete ladustamine LOODUSMAASTIKUD ● Reguleerimata raied ● Uute kuivendus-süsteemide rajamine ● Maavarade kaevandamine ● Ehitiste, teede, õhuliinide rajamine ebasobival viisil ● Prahistamine Maastiku taastamistööde protsess ● Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine ● Taustinformatsiooni kogumine ● Varasemate analoogsete projektide uurimine ● Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised, paleorekonstruktsioonid, jne) ● Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine
Peale karastamist on duralumiinium plastne ja seda on võimalik töödelda survega. Vanandamise järgi suureneb tugevus 100 ® 500 M Pa-lini 20 - 150 HB-ni. Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest. Lõõmutatud Al-st õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT). Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm valtsitakse. Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi. Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid (terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB
· uute maaparandussüsteemide rajamine; · veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; · maavarade ja maa-ainese kaevandamine; · varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; · lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena; · maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; · teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; · uute ehitiste püstitamine; · telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; · jahipidamine ja kalapüük. · Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine. 34. Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis
aasta uuringu [4] on Eesti metsa keskmine kõrgus laias laastus 17,5 meetrit. Seega, et liinikoridori ääristavad puud füüsiliselt ei saaks liinidele kukkuda peaks olema liinikoridori laius keskmiselt 36 meetrit. Sama leidis ka konkurentsiamet [5]: ,,10 kV liinid on välja ehitatud NL eeskirjade "Elektriseadmete ehituse eeskirjad" osa "Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad" (Tallinn "Valgus" 1986) kohaselt, mille § 2.5.106 sätestab, et metsa- või haljasaladel õhuliinide jaoks rajatud sihid peavad olema laiusega, kus ,,vähemalt äärmiste liinijuhtmete vaheline kaugus pluss metsa keskmine kõrgus kummalegi poole äärmist liinijuhet; liini ääres kasvavad üksikud puud või puuderühmad, mille kõrgus on suurem nende rõhtkaugusest liinijuhtmeteni, tuleb maha võtta" Kuna elektriliinid on projekteeritud ja välja ehitatud vastavalt ehituse ajal kehtinud "Elektriseadmete ehituse eeskirjadele" (edaspidi EEE),
korraldada massiüritusi. KT 1 Üldmääratlused, personal, töötsoon, töö Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud 1. teha elektripaigaldise kaitsevööndis mistahes ehitust, mäe, laadimis, süvendus, lõhkamis, üleujutus, niisutus ja maa parandus töid. Istutada ja langetada puid ja põõsaid. 2. sõit elektriõhuliinide kaitsevööndis masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5m. 3. ehitada kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndis aedu ja traat tarasid ning rajada loomade joogikohti. 4. töötada maa kaabelliinide kaitsevööndis löök mehhanismidega tasandada pinnast, teha mullatöid sugavamal kui 0,3m (küntaval maal 0,45m) ning ladustada ja teisaldada raskusi. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast on kehtestatud vabariigi valitsuse sellekohasel määrusel. Elektritöö ja mitteelektritöö kodus
veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena;maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; uute ehitiste püstitamine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; jahipidamine ja kalapüük. Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine. 34.Kuidas on tagatud liigikaitse Eestis
tud juhe või kaabel ei vasta kõigile piiranguile, tuleb valida suurem ristlõige, mis rahuldab kõiki tingimusi. Ökonoomse voolutiheduse meetodit ei kasutata ristlõigete valikuks madal- pingevõrkudes. 2.3. RISTLÕIGETE VALIK ÖKONOOMSETE INTERVALLIDE MEETODIL Ökonoomse voolutiheduse meetod on väga ligikaudne, kuna liini maksumus lineariseeritakse ning see ei arvesta asjaolu, et erinevate juhtmete ristlõigete puhul on ka erinevad mastid ja need mõjutavad oluliselt õhuliinide maksu- must. Samuti mõjutab liinide maksumust mastide materjal ja tüüp. Ka eeldab meetod matemaatiliselt ristlõike pidevat suurust, mis tegelikult on diskreetne. Märksa täpsemalt saab leida ökonoomseid ristlõikeid ökonoomsete interval- lide meetodil. Selle meetodi kohaselt koostatakse eelnevalt erinevate nimi- pingete, juhtmemarkide ja mastide puhuks näiteks keskmiste aastakulude sõl- tuvused arvutuslikust voolust (või võimsusest). Need kulud sisaldavad iga lii-
Faaside mahtuvuse täpsem arvutus nõuab liinide konstruktsiooni täpset teadmist ja on lisaks arvutuslikult tülikas. Seetõttu kasutatakse sageli lihtsustatud valemeid, mis tagavad piisava arvutustäpsuse: Õhuliinidega elektrivõrgus Ul Ul IC = või I C = , A, (3.44) 300 350 kus esimene avaldis vastab Euroopa riikides kasutatavale õhuliinide konstruktsioonile ja teine Eestis varasemate normide järgi ehitatud õhuliinidele. Kaablivõrgus Ul IC = , A. (3.45) 10 Mõlemas valemis on U faasidevaheline pinge, kV ja l liinide kogupikkus, km. Liinide kogupikkuse l leidmiseks tuleb liita kõikide trafo mähisega galvaaniliselt ühendatud liinide pikkused.
Q 2 Q 4 Q 6 Q 8 II s L1 L2 L3 T2 T1 Joonis 5.13 Skeem "latid-trafod" kahe võimsuslülitiga väljuva liini kohta Juhul, kui õhuliinide arv on suurem, võib jn 5.13 kujutatud skeemis liinide ühendused asendada 3/2-skeemi põhimõttel loodud skeemiosadega. Eriti oluliste sõlmalajaamade ülempingejaotlate skeemid koostatakse mõnikord ka ühtainsat konkreetset alajaama silmas pidades. Joonisel 5.14 on esitatud üks võimalik ülempingejaotla skeem kolme trafo ja kolme õhuliiniga. Selles on loobutud ühe trafo (T1) fiidri võimsuslülititest ja trafo on ühendatud lattidega plokki.
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
Kontrollige regulaarselt tõsteseadmete kõiki osi. Hoolitsege selle eest, et oleks olemas välis- ja sisetahavaatepeeglid ning et need oleksid heas korras. Hoolitsege selle eest, et kõigil traktoritel ja haagistel oleksid terved, korralikult töötavad suuna- jm tuled ning et neid hoitaks puhtana. Kindlustage elektriõhuliinide lähedal ohutu töötamine. Koostage kaart majandi territooriumil olevate õhuliinide asukoha ja nende kõrguse kohta. Kõrgus Võimaluse korral vältige erineva kõrgusega alasid. Piirake ohtlikud alad sobiliku taraga ja hoidke see heas korras. Paigaldage vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid. Kasutage töökindlaid redeleid; fikseerige redelid nii, et need ei liiguks. Hoidke redeleid ohutus ja lastele kättesaamatus paigas. Kõrgtöödel kasutage sobiva kujuga platvorme, juhul kui kahvel- jm tõstukite kasutamine on võimalik.
Kontrollige regulaarselt tõsteseadmete kõiki osi. Hoolitsege selle eest, et oleks olemas välis- ja sisetahavaatepeeglid ning et need oleksid heas korras. Hoolitsege selle eest, et kõigil traktoritel ja haagistel oleksid terved, korralikult töötavad suuna- jm tuled ning et neid hoitaks puhtana. Kindlustage elektriõhuliinide lähedal ohutu töötamine. Koostage kaart majandi territooriumil olevate õhuliinide asukoha ja nende kõrguse kohta. Kõrgus Võimaluse korral vältige erineva kõrgusega alasid. Piirake ohtlikud alad sobiliku taraga ja hoidke see heas korras. Paigaldage vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid. Kasutage töökindlaid redeleid; fikseerige redelid nii, et need ei liiguks. Hoidke redeleid ohutus ja lastele kättesaamatus paigas. Kõrgtöödel kasutage sobiva kujuga platvorme, juhul kui kahvel- jm tõstukite kasutamine on võimalik.
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
