õhuks. Priestley seda lagunemismehhanisimi ei teadnud, kuid ta otsustas uurida tekkinud gaasi. Selle omadused olid hämmastavad. Küünal poles gaasis heledamalt kui õhus ja hõõguv süsi lõi lõkke. Nii läks ajalukku uue elemendi hapniku avastamispäevana esmaspäev, 1. august 1774. Mõne aja pärast tegi ta veel tavatuma katse. Priestley võttis kaks uhesugust klaaskuplit. Ühes oli harilik õhk, teises katsel saadud elavhõbeda-õhk, mida ta hiljem nimetas deflogistoneeritud õhuks. Kummagi kupli alla pani ta hiire ning hakkas ajaviiteks flööti puhuma ja hiiri jälgima. Harilikus õhus hakkas hiir peatselt avaldama väsimuse tundemärke, kaotas veerand tunni pärast teadvuse ja suri. Hapnikuga kupli all jooksis hiir vilkalt ja väsis hiljem. Kui ta hiire kupli alt välja võttis, siis too toibus mõne aja pärast. Priestley oli hämmingus: üks hiir elas õhus 15 minutit, teine aga elas hapnikus kaks korda kauem. Ta hingas ka ise uut õhku ja koges, et hingata on kergem
Oma isiksuselt peaks ta olema võitja tüüpi, sest nagu A. Lavey ütles: ,,Maailm on loodud tugevatele ja neile nõrkadele, kel on lootust tugevaks saada." Kuid loomulikult ei peaks ta kuulama täpselt sama muusikat ja vaatama samu filme. Sest liigne sarnasus ei pruugi alati kasuks tulla. Ta peaks olema läbilööja terve elu, kes ei jääks iial mõne viperuse taha konutama. Armastus on ainsaks vikerkaareks tumedal elupilvel. Ta on ühtlasi nii hommiku- kui õhtutäheks. Ta on õhuks ning valguseks igale südamele, ehitajaks igale kodule, tulesüütajaks igale koldele. Ning partner kogu selles unelmate loos on just praegu sinu fantaasiasünnitis ja ta on just kõike seda, mida sa soovid, et ta oleks. Kuid ometigi tuleb leppida sellega, et ainult läbi armunu silmade paistavad inimesed ideaalsed.
(Allikas4.)Daimler-Benz 1933-1945 26. juunil 1926. Aastal Carl Benzi Benz & Cie ja Daimleri DMG firmad ühinesid moodustades uue ettevõtte nimega Daimler-Benz, nimetades ümber kõik oma autod Mercedes-Benziks kõige parema tolle aja auto Mercedes ja Carl Benzi auks. Auto Mercedes sai oma nime ühe Daimleri partneri tütrelt. Uues Daimleri kolmetipulise tähega logo sümboliseerib-Mootorid maismaaks,veeks ja õhuks. foto 4.( Allikas4.) Uus logo mis võeti kasutusele peale Benz & Cie ja DMG ühinemist. 4.KASUTATUD KIRJANDUS Allikas1.http://en.wikipedia.org/wiki/Daimler-Benz Allikas2. http://ru.wikipedia.org/wiki/Daimler-Benz Allikas3. http://forte.delfi.ee/news/auto/ajalugu-kes-oli-benz-ja-mis-oli-tema-auto-esimene- tossav-karu.d?id=39123115 Allikas4.https://www.google.ru/search? q=karl+benz&newwindow=1&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=dmCBUqzmBKa84ATZ74D
Lämmastik 1)Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. 2)Lihtaine omadused 2.1)Füüsikalised omadused: · terava lõhnaga · värvuseta · gaas · õhust ~2 korda kergem · vees väga hästi lahustuv · veeldub 33oC juures NB! 25% line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. 2.2)Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta onkeemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side ...
Lämmastik ja fosfor Kristi Kurvits ja Marten Lillemäe Tartu Kommertsgümnaasium 10a Lämmastik Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2 N2+ 2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + ...
Vesinik Referaat Koostaja: Vesinik Vesiniku tegi esmakordselt kindlaks 1781. aastal inglise teadlane Henry Cavendish, kui ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on teda paigutada mõlemasse rühma. Vesinik on väga kergesti aurustuv. Sulamistemperatuur on -255C ja keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik deuteerium ja üliraske v...
HAPNIK Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas paremini, hingata on...
Üldinformatsioon: Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning see tähendab salpeetri tekitaja. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772. aastal Edinburgh'is. Kuna lämmastikuga täidetud anumas hukkusid kõik hiired ning kustusid põlevad küünlad ja fosfor, siis nimetasid teadlased algul lämmastikku surnud ehk riknenud õhuks. 1787.a andis prantsuse keemik Antoine Lavoisier uuele gaasile nimetuse ,,lämmastik". Lämmastik on suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78%. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitami...
katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas... Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène (veetekitaja, veemoodustaja). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesiniku keemiline sümbol H... Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD
Henry Cavendish Autor Klass: 11 Tutvustus Henry Cavendish oli inglise keemik, vesiniku avastaja. Henry Cavendish sündis lord Charles Cavendishi ja Ann Gray pojana. Tema isapoolne vanaisa oli William Cavendish, teine Devonshire'i hertsog ning emapoolne vanaisa oli Henry Grey, esimene Kenti hertsog. Cavendish õppis Cambridge'i ülikoolis 17491753, kuid ei lõpetanud seda. Varaka mehena sisustas ta endale seejärel labori ja raamatukogu Londonis ja pühendus teadusele, eeskätt loodusteadustele, vältis meelelahutusi ja vastuvõtte. Raha ta teadusega ei teeninud. Teadustegevus Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" ehk vesiniku. Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks, kuigi alles ...
4. Ventilaator töötab elektrimootori jõul. 5. Jahe õhk on läbinud kütteelemendi ja see on muutunud kuumaks ja kuivaks õhuks. Termostaat lülitab kütteelemendi sisse ja välja perioodiliselt, et vältida kuivati läbi põlemist ja riiete kõrbemist. 6. Soe õhk siseneb trummlisse. Tüüpiliselt trummli tagumisest 1
ning näiteks kaltsiumkarbonaadi kaustiseerimisel flogiston eraldub. Võrreldes muundumisi lubjakivist põletatud lubjaks, edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, avastas Black süsihappegaasi. Ta näitas aastal 1752, et naatriumkarbonaat, kaaliumkarbonaat, magneesiumkarbonaat ja kaltsiumkarbonaat on tollases kõnepruugis kaustiliste alkaalide ühendid gaasiga, mida ta nimetas kinnitatud õhuks või seotud õhuks (Loe: fixed air). Tema tulemused ilmusid aastal 1755 raamatus ,,De humore acido a cibis orto et Magnesia alba". Sellega näitas ta esimesena, et on olemas erinevate omadustega gaase ning et gaas võib peale eraldumise ka ühineda tahkete ainetega, moodustades keemilisi ühendeid. Samuti näitas ta, et põletatud lubi muundub õhu käes aeglaselt kaltsiumkarbonaadiks. Sellest ta järeldas, et atmosfääris peab olema vähesel hulgal süsihappegaasi; see oli esimene märk sellest, et õhk ei
Gaasisegu (õhu) kogurõhk koosneb üksikkomponentide osarõhkude summast [10] n p = p1 + p2 + ... + pn = pi . (1.5) i =1 Niisket õhku võib vaadelda veeauru ja kuiva atmosfääriõhu seguna, mille moolmass µ = 29. Niiske õhu rõhk on veeauru ja kuiva õhu osarõhkude summa [10]. Kuiva õhu ja ülekuumutatud veeauru segu nimetatakse küllastamata niiskeks õhuks, aga kuiva õhu ja küllastatud veeauru segu nimetatakse küllastatud niiskeks õhuks. Õhu niiskusesisaldust (tehniline niiskus) väljendatakse veeauru massina kuiva õhu massiühiku kohta: mva d= , (1.6) mkõ kus mva on veeauru mass, g, mkõ kuiva õhu mass, kg. Niiskusesisalduse võib väljendada ka õhu ühe mahuühiku kohta, siis nimetatakse seda absoluutseks niiskuseks e
HAPNIKU, LÄMMASTIKU, SÜSIHAPPEGAASI JA VESINIKU KASUTAMINE 1. Hapniku O2 kasutamine (gaasiline hapnik veeldub -183°C) · koos põleva gaasiga metallide lõikamisel (O2 ei põle, ta paneb põlema) · haiglates hapnikumaskides · kodukasutuseks astmahaigetel · hingamisgaas lennukites; tuukritel on sissehingatav gaas koos heeliumiga · kalakasvatuses kui lasta O2 vette, paljunevad ja kasvavad kalad kiiremini saak ja kasum suuremad; kasutatakse näiteks angerjate kasvatuses · paberitööstuses paberivalgendamiseks - O2 eemaldab koos soodaga Na2CO3 tselluloosist puitaine ehk ligniini · veepuhastusjaamades kanalisatsioonivee puhastamiseks mürgise mädamunahaisuga gaasi H2S ehk divesiniksulfiidi eemaldamiseks · joogivee puhastamiseks osoneerimisel O3 ga, seda meetodit kasutab ka Tallinna Vesi ühe puhastusprotsessina · raketikütuses lisaainena · metallurgias - terasetööstuses ahjude kuumutamisel j...
Füüsika ajalugu Joosep Tiismus Klassikaline füüsika 1700-1900. Kellavärgist soojussurmani Füüsikat saab kasutada populaarsete praktiliste leiutiste tegemiseks ja sellest on palju kasu, kuna see näib muutvat maailma üha paremaks. Kõige suuremad väljakutsed on elektri tootmine ja milline on soojuse ning energia vaheline seos või mis üldse on soojus. 18. sajandi füüsika maailmapildi kujunemist mõjutab eriti füüsik Isaac Newton, kes oma teedrajava gravitatsiooniseadusega annab esimest korda teadusliku selgituse planeetide liikumisele. Nüüdsest alates on võimalik ette ennustada planeetide orbiite aastaid enne. 18. Sajandis teisel poolel muutus elekter jõukurite mänguasjaks. Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna ar...
Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH...
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Referaat HAPNIK Tartu 2009 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%. Hapnikku tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid)...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VESINIK- Tulest sündiv...vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 1 Üldiseloomustus..........................................................................................................3 Avastamine ja nime saamine...................................................................................3-4 Leidumine looduses..............................................
katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène ('veetekitaja, veemoodustaja'). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesiniku keemiline sümbol H.[39] Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele.
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...
katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondenseerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène ('veetekitaja, veemoodustaja'). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesinikukeemiline sümbol H. Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele. 11 Kokkuvõte Käesolevas töös uuriti Keemiat täpsemalt, mis on vesinik ja hapnik nende mõju inimestele, ajalugu ja omadused.
Arnold Villanovast(koht kust pärit) 1240-1311. Hispaania päritoluga. Mitmekülgne isik. Arst, filosoof, astroloog, alkeemik. Tegutses mitmes valdkonnas. Üks olulisemaid araabia alkeemia vahendajaid lääne-euroopasse. Tundis nii araabia, kreeka kui ka ladina keelt. Arendas metallide transmutatsiooni ideed. Suutis saada suhteliselt puhast etanooli, mida nimetati aqua vitae (elu vesi ld.k). Kasutas seda ka ravis. Püüdis leida ka elueliksiiri. Väitis, et ta avastaski ja kasutas seda. Ta märkis ühena esimestest, et puude põlemisel, kui pole piisavalt õhku, tekivad mürgised aurud (viitas vingugaasile). Raymond Lully (nimel erinevad variatsioonid). Hispaania päritoluga. Misjonär. Võitles muhamedi usu vastu. Tegutses mitmes valdkonnas sai aunimetuse Dr. Illuminatissimus (valgustatuim). Tema põhiteos on ,,Ars magna" (suur kunst), käsitles küllalt palju alkeemiat. Tema ,,järglased", llullistid, kirjutasid mitmele enda teostele alla Raymond Lully...
vaid üksnes peenema ehitusega aine. Hellenismiaja filosoofia üldiseloomustuses oli juttu sellest, et tolle aja filosoofiale oli omane taasaktualiseerida varasemat filosoofiapärandit. Nii pöördus koolkonna rajaja Zenon Herakleitose, umbkaudu aastatel 544-483 e. Kr. elanud mõtleja pärandi poole. Temast mõjutatuina käsitasid stoikud maailma sellise kujunemisprotsessina, mille käigus jumalik algtuli muudab end traditsioonilisteks kosmose algelementideks – maaks, veeks, õhuks – ning neist kujuneb edasi kogu see nähtuste mitmekesisus, mis on meile tuttav kogemusest. Seejuures pidasid nad kolme viimatinimetatud elementi – maad, vett ja õhku – maailmaprotsessi passiivselt-vastuvõtvaks küljeks (aine), tuld aga aktiivseks- toimivaks algeks (jõuks). Stoikud rõhutasid, et kõne all olev protsess on mõistuspärane, valitsetud logose poolt. Logos oli üks Herakleitose mõtlemise keskseid mõisteid. Temast erinevalt käsitlesid stoikud logos`t aga maailma
not. /Kurt Cobain I can´t touch you! I can´t kiss you! I can´t say I love you! But still I do..LOVE YOU My teddybear is just like you, but the only diffrent is .. that he always miss me It Would Be a Perfect Crime , If I Stole Your Heart , And You Stole Mine ! [ ll .] And when you begin to miss me, just remember that it was you, who let me go. ''Armastus on ainsaks vikerkaareks tumedal elupilvel. Ta on ühtlasi nii hommiku- kui õhtutäheks. Ta on õhuks ning valguseks igale südamele, ehitajaks igale kodusle, tulesüütajaks igale koldele.'' (Robert Ingersoll)
· Niiske õhu kuivatamine · Niiske õhu niisutamine · Erinevate paranpeertritega õhuvooluste segunemis protsessi ja määrata selle segu parameetrid Diagramm koostakse kindlale paromeetrilisele rõhule. Tavaliselt B=760mmHg=101325Pa=0,1Mpa. meil baltikumis keskmine rõhk B=745mmHg Diagramm koostatakse eelpoolt toodud valemite põhjal joon3 lk 2 Niiske õhu Kastepunkti temperatuur tp nim temp, mille juures mitteküllastunud õhk muutub küllastunud õhuks, kui seda õhku jahutada küllastunud olekuni( kuni =100%) konstantse niiskuse sisalduse d=const juures. Märja termomeetri temp tm on temp, mille juures mitteküllastunud õhk saavutab küllastus oleku e küllastus temp, tema jahutamisel mööda H=const joont . Tm>tp Mida suurem on niiskuse sisaldus seda kõrgemal temp tekib kaste. Õhu niiskuse määramise meetodid ja niiskus mõõturid Tavaliselt niiskeõhu olek määratataksi õhu temp ja suhtelise niiskuse järgi. Suhtelise
Võib esineda vee uduna või jää uduna. H = H + H a + H v + H j = C p t + ha da + hv dv + h j d j KJ Kg 2 Na N N da = ,dv = v ,d j = j M M M Kastepunkti temp-iks.(tp) ...nim temp-i mille juures õhu jahutamisel d=const niiskuse sisalduse juures mitte küllastunud õhk muutub küllastunud õhuks. Niiskeõhu märjaõhu temp-ik(tm) ...nim temp-I mille saavutab mitte küllastunud õhk, tema jahutamisel H=const kuni küllastus olekuni(selles olekus pfii= 100%). Niiske õhu oleku deagramm.(molier deagramm) H-d(või H-x) deagramm. Seda deagrammi kasutatakse siis kõigepealt niiske õhu karakteristikute määramiseks peale selle kasutatakse niiske õhu oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. See deagramm kujutab endast niiske õhu entalpia(valem 14) graafilist esitlust
2321. Uue päeva alguses tekib meil VÕIMALUS oma eelmise päeva vigu parandada... 2322. My teddybear is just like you, but the only diffrent is .. that he always miss me 2323. It Would Be a Perfect Crime , If I Stole Your Heart , And You Stole Mine ! 2324. And when you begin to miss me, just remember that it was you, who let me go. 2325. Armastus on ainsaks vikerkaareks tumedal elupilvel. Ta on ühtlasi nii hommiku kui õhtutäheks. Ta on õhuks ning valguseks 2326. igale südamele, ehitajaks igale kodusle, tulesüütajaks igale koldele. 2327. I can´t touch you! I can´t kiss you! I can´t say I love you! But still I do..LOVE YOU 2328. Su naeratus on nagu kõige säravam päike , mis soojendab mu südant . 2329. alati ,kui ma nutan, ei tähenda et mul on valus, võibolla mul on hirm, et võin su kaotada . 2330. It's better to be hated for what you are, than to be loved for not you're not. 2331. Iga inimene on mõnikord kurb
terviseks. Bob oli vanim ja Tom tema järgmine. Nad olid pikad ilusad mehed, väga laiade õlgade ja pruunide nägudega, pikkade mustade juustega ja mustade silmadega. Nad riietusid valgesse peast jalgadeni, niisama kui vana dzentlmen; peas kandsid nad laiu panama kübaraid. Siis oli veel miss Charlotte, ta oli kahekümne viie aastane, pikk, tore ja uhke, kuid nii hea kui vähegi saab olla, kui ta erutatud polnud. Kui ta aga erutatud oli, siis oleks igaüks ta ees hea meelega õhuks muutunud; ses asjas sarnanes ta oma isaga. Ta oli väga ilus. Niisama ta õde, miss Sophia, kuid teist laadi. Sophia oli mahe ja tasane nagu tuvi, ja kõigest kahekümne aastane. Igal isikul oli oma neeger, kes ta eest hoolitses, ka Buckil. Minu neegril oli kole kerge, sest ma polnud harjunud kedagi enese eest midagi teha laskma; aga Bucki omal oli aina tegemist. See oli tol ajal kogu perekond; aga see oli varemini suurem olnud. Kolm poega oli tapetud ja Emmeline oli surnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
