Sest need on mandrijää tegevuse tagajärjel tekkinud. 6. Miks on Pandivere kõrgustikul väga vähe pinnaveekogusid? Sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevat karstumist ning vete imbumist maapõue, enne kui pinnaveekogud jõuavad tekkida. 7. Miks on Pandivere kõrgustiku ning Harju ja Viru lavamaa piirkonnad väga reostusohtlikud? Sest seal on reostunud vett filtreeriv pinnakate väga õhuke. 8. Millisel juhul voolab sademete vesi kiiremini merre, kas metsasel alal või lagedal alal; kas siis kui jõed voolavad loogeldes looduslikes sängides või siis , kui nende sänge on süvendatud ja õgvendatud? Põhjenda vastust. *Lagedal alal, sest metsas imavad puud osa veest endasse. *Siis kui jõgede vesi on süvendatud ja õgvendatud, kuna siis on vee äravool kiirem. 9. Miks süvendatakse jõgesid? *Et jõgede äravoolu suurendada või ühtlustada.
Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on väga kõva, raskesti lõhestatav ning kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad mis on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Pahkadel on tugevasti lainelised puidukiud, mis ristlõikes annavad ilusa kirja. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina naha haiguste korral. Oma- pärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel
taimedele. Kui hävib elukeskkond vees, hävib ka Maa loodus. Inimene aitab elukeskkonna hävimisele vees hoogsasti kaasa. Elavaks näiteks tuues suured naftatankerid ja muud laevad, kes oma risu ja reostust avamerele maha jätavad. Reostusel on kõige suurem oht hävitada veeloomade ja taimede elu. Reostuse likvideerimiseks pole aga alati piisavalt vahendeid ja võimalusi, et seda kiiresti teha. Nii saavad väga tihti kahjustada just merelinnud. Isegi õhuke õlikirme veepinnal võib kahjustada nende surma. See omakorda võib panna mõned liigid väljasuremisohtu. Sedaviisi hävitabki inimene vaikselt, endale ehk arusaamatul moel, ümbritsevat keskkonda, loodust ning Maad ennast, mida peaks jätkuma veel paljudele, paljudele tulevastele põlvedele. Kõik see ja paljudki teised probleemid on tegelikult tekkinud inimese nii öelda raiskamisvajaduse tõttu. Kõike saaks tarbida ka mõistuse piirides, mitte nagu Mati Unt on
maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullahorisont- erineva koostisega, paksusega, tihedusega, ehitusega ja värviga mullakiht. Mullaprofiil- mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida.
· Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20. Mis on homoloogiline kromosoom? · liigi kromosoomikomlekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus 21. Mitu paari homoloogilisi kromosoome on inimesel? · 23 paari 22. Mis on karüogramm? · organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel 23. Mis on rakumembraan? · õhuke kiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse 24. Kirjelda rakumembraani ehitust. · Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 25. Miks rakumembraan oluline on? · See kaitseb rakku 26. Mis on pasiivne ja aktiivne transport? · Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani milleks vajatakse täiendavat energiat
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...
3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka niitjad bakterid. b) rakukest kaitseb sise- ja välisrõhu muutuste eest c) rakukest osaleb ka ainevahetuse jämeregulatsioonis. Tähendab, sorteerib sisse ja välja liikuvaid aineid.
Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud enam ei kasva. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumisoolad ja vitamiin D. Kõhr kude jääb kõrvalestades ja nina mõnes osas. Kõhrega on kaetud ka luude liigesepinnad. Luud katab pealt õhuke luudümbris, mis ühendab seda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke. Luukude uueneb kogu elu. Kui luu murdub, hakkab luuümbris selle parandamiseks uusi luurakke moodustama. Luu kasvab kokku ka siis, kui tema murdnud otsad on nihkunud, sellepärast on oluline, et art paneks luu õigesse asendisse kipsiga. Luuümbrises on palju veresooni ja närve. Nende vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega. Luuümbrise all asub luukude plinkollus (tihe ja tugev)
VENEKIRVESTE kaunistatud nööri üleminekut hankivalt sobiv mullakiht kõrgematele 3000 eKr jäljega. Venet ehk majanduselt maaviljeluseks. küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi
Valida välja üks frantsiisettevõtte rajamise võimalus, mis on seni Eestis esindamata, mida oleks Teie arvates otstarbekas Eestisse rajada ja mis sobiks Teie võimete/huvide/hariduse/töökogemusega. Töö peaks sisaldama antud frantsiisi kohta järgmist: 1) Ajalugu Vennad Frank ja Dan Carney olid üliõpilased Wichitas, Kansases, kui üks peretuttav pakkus neile välja idee avada pitsa restoran. Vennad hakkasid kohe ideed arendama. Laenasid emalt 600 dollarit, mille eest ostsid kasutatud seadmed ja rentisid väikse hoone oma kodulinnas tiheda liiklusega ristmiku lähedal (pean seda asukohta äärmiselt oluliseks). Esimene Pizza Hut avati 1958 Wichitas, Kansases. Juba aasta hiljem avati firma esimene frantsiis Topekas. Kõige kauem ja järjestikku opereerinud Pizza Hut maailmas asub Manhattan, Kansases, Kansas State University läheduses. Tänapäeval kuulub Pizza Hut Yum! Brandsile. Praegu ehk rohkem kui 50 aastat pärast a...
vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum? Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. 22. Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid. 23. Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid bakterid on eeltuumsed. 24. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad. 25. Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha. 26. Kuidas elavad algloomad üle ebasobivad tingimused? Nad moodustavad tsüsti ehk nad muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. See vähendab nende ainevahetuse kiirust ja vajadust toidu järele. 27. Mis on iseloomulik a) Amööbile Ta on 0,2-05 mm suur, liigub kehakuju muutes. b) Silmviburlasele Nad on võimelised fotosünteesima, liiguvad edasi kasutades vibureid. c) Kingloomale
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 8. klass TUNDRA Referaat xxxxxxx SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.TUNDRA.................................................................................................................................3 1.1Kliima.................................................................................................................................4 1.2Taimestik............................................................................................................................4 1.3Loomastik...........................................................................................................................5 1.4Inimene tundras..............................................................
ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali originaalmõõtmed on 77X53 cm. • Maalil on Mona Lisa (Lisa Gherardini). • Mona Lisa istub toolil (kõrgel rõdul). • Maali taustal on kujutatud loodust (veekogu, maastik, valdavalt tumedad toonid, heledamates toonides on kujutatud loodust. • Heleda-tumeda meisterlik käsitlus ehk sfumaato- tehnika • Riietus on lihtne ja tumedates toonides. • Pead katab õhuke loor, mida esmasel vaatlusel ei tuvasta. • Juuksed on keskmise pikkusega ja • Mona Lisal puuduvad kulmud, need tekkivad varjudekontrasti tulemusena. • Mona Lisa naeratus ja näoilme on salapärased. • Taustmaastik mõjub müstiliselt. • Käed suhteliselt vabas ja loomulikus asendis. • Maalil pannakse suurt rõhku inimese sisemise mina esiletoomiseks, kasutades selleks näoilmet ja naeratust. • Mona Lisa maali on peidetud salapilt.
villa - toode soft - kaotab omakuju ajas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koht rahvuslik: teemapargid, näitused, messid ja erinevate laste institutsioonid. 2 1.2. Ettevõtte eesmärgid On olemas ka teine võimalus: saad laadida oma tootmise trolli (selle ostmiseks maksab teile 300 kuni 1150 eur ja pakkuda magus maius üle kogu linna. Korraga ise kaevandavate raha välja, õhuke õhk, on üsna lihtne: suhkru valatakse pea süvendisse ja soojendusega sisselülitamisel masin on sulanud ja pritsib läbi pea auke tsentrifugaaljõud,mis tekib ajal rotatsiooni.Suhkur,pritsib läbi pea, muutub kiudaineteks, jääb kinni, kus müüja viib kaussi kus varsti kinni moodustunud maitsevsuhkruvatti tuba. Ja nii, saab kasvatada oma kapitali. 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon Juhatus: Aleksandra Sazinova 15.11.1986
Aseta lapid lauale ja paiguta need 16 kaupa nii, nagu sulle kõige ilusam tundub (vt paigutust fotol). Paigutus võib olla nii sümmeetriline kui ka korrapäratu. 2. Õmble lapid masinaga kokku, nii et moodustub kaks 16 lapist koosnevat suurt ruutu. Õmblusvaruks on igal pool arvestatud 7–8 mm. Enne iga uut õmblust pressi eelmise õmbluse õmblusvarud lahku. 3. Lõika voodrikangast välja kaks 32x32 cm suurust ruutu. Voodrikangaks sobib õhuke puuvillane kangas. 4. Lõika välja kotisuu kangas: 2 tükki suurusega 20x32 cm. 5. Aseta enda ette lauale pealiskanga ruudud (paremad pooled vastamisi) ja nende peale voodrikanga ruudud (samuti paremad pooled vastamisi). Kinnita neli kihti nööpnõeltega. Õmble kolm külge masinaga kokku (ülemine külg jääb avatuks). 6. Lõika alumistest nurkadest kangast vähemaks, st lõika õmblusest 1 mm kauguselt nurgad kolmnurkadena maha. 7
Too näiteid mõlemast. – Passiivne tööhõivepoliitika ehk riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. Aktiivne ehk tegeleb tööpuuduse põhjustega. 19. Töökindlustussüsteem – kellele vajalik, kellele mitte? – 20. Miks on kasulik kuuluda ametiühingusse? – Töötaja kindlustab endale ebasoodsate töösuhete korral usaldusisiku toe, organisatsiooni kaitse ja kaasliikmete solidaarsuse. 21. Iseloomusta erinevaid sotsiaalpoliitika mudeleid: paks riik ja õhuke riik. – paks riik, riik kus kõrged maksud jnejne. 22. Mille poolest erinevad sotsiaaltoetus ja sotsiaalteenus? – sots teenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitte rahaline toetus, sots toets on sama aga rahaline. 23. Selgita: absoluutne vaesus – inimese tulu jääb alla poole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks. Suhteline – inimese elatustase on allpool ühiskonna
Uuenduste ja traditsioonide vahel Iga inimene kuulub kuhugi: oma perekonda, oma rahva hulka, oma kultuurikonteksti. Selleks sageli nähtamatuks jäävaks niidistikuks, mis kokkukuulujad ühte seob, on sarnane meelelaad, ühised mälestused ja unistused, kombed ja traditsioonid, mis võivad aastasadu samaks jääda või ajapikku muutuda. Ümbritsevas maailmas aset leidvad uuendused avaldavad mõju keelele ja kultuurile. Kui suurel määral võib üks rahvas muutustega kaasa minna, et jääda ikka iseendaks? Nii nagu inimene ei saa elada ilma õhu ja veeta, ei saa ka traditsioonid päranduda järeltulijatele, kui keel ja kultuur on hääbunud. Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks k...
piitsutatakse siis moodustub pinnal kerge ja õhuline vaht, millest võib erinevaid roogasid kaunistada. Sfäärimine: protsessi tuumaks seisneb asjaolus, et igal mass vedel (tee, mahl, puljong, piim) lisati naatriumalginaat, segati ja seejärel valati väikeste portsjonitena nõusse täidetud külma veega lahustunud kaltsiumkloriid. Pärast 1-2 sekundit moodustatud "sfääriline ravioolid." Nad on pestud tavaline vesi ja sööt. Trikk on selles, et sees vedelik ja on õhuke väljastpoolt, et nad hammustavad, inimene tunneb mini-plahvatus maitse. Geelistumisprotsess: valmistatud kasutades spetsiaalset pulbrit agar (saadud vetikad). Asjaolu, et nii see säilitab oma head omadused, mis zelee saab isegi kuumutatakse 70-80 C ja oli soe. Reaktiivid alusel kohaldatud karrageen - nende abil saab rõhutada väärikuse teatud tooteid. Karboonimine või rikastamiseks süsinikdioksiid (süsihappegaas) endale: Sifoon - seade õhutamiseks vesi, mahlad ja muud joogid
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive. 6. Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" 8. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen AEGKOND: Mesosoikum (Keskaegkond), AJASTU: Kriit, Juura, Triias
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist.
akrosoom). 2 2 2 2 3 3 3 3 Spermatogenees it.stlawu.edu/~mtem/devbiol/atlas/TESTIS4.JPG Munaraku ehitus Suuremõõtmeline Suuremõõtmeline läbimõõt u 0.09mm Toitaineterikas sisaldab valku, lipiide jm Kaetud kestadega tuum Rebukest - õhuke, moo- Polaar- tuumake dustab munarakk ise; keha tsütoplasma Oolemm moodusta- oolemm vad munasarja rakud; koorion Kolmandat järku kestad - tekivad munara- ku liikumisel munajuhas; www.monanneeaucollege.com/.../image001.jpg Ovogenees Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas
Suhteliselt madala sulamistemperatuuri (olenevalt koostisest 900940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada. Messingi erisoojus on 3,77 kJ/kg/K. Kasutus Heade akustiliste omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli puhkpillide valmistamiseks. Alumiiniumilisand muudab messingi tugevamaks ja korrosioonikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulikalumiiniumoksiidi Al2O3 kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub tinalisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda
Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga, kuid tean, et Alumiinium reageerib aeglaselt, sest teda katab õhuke oksiidikiht. 6HCl + 2Al 2AlCl + 3H 3 2 2. Soolhape + tsink / HCl + Zn Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna tsingi tüki. Reageerimine toimus üldiselt kohe. Kuumutamisel hakkas eralduma veidi suitsu ning kogudes gaasi, mille kohale asetsime põleva tiku, sain teada ka seda, et eraldus vesinik. Järeldan katsest, et tsink on hea aktiivsusega metall, mis on kooskõlas ka metalli asukohaga pingereas. 2HCl + Zn ZnCl + H 2 2 3. Soolhape + tina / HCl + Sn
aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti. Keskmisel soomusel õlinääre, mis sisaldab tugevalõhnalist eeterlikku õli. Kui leht katki murda, on see lõhn eriti hästi tunda. Hariliku elupuu võra on horisontaalsete okste ja tõusvate võrsetippudega, koonusjas-munajas, latv püstine. Koor noorelt sile, punakaspruun, õhuke, vanemas eas oranzikas kuni hallikaspruun, pikisuunaliselt lõhenenud ja kestendab. Vili on puitunud helepruun käbi. Käbid on väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Hariliku elupuu soomused pealt mattrohelised, alt kollakasrohelised, külgmiste soomuste tipud on võrsetele liibunud ja katavad osaliselt keskmisi soomuseid. Keskmiste soomuste peaküljel piklik õlinääre, mida katki hõõrudes on tunda meeldivat palsamilõhna
SETTEKIVIM Kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunuid jäänuseid ehk fossiile. Näide: lubjakivi. PEDOSFÄÄR Geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad eluta osaks ja elus osaks. MULD Maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond ning kõik maismaataimed saavad sealt kasvuks vajalikke toitaineid. Mulla tekkeks on kõige tähtsamad kivimurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.Orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mokroorganismid hakkavad seda lagundama.Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla teket
MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt ...
2. a cruet- maitseainetops 3. a disposable filter- ühekordne filter 4. a fine powder- (peen) pulber 5. a glass container with a lip- tilaga klaasanum 6. a goblet- pokaal 7. a heaped teaspoonful- kuhjaga teelusikatäis 8. a jug of cream- koorekann 9. a level dessertspoonful- triiki magustoidulusikatäis 10. a napkin- riidest salvrätik 11. a new brew of coffee- uus kohvilaar 12. a party of six guests- 6 külaliseline seltskond 13. a sugar basin- suhkrutoos 14. a thin layer- õhuke kiht 15. added to taste- maitse järgi lisatud 16. an ashtray- tuhatoos 17. approximately- ligikaudu 18. at right angles- täisnurga all 19. at the correct serving temperature- õigel serveerimistemperatuuril 20. at the top right-hand corner- üleval paremas nurgas 21. breakages are frequent- purunemised on sagedased 22. by means of a spirit lamp- piirituslambi abil 23. cloth on the palm- rätt peopesal 24. coarsely ground coffee- jämedalt jahvatatud kohv 25
vanglas 1 kord. Cincinnatus kohtus Cecilia C.ga tema kolmandal aastakümnel, Cecilia oli sädistav, kleenukese kehaga ja tollajal veel nooruslik. Cecilia sigitus Cincinnati veel tüdrukuna, ühel ööl Tiikide juures. Kes on Cincinnatuse isa teada ei ole, kuid Cecilia C. ütles nii ,,ka tema, nagu teie, Cincinnatus" ehk ta isa oli ka mitte läbipaistev, just nagu Cincinnatus. Cecilia C. vangla külastamine. Välimus. Ta oli väike kasvu, nooruslik, nahk oli kahvatu, õhuke ja taevakarva soontega kaetud. Tema näojooned olid eeskujuks Cincinnati joontele, välimuse poolelt nad olid sarnased. Emal oli terav nina ja punnitavad silmad, mis läikisid. Naine tuli vanglasse mustas vihmamantlis, mustades puuvillastes kindades ja kübaras. Seljas ta kandis ka vööpaela, nõelatud sukkasid ja villast kleiti. Naisel kaasas oli tema töö ämmaemandakohver. Ta töötas hooldekodus.
Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 6,5% metsadest. 1.4 Laanemetsad- viljakad kasvukohad Jänesekapsa kkt (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte,
hõlbustab südametööd. Süda on lihaselene elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. 3 Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse
Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe
MAJANDUS II Teaduspõhine majandus 1. Millele põhineb teadmuspõhine ühiskond? Põhineb teadusuuringute tulemustel, töö paindlikuse hindamisel ja innovatiivsusel. 2. Majanduskasvu olulised tegurid on .... kapital, tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet. 3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal- majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas. 4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud 5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi ...
koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Sel juhul pole tarvis ehitada raketisi ning teha mahukaid betooniöid. Piisab sellest, kuid vundamendi kaevikupõhi tasandada killustiku või liivaga, korralikult tihendada ning tihendatud alusele paigaldada taldmikuplokid. Kui kaeviku põhja tasandamiseks kasutatakse killustikku, tuleb enne Fibo taldmikuplokkide paigaldamiset killustikule teha õhuke (1-2 cm) sängituspind. Sängituspinna tegemiseks sobib peenike liiv, veelgi paremini aga õhuke mördikiht, nt. Müürisegu. Taldmiku peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurterast. Üldjuhul piisab, kui pikisuunas panna 3 armatuurvarrast. Risti suunas võiks armatuuri samm olla 30-40 cm. Vundamendi müür Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi ka lintvundamendi ehitamiseks
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Lehtpuud: Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed.
barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tujukas, ülekuhjatud) baseeruma - tuginema bestseller - menuraamat blamaaz - teotus, häbi; naeruvääristus blokaad - piiramine bluffima - puru silma ajama boheemlane - korrapäratu, muretu eluviisiga inimene boiler - kuumutuskatel botikud - (kummist) naistejalatsid bravuurne - väljakutsuv, hoolimatu, uljas brigadir-juht; sõjaväeline auaste brikett - pressitud turvas brosüür - kerges köites õhuke trükiteos daatum - kuupäev dateerima - kuupäeva panema defekt - viga, rike, puue defitsiitne - haruldane, nappiv degenerant - mandunud isik dekadents - allakäik deklamatsioon - ilulugemine, etlemine deklaratsioon - ametlik teadaanne delegaat - saadik demograafiline - rahvastikku puutuv desarmeerima - sõjaväge ja varustust vähendama või likvideerima diagnoos - haiguse kindlaksmääramine diagramm -joonis, skeem distsipliin - kord dokument - ametlik paber
kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. Toitumine ja jahipidamine Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist
suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20- grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada soost, (kas on tegemist tüdruku või poisiga). Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16- sentimeetrine. Korduvsünnitaja võib tunda esimesi vaevuaimatavaid liigutusi. 5
Söel oli tähtis osa ka raua eraldamisel maagist. Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus Põhja-Tartumaal, kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Põllunduse edusammud. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Oluline areng toimus põllumajanduses. Kui varem tegeldi kõplapõllundusega, siis nüüd tänu metallkirvestele levis aletamine. Laiemalt levis aletamine lõunapoolses Eestis. Neil aladel, kus mullakiht oli õhuke, kasvas mets aeglaselt. Juba varasel rauaajal hakkas seal levima söödiviljelus. Algeliseks maaviljeluseks sobisid kõige enam Lääne- ja Põhja-Eesti ning Saaremaa paepealsed, kus on õhukesed, kuid viljakad mullad. Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Tõususajandid. Vanemat rauaaega (50 pKr-450 pKr) nim. ka rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas Rooma impeerium mõju kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Siinsete elanike peamisteks elatusaladeks olid
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).
*Float-klaasi meetod (Pilkington 1959) sulaklaas suunatakse sulatusvannist veega jahutatavate valtside vahele ja edasi liigub kuum klaaslint mööda sula tina. Ülalt kuumutavad klaasilinti gaasipõletid. Selle tulemusena tasanduvad kõik klaasi ebatasasused. Seejärel suunatakse klaas jahutuskambrisse. Float meetodil saadakse mõlemalt poolelt väga sile klaas, mis on kvaliteedilt parem kui lihvitud klaas *Selektiivklaas e. energiasäästuklaas Klaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalloksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelist päikesevalgust ja soojust, kuid peegeldab pikalainelist soojuskiirgust Selektiivklaasi kasutatakse klaaspakettides Selektiivklaasi valguse läbilaskvus on 56...65% ja sellel on metalloksiidist tingituna kerge värvivarjund Kahekordne selektiivklaasiga pakett vastab soojustehnilistelt näitajatelt kolmekordsele tavalisele klaaspaketile *Klaaspaketid Valmistatakse kahest või enamast klaaslehest, mille vaheline ruum suletakse õhutihedalt.
Õlitehnika ei osutunud seinamaali jaoks sobivaks. Katsetuste ohvriks langes kuulus "Püha õhtusöömaaeg", mille Leonardo maalis Milaanos Santa Maria della Grazie kloostri seinale. Maal hakkas hävinema juba kunstniku eluajal. Kahtlemata on kogemus väärtuslik, kuid kas pole hind liiga ränk? Tizian maalis tumedale krundile, mille peale ta mitmesuguste toonivarjunditega markeeris alusmaali ning valguse ja varjupinnad. Alusmaal oli sedavõrd õhuke, et hall krunt sellest läbi kumas, tekitades hallika värvitooni nn. optilise halli. Edasises tööprotsessis kasutas Tizian rohkesti lasuurimist. Teatakse rääkida, et erinevate kihtide arv olevat ulatunud 30 - 40 ning Tizian kandis nad maalile ei millegi muu kui näpuga. Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud hämmastavalt suured, lausa luuataolised
Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100 7000 90 80 6000 70
Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosneb kasvuvöönd . Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks .Luud kasvavad tavaliselt kuni 20 eluaastani ,selleks ajaks on luustumine lõppenud .Kõhrega on kaetud ka luu liigesepinnad .Liigest ümbritseb vibroos kiht .Liiges on hermeetiliselt suletud .Fribroosikiht toodab liigese võiet . 1 Luud katab pealt õhuke luuümbris ehk periost , mis ühendab teda ümbritsevate kudedega .Luuümbris moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad luud jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse . Luuümbrise all asub plinkollus , sellest seespool pehme käsnjas luukude käsnollus Luukude läbivad kanalid milles kulgevad veresooned
4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat). Mikrometeoriidid koosnevad silikaatseist mineraalidest või klaasist. Nad sisenevad Maa atmosfääri kiirusel kuni 70 km/s, kuumenedes
Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite p...
ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8. Mis on maak? Maak on majanduslikku huvi pakkuvaid metalle või selle ühendeid sisaldava kivim. 9. Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. 10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.
8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
