Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"õenduse" - 180 õppematerjali

thumbnail
7
docx

Reproduktiivtervis

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool REPRODUKTIIVTERVIS Essee Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 REPRODUKTIIVTERVIS 2 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 7 SISSEJUHATUS Reproduktiivtervis kuulub seksuaaltervise valdkonda. Hea seksuaaltervis eeldab positiivset ja lugupidavat suhtumist seksuaalsusesse ja intiimsuhetesse, samuti võimalust nauditavateks ja turvalisteks vahekordadeks. Viljakus oleneb suuresti meie keskkonnast, eluviisist ja teatud...

Tervisekasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Õenduslugu

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda....

Meditsiin
352 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Laste füüsiline aktiivsus

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS...

Uurimistöö metoodika
60 allalaadimist
thumbnail
8
docx

KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks....

Aktiviseerivad tegevused
36 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Suremine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Zurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming......................................................................................................3 Loomulik ja ebaloomulik surm.............................................................................................3 Loomulik surm................................................................................................................. 3 Loomulik surm on näiteks raske südameata...

Meditsiin
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Fenomenoloogia

Näiteks kui inimene mõtleb et ta suudab selle tõkkejookus nüüd võiduks vormistada, siis keha füüsiline pool ei luba seda teha. Ei nõustu nr.3. väitega. Descartesi arvates on inimese inimese vaim ja hing erinevad. Ent mina leian et need moodustuvad ühtse terviku. Naiteks kui inimene sureb, ss tahendab see seda et lahkub tema kehast kaasas käiv hing nig koos sellega ka vaim. 3. Mida tähendab ,,indiviid kui narratiiv" õenduse kontekstis? Indiviid kui narratiiv täheldatakse, et see on seotud kannatatuse mõistmisega. Inimene kannatab, kui tänu teatud sümptomitele või haigusele ei saa ta ennast teostada (viia ellu oma plaane ja eesmärke).Kuna tervis ja haigus pole lahutatavad inimese enda arusaamadest nende kohta, arvestades tema elukäsitlust ja -plaane, siis on narratiivsel lähenemisel oma selge roll ka meditsiinis. Haigus ähvardab inimese elunarratiivi ja -plaane. Seega tuleb mõista, mida konkreetne...

Andmebaasid ja infootsingud
119 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Õendusfilosoofia põhiprobleemid

Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...

Õiguse filosoofia
47 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi i...

Õendus
48 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Essee-Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega

Kliiniline nõustamine ja terapeutiline kommunikatsioon patsientidega Narratiivne lähenemine on holistlik inimkäsitsus, kus inimest ja temaga kaasas käivat sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendam...

Meditsiin
21 allalaadimist
thumbnail
28
docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO...

Õendus
154 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Intensiivpraktika Gibbsi mudeli järgi

aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval...

Õendus
72 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Elamistoiming: Kehatemperatuur

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõik...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

ÕENDUSPLAAN

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ÕENDUSPLAAN Iseseisev töö Õppejõud: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD 1. ANAMNEES............................................................................................................. 3 2. ÕENDUSPLAAN....................................................................................................... 4 3. KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 6 Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse......................................6 Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumi...

Õendus
228 allalaadimist
thumbnail
11
doc

NAHK

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spin...

Meditsiin
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppekava Anastassia Ishkova EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED Seminari töö Tartu 2013 1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja eritusfun...

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Õendusaluded ja tõenduspõhine õendus Hildegard E-Peplau

1. Hildegard Elizabeth Peplau 3 1.1. Elulugu Hildegard Elizabeth Peplau sündis 1.septembril aastal 1909 Pennsylvanias saksa immigrantide peres. Peplau peres oli kuus last ning tema oli vanuselt teine. Hildegard oli väga suure tahtejõuga ja ambitsioonikas. Tal oli soov saavutada elust midagi rohkemat ja teadis, et tahab seda teha läbi õenduse . Lapsena Hildegard kogu aeg jälgis inimeste käitumisi. Ta nägi pealt laastavat efekti, mida tõi 1918. aasta gripiepideemia. See kogemus oluliselt mõjutas tema arusaama haiguste ja surma mõjust peredele. Lisaks sellele nägi ta, kuidas inimesed reageerisid ja läksid hulluks kartusest gripi ja surma vastu. Peplau alustas oma karjääri õeabistajana, lõpetades 1931. aastal Pottstown’i haiglakooli. Seejärel töötas õena Pennsylvanias ja New Yorkis. 1943-1945...

Õendus
268 allalaadimist
thumbnail
10
docx

FÜÜSILINE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...

Õendus
22 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ravimtaimede tähtsus

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ11 Monika Kukk RAVIMTAIMEDE TÄHTSUS Referaat Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja ravimtaimi puudutavat üldist informatsiooni- kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena. Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega. Taimi on läbi aegade kasutatud tervise parandamiseks ja haiguste raviks. Taimede raviot...

Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

20 olulist mõtet õendusprotsessist

Õendusprotsess on tsükliline, üks faas läheb loogiliselt üle järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud tegevus. Eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individuaalset ning patsiendikeskset hooldust. 3. Õendusprotsess on dünaamiline, täitmaks patsiendi (kliendi) pidevalt muutuvaid vajadusi. Õendusprotsess on interaktiivne, kuna hõlmab inimestevahelisi vastastikuseid suhteid. Nt suhted õe ja kliendi vahel, teiste tähtsamate isikute ning tervist edendavate meeskonna liikmete vahel, patsiendi lähedaste ja õe vahel. 4. Õendusprotsess on teoreetilise suunitlusega, kuna see põhineb loodus- ja humanitaar- teadustel. Õde peab kaasama teadmisi paljudelt aladelt, et ta suudaks pakkuda terviklikku hooldust ning rahuldaks kõik kliendi...

Õendus
117 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ

FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei...

Õendus
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun