Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi Karlile, kes asus rajama kristlikku üliriiki. Ta vallutas Lombardia, alistas paganatest saksid ning pööras nad ristiusku, vallutas Baieri, liitis läänegermaani hõimud esimest korda ühte poliitilisse üksusesse, pani avaaride vürstiriigid ja Doonau äärsed slaavlaste riigid sõltuvusse suurriigist, mille sarnast polnud nähtud Rooma riigist saadik. Muidugi oli selliste vallutuste jaoks vaja ka head sõjaväge ja selle eest Karl Suur juba hoolitses. Ta nõudis oma alamatelt militaarsfääris üpriski palju. Tema sõjakäikudel pidid osalema kõik vabad mehed. Kohusest kõrvale hiilimise korral võis oodata kopsakat trahvi. Ainus Karl Suure ebaõnnestumine, sissetung Hispaaniasse, peatas tema püüdlused valitseda kogu Euroopat
idanaabrite suhtes ? Need on küsimused, mille üle peaks veel põhjalikult järele mõtlema. Aga ma siiski arvan, et Eesti hoolib pigem ikkagi Läänemere puhtusest ja selle heaolust. Aga mis siin enam, Eestist ei olene enam mitte midagi, kedagi isegi ei huvita. Esimene gaasijuhe peaks kavatsetult valmima 2010 aastaks, teine 2011 aastaks. Nord Streami gaasijuhe võib tulevikus olla üks peamisi konflikti ja vaidluste allikaid. Loodame vaid, et Läänemere äärsed riigid, sellepärast tülli ei pööra. Loodame, riigid mõtlevad põhjalikult gaasitoru peale, toovad välja miinused, plussid, arutlevad ning leiavad lahendusi, mis oleks kasulikud eelkõige Läänemerele. Minu arvates see gaasijuhe on väga mitmepoole asi. Läänemere poolelt ja Eesti poolelt olen ma gaasijuhtme vastu, aga samas ma tahan, et ka Saksamaa saaks gaasi. Inimesed Saksamaal tahavad ka sooja ja kõike neid häid asju mis gaasiga kaasnevad. Niiet kui Putin
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn Schnelli tiigi ümber, juba see teeb pargi väga eriliseks, sest mujal on kaitsekraavid täi- detud ja siis park rajatud. Tiik sai oma nime sellel alal kunagi eksisteerinud Tallinna linnaaedniku Schnelli aiaäri järgi. Suuremaid korrastustöid praeguse Toompargi alal alustati 1907
majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suurriigid ei reageerinud.(reetsid Tehhoslovakkia) 7. Poola. Klaipeda äärsed alad. Rumeenia. 8. Albaania. Aprill 1938 Molotovi-Ribbentropi pak(MRP) 1. Miks sai MRP loomine ültse alguse? Miks just nende riikide vahel? 2. Millal leping alla kirjutati? 3. Kes kirjutasid lepingule alla? 4. Kui kaua oleks pidanud leping kehtima? 5. Kaua lepingust tegelikult kinni peeti? 6. Mis pidi saama Baltimadest salaprotokolli alusel? 1. Sest teiste riikidega läbirääkimised põrusid, lisaks ei usaldanud kumbagi riiki teised suurriigid
kapitali, rajamine arenenud riikidesse, tekivad radioaktiivsed ained, plahvatus ohtlik, Muud 2%, Tuule energia elektri energia, avatud maastik, ranniku alad, Usa, Saksamaa, Taani, eelis: ei saasta õhku, keskkonna sõbralik, tasub ära väikese energia tarbimisel, puudus: vajab palju ruumi, kallis rajamine, keerukas tehnologia, suur müra, takistava lindude lendu, Päikese energia elektri ja soojus energia, ekvaatori äärsed alad, väikestel geograafilistel laiustel, Use, Jaapan, Saksamaa, eelis: aitab säästa teisi energia varusid, ei saasta õhku, keskkonna sõbralik, tasub ära väikese energia tarbimisel, puudus: kallis, keerukas tehnoloogia, vajab kombineerimist teiste energia saamis viisidega, Geotermaali energia elektri ja soojus energia, laamade ääre alad, Filipiinid, Island, Usa, eelis: mõju keskkonnale väike, puudus: kasutamine piiratud, suured kulutused energia
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on...
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2
Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifsw...
ainuisikuliselt, oma korraldused saatis *muutis langetatud kohtuotsuseid ministritele täitmiseks *suurendas armee 200 000 meheni *riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse *range distsipliin, kartus karistamise ees *riigi esimene teener, valgustuse juht *koolikohustus, Preisi teadusteakadeemia *hoogustas kartulikasvatust *absolutistlik valitsemine *pidutses, sisustas vestlusõhtuid *absolutistlik valitsemine Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790)
esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energivoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge-toonekurg. Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil. Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark. Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas
Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse,
(Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda? Mis oli sõja põhjus? Millised riigid ja valitsejad sõjas V:1700-1721. Läänemere äärsed riihid tahtsid tagasi vallutada alad, mille Rootsi oli neilt “röövinud”. August II, Saksi/Poola; Venemaa, Peeter I; Rootsi, Karl XII;Taani, Frederik IV. 3. Millal sõlmiti ja mis olid Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahulepingu tingimused? V: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Venemaa andis tagasi sõjas hõivatud Soome ala. 4. Kuidas õnnestus saksa päritolu aadlikel ja suurkaupmeestel säilitada juhtiv roll Eesti
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat. Viimaste kümnendite jooksul on Must meri tugevalt saastunud. Joonis 4., Joonis 5., Joonis 6., Joonis 7. näeme Musta merd iseloomustavaid organisme. [4] Joonis 4. Meriroos 7 Joonis 5. Astelrai Joonis 6. Meduus Joonis 7. Merihobu Majandus Musta mere äärsed riigid on Türgi lõunas, Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Ukraina põhjas ning Venemaa ja Gruusia idas. Need kuus riiki asutasid koos veel viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. [4] Suuremad Musta mere äärsed linnad on Ýstanbul, Trabzon, Samsun ja Zonguldak (Türgi), Burgas, Varna (Bulgaaria), Constana, Tulcea (Rumeenia), Jalta, Odessa, Sevastopol (Ukraina), Novorossiisk, Tuapse (Venemaa), Bathumi, Phothi (Gruusia). [4] 8 Sadamed
LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis...
maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väga kuulus oli keiser Nero. 64 a pani Nero Rooma põlema. Suur vallutaja oli Traianus. 6. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal?
Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Mai...
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees kütib harivesilik veemardikaid (ujureid, kukrikuid), limuseid, sääse- ja kiilivastseid, kalamarja ja konnakulleseid. Seevastu kuival maal sööb ta harva, sii...
Kool Referaat Läänemeri 2018 Sisukord Sissejuhatus............................................................................... 2 Läänemeri.................................................................................. 4 Läänemere füüsilised omadused................................................4 Veereziim................................................................................... 4 Eesti rannikumeri.......................................................................5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid...........................................................
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 1...
Ilmastiku soojenemise tagajärjel täheldatakse ka Eestis puude kasvu kiirenemist. Metsaga on kaetud ligemale pool maismaast 2,2 miljonit hektarit. 38% sellest kuulub riigile. Riigimetsa majandamise arengukavade koostamisl lähtutakse Euroopas üldtunnustatud säästliku metsanduse põhimõtetest. Puhkamiseks ja matkamiseks sobivaid metsi on Eestis 200 000 hektari ringis ligikaudu 10% tervest metsamaast kokku. Populaarseks on muutnud veekogude äärsed puhkemetsad: mereääres, suurtemate jõgede ja järvede kallastele kasvavad metsad. Samuti on rajatud looduse õpperadu, ehitatud puhkemaju, vaatetorne ka soid ja rabasid läbivaid laudteid. Riigimets on avatud kõigile. Igaühe õigus lubab: peatuda ja ööbida matkaonnides ning telkimiskohtades. Lõket võib süüdata selleks ettenähtud kohtades. Jalal kuivava puu või tuulemurru raiumiseks peab riigimetsas luba küsima metskonnast, erametsas aga selle omanikult
Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna Kõrg Belgia: riigi lõuna poolne osa, Ardenni mäestik (kõrgendik), mis on enam kui 600 meetri kõrgune (le Signal de Botrange 694 m merepinnast) 67 km Põhjamere rannikut, mille jätkuks on Põhjamere äärsed tasandikud Ardennide piirkond: metsased kõrgendikud (kagus) VAATAMIS VÄÄRSUSED Stedelijk Muuseum voor Volkskunde Raekoda Brugge Muuseum Koomiksid Kunst Rumbeke loss Curající poiss (Manneken PI) Wijnendale loss Westerlo loss Brüsseli raekoda Atomium Click to edit Master text styles Second level Third level
Barokk, renessanss kunstistiil, kultuuristiil. Rõngasristid hauamonumendid. Bastionid uut tüüpi kindlustused. TALUPOJA KULTUUR 25. Mida mõistad talupoja kultuuri all? Toit, kõrtside rajamine, elamud. 26. Milline oli eestlaste toidulaud? Rukkileib, kala, soolasilk, läätsed, oad, herned, kudrud, joodi puskarit ja õlut. 27. Mis oli rehielamu? Peamine elamutüüp Rootsi ajal. PÕHJASÕJA ALGUS 28. Miks algas Põhjasõda? Rootsi oli vallutanud Läänemere äärsed maad ja see ei meeldinud Taanile, Poolale, Venemaale. NARVA LAHING 29. Millal, kelle vahel ja milliste tulemustega lõppes Narva lahing? Põhjasõja ajal 1700, Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi vägede juht oli Karl XII ja Venemaal tsaar Peeter I, venelaste võit. EESTI TALURAHVAS SÕJA AASTATEL 30. Kuidas mõjutas Põhjasõda eesti talurahva olukorda? Pidid minema sõjaväkke, tasuma koormisi, talupoegade rahutused. PÕHJASÕDA JÄTKUB 31. Millal oli Põhjasõda?
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, va...
2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid Hiina,India, USA, Indoneesia Tihedaimalt asustatud alad Kagu- ja Lõuna-Aasia, Okeenia, Lääne-Euroopa põhjaosa, Niiluse äärsed alad Hõredaimalt asustatud alad Siber, Põhja-Ameerika põhjaosa, Gröönimaa, Sise-Aasia, Austraalia sisealad Suremus on suurim, väikseim Suurim: Venemaal, Lõuna-Aafrikas Väikseim : Põhja-Aafrikas, Kesk-Ameerikas Sündimus suurim, väikseim Suurim: Kesk-Lääne-Aafrikas, lähis-idas Väikseim: Venemaal, Euroopas
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põ...
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. ...
elutingimused. Hispaania aga on enamasti hõredamalt, ainult mereäärsed alad on umbes sama tihedusega, asustatud. · Eestiga- kindlasti on prantusmaal tihedam asustus, kui Eestis. Prantsusmaa on palju tuntum riik ja seal on rohkem võimalusi hariduse, töö, elukoha jne leidmisel. c) tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad; põhjenda, mis võiks olla taolise kujunemise põhjused?-tihedamini on asustatud pealinn Pariis ja selle ümbrus ning ka vahemere äärsed alad, sest seal on paremad võimalused töö ja elukoha leidmiseks ning ka soodsamad elutingimused. d) Kuidas on linn määratletud selles riigis? Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on selle riigi suurimad linnad? Selles riigis on linnadel väga suur roll, seal toimub peamine elu ja kaubandus.Linnas elab u 77%(aasta 2008 sesiuga)inimest. Suurim linn on pariis, kus elab 2,2 miljonit inimest ja järgmised on Marseille, kus elab 852 395 inimest ja Lyon 480 660 inimest
Vooremaa Looduskeskus Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott keskkonnaekspert Arvo Järvet Keskkonnainspektsioon Inimsed, kes elavad Saadjärve ääres Vooremaa Looduskeskus oli kindel oma otsuse õigsuses, arvestades võimalusega, et järve äärsed alad võivad üle ujutada, kui rajatakse pais ning oldi kindle, et järve veetase on piisav. Looduskeskuse eesmärk on igati hoida ja säilitada Saadjärve puhutus, selle elanikke ning kooslust. Samas oleks tulnud sellest eesmärgist toetuda seadustele ning keskkonnaspetsialistide poolt seatud paisu rajamise kohustusele. 3. Juriidiline analüüs Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna rikuti nii seadust kui ka eetilist poolt.
Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus, III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus, II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine. Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla.Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi.Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka palju rootslasi.Kohanesid eesti keelega.Algas sündimise kiire kasv:perede loomiseks soodne aeg, rahu aeg, rootsi riik eestlasi sõjaväkke ei võtnud. 1696-1697 suur näljahäda. Ajalukku läinud nimega suur nälg. 1694 ilmastik ebasoodne.Saak väike. 1695.a.kevadel pandi seemned maha.Suvi oli jälle kehv.Sügis jahe.1696 oli rahval tagavarad otsas
Käivad koos maapäevadel.Kohtuvõim:kohtusüsteem sarnane, 3-astmeline kohus. Eestimaa: I adrakohus, II meeskohus, III ülemkohus. Liivimaa: I sillakohus, II meeskohus, III õuekohus. Peale sõja lõppu oli Eesti rahvaarv 350-450 tuh.Algab eesti rahvaarvu kiire taastumine. Peale liivi sõja lõppu eesti rahvaarv alla 100 tuhande.Rootsi toetab migratsiooni.Rännati hõreda asustusega maadele.Sõja eest Venemaale põhenenud inimestele anti võimalus tagasi tulla.Peipsi äärsed alad täitusid küladega.Hulgaliselt saabus Eestisse soomlasi.Lätlased asusid L-Eestisse. Eestisse asus elama ka palju rootslasi.Kohanesid eesti keelega.Algas sündimise kiire kasv:perede loomiseks soodne aeg, rahu aeg, rootsi riik eestlasi sõjaväkke ei võtnud. 1696-1697 suur näljahäda. Ajalukku läinud nimega suur nälg. 1694 ilmastik ebasoodne.Saak väike. 1695.a.kevadel pandi seemned maha.Suvi oli jälle kehv.Sügis jahe.1696 oli rahval tagavarad otsas
puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti
...........................................................................3 1. Levandi piirkond..........................................................................4 · Jeericho............................................................................4 · Tell Aswad........................................................................4 · Ain Ghazal........................................................................5 2. Eufrati ja Tigrise äärsed alad...........................................................6 · Tell Hassuna.....................................................................7 · Tell Es Sawann................................................................7 · Ganj Dareh........................................................................7 · Jarmo...............................................................................7 3. Catal Houyuk.....................
SAKSAMAA VALITSEJAD! OTTO SUUR · Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte. · Otto sündis aastal 912 · Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I · Tema varastest aastatest vähe teada · Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide- itaallane. · Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana) · Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn. · U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (...
- asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi 7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos? Inimesed hakkasid rohkem tegelema põlluharimisega ning muutusid paiksemaks. 8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik? SUMERID - Tigrise ja Eufrati äärsed alad - u. 5500 a. tagasi - teadmised astronoomiast, religiooniga seotud müüdid, kiri, leiutasid ratta EGIPTUS - veidi enam 5000a. tagasi - püramiidid, palsameerimine - valitsejad: Ramses II, Menes I - riigid: Vana riik, Keskmine riik, Uus riik 9) Nimetage Vana-Kreeka ajalooperioodid koos nimetuse ja daatumitega ning iseloomustage neid lühidalt. KREEKA-MÜKEENE PERIOOD u. 2000-1100a. eKr. TUME AJAJÄRK u. 1100-800a. eKr.
Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante, Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on aasta ringi pehme kliimaga. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab 10 % kogu maa pindalast. · Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm
kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6
Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuu...
mida tuleb ravida. Sellega puutub kokku keskmiselt iga neljas eurooplane (Aasias isegi iga kolmas kodanik) ja kõige sagedamini tabab tõbi 2040aastasi mehi. Kuidas jalaseen nakkab? Jalgade seenhaigusesse on väga lihtne nakatuda. Enamasti saadakse nakkus kohtades, kus jalad on paljad. Nakatumine toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt eraldunud seeneniidistiku tükikeste kaudu, mis sisaldavad seenespoore. Levinumad nakkuse saamise kohad on ujumisbasseinide äärsed pinnad ning üldkasutatavad dushi- ja riietusruumid. Tugeva ja terve inimese kahjustamata nahk kaitseb organismi seennakkuste eest. Kui aga seenteeostega saastunud jalad pannakse jalatsitesse, kus on mikroorganismide arenguks sobivalt soe ja niiske keskkond, siis hakkab infektsioon levima. Seentele meeldivad eriti tihkelt jala ümber istuvad, halvasti ventileeritud jalatsid. Ka jalanõud, milles sportimisel jalad higistama ja "hauduma" hakkavad, on jalaseene kasvuks hea pinnas.
(lisa2) Rahvus Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt.(lisa2) VAATAMISVÄÄRSUSED Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi "Zolotoje Koltso". (lisa2) Sankt-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud.(lisa1)
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Konlased Eestis ja Venemaal Autor: Kuido Kiudorv RHB I Tartu, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Materjal.......................................................................................................................................4 Tulemused ja arutelu...................................................................................................................5 Ohutegurid................................................................................................................................10 Kokkuvõte.............................................................................................................
Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiend...
mida seni oli peetud kõlbmatuks. 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine
ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel. Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad
tõttu lahutas inglismaa sellest kirikust. paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus tähendab, et kui varasemalt oli võimalik, et mingi puutööline teeb vankriratta ja hiljem värvib selle ka ära, siis muutub see, et kes vankriratta teeb, see seda ei värvi vaid seda teeb omaette meister, toimub spetsialiseerumine "igavesed sellid" meistriks saamine oli äärmiselt raske, eelduseks oli et mõni vana meister sureb ära,
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb k...
Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad.
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
