Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel nahas olevad kapillaarid laienevad ja paraneb lümfi- ja vereringe. Meremudal on sarnased toimed parafiniga. Lisaks mõjub meremuda organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Parafiin- ja mudaravi kasutatakse krooniliste närvihaiguste, liigeshaiguste ja lihastraumade järgselt tekkinud muutuste ravil. G Galvanisatsioon - kasutatakse madala pingega, väikese voolutugevusega alalisvoolu, millel on kudede ainevahetust parandav, põletikuvastane, valuvaigistav ja kesknärvisüsteemi rahustav toime. Greip - Suurepärane meeleolulooja, leevendab masendust ja virgutab meelt. Aitab vaimsete pingete ja peavalu puhul
Võpatused, kehavärinad, järsud Miks on sensorne süsteem vajalik? Nt kaitsta ohtudee eest (pahaks läinud toitu edasi ei söö, iigutused võtame näpu kuuma pliidi pealt ära. Sensoorne info asub parietaal ehk kiirusagaras. Frontaalne kahjustus (vahepeal on külmumised, seisakud, väiksed sammud). Sensoorne süsteem on organismisele kasulik, meeldiv, aitab ärritaja kindlaks teha ja lokaliseerida. Jäta meelde: 3-(4) ümberlülituse e neuroniga tee retseptorist ajukoorde. Hüdrotseefalus – kui seda ei ravita, võib ka dementseks teha, ataksiad, jne. Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained, energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi
Minevikusündmuste osa ignoreerimine. Lihtsustatud vaade isiksusele. Idiograafiline lähenemine. Tautoloogilised seletused. Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus. Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) II KLASSIKALINE TINGIMINE: Radikaalne biheivioristlik lähenemine. J. Watson, I. Pavlov. Tingitud ärritaja – conditional stimulus (cs). Stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni. Tingimatu ärritaja – unconditional stimulus (ucs). Stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni. Tingimatu reaktsioon – unconditional response (ucs). Automaatne ja prognoositav organismi reaktsioon tingimatule ärritajale. Tingitud reaktsioon – contitioned response (cr). OPERANTNE KÄITUMINE:
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
(vastsündinul on naha pH 6,5 ja täiskasvanul 5,5). 2. Mis on ülitundlikkus - mõiste? Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Naha ülitundlikkus ehk hüperesteesia- valu tekitab iga vähimgi puudutus, Patsiendid ei talu sageli isegi tekki oma kehal. Pt talub valusana tegevusi, mis normaalselt valusad ei ole või on tajutav valu tunduvalt tugevam kui ärritaja. 3. Mis on allergia - mõiste? Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele immunoloogilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. 4. Mida nimetatakse allergeenideks- mõiste? Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni. 5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid
edasiliikumist, mille tõttu tekib elektriline kaksikkiht. Elektrolüüdid läbivad seda membraani halvasti või üldse mitte. Järelikult tuleb vähendada polaarsust teatud ärritustega aurumine, termiline, keemiline, elektriline ja/või füsioloogiline ärritus. Elektrilisel ärritusel põhinevat teraapiat kasutatakse nn. transdermaalsete ravimite korral need on plaastrid või plaadid, kuhu on peale raviaine sisse viidud ka elektriline ärritaja. Teine versioon: kuna rakumembraan on lipiidse iseloomuga, siis saavad seda läbida vaid lipiidlahustuvad ained. Kolmas ja levinuim versioon on rakumembraani mosaiikteooria. Selle alusel koosneb naha rakumembraan lipiidsest ja proteiinsest osast. Vesilahustuvad ained läbivad just proteiinset kohta. Selle teooria õigusust kinnitab see, et läbi naha imenduvad paremini need rasvlahustuvad ained, millel on ka mõningane vesilahustuvus. 15
energeetikaks. Hüpofüüsi tagasagara e.neurohüpofüüsi vaadeldakse kui neurohormoonide depood, mille tuumades on (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotalami) tekkivateks hormoonideks on antidiureetiline hormoon(ADH)-adiuretiin e. Vasopressiin ja oksüdotsiin.(1) ADH teke oleneb vaheajus asuvate koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmosensorite aktiivsusest. Veepuudusel suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk, tekib hüperosmootne ärritaja, mis põhjustab osmosensoritelt lähtuvaimpullside voo tõusu, produtseeritakse ADH-d rohkem. (1)Mida rohkem on ADH vereringes, seda vähesem ja kontsentreeritum on uriin, suureneb vee tagasiimendumine neeru kogumistorukestes.(1) ADH on oluline neerude talitluse ja vee ja soolade vahetuse regulatsioonis, mille tulemusel väheneb organismist väljaviidava vee hulk, ADH-puuudumisel vee
· Närvikiududel lõpp-hargnemused, mida ärgastavad mehhaanilised, termilised & keemilised ärritajad · Neil närvilõpmetel kõrgema ärrituslävega retseptorid - ärgastuvad ärrituse puhul, mis võib põhjustada kudede kahjustumist ; kui ärritus on piisavalt tugev, et närvilõpmeid erutada, tekib valuaisting · Mehhaanilised & termilised ärritajad kutsuvad valuaistinguid esile, kuid mõju pärast ärritaja vahetust kontaktist eemaldamist püsib keemilise vahelüli najal · 5-HT, histamiin, atsetüülkoliin · Kiniinid, bradükiniin & kallidiin - peptiidid, mis vabanevad kudede kahjustuse korral · Isheemia puhul on valu tekkimisega seotud mitmesugused metaboliidi ; piimhape, ATP, ADP & K-ioonid. · Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon
Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud.
sülge eritama kella helina peale. Koerad õppisid seostama kellahelinat toiduga. Kui vaadata vahetuid psühholoogilisi reaktsioone, siis kella helin hakkas koerte jaoks võrduma toidu nägemisega. · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. · Kui esialgselt signaalne (tingimatu) ärritaja (nt Fazeri sokolaad) esineb korduvalt koos mittesignaalse (tingitud) ärritajaga (tumesinine ümbrispaber), siis ajapikku hakkab ka mittesignaalne ärritaja muutuma signaalseks, kutsudes esile tingitud refleksi (isu sokolaadi järele). TULEB TEADA: 3.HUUMOR sotsiaalne fenomen. Huumorit kasutatakse umb 30% reklaamides. Pro- · Huumor on parim meelelahutus. Meelelahutust auditoorium ,,ostab". · Huumor on tugev atraktor. · Huumor levib seda räägitakse edasi.
kavatsuslikult valitud. Tähelepanu köidavad: janu, nälg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, värvid, tavapärasest erinev... - 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult - 6-7 aastased alustavad süsteemikindla info otsinguga · Imikuiga (12kuu lõpp)- tahtmatu tähelepanu, valiv ja eelistab tundmatuid tuttavatele (ainuke erand ema). · Väikelapseiga (kuni 3 lõpp)- tahteline tähelepanu ikka puudub , tähelepanu maht ja püsivus on väike- iga uus ärritaja tõmbab tähelepanu. Lõhnad, helid, liikuvad esemed. · 4-5 tekib tahteline tähelepanu · 5-6 (7)- püsivus oluliselt kasvab aga jaotada on äärmiselt raske. Ümberlülitamine ka raske. Vahetada kehaasendit, sest tegemist on tahtelise tähelepanuga. tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja kasvatusest. Juhtiv tähelepanuvorm on tahtmatu kuid tahtlik tähelepanu on olemas piiratud ajas (ta väsitab).
On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes
järgselt, erutus levib üle lihaskiu ja siis leiab aset kontraktsioon Kontraktsioon – ristsillakesed on aktiivsed, lihased lühenevad kui pinge areng on lihases piisav, et ületada lihasele rakendatud raskusjõudu. Lõõgastumine – Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihaspinge taandub algtasemele. Lihase tetaaniline kontraktsioon. Osaline ehk hambuline teetanus (kui lihas jõuab vahepeal lõõgastuda). Täielik ehk sileda teetanus (kui järgmine ärritaja satub eelmise tõmmaku kontratsioonifaasi enne lõõgastumise algust). Trepi efekt (loeng lk 30) Väsimus: füüsiline ja psüühiline, sünaptiline. (loeng, lk 43) Füüsiline: lokaalne (vähem kui 1/3), regionaalne (1/3-2/3 lihasmassist), globaalne (enam kui 2/3). Sünaptiline - esineb neuromuskulaarses ühenduses atsetüülkoliini puudumisel. Energia allikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: – Kreatiin-fosfaat
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
· Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. · Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. · Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega
Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks. 10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting kuulmisaisting – annab meile andmeid heli kõrguse, tugevuse ja tämbri kohta. Tähtis koht kõnesuhtlemises.
Kiiradaptatsioon treeningus seisneb organismi funktsionaalsete süsteemide muutustes vahetult pärast kehalise pingutuse sooritamist. Siin võib tuua näiteks treenimata ja treenitud inimese organismi erineva reaktsiooni ühekordsele kehalisele koormusele. Kvantitatiivseks väljenduseks on organite ja süsteemide suhtelise rahuloleku ja võimaliku maksimaalse aktiivsuse erinevus. Sealjuures on kiiradaptatsiooni tulemusena tekkiv reaktsioon organismis tihedalt seotud ärritaja tugevusega ja inimese organite ja süsteemide funktsionaalse võimekuse tasemega. Tuleb arvestada, et koormused, mis ei vasta kiiradaptatsioonile, ei too edu ja võivad organismis esile kutsuda ebasoovitavaid muutusi. Kiire kohanemisreaktsiooni ulatus sõltub ärritaja tugevusest, sportlase treenituse astmest ja funktsionaalsete süsteemide taastumise 76 efektiivsusest. Kiiradaptatsioon harjumatule ärritajale on mittespetsiifiline
keerulist ülesannet. Vahel röövitu hüpnotiseeritakse või pannakse magama ning kasutatakse kõrgsageduslikku mikrolaine kiirgust järsu juurutamise (pideva kordamise/korrutamise) meetodina. Järsk juuruta- mine töötleb silmalainet, millega saadetakse kodeeritud infot röövitu närvi/ribavastuse süsteemi. Seda infot võib käivitada hiljem kokkulepitud ärritaja/stiimuli reageerimissignaaliga. See ärritaja võib ilmneda röövitu ümbruskonnas. Vahel kasutatakse bioenergeetilist välja ennast pealainena ja info kodeeritakse helikoodi sümbolitesse. Hallide hübriididel (Rigelian-id ja Beteloiustan-id) on erinevas variatsioonis seadmeid, kus röövitu istub ekraani ja mingit tüüpi arvutikonsooli ees ning suhtleb holo- graafilisel ekraanil esitletavate/näidatavate piltidega. 106 MÄRKMED: 1
biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu (näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose kujundamiseks pole tarvis midagi muud, kui korduvalt kõrvutada tingimatut ja tingitavat stiimulit (näiteks vahetult enne lihapulbri andmist iga kord kella helistada). Samasuguse
ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Heli - füüsikalises mõistes gaasilises või elastses keskkonnas (vedelik, tahke aine) piki-, rist- või põikilainena leviv võnkeliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Heli - kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja, mida kantakse edasi õhus, kuulmekiles, kuulmeluukestas ja sisekõrvas ja mis tekitab kuulmisaistingu. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Terve inimese kõrv tajub helisid, mille sagedus on 16-20 000 Hertzi. perioodilised rõhumuutused Väikseim tajutav helirõhu tase, mida inimkõrv on võimeline eristama on 2 x 10-5 Pa kuuldelävi suurim helirõhu tase , mis ei tekita veel valu 100 Pa valulävi. Helirõhkude suure
atsetüülgoliini suhtes tundlikud, nimetatakse kolinoretseptoriteks. Neid on kahte tüüpi: M- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida muskariiniga aga mitte nikotiiniga)ja N- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga) Paraümpaatilise ns erutus suureneb organismi puhkeseisundis (magades, pikali heites, söömise ajal ja mõned tunnid pärast söömist). Lühiajaline tugev parasümpaatikuse ärritaja on külm (eriti kui see tekib äkki). See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4
Kognitiivne neoassotsiatsiooniline mudel (cognitive neoassociationalist model) frustratsioon tekitab viha, see omakorda muudab tõenäolisemaks agressiivse käitumise tekkimise. Oluliseks teguriks on siinkohal aga keskkond: agressioon saab tekkida vaid siis, kui eksisteerib seda vallandav tegur, mis/kes on minevikus juba korduvalt viha tekitanud, nt ebameeldiv inimene. Erutuse ülekande mudel ühes situatsioonis kogetud erutus võib kanduda üle teisse situatsiooni. Ka mittespetsiifiline ärritaja võib mõjutada agressiooni väljendumist. Inimesed kogevad füsioloogilist erutust erinevates kontekstides nt kellegagi vaieldes, aga ka kellegi vastu positiivseid emotsioone kogedes, võib südametöö kiireneda. Füsioloogiline reaktsioon iseenesest on sama, ent seda sildistatakse erinevalt vastavalt olukorrale, nt kui atributeerime erutuse külgetõmbele kellegi vastu, võib see tekitada flirtimist, kui aga vihale, võib see kulmineeruda agressiooniga. Õpitud agressiooni teooriad
Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. 2. Allergia ja anafülaksia mõiste. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Toiduallergia. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained.. Anafülaksia: üks allergilise reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu suhtes. Nt ravimipreparaadid, ka AB. Anafülaktiline šokk tekib pärast kokkupuudet allergeeniga juba 2-3 minut jooksul, järsk vererõhu langus ja teadvuse kadu viivad organismi eluohtlikku seisundisse.
Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. B. Allergia ja anafülaksia mõiste. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained.. Anafülaksia: üks allergilise reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu suhtes. Nt ravimipreparaadid, ka AB. Anafülaktiline šokk tekib pärast kokkupuudet allergeeniga juba 2-3 minut jooksul, järsk vererõhu langus ja teadvuse kadu viivad organismi eluohtlikku seisundisse. C. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine.
Isikute hoiakute määramiseks millegi suhtes on välja töötatud rida meetodeid. Järeldused isiku hoiaku kohta tehakse tema tegevuse põhjal uuringu protsessis ning selle vaatlemise alusel. On ka tehnikad, mis võimaldavad mõõta isiku psühholoogilist reaktsiooni teatud ärritajatele (stiimulit). Näiteks, seade nimega psühhogialvanomeeter mõõdab muutusi inimese higistamises, näidates tema emotsionaalset reaktsiooni teatud ärritaja suhtes. Hoiakute mõõtmise meetodid jagatakse kahte gruppi · kaudsed meetodid e projektsioonitestid (projective test). Siia gruppi kuuluvad pilapiltide tehnika, sõnaassotsatsioon, lause ja loo täiendamine ja muud taolised meetodid; 49 · otsesed meetodid (selfreporting methods), mille kasutamisel palutakse inimestel otse väljendada oma hoiakut teatud objekti või idee suhtes.
Eriti tundlikud adrenaliini pärssivale mõjule on kõrgetoodangulised loomad. Oksütotsiini mõju piima sõõrdumisele avaldub 3060 sekundi möödumisel erutava toime algusest Eesti lehmatõugudel kestab oksütotsiini mõju, olenevalt isendist, 48 minutit. Varem arvati, et selle aja möödudes oksütotsiini eritumine lakkab, müoepiteelirakud lõtvuvad ja alveoolidesse jäänud piima pole enam võimalik välja lüpsta. Nüüdseks on selgunud, et kui puudub negatiivne ärritaja, siis eritub oksütotsiini verre kogu lüpsi kestel. Vere oksütotsiinisisaldust vähendavad mitmed stressorid, sealhulgas traumad ja haiguslikud protsessid. Seega väheneb nende esinemisel ka lüpsikiirus. Lisaks sõltub piima väljutuse kiirus lehma närvisüsteemi tüübist Lisaks oksütotsiinile, stimuleerivad piima sõõrdumist ka udaranärvide poolt juhitavad lokaalsed mehhanismid. Nende toime ulatus ja intensiivsus oleneb nisade käsitlemise viisist.
laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Metoodika. Katsealusele esitatakse sõnad-ärritajad, mida saab jagada 3 gruppi: 1. kriitilised, relevantsed ärritajad so. otseselt seotud uuritava sündmusega; 2. neutraalsed, irrelevantsed ärritajad so. mitteseotud uuritava sündmusega; 3. postkriitlised ehk seotud kriitilise ärritajaga, milles pidi avalduma kriitilise ärritaja pikaajaline mõju. Fikseeritakse assotsiatsioonid ja reaktsiooniaeg ning otsitakse kahte liiki sümptomeid: 1) erilised, ebaharilikud reaktsioonid- a) enese otsene väljaandmine ja b) mõttetud reaktsioonid, sõnade kordamine jne. 2) reaktsiooni kiirus, eriti reaktsiooniaja pikenemine kriitiliste ja postkriitiliste ärritajate puhul, kuna toimub afektiivne (emotsionaalse pinge tekkimise) protsess. Eriti
kendutud huvi genereerivate tekstide omadustele). Situatiivne huvi Motivatsioon 41 erineb uudishimust, kuna see võib olla suunatud mingile väga spetsii- filisele sisule/temaatikale (näiteks reisikirjad), samal ajal kui uudishi- mu on ajendatud pelgalt uudsusest või üllatuslikkusest. Selline huvi võib kesta kauem kui lihtsalt uudne ärritaja ning minna üle isiklikuks huviks. Pelgalt uudishimu ajel teadusteatri etendusele (“seal tehakse tossu ja saab pauku”) sattunud lapsel ei tarvitse külastuse tulemusena kujuneda sügavamat huvi loodusteaduste vastu. • Huvi kui psüühiline seisund tekib isikliku huvi ja seda toetava kesk- konna koosmõjus. Näiteks teadusteatri etendust vaadanud laps, kellel on huvi loodusteaduste vastu, tunnetab selle keskkonna toel oma huvi
Muutuvad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning ei osata õigesti tõlgendada sotsiaalseid mustreid. ( Bachmann ja Maruste 2003, 128 ) 2.6 Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajudele Kui inimene on janune ja näljane, siis sellise perioodi alguses esineb väga suur tundlikkus toidu ja joogi vastu. Esineb valikuline tõlgendamine ja hiljem toimub lävede kasvamine. Tundlikkus suureneb inimesel ka valu ja hirmu korral, kuid seda ainult siis, kui ärritaja esineb ootamatult või täpse ja kiire taju abil väldib inimene ebameeldivat mõju. Mingisuguse valu ennustamine vähendab 7 tundlikkust. Tundlikkus suureneb nõrkade ja isegi keskmiste ärrituste puhul, kuid see ei pea ka nii olema. Tugevate ärritajate korral esineb aga tundlikkuse kaitsmine. Näiteks meeste korral suureneb ohu korral taju selgus, kuid vastupidiselt naistega see ohu puhul hoopis väheneb. Kui inimene on
Muutuvad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning ei osata õigesti tõlgendada sotsiaalseid mustreid. ( Bachmann ja Maruste 2003, 128 ) 2.6 Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajudele Kui inimene on janune ja näljane, siis sellise perioodi alguses esineb väga suur tundlikkus toidu ja joogi vastu. Esineb valikuline tõlgendamine ja hiljem toimub lävede kasvamine. Tundlikkus suureneb inimesel ka valu ja hirmu korral, kuid seda ainult siis, kui ärritaja esineb ootamatult või täpse ja kiire taju abil väldib inimene ebameeldivat mõju. Mingisuguse valu ennustamine vähendab tundlikkust. Tundlikkus suureneb nõrkade ja isegi keskmiste ärrituste puhul, kuid see ei pea ka nii 7 olema. Tugevate ärritajate korral esineb aga tundlikkuse kaitsmine. Näiteks meeste korral suureneb ohu korral taju selgus, kuid vastupidiselt naistega see ohu puhul hoopis väheneb. Kui inimene on
Mõlematest silmadest jõuab umbes miljon närvikiudu otse ajukoesse. Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Umbes 80-150 ms võtab aega virgeseisundis inimesel signaali teadvustamine alates ärritaja mõju algusest meeleelundeile. Seni kaua signaali töödeltakse ja moduleeritakse eelteadvuslikult ajukoores. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset )
lähtuvalt. Ühe õpetaja jaoks, ühes olukorras on õpilase hilinemine tundi suur distsipliiniprob- • Kus istuda (hiljem määrasime me „vaibasemu“, kes klassi ühise õpetamise ajal Jamesi kõrval istus). leem. Teise õpetaja jaoks on see vähetähtis ärritaja ja vaid potentsiaalne distsipliiniprobleem. Lapsed, kel on diagnoositud EKR, seavad õpetaja silmitsi tõsisemate muredega. • Me arutasime, kuidas istuda (ning hoida oma käsi ja jalgu ohutult).
Veelgi hullem: mõni on oma ameti peale jäänud, kuigi stressi tase või läbipõlemine takistab tal positiivset tööd teha. Pikaajaliseks kvaliteetseks erialaseks tööks kaootilises ja koormavas keskkonnas on oluline õppida stressiga ümber käima, vältimaks stressi liigset mõju kehale ja/või hingele. Terminoloogia PTSD – Post Traumatic Stress Disorder, posttraumaatiline stressihäire Stress – inimese reaktsioon väljakutsele, ärritajale Stressor – väljakutse, ärritaja 180 Stress, stressor, stressireaktsioonid Sõna „stress“ tuleb inglise keelest ja alguses kasutati seda materjalide koormuse, venituse, koormamise ja pinge jaoks. Tänapäevases keelekasutuses on stress kogumõiste inimese ebaspetsiifilise reaktsiooni kohta igale ärritajale, mida nimetatakse stressoriks, või hingelise erutuse või kehalise koormuse korral tekkiv kohanemisreaktsioon (Selye’ järgi).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
