Võimete aluseks on algmed. Võimekuse tasemed:andekus, talent, geenius. Võimete liigid: ·üksikvõime-seotud mingi psüühilise protsessi või seisundiga ·erivõime-teatud valdkonna. Nt: muusika jne ·üldvõimed- nt: loovus jne Intelligentus on vaimsete võimete kogum, mille küllaltki kõrge arengutase tagab vaimse tegevuse suhtelise kerguse ja produktiivsuse. 16.Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda eset tervikuna vaid selle üksikuid omadusi. Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikul. Taju koosneb aistingutest. Kogemus. 17.Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu protsessid: meeldejätmine, meelespidamine je meeldetuletamine
5)Soopor - Soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt näitab keelt vms.) 6)Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välise ärritaja mõjul. 7)Kooma - Patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri välisele ärritajatele. Kooma sügavusest sõltub motoorne reaktsioon: pindmises koomas patsient võib lokaliseerida või tõrjuda valu, mõõduka sügavusega kooma korral on
II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon?
suuõõnes limaskestas laialipillatuna veel hulk väikesi süljenäärmeid. Süljes on fermendid amülaas (polüsahhariidid disahhariidideks) ja maltaas (disahhariidid monosahhariidideks). Süsivesikuid lagundavad fermendid saavad toimuda ainult leeliselises keskkonnas. Makku sattudes kaotavad sülje fermendid oma aktiivsuse. Ainult toidukämbu sees jätkub nende toime süsivesikutele. Inimesel on süljenõristus vahetpidamatu. See suureneb, kui suhu satub toit või mingi teine ärritaja. Pideval süljenõristusel on tähtsus kõnefunktsioonis, mida suu limaskesta kuivamine raskendaks. Neelamine toimub reflektoorselt. Toidu liikumine söögitorus toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga. 28. Seedimine maos. Maos seedub toit pikemat aega (4-10 tundi), mis sõltub ka toidu koostisest ja suuõõnes toimunud peenestamisest (mida peenemaks näritud toit on, seda
HAISTMINE: Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. haisterakud .Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. KOMPIMINE: Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. · Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina . · Valuretseptorid asuvad nii nahas kui ka enamikes siseelundites. · Valuretseptorid saadavad peaajju närviimpulsse siis, kui mingi ärritaja, näiteks surve, temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel , jalataldadel ja huultel . Veri Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
(5) KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. (5) Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele (1): • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk • benseen - leukeemia • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres
kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. TÄPSEMALT: MÜRA - ebameeldiv heli, mis väsitab, häirib töötegemist, kahjustab organismi nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt (impulssmüra-1/mitu heliimpulssid kestvusega alla 1 sek, katkendlik, pidev). heli - õhus või muus keskkonnas esinev rõhu muutumine keskkonnas, inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine, mis on kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja. (kuuldav, infra- ja ultraheli) Müra riskitasemed: vähene oht 40-60db, kahjulik 70-82db, väga ohtlik 85db. Kuulmiskahjustus: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140db – kõrvad lähevad lukku, võimalik kuulmekile purunemine), ajutine kuulmisläve tõus (kaob pärast ekspositsiooni), püsiv kuulmisläve tõus (kujuneb välja 4-10 aasta jooksul, püsiv nähtus). Müra mõõdetakse spetsiaalse elektroonilise seadmega.
mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks · Taju- aistingute summa · Piiratud taju o Osad aistingute tajud on välja lülitatud · Sensoorne isolatsioon- Piiratud taju äärmuslik näide ehk tähendab seda, et taju on välja lülitatud o Hakati uurima seoses kosmoselendudega
(a) positiivne ja aksepteeriv (b) negatiivne ja stereotüüpne (c) püsiv ja raskestimuudetav (d) hetkeline ja kergestimuudetav 14. Madal tundlikkus tähendab (a) muutlikke aistingulävesid (b) stabiilseid aistingulävesid (c) madalaid aistingulävesid (d) kõrgeid aistingulävesid 15. See, kui aistingu väljendumismäär suureneb võrdeliselt osutab tüüpiliselt sellele, et aistitava ärritaja määr peab olema samal ajal suurenenud (a) üha seerenevate juurdekasvude võrra (b) üha vähenevate juurdekasvude võrra (c) muutumatute "juurdekasvude" võrra (d) juurdekasvude ruutjuure võrra 16. Alltoodud meelte võrdluses on kõige kiiremad teadvuslikud reageerimisajad (a) nägemisaistingutel (b) puuteaistingutel (c) kuulmisaistingutel (d) valuaistingutel 17
bipolaarsetele rakkidele, seejärel aktiveeruvad amakriinrakud. Retina närviedastuse lõpetavad ganglionirakud, mille aksonid saadavad signaali edasi ajju. Ganglionirakkude aksonid kokku moodustavad optilise närvi. 18.Mis on eristuslävi? Eristuslävi on minimaalne mõõdetud erinevus kahe ärritaja vahel, mida aisingutes on võimalik ka eritada e eristuslävest väiksemat eritust pole enam võimalik aista 19. Selgitage, kuidas määrata kuulmise Kuulmise absoluutläve saab määrata mitmel viisil. absoluutläve? Näiteks kuulates suure sagedusega helisid liikudes vaiksema poole. Sel viisil saab inimene öelda,
Sõnum peab olema otsekohene Esimene nõue: mitte eeldada, et inimesed teavad, mida tuntakse, tahetakse või vajatakse. Otsekohene suhtlemine välistab oletused. Samuti on ohtlik kolmanda osapoole kaudu suhelda, sest sõnum võib olla moonutatud või ei taheta seda lihtsalt kuulata. Sõnum tuleb edastada kohe Kui ollakse haavunud, vihane või on tekkinud vajadus midagi muuta võib vestluse edasilükkamine vaid negatiivseid tundeid süvendada ning sellest saab krooniline ärritaja. Hakatakse end väljendama edaspidi passiivsel-agressiivsel moel (vihjed, kaudne negatiivne käitumine), mille põhjused pole mõistetavad. Kohesel suhtlemisel on kaks positiivset poolt, kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited: 1
Kui positiivselt laetud ioonid liiguvad läbi rakumembraanis olevate kanalite aksoni sisse, siis toimub selles kohas depolarisatsioon- aksoni sees on rohkem positiivse laenguga osakesi ja väljaspool rohkem negatiivse laenguga osakesi aktsionpotentsiaal- levib mööda lainena Depolarisatsioonile järgneb repolarisatsioon- positiivsed dioonid liiguvad läbi rakumembraani jälle tagasi rakkuvahelisse ruumi Mida nõrgem on ärritaja, seda vähem kanaleid avaneb 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis o Astrotsüüdid- puhastavad neuronite mikrokeskkonda ainevahetusjääkidest Vigastuste korral moodustavad armkoe o Epenüümi rakud- produtseerivad ajuvedelikku o Oligodentrotsüüdid- toetavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesnärvisüsteemis
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
(ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel) Tähelepanu on võimalik vaadelda kui: -protsessi: tegemist on infotöötlusega -seisundiga: ühes äärmuses kooma ja teises ülivirgus Tähelepanu on seotud: tajuga (aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse reguleerimisega Tähelepanu liigid 1. Tahtmatu: lihtsaim, passiivne, sõltub ärritaja eripärast, mehhanismiks orienteerumisrefleks. Tegemist tähelepanu (tp) liigiga, kus millegile pööratakse tp ilma, et oma reaktsiooni suudetaks kontrollida. Nt kukub midagi selja taga maha tugeva heliga > tahtmatu selja taha vaatamine 2. Tahteline: tp seotud teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevusega ja tegevuse eesmärkidega; aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud (kõne, teadmised- inimesel võib olla seesmine enda juhendamine. Nt "seal toas oli mingi kummaline heli..
Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'? Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Aisting: annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib ärritaja otsesel mõjul meeleelundile. Jaotatud meelte järgi nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks. Aisting tekib analüsaatori vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab väliskeskkonnast (aga ka organismist) vastu ärritusi ning milles toimub nende ärrituste analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb retseptoritest e. tundenärvilõpmetest, mis võtavad vastu ärritusi ja muundavad selle närviimpulsiks; närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse
koliinoretseptoriga. Noradrenalin aga kas alfa või beeta adrenoretseptoritega. 2. Närvifüsioloogia. Perifeerse närvi omadused (SimNerv). Koosnes kolmest osast: stimulaator - võimaldab anda elektriimpulsse nii üksik kui kaksikimpulssidena, muuta nende kestust, tugevust, amplituudi jne 25 ostsilloskoop - Esimesel kanalil saab registreerida ärritaja tugevust ja kestust, Teisel kanalil saab registreerida aktsioonipotentsiaalide amplituudi ja kestust. närvikamber - 4 elektroodi, 2 ärritamiseks (ühendatud stimulaatoriga), 2 tekkivate aktsioonipotentsiaalide registreerimiseks (ühendatud ostsilloskoobiga). Rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, ehk tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, sellega kaasneb
valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk. Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega. 6.7 Bronhiaalastma Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja bronhioolide valendiku ahenemisest tingitud hingamishäire, mis tekib enamasti järsku ja millega kaasneb lämbumistundest tingitud hirm. Astmahoog võib vallanduda mingi keemilise või füüsilise ärritaja toimel (tolm, gaas jne.), kuid sageli ka psüühilise (enamasti negatiivse) elamuse tagajärjel. Stressisituatsioon soodustab astmahoogude sagenemist. 6.8 Mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi Pikaaegsel stressori toimel võivad tekkida muutused praktiliselt kõikides elundisüsteemides. Üks tundlikumaid on seedeelundkond. Stress mõjutab maomahla eritumist, mao ja kaksteistsõrmiksoole spasme ja vereringehäireid, mille tagajärjel kujuneb sündroom, mida nimetatakse "maoneuroosiks", s.t
2. Kiirelt adapteeruvad Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades(sõrmeotsad, huuled). Nende ärritamine on seotud puutetundlikkuse ruumilisusega. Ühtlasi on nad ka tundlikud 80Hz-ist madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. Pacini kehakesed vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonidele. Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele ja ärritaja esmasele kontaktile nahaga Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal. On rõhu ja puutetundlikud. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Mehhanoretseptor esimese neuroni keha (spinaalganglionis) teine neuron seljaajus kolmas neuron talamuses (sensoorse info. Kollektor) primaarne somatosensoorne korteks kiirusagar.
murdumine. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi ja sealt läheb signaal edasi aju suunas.rakud jagunevad P-rakkudeks mis kannavad endas infot värvi ja vormi kohta ja M-rakud mis kannavad infot liikumise ja sügavuse kohta. Mis on eristuslävi? Kõige väiksem ärritaja mida inimene on võimeline tajuma. Nagu näiteks kõige vaiksem heli mida tajub. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve? 1. alustatakse kõrgemast vaiksemaks. 2. kõrgemast väiksemaks, määratud vahemike kaupa 3. konstantse stiimuli meetod - iga väärtust testitakse konkreetne arv kordi Millise matemaatilise funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage
seotud ja keha ei valeta kunagi. Meie mõtted ja tunded mõjutavad vererõhku, kehatemperatuuri, seedimist ning väga olulisel määral hingamist. ,,Sinu keha räägib sinuga" raamatu autor on edasi andnud sõnumi inimese mõistmisvõime takerdub ühise arusaamise ees - kuidas toimib meie keha. Me oleme võimelised märkama kuidas erinevad reaktsioonid peegeldavad meie mõtteid ja tundeid. Me punastame, hingeldame, meie vererõhk tõuseb välise ärritaja toel. Seosed tunnete ja hiiliva haiguse vahel meie kehas on jäänud aga märkamata. Üks osa sellisel mõjutusel on läänemaailma teadusel ja ravimitööstustel, kes suure kasumi taha varjudes püüavad sügavat tõde eirata. Autor võrdleb tänapäeva meditsiiniabi inimesele kui masina parandamist, mis katki minemisel parandusse viiakse. Teine roll on mängida inimesel endal, püüdes eneselt vastutust võtta hea tervise tagamise eest, on lihtne varjuda keskkonna ja pärilike mõjude taha
Membraan pole PM-s. Kui üks stiimul järgneb teisele liiga kiiresti, ei saa AP tekkida - see periood on absoluutne refraktaarsus (lihas tõmbub praegu kokku, membraan on depolariseeritud). Pärast seda perioodi on rakumembraan suhtelise refraktaarsuse seisundis (hüperpolariseeritud), st läviväärtus on tunduvalt tavapärasemast kõrgem, kuid piisava tugevusega signaal suudab AP ikkagi esile kutsuda. Läviärritus – väikseim ärritaja, mis kutsub erutuse esile. Ärrituslävi on närvirakuti erinev. 3.9. Aktsioonipotentsiaali leviku iseärasused müeliinkattega ja müeliinkatteta närvikiududes. Müeliiniga kaetud piirkondades puuduvad pingesõltuvad Na-kanalid. AP saab tekkiva vaid Ranvier’i sõlmedes (aksoni membraan paljastub)– signaal ’hüppab’ ühest sõlmest teise. AP liikumine on tunduvalt kiirem kuna elektrotooniline levi sõlmede vahel toimub kiiresti. Depol
Saltatoorne liikumine-Hüppeline levimine Kõik või mitte midagi seadus-Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati max amplituudiga. Sünapsi ehitus- Pidurdussünapsid-Nemad blokeerivad erutuse täieliku levimise. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsis ja sellega takistatakse erutuse läbiminekut. Erutuse ajaline ja ruumiline summatsioon-Erutus võib närvikeskustes summeerida. Ajaline- ühekordne ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeruvad, tekib AP. Ruumiline- olukord, kus samaaegselt kahe või enama piirkonna sensoreid ärritatakse alaläviste ärritajatega ja vallandub erutus Erutuse divergent ja konvergent-Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse minev erutus algab erutuse paljudes närvirakkudes, siis on see divergent. Konvergents on aga vastupidine,
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida ...
samuti hapniku tarvet, ainevahetust ning ka termoregulatsiooni. 17. Janu ja seda kontrollivad süsteemid Janutunnet reguleerib hüpotaalamus. 18. Nälg ja seda kontrollivad süsteemid Näljatunnet reguleerib hüpotaalamus 19. Harjumus Harjumus- õppimise kõige lihtsam vorm, võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid. Harjumuse korral väheneb reaktsioon korduste läbi tuttavaks stiimulile 20. Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid- on kaasasündinud ja kutsutakse tingimatult esile sobiva ärritaja poolt hoolimata looma kogemustest. 21. Tingitud refleksid Tingitud refleksid- need on omandatud ja on tingitud looma eelnevatest kogemustest ning nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
ganglionis ühelt närvirakult teisele või mõjutavad erutuse ülekannet efektorile. Vegetatiivset NS-i aktiveerib: 1) Sümpaatilist NS-i aktiveerivad füüsiline ja emotsionaalne pinge (hädaoht, võistlus, intensiivne töö, rõõm, hirm, püsiv pingeseisund ehk stressiseisund). 2) Parasümpaatilist NS-i aktiveerib puhkeseisund (eriti uni, aga ka pikaliheitmine pärast tööd), söömine (söömine ise ja söömisjärgne periood). Lühiajaline ärritaja on külm läheb ruttu mööda. Toimeefektid: 1) Sümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südametöö kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad ja erutuse juhtivus südamelihases paraneb - sümpaatilisel NS-il on südamele STIMULEERIV mõju * mõju veresoontele: erinevatele veresoontele erisugune. Kui veresoon laieneb, siis verevarustus paraneb kui aheneb, siis verevarustus nõrgeneb. Erutusel laienevad skeletilihaste ja aju
) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid. Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib mööda raku pinda – see ongi närviimpulss; -kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas
Valiku mehhanismina kasutab teadvus tähelepanu (attention). Viimase all mõeldakse keskendumist mingi objekti või nähtuse registreerimisele. Tähelepanu võib olla kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik tähelepanu selekteerib ärritajaid, lähtudes teatud eesmärgist. Suunajateks võivad olla motiivid, mäletamine, ootused. 16 Tahtmatu tähelepanu puhul toimub selektsioon sõltuvalt keskkonnast saabuva ärritaja liigist ja tunnustest. Siin pälvivad tähelepanu suuremad, intensiivsemad, uuemad või mingil muul viisil silmatorkavamad ärritajad. Turunduskomplekside kujundamisel on oluline teada, kuidas muuta kaup või seda tutvustav informatsioon (reklaam) tarbijatele tähelepandavaks. Selleks tuleks arvestada järgmiste tähelepanu omadustega (Suuroja, 2000: 12): Piiratud maht: inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest arvu objekte.
Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. 9. Kui klassikaline ja assotsiatiivne tingimine kirjeldavad seose kujunemist kahe ärritaja vahel, siis operantne tingimine seletab, kuidas kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul.
21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata 26. Õppimise neurofüsioloogiline aluseks on seoste loomine suurajukoores ja mälu. 27
kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset:
hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmetuššides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen - seosed käitumisprobleemide ning kesknärvisüsteemihäiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti. Ksüleen (xylol või dimethylbenzene)– tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates. Polyethylene Glycol (PEG)- kiirendab naha vananemist, nahkaärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse. PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine)– PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning nahaärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn.
2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta tingitud stiimul (algselt neutraalne, kuid kutsub esile orienteerumisreaktsiooni). Põhimehhanism seisneb selles, et kui esialgselt signaale (tingimatu) ärritaja (maitsev Nestle'I sokolaad) korduvalt esineb koos mittesignaalse (tingitud) ärritajaga (tumerohelise läikiva ümbrispaberiga), siis ajapikku hakkab ka mittesignaalne ärritaja muutuma signaalseks, kutsudes esile tingitud refleksi meeldiva maitseaistingu ootuselamusele (võib-olla isegi koos süljeeritusega?) Pavlov, I). Operantne tingimine tegevus-stiimul seosed. Käitumist saab muuta, kui käitumise tulemusega
· Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järgi aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes kiire une ehk REM une staadiumi, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused , mured, allasurutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla
(Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb teaudslikele uurimustele. Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus Oletus/väide, mida tahetakse tõestada. Püstitatakse peale probleemi formuleerimist ja sellele järgneb andmete kogumine, andmete analüüs, andmete tõlgendamine ja järeldused ning täiendused. 7. Aistingute liigitus (õpik). 1.Eksterotseptiivsed 2.Interotseptiivsed 3.Proptiotiivsed 8. Taju apertseptsioon (õpik).
protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed. Taju Taju on vahetu tunnete protsess. Taju kannab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel oma koostises suur tähtsus kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist
päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Varju vältimise reaktsioon, õhulõhede avanemine, fototropism, de-etiolatsiooni teatud reaktsioonid. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2) Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa.
Rauapreparaadid võivad põhjustada ka kõhukinnisust. Kõhukinnisust võivad põhjustada ka stress, vähene füüsiline aktiivsus ja toidu kõrge suhkrusisaldus. Soolestiku kiirenemist soodustab kiudainete rikas toit. Nagu toored juur- ja puuviljad (oluline on juur- ja puuviljade õige pesemine: 30 min panna vili külma vette ligunema, peale seda pesta hoolikalt sooja veega), kaerakliid ja riis. Need kiudained on vees lahustuvad ning aitavad toidul soolestiku kergemini läbida. Nisuklii on ärritaja ja kuna see pole vees lahustuv, võib see muuta väljaheite kõvaks ja kuivaks ning sellel on raske soolt läbida. Teiseks võib hommikusöögile lisada ploome ja viigimarju (puuvilju), kuid mitte töödeldud puuvilju, sest need võivad olla liiga suhkrused. Kolmandaks, juua palju vedelikku, eelkõige vett. Mida enam vedelikku tarbida, seda efektiivsemalt puhastab keha endast välja toksiine (mürke). Juua vett sidruni viiluga, taimeteed, kummel, apteegitill või ingver.
Dopamiin- tähtsaim ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks. Noradrenaliin- teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui seda jätkub piisavalt olete rahulik ja õnnelik. 53. Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võim elisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine klassikalise tingituse toimel- klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja toimima refleksi vallandava signaalina. Selle kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamise kasutamise e õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldisus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Operantsel tingitusel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid vajadus reageerida kindlal viisil
Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on koolis oluliseks õppe- eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. 3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus).
nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Peaaju seos mäluga Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud s.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja, mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada.
lülineuroneid) ja efektoorsetest (eferentsed) neuronitest. 20.Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid: • Võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega • Ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel • Signaalse iseloomuga Tekkemehhanism: • Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi • Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga • Organismi vastav funktsionaalne sisund • Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest • Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) • Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud • Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks. Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal. Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel. Erinevalt varem nähtud eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks ja see aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab. Nägu jätkab arenemist, põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng. 13. NÄDAL Loode on nüüd juba virsiku suurune, millest enamuse moodustab pea. Selleks ajaks, kui laps sünnib, muutub pea vaid ühe neljandiku suuruseks kogu kehast. Nägu sarnaneb juba üha rohkem inimese omaga
See eeldab tahtepingutust. See on protsess, mis on seotud eneseregulatsiooniga. See tähelepanu on meie vastutusel selles mõttes, et kuhu ja kui kauaks me ta suuname ning ka täiesti arendatav. Eriti noorukieas. (Tankler, M. 40-42) Imikueas on tegemist tahtmatu tähelepanuga aga tähelepanu on juba valiv eelistades tuttavaid objekte tundmatutele. Ka väikelapseeas puudub tahteline tähelepanu. Maht ja püsivus on väikesed- iga uus ärritaja köidab tähelepanu. Eelkoolieas tähelepanu püsivus kasvab aga jaotamine on veel raske, samuti ka ümberlülitamine. Tahtelise tähelepanu tekkimist võib oodata 4,5 aastaselt lapselt. Eelkoolieas ilmnevad ka tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja ka kasvatusest. Kooli mineval lapsel on siiski tahtmatu tähelepanu ülevõim tahtliku tähelepanu ees ning tahtlikku tähelepanu on võimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb välja
olla ka organismi sisekeskkonnast ( valu põhjustav ärritus, asendimuutusega seotud ärritus) Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas . Aistingut on võimalik määrata minimaalse mõjumääraga(lävega) niiöelda Vaevumärgatav aisting ekh siis teisisõnu tundlikuse alumiseks absoluutseks läveks. Ning tundlikuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära mis niiöelda tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutse tundlikkuse ja läve kõrgus on pöördsuhtes- mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikus ja vastupidi. Evulutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Mõistagi sõltub emotsionaalne ärritus ka -ärritajate tähendusest ja inimese üldseisundist. Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine,
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus.
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus.
Miks me näeme üks kord noort, teine kord vana naist (vt lisa 2)? See efekt on saavutatud spetsiaalse konstruktsiooniga, mille tulemusena, on pildil tajutavad mõlema kujutise piirjooned. Olenevalt sellest, millisele kontuurile meie tähelepanu koondub, näemegi kas vana või noort naist. See taas viitab sellele, et inimesed interpreteerivad nende poolt tajutut. Inimeste puhul on küll interpreteerimise ilmingud keerulised, kuna tõlgendamine sõltub sellest, millises kontekstis ärritaja toimib. Näiteks õpetajale, kes on järjest lugenud palju kehvasid kirjandeid, tundub keskpärane kirjand üle keskmise olevat (Krull, 2001). 2.4 Õppimine avastuse teel Gestaltpsühholoogide teine suur panus õppimise uurimisse on seotud avastusliku õppimisega. Uurimiseks kasutati katseloomi. Näiteks võib tuua Köhleri ahvidega korraldatud eksperimendi. Näljane ahv lastakse ruumi, kus ripub laes kimp banaane, mida ahv otse kätte ei saa
Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. kui on käsil huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem. · ümberlülitatavus me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem. 2. Kirjelda kahte peamist tähelepanu liiki (lähtudes kognitiivsest lähenemisest) Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja...: · tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; · suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng. Nimetatud tegureid kasutatakse reklaamis, teabelevikanalites, valimiskampaanias jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
