Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ärritaja" - 274 õppematerjali

ärritaja e. stiimul → Retseptor → erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude → KNS → läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude → Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed)
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted nägemine ja taju

DALTONISM ­ OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS ­ INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID ­ VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID ­ KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI ­ KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI ­ KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ­ ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ­ ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA ­ KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS ­ PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON ­ EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON ­ HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI ­ HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tunded - spikker

Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ­ ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi ­ kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet ­ igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg ­ 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine ­ retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine ­ olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia ­ olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus ­ teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus ­ inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus ­ inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest...

Psühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sensoorsed protsessid- taju- lisamaterjal

Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilatsioon (tundlikkuse suurenemine) toiduga (joogiga) seotud ärritajatele või valikuline interpreteerimine, hiljem lävede kasv. 2. Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alanemine (pertseptiivne kaitse) siis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste...

Psühholoogia
195 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õppimine

Selles peatükis tutvustangi neist mõnda. 1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm. See on nii inimeste kui ka loomade puhul. Tugev ja ootamatu stiimul (ärritaja) kutsub esile füsioloogilisi reaktsioone ehk orienteerumisreaktsiooni. Selle all on mõeldud näiteks sülje eritumist (koertel), lihaste 4 pinguldumine, ärritaja poole vaatamine jms. Kui stiimul on inimesele tähtsusetu, siis reaktsioon kaob ­ inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine...

Psühholoogia
243 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tunnetusprotsessid

Maitse- ja haistmisaistingud on väga tähtsad toiduainete sensoorse analüüsi tegijatel (toiduainete hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise....

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

Eristatakse nelja põhimaitset: kibe, magus, soolane ja hapu (arvatakse, et ka bensohape maitset tuntakse) Kompimine ­ nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on keha erinevates piirkondades ja erineval arvul. Kõige rohkem sõrmeotstes, keelel, huultel. Inimene tunneb nende abil pindu ja konarusi. Aistingutega on ka seotud erinevaid mõisteid protsesside muutumise kirjeldamiseks. Absoluutne lävi ­ kindel ärritaja suurus, mille puhul tekib aisting. Eristuslävi ­ väikseim ärrituse erinevus aistingu muutumiseks. Komparatsioon ­ aistingu kadumisel või raskendatud tekkimisel üritavad puuduvat meelt töötavad meeled asendada, mis omakorda muutuvad tundlikumaks. Adaptsioon ­ ärritaja nõrkuse korral aisting tugevneb. Ärritaja suure tugevuse korral aisting nõrgeneb. Tugeva ja püsiva ärrituse korral kaob aisting ära....

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Konspekt -10 klass

Keele eesots tunneb magusat, küljed tunnevad haput, mõru maitset tunneb keele keskmine osa. 5. Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on kehal erinevates piirkondades erineval arvul. Kõige rohkem on sõrmeotstes, keelel, huultel. Kui üks aisting kaob, siis suurenevad teised. Nt Pimedal on väga hea kompimis ja haistmismeel. Aistingu kahanemine e adoptsioon: 1. ärritaja on nõrk, siis aistingu tugevus kasvab(valgest hämarasse minnes ei näe, aga varsti kohaned) 2. Kui ärritaja on väga tugev, siis tundlikkus väheneb(müra sees ei kuule teise juttu) 15. Kui ärritaja on tugev ja pikaajaline, siis tundlikkus kaob üldse(kui oled pikka aega mingi lõhna sees, siis hiljem ei tunne seda enam) Tähelepanu...

Psühholoogia
213 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

Võrkmoodustist läbivad ajukoorde suunduvad aferentsed teed, temalt lähtuvad ülenevad impulsid põhjustavad ajukoore efektiivsuse üldise tõusu. Võrkmoodustis mõjutab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Sellest lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad suurel määral ärkvelolekut. Nii on väsimuse korral võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate...

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Refleksi kulgemise tee on refliksikaar. Refleksikaar koosneb: 1. Erutust vastu võttev retseptor 2. Närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadud erutus analüüsitakse 4. Närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse 5. Reageeriv organ mingi lihas või nääre Refleksid jaotuvad: 1. Tingitud refleksid esile kutsutud ärritaja poolt, järglastele ei pärandu 2. Tingimatud refleksid pärilikud e kaasasündinud, imemisrefleks, neelamisrefleks Mälu Närvisüsteemi üldiseks omaduseks on info vastuvõtt, salvestamine ja väljastamine. Tänu sellele on inimene võimeline kohanema ümbritsevaga õppimise teel. Kui inimesel ei oleks võimet õppida, ei oleks mälu ja ei oleks meenutamise võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda. Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt: 1...

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhiaistingud

Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting ­ aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine ­ aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ­ ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi ­ absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli ­ mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli....

Psühholoogia
49 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

laktaadini oksüdatiivne fosforüülimine: lammutatakse CO2 ja H2O-ni tiglütseriidid 10 mol/g Oksüdatsioon CO2 ja H2O-ni 25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 ­ 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ­ ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ­ ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi ­ minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon ­ kohanemine, meeleorgani tundlikkuse...

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Spikker

Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga. Võtmestiimul- ärritaja , mis vallandab instinkti. Instinkt- kaasasündinud sabloonne käitumisakt. Instinktiivne käitumine- paljudest kindlas ja muutumatus järjekorras järgnevatest liigutustest koosnev ja teatavale kindlale lõpptulemuseni viiv tegevus, millest võtab osa kogu organism. Mäng Toitumine Soo jätkamine Jäljendamine Karjainstinkt Instinkti hälbed- instinktiivne reageerimine normaalse ärritaja asemel mingile teisele, temaga ainult osaliselt sarnanevale ärritajale....

Etoloogia
51 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksamikonspekt II osa

(ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel) Tähelepanu on võimalik vaadelda kui: -protsessi: tegemist on infotöötlusega -seisundiga: ühes äärmuses kooma ja teises ülivirgus Tähelepanu on seotud: tajuga (aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse reguleerimisega Tähelepanu liigid 1. Tahtmatu: lihtsaim, passiivne, sõltub ärritaja eripärast, mehhanismiks orienteerumisrefleks. Tegemist tähelepanu (tp) liigiga, kus millegile pööratakse tp ilma, et oma reaktsiooni suudetaks kontrollida. Nt kukub midagi selja taga maha tugeva heliga > tahtmatu selja taha vaatamine 2. Tahteline: tp seotud teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevusega ja tegevuse eesmärkidega; aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud (kõne, teadmised- inimesel võib olla seesmine enda juhendamine. Nt "seal toas oli mingi kummaline heli...

Sissejuhatus psühholoogiasse...
334 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Väsimus

Selline mälu kasutamine on tulutu. NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 ­ seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal ­ mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega ­ seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada....

Esmaabi
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami küsimuste vastused

Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon?...

Ehitusfüüsika
279 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Uurimustöö alused

TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...

Uurimistöö alused ja...
1062 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Treeningu füsioloogilised alused

Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool. · Kõrgenenud ainevahetus Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu) Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine: - neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul; - hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis - stressorite esmakordsel mõjumisel tekib sokiseisund, kui nt liiga tugevad...

Spordifüsioloogia
115 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Süljes on fermendid ­ amülaas (polüsahhariidid disahhariidideks) ja maltaas (disahhariidid monosahhariidideks). Süsivesikuid lagundavad fermendid saavad toimuda ainult leeliselises keskkonnas. Makku sattudes kaotavad sülje fermendid oma aktiivsuse. Ainult toidukämbu sees jätkub nende toime süsivesikutele. Inimesel on süljenõristus vahetpidamatu. See suureneb, kui suhu satub toit või mingi teine ärritaja . Pideval süljenõristusel on tähtsus kõnefunktsioonis, mida suu limaskesta kuivamine raskendaks. Neelamine toimub reflektoorselt. Toidu liikumine söögitorus toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga. 28. Seedimine maos. Maos seedub toit pikemat aega (4-10 tundi), mis sõltub ka toidu koostisest ja suuõõnes toimunud peenestamisest (mida peenemaks näritud toit on, seda...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taimeriik

spoor ­ eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine ­ tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed ­ taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis ­ organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus ­ taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim ­ toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon ­ vee aurumine taimedest 65. tropism ­ taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia ­ rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas ­ tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor ­ taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine ­ uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik ­ taimevartel olevate õite kogum 71. õistaimed ­ fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili) 72. üheiduleheline taim ­ õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht(teravili) 73...

Bioloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun