DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ....
Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest...
Janu, nälg Näljaperioodi alguses sensibilatsioon (tundlikkuse suurenemine) toiduga (joogiga) seotud ärritajatele või valikuline interpreteerimine, hiljem lävede kasv. 2. Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alanemine (pertseptiivne kaitse) siis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste...
Selles peatükis tutvustangi neist mõnda. 1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm. See on nii inimeste kui ka loomade puhul. Tugev ja ootamatu stiimul (ärritaja) kutsub esile füsioloogilisi reaktsioone ehk orienteerumisreaktsiooni. Selle all on mõeldud näiteks sülje eritumist (koertel), lihaste 4 pinguldumine, ärritaja poole vaatamine jms. Kui stiimul on inimesele tähtsusetu, siis reaktsioon kaob inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine...
Maitse- ja haistmisaistingud on väga tähtsad toiduainete sensoorse analüüsi tegijatel (toiduainete hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise....
Eristatakse nelja põhimaitset: kibe, magus, soolane ja hapu (arvatakse, et ka bensohape maitset tuntakse) Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on keha erinevates piirkondades ja erineval arvul. Kõige rohkem sõrmeotstes, keelel, huultel. Inimene tunneb nende abil pindu ja konarusi. Aistingutega on ka seotud erinevaid mõisteid protsesside muutumise kirjeldamiseks. Absoluutne lävi kindel ärritaja suurus, mille puhul tekib aisting. Eristuslävi väikseim ärrituse erinevus aistingu muutumiseks. Komparatsioon aistingu kadumisel või raskendatud tekkimisel üritavad puuduvat meelt töötavad meeled asendada, mis omakorda muutuvad tundlikumaks. Adaptsioon ärritaja nõrkuse korral aisting tugevneb. Ärritaja suure tugevuse korral aisting nõrgeneb. Tugeva ja püsiva ärrituse korral kaob aisting ära....
Keele eesots tunneb magusat, küljed tunnevad haput, mõru maitset tunneb keele keskmine osa. 5. Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on kehal erinevates piirkondades erineval arvul. Kõige rohkem on sõrmeotstes, keelel, huultel. Kui üks aisting kaob, siis suurenevad teised. Nt Pimedal on väga hea kompimis ja haistmismeel. Aistingu kahanemine e adoptsioon: 1. ärritaja on nõrk, siis aistingu tugevus kasvab(valgest hämarasse minnes ei näe, aga varsti kohaned) 2. Kui ärritaja on väga tugev, siis tundlikkus väheneb(müra sees ei kuule teise juttu) 15. Kui ärritaja on tugev ja pikaajaline, siis tundlikkus kaob üldse(kui oled pikka aega mingi lõhna sees, siis hiljem ei tunne seda enam) Tähelepanu...
Võrkmoodustist läbivad ajukoorde suunduvad aferentsed teed, temalt lähtuvad ülenevad impulsid põhjustavad ajukoore efektiivsuse üldise tõusu. Võrkmoodustis mõjutab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Sellest lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad suurel määral ärkvelolekut. Nii on väsimuse korral võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate...
Refleksi kulgemise tee on refliksikaar. Refleksikaar koosneb: 1. Erutust vastu võttev retseptor 2. Närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadud erutus analüüsitakse 4. Närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse 5. Reageeriv organ mingi lihas või nääre Refleksid jaotuvad: 1. Tingitud refleksid esile kutsutud ärritaja poolt, järglastele ei pärandu 2. Tingimatud refleksid pärilikud e kaasasündinud, imemisrefleks, neelamisrefleks Mälu Närvisüsteemi üldiseks omaduseks on info vastuvõtt, salvestamine ja väljastamine. Tänu sellele on inimene võimeline kohanema ümbritsevaga õppimise teel. Kui inimesel ei oleks võimet õppida, ei oleks mälu ja ei oleks meenutamise võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda. Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt: 1...
Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli....
laktaadini oksüdatiivne fosforüülimine: lammutatakse CO2 ja H2O-ni tiglütseriidid 10 mol/g Oksüdatsioon CO2 ja H2O-ni 25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt...
Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse...
Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga. Võtmestiimul- ärritaja , mis vallandab instinkti. Instinkt- kaasasündinud sabloonne käitumisakt. Instinktiivne käitumine- paljudest kindlas ja muutumatus järjekorras järgnevatest liigutustest koosnev ja teatavale kindlale lõpptulemuseni viiv tegevus, millest võtab osa kogu organism. Mäng Toitumine Soo jätkamine Jäljendamine Karjainstinkt Instinkti hälbed- instinktiivne reageerimine normaalse ärritaja asemel mingile teisele, temaga ainult osaliselt sarnanevale ärritajale....
(ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel) Tähelepanu on võimalik vaadelda kui: -protsessi: tegemist on infotöötlusega -seisundiga: ühes äärmuses kooma ja teises ülivirgus Tähelepanu on seotud: tajuga (aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse reguleerimisega Tähelepanu liigid 1. Tahtmatu: lihtsaim, passiivne, sõltub ärritaja eripärast, mehhanismiks orienteerumisrefleks. Tegemist tähelepanu (tp) liigiga, kus millegile pööratakse tp ilma, et oma reaktsiooni suudetaks kontrollida. Nt kukub midagi selja taga maha tugeva heliga > tahtmatu selja taha vaatamine 2. Tahteline: tp seotud teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevusega ja tegevuse eesmärkidega; aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud (kõne, teadmised- inimesel võib olla seesmine enda juhendamine. Nt "seal toas oli mingi kummaline heli...
Selline mälu kasutamine on tulutu. NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada....
Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon?...
TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool. · Kõrgenenud ainevahetus Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu) Mittespetsiifilise kohanemisreaktsiooni aktiveerumine: - neerupealiste koore hormoonide puudusel organism hukkub stressorite mõjul; - hormoonide täiendav manustamine kutsub esile pataloogilised muutused organismis; - stressireaktsioon tekib ka kehalisel pingutusel. Kohanemisreaktsiooni väljakujunemine organismis - stressorite esmakordsel mõjumisel tekib sokiseisund, kui nt liiga tugevad...
Süljes on fermendid amülaas (polüsahhariidid disahhariidideks) ja maltaas (disahhariidid monosahhariidideks). Süsivesikuid lagundavad fermendid saavad toimuda ainult leeliselises keskkonnas. Makku sattudes kaotavad sülje fermendid oma aktiivsuse. Ainult toidukämbu sees jätkub nende toime süsivesikutele. Inimesel on süljenõristus vahetpidamatu. See suureneb, kui suhu satub toit või mingi teine ärritaja . Pideval süljenõristusel on tähtsus kõnefunktsioonis, mida suu limaskesta kuivamine raskendaks. Neelamine toimub reflektoorselt. Toidu liikumine söögitorus toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga. 28. Seedimine maos. Maos seedub toit pikemat aega (4-10 tundi), mis sõltub ka toidu koostisest ja suuõõnes toimunud peenestamisest (mida peenemaks näritud toit on, seda...
spoor eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik taimevartel olevate õite kogum 71. õistaimed fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili) 72. üheiduleheline taim õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht(teravili) 73...