majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti NSV Liidu tasand + Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) + perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) + tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 Uus ärkamisaeg laulev revolutsioon ,,Ei ole üksi ükski maa" esimene vabadust ja rahvust kuulutav massiliselt leviv laul, 1987/88 + Fosforiidisõda Virumaal fosforiidi kaevandamine ning taheti see puhtaks saada + Uus maardla jäi rajamata ühise eesmärgi nimel koos võideldes saavutame edu 1985.aasta märts NLKP KK peasekretäriks Mihhail Sergei Gorbatsov + Haritum, intelligentne, vanem, arenenum nägi, et asjad on halvasti
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
· Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist. · Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas, kui sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra. · Aita tal kinni pidada päevakavast: kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega. · Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik. · Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis. · Tee endale selgeks ja teavita teda erinevatest ravivõimalustest. · Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega. Inimene, kes kannatab stressi all, vastab tavaliselt kas paljudele või vähemalt mõnele
välismaailmast. Muusika: 1964 toimus Tallinnas esimene jazz-festival NSV liidus, väljaspool Eestit oli tuntud laulja G. Ots. Kujunesid ülemaailmselt tuntud heliloojad (A. Pärt), dirigendid (N. Järvi) Teater: J. Toominga lavastuses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" oli tunda hoopis muret eesti rahva saatuse pärast. Sport: 1980 toimus Tallinnas olümpiamängud fregatt, maskotiks Vigri. Olümpiamängudelt toodi mitmeid medaleid (Antson, Uudmäe, vennad Tõnisted, Salumäe, Sokk) Uus ärkamisaeg. Iseseisvuse ette valmistamine Taasiseseisvumise eeldused Rahvusvaheline tasand 1. lagunes kogu sotsialismi maailmasüsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema nõukogude liidu võimu alt 2. lääneriigid aitasid riike, kes tahtsid nõukogude haardest vabaneda 3. nõrgenes NSV liidu rahvusvaheline positsioon 4. lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist NSV liidu tasand 1. NSV liidu majanduses sotsiaal- ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon,
läbi ei saanud: 1. Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) pidas tähtsaks ennekõike majandusarengut. 2. Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) pooldas esmalt kultuuri ja vaimuelu arendamist! 1872a. Eesti kirjameeste selts kujunes peamiseks Eesti kultuuriinimesi ühendavaks seltsiks. Hakkas levitama eestikeelset kirjandust. 1878-1882 ilmus Viljandis ajaleht Sakala. Jakobsoni surmaga lõppes esimene ärkamisaeg Eestis. Venestusaja põhjused: 1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894) alustas venemaa ääremaade venestamist. 2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga. 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863. Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks)
J. Hurt vaimu olulisus, kehtestamine, aluseks haritlaskond. Jakobson kultuuritegevusel peab olema poliitiline raam. Oluline on majanduslik areng. Kirjanduses kujundite süsteem, mille pinnal luuakse rahvuslust. (rahvusliku mineviku idealiseerimine Kalevipoeg, isamaa kõnede tsükkel). Jannsen luuletus ,,Kus on mo armas isamaa" tõlge saksa keelest, eestistatud saksa romantismi kogemus. Eestlus kujuneb tugevate saksa rahvuslike liikumiste mõjul. (NB:U. Masing eestlaste õnnetus on tema ärkamisaeg laenud konstrueerimine, dekonstrueerimine, jne .. eestluse rajamine võõrastele ideedele!). Rahvus maa-ala (minevik fantastiline, olevik reaalsus). Oma vs võõras (võõrsilolek, süvendab isamaa ilu, tagasituleku tahe, isamaa igatsus nt Koidula Kroonlinnas). Kodukoht. Loodus (idüllilisus, vertikaalsuse rõhutamine, laulik kuskil kõrgel ja vaatab alla, all on idüll, ülevad vaated, kujundid, eepiline visioon). Nt: Mihkel Veske luuletus: ,,Kodumaa" 1880 (.
Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) ...
a seminari. Kooliõpetaja püüdis oma tegevusele laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis koos oma kahe õpilasega Rootsi, kes pidid kuningale oma teadmisi näitama. Gustav ll Adolf andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte, Forselius ja tema õpilased hukkusid.Üks neist oli Kambjast pärit 16-aastane Ignatsi Jaak. 33.peatükk Eesti rahvuslik ärkamisaeg Eesti kuulus 19.sajandil Vene tsaaririigi koosseisu. Enamik eesti talurahvast tegeles põlluharimisega mõisnike juures. Maa kasutamise eest tuli maksta kõrgeid makse, täita raskeid töökohustusi ning elukohast lahkumine oli keelatud. Rahulolematute talupoegade püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda.
9. klasside ajalooeksam I Eesti ajalugu A) EESTI VABARIIK 1918.-1920. 1. Kuidas iseseisvus Eesti? 1917. sügisel toimus Venemaal kommunistlik riigipööre. Kuna Eesti oli Venemaa osa, siis toimus riigipööre ka siin. Võimule saanud kommunistide ja eesti rahvuslike jõudude plaanid Eesti tuleviku suhtes olid erinevad: ENAMLASED EESTI RAHVUSLIKUD JÕUD Ei mingit iseseisvust Eestile! Eesti peab saama iseseisvaks vabariigiks! Eesti peab jääma Vene riigi osaks! Vene võimu alt tuleb pääseda! Samal ajal muutus olukord Eesti jaoks üha ähvardavamaks. Sakslased vallutasid Eesti saared ja kavatsesid edasi tungida mandrile. 18. veeb.1918. alustasidki sakslased oma plaani täideviimist. Vene enamlased põgenesid hirmust. Eestlased tegid väga targa otsuse: kasutada ära moment, kui venelased on jalga lasknud, kuid sakslased pole Eesti mandriosa vallutada suutnud...
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. 4. Nimeta kolm erinevust rahvaluule ja ilukirjanduse vahel. Rahvaluule on pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt kirjasõna vahenduseta. Ilukirjandus on kirja pandud kunst, mis ei ole eelmistelt põlvkondadelt pärandunud ja millel ei pea olema tõe väärrtust. Rahvuslik ärkamisaeg 1. Nimeta varase rahvusliku ärkamisaja kolm tähtsamat tegelast. J. V. Jannsen, C. R. Jakobson, J. Hurt. 2. Milline on Faehlmanni kuulsaim müüditöötlus? Faehlmanni kuulsaim müüditöötlus suur osa ,,Kalevipoja" põhisündmustikust. 3. Miks jõudis K. J. Petersoni looming trükki alles sada aastat peale tema surma? Petersoni looming jõudis trükki sada aastat peale tema surma, sest tema loomingu tõstis au sisse G. Suits, kes oli ,,Noor- Eesti" vaimne juht
E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused:*eestlaste eneseteadvuse tõus * pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819a. *Talude päriseksostmine *Majandusliku jõukuse kasv *haridusliku taseme tõus *Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) *Estofiilide tegevus *Eesti
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
– eesti keel on madalama positsiooniga sotsiolekt 16-17. saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid. 1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde
piiblit) - Reduktsiooni käigus olnud eramõisate talupoegade seas säilis pärisorjus, Nõiaprotsesside laine- tapeti targemaid ja aktiivsemaid inimesi, arvates, et nad on nõiad. Luteri usu liigne peale surumine, 1696-1697 suur näljahäda (rootsi võimud ei teinud selle aitamiseks midagi erilist) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata, kuid enamasti jäi peale raha, mitte õiglus Rahvusliku ärkamisaja üritused Rahvuslik ärkamisaeg oli 19.sajandil. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869.aasta esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. See kasvatas oluliselt eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamisele. 1865. Vanemuise Seltsi loomine. (laulu-ja mänguselts) Aitas kaasa ka teiste sarnaste seltside loomisele. Nagu näiteks "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Vanemuise selts taotles loa esimese laulupeo korraldamiseks 1869.aastal
Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest
Rahva suveräniteet- rahval on õigus otsustada riigivalitsemiskord, rahvas on võimu kandja ja võimuallikas. UUSAEG 19.SAJ Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Järgnevad Napoleoni sõjad, mis kestavad kuni 1815. Prants. Rev paneb lõpu vanale korrale. Kaotatakse seisused, 1) Prantsuse revolutsiooni järgne aeg 1815-1853. luuakse Viini kongress, üritatakse taastada vana korda, taastatakse monarhia. „Püha liit“. Ühiskonna korraldus- tööstuse areng. Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg. Töölisliikumine. Valitsemiskord- konstitutsiooniline monarhi. ETAPID: 1) Revolutsiooni algus 14.juuli 1789-1791 2) Konstitutsiooniline monarhia sept 1791-1792 3) Revolutsiooniline vabariik 1792-1795 (Jakobiinide diktatuur(giliotiiniga tapeti palju inimesi) tuntakse ka kui Jakobiinide terror) 4) Direktooriumi aeg 1795-1799 5) Konsulaat 18. brümjäärist 1799 kunin kroonimiseni 2. dets 1804 6) Napoleoni ajajärk 1804-1815 TULEMUSED:
19. Saj algusest tegutses Tallinnas saksa muusikateater, kus esitati maailmakuulsaid oopereid. (nt Verdi ja Wagner) 18.sajandi lõpuks jõuti Eestis mitmehäälse koorilauluni. Koorid tekkisid kirikute ja kihelkonnakoolide juurde. Silmapaistvaks muusikaelu keskuseks kujunes Laiuse kool. Muusikaelu keskusteks kujunesid veel Torma, Põltsamaa, Väägvere David Wirkhous- Eesti parima puhkpilli orkestri juht Cimze seminarist tulid esimesed Eesti heliloojad Eesti ärkamisaeg: Kreutzwald kirjutas „Kalevipoeg“ Jannsen kirjutas esimesi regulaarselt ilmuvaid ajalehti Hurt algatas rahvaluule kogumise aktsiooni Jakobson pidas 3 kuulsat isamaakõnet Koidula isamaaluule Köler kunstnik, innustas noori kunsti õppima Õpteatud Eesti Seltsi asutamine Kultuurielu keskuseks sai Tartu linn, tähtsaim kultuurielu kordinaator oli Jannsen
Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt. Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule: Rahvamuusika, rahvatantsu, rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus. Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest 11 Kokkuvõte Varieerumine: ühtsus/lõhestatus; turvalisus/muutus; minevik ja olevik/tulevik arenes sisekonfliktide kaudu. ,,Ehtnorralik" tuumik: vana talupojakultuuri keel, kombed,
ja lahkus Peterburi ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna,
arutlusele võtta või mitte. Ombudsman - ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhetes riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti ombudsman on nt õiguskantsler. Õiguskantsler - on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Õiguskantsleri ametiaeg on 7 aastat. Teda saab tagandada vaid kohtu otsusega. 2) Uus ärkamisaeg (fosforiidikampaania, Hirvepargi poliitiline meeleavaldus, ERSP, Rahvarinne, Interliikumine, suveräänsusdeklaratsioon). 1987.aastal kavatses Moskva rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. Uus ärkamisaeg sai alguse fosforiidikampaania vastaste väljaastumisega. 23.augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline
a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool. Eelmisele perioodile omased nähtused jätkuvad. - Režiimi langemise aeg - 23. august 1987 – 20. august 1991 Perestroika, uutmine. Eestis kasutatud loosungiliselt sobivat sõna uus ärkamisaeg. Süsteem lagunes kõikides valdkondades. Majandusjuhtimises liberaliseerimine 1986. aastast alates, samas allutati majanduselu Moskvale 1988.-1989, aastani. Periood piiritletud Eestisiseselt, üleliiduline areng kulgeb Eestiga võrreldes teatava hilinemisega. Perioodi algdaatumiks Hirvepargi miiting 23. aug 1987, mis suur psühholoogiline murrang – üldise hirmu kadumine. Perioodi lõpuks Eesti taasiseseisvumine. Karjahärm: - stalinismi aeg (1944 – 1953)
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. · Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Taas pole kindlaid datumeid, kuid vägagi tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik. Perioodi alaetappidena võivad eristuda eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg. · Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle perioodi alla loetakse enamasti aeg pärast 1918. aastat ning seda jaotatakse sageli okupatsioonide (Saksa esimene 1918, Nõukogude esimene 19401941, Saksa teine 19411944, Nõukogude teine 19441991) ja iseseisvuse (esimene 19181940, teine alates 1991) aegadeks. Muinasaeg : · Kiviaeg Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega 9000 eKr
Protesti ühiskonnas tekitas uute fosforiidikaevanuste rajamise Veeb/1988 Tartu rahu ja EV aastapäeva tähistamine kava, mis kasvas üle ulatuslikuks fosforiidikampaaniaks, milles sai 1-2/04/1988 loominguliste liitude ühispleenum alguse uus ärkamisaeg. Algab Rahvarinde loomine Isemajandav Eesti ehk IME oli 26. septembril 1987 ajalehes Tartu Muinsuskaitsepäevadel tuuakse välja ,,Edasi" ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk rahvuslipud
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" P.suri esimesed eestikeelsed näidendid. Toimetustöös oli 4.08.1822 ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. tema lähim abiline tütar L. Koidula. 1870. pani Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850. aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
vennasteliikumine 4. Uusaeg 1800 1900 VALITSEMINE: venestamine MÕIS & TALU: pärisorjuse kaotamine; vallakogukonna teke; nekruti andmise kohustus; talude päriseksostmine; väljarändamine Venemaale LINNAD & KAUBANDUS: tsunfi- ja kauplemispiirang kaotatakse; laevanduse areng; tööstuse areng; raudtee; linnastumine VAIMUELU: vennasteliikumise uus tõus; estofiilid; Tartu ülikooli taasavamine; usuvahetusliikumine; ärkamisaeg Tartu Ülikooli asustamine Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poola-aegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Ülikooli tegeliku asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium.
aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelse Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed: Teataja (19011905), Uudised (19031905) jt. Osa väljaandeid ilmus küll lühikest aega ning suleti seejärel võimude korraldusel, ent ajalehtede roll oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis. Neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Rahvuslik ärkamisaeg 1860-1880 · *Valmistas ette pärisorjuse kaotamise Eestimaal 1816, Liivimaal 1819 11 · *Aluse pani J. V. Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857) · *Rahva koondumine ühiste ettevõtmiste nimel. "Peterburi patriootide" rühma juht, maalikunstnik Viljandlane Johann Köler vahendas eestlaste palvekirja üleandmist tsaarile · *1865a. asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine ("Estonia", "Endla"),
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule, proosatekstidest pärinevad salmid-laulud. Lasteluule Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Esimene lastele määratud ilmalik värsiraamat: Johann Voldemar Jannsen “Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingitusseks” 1865 1889 Juhan Liiv „Sakalas” laps peab samastuma tegelasega ja keel peab kerge olema. Algus: klassikud, kelle tekstid trükitakse lugemikes, 19. sajandi ärkamisaeg, tõlkemõjuline luule, põhilised teemad: loodus, laste elu,valdavalt puhtõpetuslik, rahvaluule elemendid Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil,
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Krimmi sõjast, kokku ilmus 12 vihikut. Selle väljaandega astus Tallinn eestikeelse ajakirjanduse ajalukku. Ühtlasi oli see pidevalt ilmuva eestikeelse ajalehe vahetu eelkäija. Revalsche Zeitung 1860-62 (toimetaja), toimetas ka siseuudiste osa, astudes välja talurahva huvide kaitseks. Tõlkis peamiselt vene lehtedest. 1862 a läks ajaleht Eestimaa Rüütelkonna eeltsensuuri ja kontrolli alla ning Russow lahkus toimetusest. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Uue tsaari Aleksander II reformimeelsus lubas 1857 Liivimaa pinnal välja andma hakata lausa kahte ajalehte: Perno Postimees ja Tallorahwa Postimees. (Lähemalt vt õpik "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed".) 1860. aastate lõpul, mil Eestis ilmus kaks eestikeelset ajalehte ja 1 lisaleht, oli eesti ajakirjanduses üks elukutseline ajakirjanik J. V. Jannsen, teised tegid ajalehte muu tegevuse kõrvalt. 1870
1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti
sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Taas pole kindlaid daatumeid, kuid tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik või üldisemalt Vene keisririigi kokkuvarisemisest tingitud murranguperioodi aastatel 19171918. Mõnikord lõpetatakse uusaeg aga ka varem, kas 1905. aasta revolutsiooni või umbmäärasemalt 20. sajandi algusega. Uusaja alaetappidena võivad eristuda eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg. Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa , Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet Baltikum kasutama.
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus............................
sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-50 maakond (10) uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. okupatsioon -vald; valdade sees aastal Eesti taasiseseisvumisega külanõukogud, 1944 liideti Eesti NSV Petserimaa ja Narva-tagune 1944- 1991 ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra. 1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
