Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõna...
linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23) Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26). 1
Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad. Loodeti iseseisvuse taastamist ning demokratiseerida valitsevat reziimi. 1...
NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud uudiste- ja fotovalik. Nõukogudemaal ei juhtu midagi halba. Erakuulutused. Trükitehnika uuendamine üleminek ofsettrükile. Uued trükikojad. Uued väljaanded: TMK, Vikerkaar, Maaleht. Väga valikuline, aga väga kõrge meediatarbimine. Lugejale olulisemad teemad pere ja kodu, loodus, meelelahutus. Olulisemad lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar, kohalikud lehed. 1987-1992 perestroika, demokraatlik ajakirj teine ärkamisaeg. Ajakirjandus kui rahva ühendaja, uue ühiskonna kujundaja. ETV ühiskondlike muutuste vedur. Lehtede nimed muutusid tagasi normaalseks. Lehed eelkõige ajakirjade rollis, tsensuur kaotati 1989. Trükiarvud tõusid. Lisandus 350 uut ajalehte, püsisid vähe aega. Jäid Eesti Ekspress, Äripäev ja Lääne Elu. Eraomanduses. Vanad päevalehed püsisid, nädalalehed tulid uued. Lagunev riik ei suutnud väljaandeid majandada. Ajakirjanikud ise pidid. Reklaamiraha olulisim sissetulekuallikas
kasutades kõiki rahvalauludele omaseid kunstilisi võtteid. Ilmunud rahvusliku liikumise eelõhtul, oli eeposel tugev ühiskondlik tähendus ning kultuuriliselt igati äratav mõju. ,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg" olnud eesti kujutav kunsti ajaloos. 13. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg a) Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega. Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid. Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada Jumalad: Vanataat e. Uku (taevavalitseja), Taara (taeva ja maa looja), Vanemuine (laulujumal), Koit ja Hämarik (viimased kakas on Fhaelmanni väljamõeldised. Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu. Eesti kirjameeste selts oli Jakob Hurt. Eesti aleksandrikoolist pidi saama esimene Eesti keelne keskkool. 1878 – Jakobson asutas ajalehe „Sakala“
Kunda Ühisgümnaasium Tallin Old Town Report Student: Kristin Karu Teacher: Kristi Aron Kunda 2012 The Alexander Nevsky Cathedral The Alexander Nevsky Cathedral is an orthodox cathedral in the Tallinn Old Town,Estonia. It was built to a design by Mikhail Preobrazhensky in a typical Russian Revivalstyle between 1894 and 1900, during the period when the country was part of theRussian Empire. The Alexander Nevsky Cathedral is Tallinn's largest and grandest orthodox cupola cathedral. It is dedicated to Saint Alexander Nevsky who in 1242 won the Battle of the Ice on Lake Peipus, in the territorial waters of present-day Estonia. The late Russian patriarch, Alexis II, started his priestly ministry in the church. Interior of the Cathedral. The Alexander Nevsky Cathedral crowns the hill of Toompea where the Estonian folk hero Kalevipoeg...
ärkamisajal võeti eeskujuks euroopa romantilised standardid ning koolitusele Peterburi konservatooriumist. Pikka pärimusmuusika instrumente (2006 ajastust pärinevad zanrid. Tänapäeval tõlgendatakse Tamberg, Lepo Sumera, Raimo Kangro, professionaalsus nõuded; III ärkamisaeg andis võimaluse kammerlikumas aega tegeldi loominguga põhitöö kõrvalt Rostrumi peaauhinna toonud H. Tulve neid aga väbamalt, eelistatakse kammerlikumaid Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve jt. laadis isikupära esilekerkmisele. (organistikoht kirikus, õpetajakoht koolis). ,,Sula" on näiteks loodud zanre.
1985 märts NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 päevakorda tõusis uus märksõna glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i USA suhted. 1987 USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 NSVL viis oma väed Afganistanist välja. 1989 suvi Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1989 sügis rahvaliikumiste survel kõrvaldati või...
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus rahvuslikus liikumises pani aluse ka laulupidude traditsioonile. Eesti laulupidude eelkäijaiks olid laulupühad, laulukontserdid kihelkondlikus ulatuses. Pärast seda kui kohalikud saksa koorid olid korraldanud Tallinnas (1857) ja Riias (1861) laulupeo, hak...
Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850- 1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu
majanduslikult tasemelt oli Eesti võrdne majanduslik tase tunduvalt madalam Euroo Euroopa riikidega, sest sõda oli muutnud pa riikide omast riigid vaeseks Sarnased jooned · · kasutati ära olukord, kus Venemaa/NSVL oli raskes seisundis: majanduses valitses kaos, impeeriumist püüdsid eralduda peale eestlaste ka teised rahvad, · · pääseti suurriigi koosseisust, koos sellega ka venestamisest ja rahvuskultuuri hävita- misest, · · eelnes rahvuslik ärkamisaeg, mis tõstis eestlaste rahvustunnet, · · iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel. · · pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte · · riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta-nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987.-1991). Riiklikus poliitikas
proosastiili kujunemist. Saades Vändra mõisnikult von Ditmar`ilt laenuks 300 rubla, hakkas ta 1848. aastal välja andma perioodiliselt ilmuvat aastaraamatut "Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ja " Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ". 6 PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT
16. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? 17. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 18. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? 19. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 20. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg põhjused: 1. Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna 2. Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist. 3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7
Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Rene Eespere helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor. Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud. Ooper `Gurmaanid'. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 80ndad:poliitiliste muutuste aeg, nn teine ärkamisaeg. Laulev revolutsioon 80ndate teisel poolel. Palju isamaalise temaatikaga vokaalteoseid. Pöördumine vaimulike tekstide ja zanrite poole. Paljud heliloojad jõuavad süvamuusikasse läbi rock- muusika. Erkki-Sven Tüür - armastab teostele panna võõrkeelseid mitmetähenduslikke pealkirju. Esimesed kompositsioonid seotud rock ansambliga "In Spe". Kirjutab muusikat tellimuse peale parimatele interpreetidele. Tähtsus: kogu maailmas tunnustatud helilooja.
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016 Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval. Mitt...
mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860. aastal välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Tallinnas tegutses "Estonia", Viljandis "Koit", Võrus "Kannel" ning Pärnus "Endla" selts. 1870. aastal pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis
Komtuurkonnad 2. Uue Testamendi tõlkimine eesti keelde 2. Kubermangud 3. Kolhoosid 3. Oblastid 4. Laulupeod 4. Rajoonid 5. Tartu ülikooli asutamine 5. Külanõukogud 6. Talurahvakoolid 6. Vabariikliku alluvusega linnad 7. Hansalinnad 7. Piiskopkonnad 8. Uus ärkamisaeg 8. Kreisid (maakonnad) 2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) Sündmus…………………. Põhjendus ………………… 3. Valige loendist üks daatum ja selgitage, mis sellel aastal toimus ning miks see
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
Jüri Gümnaasium Pulmatraditsioonid erinevates riikides Referaat Koostaja: Madis Kadastik Klass: 10.a 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Pulmasümboolika.........................................................................................................4 Abielusõrmused..........................................................................................................4 Rõivad.........................................................................................................................5...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik Gert Põlluäär Pulma kombed Kirjand Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Abiellumine oli ja on praegugi keskseim sündmus inimese elus. Abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külakogukonnas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt. Tänapäeva kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldad...
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse revolutsioonist. Teosed: 1. Orkesrti muusika a. 9 sünfooniat (kõige tuntum on nr.5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist...
Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel kokkupõrge teivaste ja hangudega relvastatud 700-800 talumehe ja püssidega viiekümne soldati ning paari ohvitseri vahel. Talumehed sundisid soldatid põgenema. Mahtra sõjast sai eestlaste vabadusarmastuse sümbol juba kaasajal, mille tähendust kasvatas veelgi rahvuslik ärkamisaeg. 1902 ilmus Eduard Vilde sulest romaan ,,Mahtra sõda" . Talurahva Koormised Balti kubermangudes, so Eesti- ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes - loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi- ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma
tekst, ÕES-i toimetistes. 1862 Ilmub eestikeelse ,,Kalevipoja" teine trükk, rahvaväljaanne, ainult eesti keeles ja eestlastele. K nimetab seda ,,üheks ennemuistseks eesti jutuks", mitte eeposeks. Tsensori vältimiseks trükiti Soomes, 1000 eksemplari. 1869 Ilmub ,,Lühike seletus Kalevipoja laulude sisust" 1975 Kolmas trükk. Eestikeelne (K redigeeritud) b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), 1853, 18571861, 1862 Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg · Kuidas on romantism selle (nagu teistegi euroopa rahvuslike liikumiste) sündi mõjutanud? Herder ja väikerahvaste väärtustamine. · Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Noh. Oleneb, millisest rahvusliku liikumise määratlusest lähtuda. Miroslav Hroch eristab näiteks kolme rl faasi. Esimene ehk nn eelärkamisaeg algab siis, kui baltisakslased mõtlevad,
Garlibs · Pärisorjuse kaotamise mõjutaja Merkelis (1769 1850) 19.saj · 1818/1830 · Feodaalorjus kaotatud Kuramaa ja Liivimaal · Läti talupojad vabad,kuid kaotavad maad ja saavad teenijateks · 19.saj keskel omandavad õiguse osta maad · 1863 pärisorjus kaotatud Latgales · 19.saj lõpp: rahvuslik ärkamisaeg NOORLÄTSL · Tartu Ülikool ASED · 1850-80s · Ideoloogid · Läti keele ja kirjanduse alus 20.saj · 1905.a tsaarivastane revolutsioon · 1914 1918 pool Läti territoorimi Saksa vägede all, 1918 kogu · 1915 Läti sõjave moodustamine · 18.nov 1918 o Iseseisvuse kuulutamine
liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert
Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem. Hakkas vähenema. Põhjused: sundkollektiviseerimine, massirepressioonid, emakeelse koolihariduse keelustamineja sõjasündmused. 1940 a tuli kõige rohkem eestlasi tagasi. 45 Uus ärkamisaeg 1985 a sai võimu M.Gorbatsov.ENSV hakkas seisakuaegne õhustik lagunema 1986 a. lõpul, mil avalikustati Moskav keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks E-sse. 1987. a vallandus see ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvust.1987. a augustis loodi E esimene ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG)eesmärgiga avalikustada 1939
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 ...
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist. Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas kui sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra. Aita tal kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega. Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik. Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis. Tee endale selgeks ja teavita teda erinevatest ravivõimalustest. Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega. Kindlasti ei tohi sellises olukorras inimest üksinda jätta. Inimene saab ka ise oma muremõtetest ja masendusest võitu saada, kui ta tegeleb endale
Jakobsoni ümber koondunud jõud nägid suuremat ohtu Balti sakslastes ja tegid koostööd venelastega (Sakala). Esimene poliitiline eesmärk oli võrdsed õigused Balti sakslastega. 80-ndate teisel poolel algabki venestusaeg Eestis ja tagasilöök rahvuslikus liikumises. Seotud 1882 a. Alexander II tapmisega. Alexander II valitses 1855-1881. Tema lähikonnas 2 Eesti rahva esindajat (Johann Köhler, dr. Philipp ). Soome sai tema ajal oma parlamendi ning meil sel ajal ärkamisaeg. Alexander III ajal algab venestusaeg. Kreuzwaldi ja Jakobsoni surm 1882. Hurt lahkub Eestist. Sajandi lõpul uued liidrid Jaan Tõnisson (liberaal) ja K. Päts. Tõnissoni seostati kultuuri arenguga ja teda hinnati kui aatemeest. ,,Postimees``. Päts (reaalpoliitik) panustab majanduse edendamisele, Tallinnas ,,Teataja``. Kuni 1905 Vene impeeriumis poliitilised erakonnad keelatud (olid põrandaalused). 1898 Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP)
KORDAMINE AJALOO ÜLEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisõda - · Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonika" · 12.-13. saj. toimusid ristisõjad ,,Pühamaa" vabastamiseks · 1240ndaks aastaks oli Läänemere lõunakallas ristitud · 1143. a. - rajati Lüübecki linn · Ristiusku hakkati sõdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sõjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Põhjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mõjuvõimu suurendada ja rüütlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. · Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste n...
Ajalugu Kordamisküsimused: Keskaeg 1. Eesti ala poliitiline jaotus orduajal - Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. S...
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. ...
Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid selles aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed, ja kogu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile. Sellega oli eesti rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. 33.ptk Venestusaeg Venestamise ettevalmistused Keiser Aleksander II, kelle valitsusaastatesse jäi ärkamisaeg, oli mõõdukalt liberaalse mõtteviisi esindaja. Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon
ning olid igast küljest sellele vastu. Enamlaste vastuhakk põhjustas aga oktoobrirevolutsiooni ehk oktoobripöörde, mis toimus Tallinnas ja Petrogradis 23.26. oktoobril 1917. Millega bolsevikud ehk enamlased kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon oli laiemas mõttes enamlaste võimu kehtestamine kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. PILET 12 1.Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Rahvuslik liikumine e. ärkamisaeg toimus peamiselt aastatel 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased
ikka edasi ja edasi laulupidusid korraldama, nüüd ka juba Tallinnas. Lisaks üldlaulupidudele peeti laulupidude vaheaastatel ka kohalikke laulupäevi. Nii kujunes võimas laulupidude traditsioon, mis on tänaseni säilinud ja väga populaarne nii vanema- kui ka noorema põlvkonna hulgas. Eesti Põllumajandus Selts 1871. aastal asutati J. V. Jannseni juhtimisel Eesti Põllumeeste Selts, mis oli esimene omataoline Eestis. Johann Voldemar Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg, ehk tema Tartus veedetud aastad. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, oli tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks, kus lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. Viimased eluaastad Tartu-aastad olid hariastmeks Jannseni kui rahvamehe elus; sealtpeale, umbes 1870. aastast, tuli tal rahvajuhi kohalt taanduda. Vahepeal esilekerkinud uus ärkamisaegne sugupõlv iseteadliku C. R
Hannover. *Sõda algas 22. veebruaril 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. *Sõda lõppes(10. septembril 1721 )Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga.. PILET 6 Venemaa impeerium Katariina Suur, baltierikord, talurahvaseadused ja pärisorjus, Aleksander III, venestamine, ärkamisaeg, Kreutzvald, Postimees, Hurt, Jakobson, Jannsen, I laulupidu. Õpik: Eesti ajalugu I, ptk 20-24, õp lk 128-157, Atlas lk 13-14, Inimene, ühiskond, kultuur III ptk 12 lk 74-75 -Katariina Suur (1729-1796), Stettinis 21.aprillil 1729a. 1744 asus elama venemaale, kus hiljem abiellus troonipärija Peere Feodorovitsiga. 1745 ristiti ta Vene õigeusku. Väga edukas oli Kata välispoliitika. Türgi sõja(1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja musta mere raniku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
