Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
Globaalökoloogia RastaKarl 11a Tallinna Inglise Kolledz 2010 Sissejuhatus Töös käsitletavaks probleemiks on globaalökoloogia. Teemat mina ise ei valinud, kuid ta on minu arust väga huvitav ja kasulik, nii praktikas kui teoorias. Põhjus miks ta minu arust nii praktikas kui ka teoorias kasulik on: paljud tänapäeval kogu inimkonda puudutavad probleemid on otseselt globaalökoloogia uurimisobjektideks ning ta toetab säästva e. jätkusuutliku majanduse teooriat, mis on helge tuleviku jaoks väga tähtis. Taustinfo Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Inimene on neid protsesse ja suhteid uurinud juba tuhandeid aastaid, kuid kommunikatsiooniraskuste tõttu erinevat...
Bioloogia I arvestus 1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile) Etapid: *probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs *taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses ...
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
1.Kahepooluseline maailm 1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted. · Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasut...
Probleemküsimused Kuidas saab kasutada Euroopa Liidu võimalusi loodushoiu ja keskkonnakaitse edendamiseks Eestis? Mida peab Eesti saadik Euroopa Parlamendis keskkonnakaitse küsimustes ette võtma? Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub ini...
Molekulaarbioloogia elu molekulaarne tase Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus Füsioloogia organite ja organismide talitlus ning regulatsioon Geneetika pärilikkus ja muutlikkus Molekulaargeneetika pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia organismide ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus elu ajalooline areng Paleontoloogia möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad
aladele. Tahaks loota, et nende saarte ilu suudetakse säilitada ka järeltulevate põlvkondade tarvis. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Maailma atlas. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 2. Ookeanid ja mered. Koolibri 1999 3. ENE 4. Eesti Entsüklopeediakirjastus 4. Õpilase entsüklopeedia. Varrak 2003 5. Põnev ja salapärane ookean. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2001 6. Laste geograafiaentsüklopeedia. Koolibri 1995 7. Ökoloogia ja loodushoid. Koolibri 1998 8. http://et.wikipedia.org 9. http://www.travelcentre.ee 10. http://www.miksike.ee
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2...
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2...
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika .......................................................................................................... 5 2 Uurimuse tulemused............................................................................................................ 5 2.1 Milline seos on haridusel laste arvu ja töökohaga ?............................
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Li...
Unustatud maailm Kõik asjad mis on maailmas loodud ei jää siia igaveseks ning kuulub minevikku. Kuid mineviku abil saab luua uusi ja paremaid ideid mis võiksid tuleviku elu parandada. Kogu elu Maal muutub inimestele aina kergemaks kuid selle tagajärjel halveneb kõik see ühtne keskkond kus me kasvame ning kõik see elamine muutub kinniseks. Kuid minevikust ei tohi kaua kinni hoida sest on alati põhjuseid miks see tagasi ei tule ning seda muuta ei saa. On asju mis muudavad isiku mõtteid ja aitab kaasa neil maailma parandamisel kuid alati peab olema ühtne kogukond mis toetab seda ellu viia. Kui kunagi kiviajal inimesed säilitasid andmeid või infot kiviseinadele koopamaalingute abil, et edastada nende abil teistele elusolenditele nende olemasolust siis täna kasutatakse andmekogumeid mida salvestatakse erinevatele kõvaketastele mis võivad säilitada tavalise kooliõpilase kodutöödest kuni maailma saldusten...
on........................................................, 9.Rakkude ehitust ja talitlust uurib Tsütoloogia 10. Närvisüsteemi poolt teostatavat elundite ja elundkondade talitluste Neuraalne regulatsiooni nimetatakse: regulatsioon 11.Teadus loomadest Zooloogia 12.Teadus, mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga Ökoloogia 13. kaltsiumi ja magneesiumi puudusest tekkiv haiguslik seisund Vereringehäired organismis 14. organismi häire, mis tekib pikaajalisel vitamiini puudusel Avitaminoos 15.Loomade käitumist uuriv teadusharu Etoloogia 16.Teadus, mis uurib organismides olevaid kudesid, nende ehitust, talitlust Histoloogia Molekulaarbioloogia 17
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE ALUSED TEST · Nimi: · Teaduskond: · Kursus: · Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B) · 71- 80% - hea (3; C) · 61-70% - rahuldav (2; D) · 51 - 60 % - kasin (1; E) · 0 - 50% - puudulik (0; F) (mittearvestatud). 1. [8 p.] Märgi õiget vastust tähistav täht teisele väljale vastava selgituse järele · (a) ökoloogia; · (b) inimese ökoloogia...
Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust. Logistika on materjalivoo (tooraine, pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust. Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijai...
Woodstocki festival (Wikipedias) Kuni Woodstocki festivalini arvati, et maailmas on umbes 150 000 hipit, kes elavad kommuunides.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks. Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid, kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius. Hipi liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlu...
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema h...
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsb...
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Biosüstemaatika (biosystematics) – teadus, mis tegeleb eluslo...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SUITSETAMISE MÕJU KESKKONALE Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte.........................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SÕMERU VALD KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.......................................................................................................... 6 5...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Merily Luik SÕMERU VALD – KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat õppeaines: ökoloogia ja keskkonnakaitse Juhendaja: Triin Teesalu Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST...........................................................4 2.DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES....................................5 3.PABERI- JA KLAASIKOGUMISKONTEINERITE OLEMASOLU......................................6 4.MAAVARAD.........................................................................
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit. Lisaks sellele veel tuua välja võimalikke lahendusi loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Laheda vald asub Põlvamaal ning see on üks piirvald Põlva- ja Võrumaakonna vahel. Lõunast on Laheda vald piiritletud Lasva ja Võru vallaga, idast Veriora vallaga, Läänest Kanepi vallaga ja põhjast Põlva vallaga. Laheda va...
Päristuumne rakk Referaat Sisukord Robert Hook ...............................................................................................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid:...
Matemaatiline modelleerimine inseneridele (4 EAP) TE.0933 [email protected] Õppeaines käsitletavad teemad on: 1. Mudelite liigid ja modelleerimise käsitlused. 2. Tutvumine programmipakettiga SCILAB. 3. Maatriksid ja lineaarvõrrandisüsteemid (rakendused). Võrrandid ja võrrandisüsteemid ning nende lahendamine. 4. Funktsioonide lähendamine. 5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] ...
Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep long Ecology Movements". Naess eristab kaht ökoloogilist seisukohta e paradigmat inimkeskne e pealiskaudne, mille esindajad seavad kesksele kohale indiviidi ehk nad toetavad antropotsentristlikku lähenemist ümbritsevale maailmale. SÖ seab kõik olendid võrdsele positsioonile lähtudes ökotsentrismist. SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA Kooskõla loodusega Valitsemine looduse üle Loodusel on sisemine väärtus, liigid on võrdse väärtusega Looduskeskkond on tooraine inimvajaduste rahuldamiseks Lihtsus mateeriaalsetes vajadustes, need on vaid üks osa Materiaalne/majanduslik kasv kasvava inimkonna jaoks eneseteostusest Maa ressursse on palju (piisavalt)
Hugo Treffneri Gümnaasium GENEETILISELT MUUNDATUD RAPSI EHK TRANSGEENSE RAPSI KASVATAMISEGA SEOTUD RISKID LOODUSKESKKONNALE JA INIMESE TERVISELE Referaat Koostaja: Hilary Karu Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Mis on GM kultuurid?................................................................................................4 1.1 Geneetiliselt muundatud põllukultuurid.................................................................. 5 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist...5 1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik.............................
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid..............................................................................................................
06.2013. [WWW-materjal]. http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-12-06-2013/ (22.03.2017) 14. Maaleht. (2015). [WWW-materjal]. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/karuputke-torjutakse-350-000-euro-eest? id=71957207 (22.03.2017) 15. Ojaveer, H., Eek, L., Kotta, J. (2011). Vee võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 67 lk. e-raamat 16. Pleijel, H. (1993). Ökoloogia raamat: Sissejuhatus ökoloogia alustesse. 96 lk 17. Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. (2012). Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse poolt pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. 62 lk. [WWW-materjal]. http://www.seit.ee/publications/4382.pdf. (21.03. 2017) 18. 50pluss. Võõrliigid. Küülikud Austraalias. [WWW materjal]. http://www.50pluss.ee/voorliigid#k__lik. (21.03.2017) 19
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist.
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja-hooldus Lemmikloomade mõju loodusele Ökoloogia referaat Triin Viilvere Tartu 2009 Palju räägitakse sellest, kuidas mõjutab inimene keskkonda ning millist mõju ta loodusele avaldab, kuid tegelikult kujundab iga osake elukeskkonnas looduse käekäiku. Inimese üheks suuremaks vajaduseks on sotsiaalsus, seega suur osa inimestest, kellel puuduvad lähisugulased,
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Ökoloogia Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Majanduslik tähtsus ● Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisim on aloiin. ● Algne meditsiiniline kasutusala oli lahtistina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
