Õigussuhte mõiste Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida rohkem on ühiskond arenenud, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhted tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3. Õigussuhete säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: 1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping 2
Inimene ja õigus Õigussuhe Tartu Tamme Gümnaasium (2012) Õigussuhe • Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe • Näide – kui üks inimene rikub teisele kuuluva asja ning tekitaja peab hüvitama kahju • Subjektiivne õigus – konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatavat käitumist (nt kahju hüvitamine) • Juriidiline kohustus - käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides • Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus • Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt,
Õigussuhe 1Kogu inimeste elu kujuneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum ühiskond, seda keerulisemad suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega 2 Õigussuhte spetsiifilised tunnused Õigussuhe on inimestevaheline seos: · mis tekib õigusnormi alusel.õigusnormita ei saa tekida suhet,millel on õiguslik,juriidiline iseloom · mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu · mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid
Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Riigi territooriumi alla kuuluvad ka siseveed, territoriaalveed, õhuruum. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: 1. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks 2. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse. 3. Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga. 4
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, ...
abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik,
normatiivakt, näiteks KOV annab normatiivaktina määrusi. Õigusaktide püramiid Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Euroopa Liidu direktiivid ja määrused on ülimuslikud lihtseaduste suhtes. Madalama astme õigusakt peab lähtuma kõrgemal seisvast õigusaktist. Õigusaktid kehtivad selle riigi territooriumil, mille poolt on nad kehtestatud. Õigussuhted Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte tunnusteks on: Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mille säilimise tagab riik; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
või kindlaksmääratud hulgale riikidele, nt Euroopa Nõukogu. Harta on välisleping, millega reguleeritakse isikute õigusi või instituudi seisundit ja korraldust, nt Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Liidu õiguse allikad: *ESMANE ÕIGUS *TEISANE ÕIGUS (määrus, direktiiv, otsus, soovitus, arvamus) Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. * ÜHEPOOLE ÕIGUSSUHE * MITMEPOOLNE ÕIGUSSUHE *ÜHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku üksteise suhtes õigustatud ja kohustatud. *REGULATIIVNE ÕIGUSSUHE *ÕIGUSTKAITSEV ÕIGUSSUHE. Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega.
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
20. Õigussuhte objektiks on meid ümbritseva maailma nähtused, millele on suunatud subjektiivsed õigused ja kohustused ning mis riik ja kehtiv õiguskord on selleks nimetanud. Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: *asjad (maatükk) – kinnisasjad: maa….vallasasjad: auto *mittevaralised hüved (intellektuaalne omand) *subjektide tegu (tegevus:vargus või tegevusetus:arst ei anna abi) *tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg) Kokkuvõte: Õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 21. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimese elus. Juriidilisteks faktideks nim. selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob
üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt- üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb kohstused konkreetsele sobjektile või subjektide ringile. Seadus jõustub 10ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas ei sätestata teist tähtaega. Valitsuse ja ministri määrused jõustuvad 3ndal päeval pärast RT ilmumist, (kui ei ole..). ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, (kui ei..) . Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks; Õigussuhe on
Eluline asjaolu muutub juriidiliseks faktiks siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja sidunud üldistatud kujul õigusnormiga, andes seeläbi sellele elulisele asjaolule õigusliku tähenduse. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks. Õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, õigussuhe aga sellest konkreetsetele isikute tulenev siduv õiguste ja kohustuste kogum. Õiguse võib realiseeruda kolmes vormis: õigusest kinnipidamise, õiguse kasutamise, või õiguse rakendamise teel. Õigusest kinnipidamine seisneb enda käitumise korraldamises õiguspärasel viisil
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juri...
üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel.): Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valimiskomisjoni määrus jõustub selle allakirjutamise päevale järgneval päeval. Käskkiri(haldussisene üld- või üksikakt): Käskkiri jõustub allakirjutamise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud teist kuupäeva. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhete erinevused teistest suhetest: Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks
Õigussuhte olemus ja mõiste Inimkäitumise aktid, mis on kantud õiguse ideest ja milles leiavad väljenduse õigusaktides sisalduvad käitumismastaabid. Jutt on õigussuhtest kui ühiskondlike suhete liigist. Õigussuhe on üheltpoolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õiguse poolt korrastatus annab käitumisele ja sellisetele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohu...
Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel : Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused . Ühepoolne õigussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ühe subjekti tahteavaldus.(NT : politseinik käsib autol peatuda ) Mitmepoolne õigussuhe - tekkimiseks on vaja kahte või enamat isikut, kelle kokkulangevad tahteavaldused üheskoos moodustavad õigussuhte
tavaõigus-riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pärimuslike õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu. Ajalooliselt esimene õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioo...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
teisel pool kassat. Malle pani kauba kotti ja soovis kaardiga maksta, kaardimakse ei läinud läbi. Müüja palus kaup tagastada, Malle sellest keeldus, kuna ta on kauba omanik. Kes on kauba omanik? 1. Subjekt: Malle ja Stockmanni kaubamaja 2. Objekt: Raha või kaup 3. Subjektide kontroll: Malle on füüsiline isik ja Stockanni kaubamaja pole subjekt (pole lisainfot kas tegemist on eraõiguslik juridiilise isikuga või mitte, nt osaühing või mitte) 4. Õigussuhte sisu: Õigussuhe puudub kuna õigussuhteks on vaja kahte osapoolt. Ühistu direktor sõlmis lepingu territooriumi koristamiseks. Ühistu keeldub koristajale palka välja maksmast, kuna üldkoosolek pole andnud nõusolekust lepingu sõlmimiseks, ega kiida seda ka heaks. Kas leping on kehtiv? Subjekt: Ühistu ja koristaja Objekt: raha (palk) Subjektide kontroll: Ühistu on Õigussuhte sisu: Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Mari ostis Selverist allahinnatud saapad
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
haldusorganid haldusfunktsiooni teostamiseks (Peaminister ja Valitsus). Käskkiri - on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Millal need õigusaktid jõustuvad. Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus ja Vabariigi Presidendi seadlus jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. 7. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on ühiskondlike suhete eriliik, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. 2. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). · Haldusmenetlus reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi. · Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on õigusnormis sisuks. Seadusandja annab välja norme: · Et tagada isikute õiguspärane käitumine. · Õiguste kaitse tagamiseks. · Määramaks ära, mida isikud teha ei või. Õigussuhte struktuur Pooled e subjektid, kelle käitumist reguleeritakse õigusnormidega.
asjaoludel kuulub õigusnorm kohaldamisele; - dispositsioon õigusnormi loogilise struktuuri element, mis viitab käitumisreeglile endale, subjektide subjektiivsetele õigustele ja juriidilistele kohustustele; - sanktsioon õigusnormi loogilise struktuuri see osa, mis viitab abinõudele, tagajärgedele, mis saabuvad siis kui subjekt ei täida õigusnormis ettekirjutatud normi. 5. Õigussuhe on kui õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side, mille osalised on varustatud subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustustega. Õigussuhtel on õigusliku reguleerimise mehhanismis keskne koht. Õigussuhe tekib alati õigusnormide alusel. Kui õigusnorm on üldine, siis õigussuhe on alati konkreetne. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus on alati üksteist eeldavad. Õigusel ilma kohustuseta ei saa olla mingit tähendust.
õigustloov akt), mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV-i volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT- s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: -subjektid, objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. V: Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste/kohustuste kandja , algab inimene elusalt sündimusega ja
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
2 6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaalvetes. (Eest maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruaril Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.) 8. ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu
autori õigused) 8. inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse: 1. Lihtfakt juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi ÕIGUSSUHTE SPETSIIFILISED TUNNUSED hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Enamik õigusrikkumisi. 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib 2. Liitfakt juriidiline fakt, mis ühes käitumisaktis sisaldab õigusnormi alusel peamine erisus teiste ühiskonnasuhetega samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa mitu võrreldes. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslikku tagajärge. õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava
Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1. Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule 2. Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. 3. Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. · Subjektiivsele õigusele vastab reeglina juriidiline kohustus (ühe isiku õigusele vastab teise isiku kohustus) · Suhe õigustatud ja kohustatud isiku vahel, on ÕIGUSSUHE! Absoluutsed subjektiivsed õigused (suunatud kõikide isikute vastu) - isiksusõigused (elu, keha, tervis, vabadus, nime õigus, õigus kujutisele, perekondlikud õigused) - valitsemisõigused (asjaõigused, mittematerjaalsete hüvede valitsemisõigused) · Relatiivsed subjektiivsed õigused (suunatud konkreetsete isikute vastu) - nõudeõigused (õ. nõuda tegu) - kujundusõigused (õ. õigussuhet ühepoolselt õiguslikult kujundada) - vastuõigused (õ. mingi teise õ. Ümberlükkamiseks)
6/14/14 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Oled sisenenud kui Liina Kivastik (Välju) Juhtimine ja õigus Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Estonian Business School LAW - Õiguse ja avaliku halduse õppetool LAW731 Teema 3 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Testi navigatsioon Alustatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:26 Olek Valmis 1 2 3 4 5 6 Lõpetatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:50 7 8 9 10 11 12 Aega kulus 23 minutit 58 sekundit Punktid 13,67/15,00 13 14 15 ...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
Tsiiviilseaduse üldosa. ,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või rakendatav – juhtumile (tegu, sündmus) omistatakse õigusnormi eelduste kaudu õiguslik tähendus. 1. Mida tähendab õigussuhe? Ava selle olemus ja mõiste! Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. Õigussuhe tekib siis, kui isik kasutab või järgib õigusnormi või organ rakendab isiku suhtes õigusnormi. Õigussuhe põhineb seega alati õigusnormil ning on selle õigusnormi poolt kindlaks määratud. Õigussuhe on tagatud riigi poolt sunni rakendamise võimalusega või kätkeb sunni rakendamist
Juulia ostis konjaki selverist. Ta asetas konjaki kassalindile, müüja registreeris kauba kassas ja lükkas kauba edasi. Juulia tasus ostu eest pangakaardiga. Kaardimakse ei läinud läbi. Samal ajal tuli martin, kes võttis konjaki kassaindilt ära. Kes on konjaki omanik? 1) Juulia ja Selver 2) konjak, raha 3) Juulia füs. iik, Selverit ei eksisteer 4) õigussuhe puudub. Omanik teadmata 1) Martin ja Selver 2) konjak, raha 3) Selver ei eksisteeri, Juulia füs. isik 4) Õigussuhe puudub. Omanik teadmata Kaasus Juulia ostis konjaki ASnselverist. Ta asetas konjaki kassalindile, müüja registreeris kauba kassas ja lükkas kauba edasi. Juulia tasus ostu eest pangakaardiga. Kaardimakse ei läinud läbi. Samal ajal tuli martin, kes võttis konjaki kassaindilt ära. Kes on konjaki omanik? 1) Juulia ja AS selver 2) konjak, raha 3) Juulia on füs. isik ja AS selver er.õ. jur. isik 4) Rahatehing ei õnnestunud, konjak kuulub endiselt AS Selverile
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
väljendusena(rahvahääletus). Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on valitsuse poolt seadusest madalam normatiivakt, jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata teisiti. Käskkiri on üksikakt üksikjuhtumile (ei oma normatiivset sisu). Jõustub koheselt peale allakirjutamist, kui teisiti ei sätestata. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhe erineb teistest selle poolest, et tekib õigusnormi alusel ja selle säilimist tagab riik.
õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine. Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu parlament. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas- seaduste ülimuslikkus. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on peamine erisus ühiskonnasuhetega. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom. Õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu, selle subjektide õigusliku seisundi. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist Õigussuhte struktuur:
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
Seadustele ei kulu teiste riikide saatkonnad) Kehtivus isikute ringis - Kõigile isikutele. Üldsubjektidele (igaüks) - Teatud isikute ringile- erisubjektidele, kes on määratletud klassi tunnuste järgi Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja toetub riigi sunnijõule. Ehk siis kui hakatakse kasutama õigusnorme, mis tagab riik. - Õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos: … mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks; … mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad õigussuhtes); … mille säilimise tagab riik; … mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on:
Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Subjekt- Kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele
täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohalikul omavalistus volikogul, valla-ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3.ndal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtaega.Käskkiri on üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Käskiri jõustub selle allkirjutamisest, kui käskkirjas endas pole ette nähtud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Subjekt- Kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele
Õigusõpetuse eksamitöö 1. Kas testament on leping? Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui...
2) Seaduseelnõu arutamine 3) Seaduse vastuvõtmine 4) Seaduse väljakuulutamine 5) Seaduse avaldamine 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe (lühidalt öeldes) 1) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel – õigusnormita ei saa tekkikda suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom; õigusnorm määrab reguleeritava suhte liigi iseloomu ja selle subjektide õigusliku seisundi 2) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu – ü kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli ja annab selle suhte abstraktsetele subjektidele (nt
kaitsvad normid (kaistusõigus) Kohustavad normid: nt. Maksukohustus, keelavadnormid, õigustavad normid. (Lihtsamalt: riigiõigus normid, maksuõigus normid, territoriaalsed, ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhte säilimise tagab riik. Õigussuhe kannab määratletud iseloomu. 25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud. Juriidilised isikud – seadusega loodud isikud. -> Eraõiguslikud juriidilised isikud: Loodud erahuvides. Vastava isikuliigi kohta käivad seadused. Nt: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, turundusühistu. + sihtasutus, MTÜ – luuakse teatud varakogumi valitsemiseks. -> Avaõiguslikud: Riik, KOV, muu – Eesti Pank, Estonia, TTÜ, Haigekassa, Kultuurkapital, Töötukassa jne. 26
· Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: · 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe · Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vatastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid · 1. Subjektid · 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused · 3.objekt Õigusrikkumise liigid. Juriidilise vastutuse liigid. - Õigusrikkumise liigid · Kuriteod · Väärteod · Tsiviilõigusrikkumised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
