Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Tallinn, 5-36. 18. Kink, H., 1996. Soomaa rahvuspark (soo, Pärnu madalik, Sakala kõrgustik). Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi. Tallinn, 111-121. 19. Krall, H.,1979. Rohumaade püsivuse ja tsönootilise suletuse küsimusi. ELUS-i Aastaraamat. Tartu, 67, 55-64. 20. Krall, H., Pork, K., aug, H., Püss, Õ., Rooma, I, Teras, T. 1980. Eesti NSV loodluslike rohumaade tüübid ja taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeerium, Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituut, RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt". Tallinn, 88 lk. 21. Kukk, T., Kull, K., 1997. Puisniidud. Estonia Maritima, 2, 1-249. 22. Kukk, T., 2004. Lamminiidud ehk luhad. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Tartu, 191-203. 23. Kumari, E., 1960. Looduskaitse teatmik. Tallinn, 94-96. 24. Laasimer, L., 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn. 25. Leht, M. 1999. Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu 26. Leibak, E., Lutsar, L. 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Tallinn.
praktika 6 Peatükk 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. Mis on etnoloogia? Etnoloogia, antropoloogia, etnograafia: P-Ameerika ja Euroopa teadustraditsioonide võrdlus. Antropoloogia — teadus, mis käsitleb inimlaste ehk hominiidide teket ja kujunemist ning praegusaja inimeste piirkondlikke, etnilisi, ökoloogilisi, kutsealaseid ja ras- silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka zooloogia haruks. Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus. Üld-a käsitleb inimrühmade (populatsioonide) mitmekesisust, kehaehituse tüüpe, inimeste üksiktunnuseid ning nende arengutaset, individuaalset varieeruvust, ke- haosade proportsioone, tunnuste seoseid (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld- a peamised uurimismetoodikad on antropomeetria ja antroposkoopia, rakenda- takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on:
5. Kalamees, A. Eesti rahvamänge. Tallinn: Eesti Raamat 1973 6. Kivisalu, K. 100 mängu lapsega / Pere ja Kodu. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2003 7. Tuusti, A. jt. Keskkonnamängude kogumik II. Tartu: Eesti Loodushariduse Selts 2002 31 Kirjandust lindude kohta Ader, A. Lugusid lindudest. Tallinn: Huma 2005 Alunurm, A. Minu Eestimaa. Tallinn: Avita 1999 Aul, J., Ling, H. Selgroogsete zooloogia. Tallinn: Valgus 1969 Baltvilks, J. Vestlusi lindudest. Tallinn: Eesti Raamat 1986 Edula, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus 2003 Elphick, J., Woodward, J. Linnud. Tallinn: Tänapäev 2006 Elts, J. Vaatleme linde. Tallinn: Valgus 2001 Gladkov, N. A. jt. Loomade elu, 6. kd. Tallinn: Valgus 1980 Hayman, P., Hume, R. Linnusõbra taskuraamat. Tallinn: Varrak 2004 Hussar, A., Krikmann, A., Sarv, I. Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1984 Ivask, M., Lilleleht, V
ookeani äärsete riikide sadamalinnad · uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · oluline hinnatõus hindade revolutsioon (kuld ja hõbe muutusid odavamaks, toidu- ja tarbeesemete tootmine jäi samale tasandile, nende eest tuli maksta suurema väärismetalli hulgaga) kiirendas feodaalsuhete lagunemist · avardusid teadmised maailma kohta geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia · tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase · uued filosoofilised, poliitilised, majandusalased õpetused 35.Humanism ja renessanss Humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale, keskpunktis oli inimene, mitte Jumal, mõiste tuli kasutusele 15.-16. saj. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, vastandades seda kiriklikule teadusele,
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
4510 õpilast. Tartu ülikool: Kuni venestusajani oli korralik saksa keelne õppeasutus, maailmas väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia alasteks uurimisreisideks Altaisse, uuralisse ja Araratile. Teostati astronoomiline kraadimõõtmine. Laiendati Tähetorni, Botaanikaaeda ja anatoomikumi, ehitati välja ülikooli kliinikud ja korrastati Toomemäge. 1845. aastal oli TÜ 59 õppejõudu, neist 35 professorit. 19. sajandi II veerandil ja keskpaiku oli ülikoolil palju saavutusi: Loodusteadus, keemia, meditsiin, astronoomia, õigusajaloo uurimine. Üliõpilaste arv kasvas, kui 1802
see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine
Bioloogilise organiseerituse tasandid 1. Biomolekule uurib molekulaarbioloogia. (DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5. Organisme uurivad Zooloogia, Botaanika, Mükoloogia, Geneetika ja Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km
Viimase koosseisus oli rahalistest võimalustest tulenevalt küll ainult kaks kuni viis inimest, kes pidid tegelema väga erinevate teemadega. Metsade toonasest sanitaarsest seisukorrast tulenevalt kujunes instituudi töötajate peamiseks ülesandeks metsakaitsealane uurimistöö ja metsakaitsetööde suunamine. Pärast II maailmasõda koondus metsandusalane uurimistöö lisaks Tartu Riiklikus Ülikoolis tehtavale 1947. a moodustatud Teaduste Akadeemia Bioloogia (alates 1952 Zooloogia ja Botaanika) Instituuti. Instituudi metsasektori baasil moodustati 1963. aastal metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse alluvuses metsanduse teadusliku uurimise laboratoorium (koosseisus 12-16 töötajat) ning 1969. aastal Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituut. Eesti metsateadus saavutas kõrge taseme ning omandas rahvusvaheliselt hea maine mitmes valdkonnas (metsaparandus, metsaselektsioon, ammendatud karjääride rekultiveerimine, metsakaitse, looduskaitse jt)
USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Endla Reintam, 2008/2009 11 Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
liigirühmale • osa tunnuseid aga (nt prääksumine) esineb vaid partidel. Sellest järeldas ta, et piiksumine on evolutsiooniliselt vanem käitumine, ja et pardid on fülogeneetiliselt noorem linnurühm kui haned. Perekondade põlvnemise puu ehk fülogeneesipuu. Võrdlused on näidanud, et niisugused käitumuslike tunnuste alusel koostatud fülogeneesipuud langevad küllalt hästi kokku morfoloogia (välisehitust käsitlev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm. teaduse haru ) või molekulaarsete tunnuste alusel koostatud puudega. Viimane näide viitab samuti sellele, et keerulised displeid ei pea sugugi tekkima ühekorraga valmiskujul ja püsima seejärel muutumatuna, vaid et displei erinevad komponendid võivad evolutsioneeruda ka eraldi, tehes võimalikuks keeruliste käitumuslike displeide järk-järgulise evolutsiooni. Käitumuslike displeide evolutsiooniline päritolu - Milline on displeide algne
alist) Veeökosüsteemi Tartu Ülikool rakenduskõrgharidusõpe 2387 de majandamine 15 Zooloogia ja Tartu Ülikool doktoriõpe 80344 hüdrobioloogia16 Tallinna Toidutehnika ja magistriõpe 3+2 2026 Tehnikaülikool tootearendus
(Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse elundite jms tasemel. Muundumist põhjustanuks kolm tungi: · Toitumine; · Sigimimine; · Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes), see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Jean Baptiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt,
Lamarck ei rääkinud veel sellest, et liikidel on ühised esivanemad (et "ülesanne koondub), kuid ta rääkis üsna selgesti sellest, et keskkonna mõjul on liigid muutuses. Muidugi, Lamarck arvas ka seda, et uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest - selles nagu tänapäev on ettevaatlik. Kuid ta rääkis ka sellest, et areng toimub pidevalt keerukuse suunas ja et seda põhjustab keskkonna muutumine. Tema põhiteos - Zooloogia Filosoofia - ilmus 1809. Lamarcki tuleb meenutada mitte tema eksituste pärast (nagu kombeks), vaid põhjusel, et ta oli tõeliselt suur teadlane. Kaasaegsed, k.a. Georges Cuvier, olid üsna üksmeelselt ta vastu - st. eitasid ideed evolutsioonist jne. Siiski - Lamarckil vedas - teda eitati nii ägedasti, et ta ei ununenud. Teda eitati kogu sajandi esimese poole, v.a. üksikud erandid. Siiski oli ka neid, kes siin ja seal, n.ö
· Enesekaitse. Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes) see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Joseph Koelreuter (1733-1806) taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt,
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Arvuta iga sektsiooni summa. Sektsioon 1 Mulle meeldib liigitada asju üldiste omaduste alusel Ökoloogilised probleemid on mulle tähtsad Matkamine ja telkimine on nauditavad tegevused Ma naudin töötamist aias Ma usun, et meie loodusparkide kaitse on tähtis Asjade hierarhiasse seadmisel/järjestamisel on minu silmis mõte Loomad on mu elus tähtsad Minu kodus on taaskasutamise süsteem omal kohal Ma naudin bioloogia, botaanika ja zooloogia õppimist Ma veedan palju aega väljas/õues SUMMA (Sektsioon 1) Sektsioon 2 Ma tajun kergesti mustreid Ma kontsentreerun häälele ja helidele Rütmis liikumine on mulle kerge Mind on alati huvitanud mõnel instrumendil mängimine Luuletuste rütm intrigeerib mind/äratab minus huvi Ma jätan asju meelde, püüdes neid rütmi panna Raadio või televiisori kuulamine häirib mu kontsentreerumist 132 LISA 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
