kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. Ta elas välismaal poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisijana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika- ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. Vilde loomingujärke on iseloomustatud erinevate epiteetidega. Kõneldud on põnevus-
Sp ta arreteeriti ning syydistati pr valitsuse saladuste myymist saksamaale. Talle moisteti eluaegne vanglakaristus. 1896 a toimus taiendav uurimine ning avastati, et Dreyfusil polnud sojasaladuste myymistega mingit seost, vaid sojasaladusi myysid prm korged ohvitserid. Need asitoendid vaikiti maha. Avalikkuse vaigistamiseks tehti Dreyfusi yle uus kohtuistung ning kinnitati veelkord tema syyd. Dreyfus tehti patuoinaks, et kaitsta prm oma armeed. See imbus siiski valja ning kirjanik emil zola hakkas dreyfusi eest voitlema. Ta kirjutas kirju presidendile. Pr avalikkus lohenes yks pool syydistas juute ja teine pool kaitses Dreyfusi. Alles 1906 Dreyfus vabastati ning talle anti riigi poolt ametlik vabandus. Ka ida-euroopas eriti venemaal oli antisemistlik liikumine. Paljud juudid pogenesid venemaalt. Juudid randasid enamjaolt usasse. Venemaa impreeriumis elas eelkoige juute poolas. 1881-1884 esimene suurim venemaa juudivastane laine. Selle pohjuseks, et
18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. · Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. Ta elas välismaal poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisijana umbes kolmandiku oma elust. · Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika- ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. · Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. · Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. · Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses. · Ta õpetas eesti rahva lugema. Ajalooline triloogia: 1) ,,Mahtra sõda"1902
Realism ja naturalism 18.saj lõpul algab suur tööstusrevolutsioon ja suureneb tarbimine. Urbaniseerumine. Sida looduse ja maaeluga hakkab vähenema. Inimestevahelised kontrastid suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus. Suur tähtsus on Darwini evolutsiooniteoorial. Karl Marx tõi eli edasiviivaks jõuks klassivõitluse. Naturalistid hakkasidd elu kujutama tõetruult, tavaliselt halbu külgi. Kirjandus pidi olema tõetruu. Suurim esindaja Emilie Zola ("Söekaevurid"). Uue teemana räägitakse erootikast. Sageli kasutatakse nimetust kriitiline realism. Tekivad tüüpilised tegelased. Puskin ja Lermontov on üleminekukirjanikud. Suurim esindaja Balzac. Põhizanriks kerkib romaan. Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi. Eesti kirjanikest Tammsaare. 20.saj Modernism toimub teine tööstusrevolutsioon, tehnika võidukäik. Toimus palju teaduslikke avastusi. Sigmund Freud. Kirjanduses hakati väga palju eksperimenteerima.
Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film
detailitaju + psühholoogia meisterlik kujutaja + üsna hästi tajub klassikalise novellizanri võimalusi ja kompositsioonilisi mängureegleid August Jakobson Problemaatiliseks teeb selle, et ta mitte ei lähe üksnes Nõuk võimuga kaasa, vaid läheb seda suhteliselt küünilisel viisil ja hilislooming on stalinismi musternäide. Selle kõige juures on näha, et ta oskab kirjutada ja see on kirjaniku puhul esmatähtis. See on näha ka stalinistlikus kirjanduses. 1927 "Vaeste-Patuste alev". Zola romaanide innustusel naturalistliku proosa algatajaks. Richard Roht alustas juba I ms päevil, sai tuntuks 20ndatel uusrealistlikus stiilis, aga siin on muidugi ka kõike muud. Rudolf Sirge "Rahu, leiba, maad" naturalistlik ja sotsiaalkriitilise proosa esindaja. Hiljem töötab romaani ümber ja saab pealkirja "Tulukesed luhad". Kui seda autentset 20ndate lõpu hõngu taha, siis pigem võtta ette esitrükk. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused 29
Vallaku tugevus on: 1) ta on juba varastest tekstidest peale tugevalt psühholoogiline autor ta suudab väiekste asjade kaudu tegelase sisemise poole välja tuua; 2) ta tajub väga hästi novelli kompsitsioonireegeldi; 3) väga peen detailitaju. August Jakobson · 1927 Vaeste-Patuste alev (soovituslik lugeda esmatrükki) Naturalistlik proosa. Nimetatud romaan kinnitab, et tegemist on andeks ja hiljem raisku läinud autoriga. ,,Vaeste-Patuste alev" on sündinud otseselt Zola lugemise ainel. Sisu liigub reaalelulisel pinnal, kuid on sündmusi, mis tegelikult toimunud pole. Realistlik-naturalistlik kirjeldus aluseks on aguilelu. Prototüüpne ruum on Pärnus Rääma linnaosa. Vaeste patuste alev on: haigus, alkoholism, töö- ja rahapuudust jm. Jakobson jätkab ka mõnvõrra naturalistlikus liinis. 30ndate proosas tuleb ka psühholoogilist kujutamisviisi juurde. Tahestahtmata jääv esikteoses vari Jakobsoni saatma. Jakobson kujuneb
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Ameerika Kirjandus 30.01.13 Naturalism · France, Emile Zola · Put down his theory in 1879: Le Roman Experimental, attempt to explain the development of human society throuch biological laws · Outlook is deterministic, pessimistic, fatalistic (fate or biology) · Man as an animal-clever than other beasts, still explainable within the framework · Man is not a free agent, is govern by something · Unable to determine his own faith · Hereditary · Naturalists tried to apply in fiction the processes of natural sciences
1880-1890 Åttitalet – städer, realism, naturalism, samhällskritik, politiska teman- syftet var att sätta samhällsfrågor i debatt 1890-1900 Nittitalet- från landsbyggnad, romantik, sagor, fantasi 1900-1920 Fin de siecle/ Tiotalister- pessimism, realism 1920-1940 Modernism, proletärrealism, lyriken (för att chokera) 30-talet självbiografi 1940-1950 Fyrtiotalim- efter andra världskriget 1950- .... periodbegrepp saknas, nyrealism, politiserad lyrik Det moderna genombrottet är en epok som inleds med en strejk_ Sundvallssteijken 1879 (abetare hade ingen politissk inflytande) och slutar med 1909 års storstreijk. Termen myntades av den danske litteraturkritikern Georg Brandes i en essäsamling 1883. Den kodifierade de nya polemiska normer för literaturen ( en realistisk tendensdiktning, problemdebatt på sociala och moraliska områden, naturalistisk samhälls- och själanalys samt en impressionistisk framställningsmetod) Det som låg bakom det moder...
Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Naturalismi algatajad olid vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse Émile Zola (18401902), näiteks romaanid "Thérése Raquin" ja "Söekaevurid". Eesti kirjanduses on naturalistlikke jooni 19. sajandi lõpu Eduard Vilde (18651933) ja Ernst Peterson-Särgava (18681958) proosas. nekroloog järelehüüe; kirjutis, mis on pühendatud hiljuti surnud inimese mälestusele. Nekroloog räägib inimese elust ja tegevusest, rõhutab tema saavutusi. nelikstroof vt katrään. neologism uudiskeelend (näit. külmik, rula, pusa, vuplid, tossud).
Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film
m. a.) rajatud maailmariigi lagunemisele pärast ta surma. Goujon, Jean -- XVI sajandi prantsuse kujur ning arhitekt. Palestrina -- õieti Pierluigi, Giovanni (1515 [?]--1594), sünnikoha järgi nimetatud Palestrinaks, itaalia helilooja. Panteon (kreeka k. kõigile jumalaile) -- kuulus tempel vanas Roomas. 125. a. ehitati ümber kirikuks. Pariisi Panteon on 1764--1790 ehitatud kirik, mis 1791. aastast alates on prantsuse kuulsate meeste matusepaik (Voltaire, Rousseau, Hugo, Zola jt.). Lk. 178 Igal maal on oma Rooma püha Peetruse katedraal: Londonil oma, Peterburi! oma. -- Autor mõtleb siin Londoni St. Pauli katedraali ja Kaasani kirikut Peterburis. Kaasani ·kiriku arhitekt A. Voronihhin tegelikult ei matkinud Rooma Peetri kirikut, vaid andis ehitusele iseseisva arhitektuurilise lahenduse. Vaadake Mazarini-aegset arhitektuuri, Nelja Rahva Kolleegiumi hoonet... -- Kardinal Mazarini oli Louis XIV 507 valitsuse algul (1643--1661) tegelik valitseja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
