J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries"
Nägi mitut prantslaste totaalset taganemist, jättis talle väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane kurbus, nukrus. Hüppelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides. "Kaelakee" on novell ühest abielupaarist, kes kutsutakse külla peenesse seltskonda. Naine laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee
,,Söekaevurid" Emile Zola Maheu'de perekond oli pinnapealne ning ehtne näide sellest, et ükski kuritegu ei jää tasumata. Nad elasid kujuteldavas maailmas ning tahtsid väliselt jätta kõige suurejoonelisemat muljet oma elu-olust. Proua Maheu pidas end kõrgemaks klassiks ning ei tundnud kübetki kaastunnet töökatele söekaevuritele, sest tema jaoks olid nad haletsusväärsed. Härra Maheu oli kahepalgeline ning tema ainsaks sooviks oli teenida kasumit hoolimata inimeludest ja -oludest
, John Everett Millais 2. JAPONISM Euroopa avastas enda jaoks Jaapani 1855 aastal. Siis 1862a. Maailmanäitusel Londonis oli esindatud ukiyo-e puulõiged (gravüür), portselan, kimono, sirmid. Jaaponi stiili värvid ja kompositsioon mõjutas impressioniste, postimpressioniste, moderniste ja kubismi stiili esindajaid. Eriti hästi on seda näha Edouard Manet, Claude Monet, Vincent van Gogh, Edgard Degas jt. teoseid vaadates Kes mõjutas: Katsushika Hokusai Tööd japonismi stiilis: Emile Zola portree, 1868a., Edouard Manet Portrait of Père Tanguy, 1887a., Vincent van Gogh 3. IMPRESSIONISM POSTIMPRESSIONISM NEOIMPRESSIONISM 4. SÜMBOLISM Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid.
Leidis alati süüa ja oskas õigesti käituda (gaasimaski pähe panna kuigi ei olnud kuulda üle muu lärmi gaasirakette). See rikkus nende põlvkonna ära. Vanem ei oskand ettegi kujutada, mida nad läbi elavad ja noorem ei saanud aru ega osanud käituda rindel. Sai vahepeal puhkuse ja siis muutus tema külm, ellujäämisele keskendunud käitumine ja suhtumine. Ta nägi, et tal on millegi juurde tagasi tulla ja tahtis uuesti elada (hakkas rindel kartma). "Söekaevurid" Zola Peategelane leidis töö söekaevanduses, nigel palk, halvad tingimused, perekonnas nooremad nõrgemaks. Vastuhakk, uue riigikorra lootus, kus kõik on võrdsed ja vaesed saavad valitsejaks. Ei suuda oma heade konedega varsti rahvamurdu enam kontrollida ja kui muutust peagi ei tule, kuid paljud hukuvad ja vaesuvad näljastreigist, kukub aust. Lõpuks läheb ise ka tagasi tööle, kuid sõber, kes pidas ainsaks lahenduseks hävitamist, laseb kaevanduse vett täis. Jääb armsamaga
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
loodusteaduslikult täpne kujutamine. Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Suurim esindaja: Emile Zola "Nana" ja "Söekaevurid" Modernism: Tekkis 20 sajandil, kui kerkisid esile valgustuse ideed. Toimus II tööstusrevolutsioon- tehnika võidukäik. Kirjanduses hakati palju eksperimenteerima. Toimub II Maailmasõda. Sümbolism: Tekkis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest. Peidetud vihjed ja metafoorid. Püüti hoiduda isiklikkusest. Proosas kalduti müstikasse. Traagiline ja irratsionaalne. Eesti kirjanikud: Friedebert Tuglas Impressionism: Tekkis 19
Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala
o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev" Honore de Balzac · Viljakaim prantsuse kirjanik · Talupoeg, ise lisas de oma nimesse · Omandas Pariisis juriidilise hariduse · Oli juba noorena kindel, et saab kirjanikuks · Esimeseks zanriks olid õudusjutud, mida ta ei kirjutanud oma nime alt, vaid raha teenimiseks · Jõudis järeldusele, et ausalt rikastuda on niisama võimatu kui ausalt varastada
Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Emile Zola "Eksperimentaalromaan" Sümbolism - hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile. Charles Baudelaire "Kurja lilled" Modernism - Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk
Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel.
5. Realistid: Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842 ,,Punane ja must" 1830 Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857 Lev Tolstoi 1828-1910 ,,Anna Karenina" 1877 Fjodor Dostojevski 1821-1881 ,,Kuritöö ja karistus" 1866 Emile Zola 1840-1902 ,,Therese Raquin" 1867 6. Stendhali meelistegelased olid sellised, kes elasid vales ajas. Tema romaanis ,,Punane ja must" on selleks tegelaseks Julien Sorel (=autor). Nad mõlemad elavad vales ajas, peavad leppima keskpärasusega ja võitlevad omal moel oma aja vastu. 7. Millest sünnib konflikt järgnevad romaanis? ,,Punane ja must" Julien Soreli isal oli saekaater, ta vennad sobisid sinna, kuid tema ise
Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast. Vanemad olid üksteisest väga erinevad isa karm ja ema hell. Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed. Iseloomujooned: kinnisus ja lugemiskirg. Ema surm. Isa surm põhjustas langetõve. Lõpetas Peterburis sõjaväeinseneri kooli, samuti säilis tal kirjanikukutsumus. Läks
1)Realismi zanri eelistuslevik, viljelejad: Realismi põhizanr on romaan. 19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset. Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid
32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i ,,Marseljees")
* 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel)
suured siledad (liigendamata) seinapinnad antiikkunsti elemendid (sambad!) hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i „Marseljees“)
23. Balzaci suurteoseks pidi saama ,,Jumalik komöödia", mis pidi koosnema 140 romaanist, valmis sai vaid 90. Pealkirja jaoks sai ta kahtlemata inspiratsiooni Dante ,,Jumalikust komöödiast". ,,Inimlik komöödia" jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". 24. Jõgiromaan on ulatuslik, paljudest (iseseisvatest) romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid loonud E. Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy ja P. Baroja. 25. Monomaania on ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olek. Nt Flaubert'i kirjutatud Emma Bovary kannatab selle all, sest tal lasub lakkamatu hirm, et ta teod avastatakse ja sellega kaasnev süütunne. 26. Balzaci tegelaskonda kuulub kogu tolleaegne tegelikkus, selline nagu on Balzac ise, on ka tema kangelased. Me võime näha nt Pariisi pankureid ja provintsitõusikuid,
milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. (,,Sagräännahk"). 3)Analüütilised etüüdid. Nime valis Balzac Dante ,,Jumaliku komöödia" järgi. 21. Mida tähendab jõgiromaan? Kes neid peale Balzaci veel on kirjutanud? Jõgiromaan tähendab ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Peale Balzaci on neid kirjutanud ka Zola, M. Proust, R. Rolland, J. Glasworthy, P. Baroja. 22. Mida tähendab monomaania? Nimeta mõni tegelane, kes seda põdes ja kuidas. Ühe kinnisidee, kujutelma või huviala haiglasliku ainuvalitsuse kütkeis olemine. 23. Iseloomusta H. de Balzaci tegelaskonda. Selline nagu on Balzac ise, on ka ta tegelased. Kõigil neil on maailmavallutamiskihk. 24. Milline on Maupassant'i koht prantsuse realistlikus kirjanduses? Maupassant on 19. sajandi suurim novellist. 25
II poolel.Teoses püütakse küsimustele vastata toetudes mõistusele.Teostes võidakse kasutada seetõttu ka sümbolismi. *Thomas Mann ,,Tobias Mindernickel Intellektuaalne romaan tekkis 19.saj.II poolel. Vaimse unistuse läbisurumine, täideviimine.Tahetakse öelda,et oma unistuse täitmise nimel tuleb teha kõik. *Hermann Hesse,,Laulik" Naturalism tekkis 19.saj.II poolel.Teos on kraad kangem kui realism,kirjeldused on veelgi täpsemad ehk peensusteni.Kujutatakse tegelikku elu. *Emile Zola,,Nana" Futurism tekkis 20.saj.algul Itaalias levides sealt Venemaale ja siis kogu üle maa. Futuristid ülistasid hädaohtu,hulljulgust,vastuhakku.Armastasid lärmakust ning protesteerisid kõige vastu,mis on traditsiooniline.Uueks usuks sai kiirus.Teoseid levitati rahvakogunemistel ning neid kirjutati suvalistele paberilehtele.Kasutati käsk-ja hüüdlauseid ning jätsid välja omadussõnad.Levivaks oli sõja-ja vägivallaarmastus. *Vladimir Majakovski,,Teile" Impressionism tekkis 20.saj
*15.aastaselt oli kirjavahetuses Evelinega, kellega hiljem abiellus *Lõi enda trükikoja, mis läks pankroti. Tal olid suured võlad terve elu. *Töökas kirjanik, algus ei olnud talle lihtne *74 romaani ja väljamõelnud umbes 2000 tegelast *Saab tuua paralleele tema enda ja tegelaste elude vahel. Pikk ettevalmistus- edu- kiire alla käik ja hääbumine. LOOMING: *1834 “Isa Goriot“ *1841 „Inimlik komöödia“ Mitte keegi ei kujuta rahavõimu ühiskonnas paremini kui Balzac. Emile Zola (1840-1902) *sündis Pariisis *pere väga vaene *realismi esindaja, naturalismi väljaarendaja *abiellus 2 korda, 2 last *1898 avalik kiri „J’accuse“ ehk „Mina süüdistan“. Kirjas kritiseeris juudist ohvitseri kohtuasja, mille tõttu algatati kirjaniku poliitiline tagakiusamine. *Sunnitud pagema Inglismaale *1902 suri- poliitiline mõrv „Therese Raquin“ 1867 Vene kirjandus Valitsejaks Nikolai I, tahtis peatada ajalugu Venemaal ja selle piiride taga. Maa oli
saavutamiseks valis ta aga valed vahendid, mis küll aitasid tema ideed teoks teha, kuid ta ei tundnud saadud varandusest rõõmu. Raskolnikov hakkas tundma süümepiinu, mis viisid selleni, et ta andis end ise üles. Selles raskes rännakus Raskolnikovi elus on näha, kuidas inimene piinles headuse ja suuremeelsete eesmärkide ning ühiskonna survest lähtunud kurjuse ja valede vahendite vahel. Ebaõiged vahendid panid piinlema ka noored peategelased Therese'i ja Laurent'i Émile Zola teoses "Therese Raquin". Therese oli abielus Camille'iga, oma isa õepojaga. Elati lapsepõlvest peale Camille'i ema juures ning noorte vastastikkused suhted olid pigem õe-vennalikud kui tundelised. Tingituna poisi haigusest oli Therese sunnitud oma sisemist liikuvat ja aktiivset isiksust alla suruma. Aja möödudes tuli aga mängu Camille'i lapsepõlvesõber Laurent ning Therese'i ja noormehe vahel tekkis kirglik armastus. Rusuv
Noormees oli veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on heategu kõigile, kes oma unistusi teostada tahtsid. Edaspidi lootis ta elada ausat elu, töötada meeletult, uskudes, et kuritegu siis hüvitub. Võõrad teod ei vii eesmärgini. Seneca on öelnud: "Kuriteo sooritab see, kes sellest kasu saab." Kindlasti õppis Raskolnikov mõrvast nii mõndagi, kuid jäi siiski vaevlema süümepiinadesse ning oli täielikus hingeummikus. Samuti Emile Zola romaani "Therese Raquin" peategelased Therese ja Laurent elasid tervenisti oma elu läbi valede. Nemad isegi surid süümepiinadesse. Kadus igasugune soov armastada ja olla armastatud. Ehk tuleb ummikust vabanemiseks leida hingesugulane? Armastus paneb tegema meeletuid tempe. Inimesed on kogenud tõelist armastust, sellega kaasnevat õnne ja valu. Siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina
Vabadus. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel, hingeline vastuhakk pahedele, rahvuslikkuse põhimõte. Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis", Hüljatud", ,,Carmen". Byron, Shelly. Realism Tõeliselt olemasolev, reaalne, kirjandus kujutab tegelikku elu võimalikult tõepäraselt. Balzac ,,Isa Gorjot" Naturalism Elunähtuse tõepärane kujutamine, ülim täpsus pisiasjade kirjeldamises, kirjandus peab teenima tõde. Kirjaniku kohus on kõike tõepäraselt kujutada, ilma oma arvamuseta. Zola ,,Therese Raquin", ,,Söekaevurid" Modernism 19 saj lõpp Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Me oleme loojangu, hävingu poeedid. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Üksik anarhistlik mäss. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Piibel 66 alaosa, vana testament 39 osa, uus 27. Algselt heebria ja kreeka keeles. Sündmustik on II at. Ema. Seal on ajalugu, kuid põhiliselt on jumalasõna. 1966 oli piiblit 240 keeles. Eestisse jõudis sakslaste kaudu
varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Tema loomingule on iseloomulik mõttemuutused ja pöörded, katkestused. Viidingu nime all avaldas esimesena kogu ,,Ma olin Jüri Üdi", milles oli toimunud teatud rahunemine. Hiljem veel luulekogusid,nagu ,,Elu lootus". Rohkem vabavärssi, iroonia on muutunud piiratumaks ning leebemaks. 80-ndate lõpul tema luuletegevus väheneb. 95. aastal teeb enesetapu. 17. PILET REALISMI MÕISTE JA PÕHITUNNUSED , NATURALISM . ÜHE REALISMI ESINDAJA ELU (BALZAC, FLAUBERT, ZOLA, STENDHAL) JA LOOMINGU ÜLEVAADE NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS ÜLEVAADE ,,NOOR-EESTI" TEGEVUSEST Realismi (lad realis 'tõeline, asine') on kirjandusvool, mis sai alguse 1830-ndatel Prantsusmaal ja arenes hoogsalt 50-ndatel, olles valitsev kirjandusepohh romantismi ja naturalismi vahel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud teaduses, religioonikriitika. Realismi läbimurret seostatakse eeskätt
Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli pahelised. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Charles Dickens (inglane, ''Oliwer Twist'' ja ''David Copperfield''), venelane Lev Tolstoi (romaan ''Sõda ja rahu''). · Naturalism- äärmustesse viidud realism, hakati ühiskonda kujutama ilustamata ja vahetult. Meeliszanr oli novell ja romaan. NT Émile Zola (romaan ''Thérese Raquin''). · Romantismi ja realismi võrdlus- 1. Realism käsitleb inimesi ja elu tõetruult ja objektiivselt, nagu nad tõeliselt on, romantism aga kujutab ilustavalt ja idealiseerivalt. 2. Realismis on sageli vaatlusesemeks sotsiaalsed ehk ühiskondlikud nähtused, romantismis seevastu puhtisikulised elamused. 3. Realism kujutab esmajooned argielu, võitlust igapäevase leiva pärast, romantism seab üles kõrgeid ideaale ja esitab vaimseid
peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu; ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
Naturalistlik- realistliku meetodiga rööbiti jõudis küpsuseni sümbolism ja impressionism. Sel ajal kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused, samas tekkis uusi loovvaime, kelle teoseid ei osatud kuskile liigitada. Tegu oli olulise arenguga kirjanduses. Järjest enam hüljati pinnapealne skemaatilisus ühiskonna ja inimese kujutamisel. Esindajad siis Ibsen, Strindberg. Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Estetism Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab
tunnete esilekutsumisele kui tõepärasele kirjeldusele. Poeedid nagu Mallarmé, rõhutasid oma loomingu kunstlikkust ja esteetilisi omadusi ning püüdsid matkida kunstnikke ornamente ja dekoratiivsust keerulise keele ja ebaharilike sõnade kasutamisega. NATURALISM 19. saj. II poole kirjandusvool. Realismi äärmuslik suund. Taotles elukujutluse täpsust ja erapooletust. Voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga ja positivistliku filosoofiaga. Naturalismi põhilisi viljelejaid oli Zola (,,Maa"). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. FUTURISM Varaseim vool 20. sajandi modernistlike voolude hulgas. Sai alguse Itaaliast. Võideldakse vana ja traditsioonilise vastu. Püüti leida väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu kujutamises. Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma *hädaoht, hulljulgus, armastus, jultumus, vastuhakk
Impressionism on tegelikult naturalism kirjanduses. Mõlemad keskenduvad detailide täpsele kujutamisele. Edouard Manet 1832-1883 - Vormilt realist, teemade valikult impressonist. - Ta oli ainus impressionist, kes lõpetas akadeemia. · "Olympia" · "Eine roheluses" · "Sirelid" · "Nana" naine seisab küljega, mees pooleks lõigatud · "Emilie Zola on Manet' stuudios" · "Virsikud" · "Õllejooja" · "Arlekiinid" mees ja naine sadama taustal · "Flöödimängija" punastes pükstes poiss mängib flööti · ..................... naine istub pikal toolil, mees seisab tooli taga Claude Monet 1840-1926 · "Eine vabas looduses" valge lina on maas ja naine istub peal
Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba 15 aastaselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. Luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelarei. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle loomingut hiljem ka tõlkis. 17. sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schoppenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzschet. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Mistahes püüdlused kõrgemale. Paralleelnähtus marksism tegeles küsimusega kuidas päästa töölisklass ühiskondliku piiratuse käest/determinatsioonist. Vabastada inimene sellisest piiravast impulsist nagu seks. Inimene marksistliku järgi on loodusest midagi enamat ja kõrgemal olevat. Looduse tungide vastane eksperiment, et vabastada inimene piinavatest tungidest. Punkrocki hoiak- naturalismi ja Zola mantlipärija. 17.saj ratsionalist Spinoza teda huvitas kuidas inimene saaks olla õnnelik. Kirglikkus aktiivsed ja passiivsed kired. Kui inimene on oma käitumise ainus põhjus aktiivsus. Kui in on võetud väliste jõudude poolt passiivsus/(seksuaalne kirg). Enesetapp on võimatu in ise saa olla selle põhjuseks. 20 saj. tegutses 50-60datel. Ameerika kirjanik W.Burroughs uuris sõltuvusi, kuna ise oli heroiini sõltlane. Seksuaalsus ja pornograafia on samad tähendused
mehe. Tütar lõpuks elas rikka ja õnnetuna. Tal polnud raha kulla järele. Isa suhtumine oli külge jäänud-isa armastus. Mida õpetab mulle Isa Goriot Ta õpetab, et raha ei ole elus kõige tähtsam, sest see ei pruugi tuua alati oodatud õnne. Rahaga ei saa osta lähedust nagu üritas seda teha Goriot oma tütardega. Rahaahnus võib hukutada inimese iseloomu(Vaquer, tütred)-muuta selle pirtsakaks, ahneks ja ebamoraalseks. ,,Thérèse Raquin" E. Zola Autorist: Sündis 1849 Pariisis, suri 1902. 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel. Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862-Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin"
REALISM Ld. k. ,realis' esemeline. Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu ...
segamata. · Inimene ja ühiskond kui loodusnähtus. Eriline tähelepanu füsioloogilistel protsessidel, pärilikkusel, instinktidel, ebanormaalsetel nähtustel. Taine'i õpetus elu ja saatuse määrab: 1) Rass pärilikud eeldused 2) Keskkond geograafiline asend, kliima, ühiskondlikud suhted 3) Moment periood ühiskonna ajaloos ja inimese elus Emile Zola (1840-1902) · ,,Daamide õnn", ,,Söekaevurid" · ,,Therese Raquin" - hing puudub siin täiesti, sest seda ma olengi taotlenud. Jälgitakse perekonda ema, poeg, Therese (orb). Poeg ja Therese sama vanad. Therese kirglik, kuid ei näita seda välja. Poeg haiglane, nõrguke. Perekond kolib Pariisi, kus avavad poe (räpane, must..). Tüütu argipäev. Tuleb külla sõber (tugev, robustne jms). Armulugu. Loomalik kirg teiste petmine, salasuhe
Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang,
naturalism elementid
Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin-
naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada
Dekadentlik stiil ja teemad
Realismi vastand
Lõhnad ja värvid kombineerivad
Mittemidagi pakub enam huvi
Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
Ühel õhtul tuli ta raamatukokku ja paljastas oma lumivalged hambad, millele mu tähelepanu jäi. Ise ma ei mäleta midagi, kuid vahepeal oli ta surnud, ei mäletanud ka matuseid ja seda, et ta ise oli haua lahti kaevanud, hambad välja tõmmanud ja see surnukeha seal surilina sees polnud sugugi surnud. 2. Tsitaadid, haigused, see, et ise saab aru oma probleemist, hammaste kirjeldus, väga detailne. 3. Kuidas hambad karbist välja kukkusid. Pilet nr 5: 1) E. Zola elu ja looming ,,Daamide õnn" suure kaubamaja nimi. Eelkõige lugu sellest, kuidas kaovad kõik väikesed poed ja tekivad suured kaubanduskeskused. Pariisis mitut kvartalit hõlmav kaubamaja, mis viib pankrotti kõik väikesed poed. Tulevad suured tööstused ja vabrikud, ja sellised inimesed kaotavad oma töö ja äri. Emile Zola (1840-1902) on eelkõige selle realistliku kirjanduse haru oluline tegija, mille nimi on naturalism
Need eristusid selgelt renessaansiaja töödest, mida Manet hästi tundis, sageli kopeerinud oli ja inspiratsiooniallikana kasutas. Tema töid peetakse varamodernistlikeks. Päris modernismist eristab teda figuuride mustade piirjoonte kasutamine. Manet elu jooksul arvasid kunstikriitikud temast üldiselt halvasti. Ametlik tunnustus saabus alles elu lõpuaastatel. Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola, kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning Stéphane Mallarmé ja Charles Baudelaire, kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama. Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid Edgar Degas, Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Paul Cézanne ja Camille Pisarro. Nendega tutvus ta kunstniku Berthe Morisot' kaudu, kes 1874 abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga.
siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos ,,Die Welträtsel" (,,Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria ,,isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming, samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loominguga, kelle luulet ta hiljem ka tõlkis. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Ta luges ka teisi filosoofe, näiteks Nietzsche't. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus.
Poeesia sõltub vabade kunstide alla koondatud teadusvaldkondadest. Renessanss Dante teos on uue kirjanduse kõrgpunkt. 14-15 sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid. Barokk järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz. Valgustusaeg Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat tüüpi poeetikad. Lessing ja Gottsched. Romantism. Realism. Dickens, Tolstoi, Balzac. Naturalism. Zola, Vilde. Mis on klassika? Classicus kõrgemasse maksuklassi kuulub rooma kodanik. Klassika antiikkirjandus; teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla miski, mis jääb püsima. Klassikaline periood on eri maades romantism. Mis on zanrid, milleks neid vaja on? Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse
väljapressimisega. Nora on valmis pere maine ja heaolu päästmiseks nendest igaveseks lahkuma, kuid kahetsev ametnik saatis võlakirja tagasi. H on nõus N andestama, kuid naine otsustab siiski lahkuda, kuna ta mõistab, et ta elus ei ole midagi tõelist ja ta püüab seda leida; ta arvab, et ka naistel õigus enda eest seista. Peategelane on Nora Helmer, teised tähtsamad on: tema mees Torvald Helmer, Dr. Rank, Kristiine Linde, Krogstad Emile Zola ja Söekaevurid Ta oli mõjukaim naturalist-kirjanik maailmakirjanduses. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta kirjeldab kõike objektiivselt, surub enda isiklikud arvamused ja kire maha, kirjeldab fotograafilise täpsusega. Tõeline naturalist. ,,Söekaevurid" - Etienne Lantier on noor mees, kes raamatu algul saabub väikesesse Montsou nimelisse kaevanduslinna, kus ta tutvub Maheu nimelise kaevuriga, kes leiab talle elukoha ja ka
Realistid käsitlesid elu tasakaalustatumalt, rõhutasid isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust. Nad suhtusid inimesse ja ühiskonda kui vastuolulistesse uurimisobjektidesse. Realistid taotlesid objektiivsust (erapooletust). Kriitilise suhtumisega püüdsid nad ühiskonda paremaks muuta. Naturalistid ja realistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende meeliszanrid olid novell ja romaan. Naturalistlike teostega saavutas maailmakuulsuse prantslane Emile Zola. Realismi klassikud on inglane Charles Dickens, prantslane Honore de Balzac, venelased Lev Tolstoi, Anton Tsehhov jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde. 20. sajand - modernism 20. sajandi esimest kümnendit peetakse modernse (nüüdisaegse) maailma alguseks. Seda iseloomustas uus (teine) tööstusrevolutsioon ja tehnika võidukäigu algus (1914. aastal sõitis maailma teedel juba üle kahe miljoni auto). Tänu tehnika arengule sündisid uued kunstialad: fotograafia ja film
ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on asetatud punasest porfüürist sarkofaagi. Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a. Panthéon Prantsuse suurmeeste matmispaik. Algselt Püha Genevieve`i kirik, mille Louis XV lubas tõsise haiguse ajal asendada uhkemaga. Kiriku arhitektiks sai Jacques Germain Soufflot (1713-1780) ja seda ehitati 1758-59 (Rondelet lõpetas). Kirik on 110m pikk, 84m lai, 83m kõrge. Panthéoni on maetud Voltaire, Rousseau, Victor Hugo, Émile Zola, Louis Braille, Marie Curie. *rippuv vanik George E. Haussmann Napoleon III energiline prefekt, viis lõpule Pariisi ümberkujundamise. Tähe võidukaar L`Arc de Triomphe de l`Étoile. Pariisi kuulsaim võidukaar Charles de Gaulle`i väljakul, kust algavad 12 Pariisi tähtsaimat avenüüd. Kaar on ehitatud Napoleoni võitude mälestuseks. Ehitati 1806-36 Chalgrini juhtimisel. 50m kõrge ja 45m lai. Kaare all on tundmatu sõduri haud (1920.a.) ja igavene tuli. Kaare sees on väike muuseum
Joseph Gibert'i all. 1852. aastal astus Cezanne Bourboni kolledzisse ( nüüd Mignet' kolledz ), kus ta tutvus ja sai sõbraks Emile Zolaga. Ta jäi sinna kuueks aastaks, kuigi viimased kaks aastat oli ta õpetaja. 1859. - 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel
on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda abikaasat) 4. “Just enne sõda eskimotega” - sõda on mõttetu ja kõige olulisemad on head suhted 5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus. Anton Hansen TAMMSAARE 1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne. Lev TOLSTOI 1. romaan “Anna Karenina” - Hukkamõistev ühiskond, milles Anna elas. Ta elu kaotas mõtte, kuna ei saanud elada armastatuga koos ja pidi taluma halvustavaid pilke
Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
