Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal,
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal ...
Kahekordse risti tähendust tõlgendatakse erinevalt. Ühed usuvad, et esimene horisontaalne joon sümboliseerib ilmalikku võimu ja teine kiriklikku võimu. Teine tähendus aga, et esimene rist tähendab surma ja teine rist Jeesus Kristuse ülestõusu. Mäed esindavad kolme sümboolset mäestiku: Tatra, Fatra ja Mátra (viimane on Põhja- Ungaris) Kreeka 2-eurose münti tagaküljel kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt , kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Zeus on Vana- Kreeka peajumal Europe on printsess Siionist, kelle Zeus endale tahtis ja ka kelle järgi Euroopa nimetati. 1-eurose mündi tagaküljel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón. Hispaania kuningas
Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Joonis 2 Zeus 1.2 Etna Geoloogiline ajalugu Sitsiilia saare idaosas paiknev Etna vulkaan on kihtvulkaan, mis on tekkinud umbes pool miljonit aastat tagasi Aafrika laama ja Euraasia laama põrkumisel.
VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Po...
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora
Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita. Ta tegi igasuguseid vägitegusid: kui lained olid liiga mäslevad, siis ähvardas neid nuhelda või kui päike liialt kõrvetas, siis ähvardas teda noolega lasta
Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena- tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte
800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.Musta mulla,viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar.Zeus lubas ta oma vennale Hadesele naiseks.Aastaaegade vahetaja
Minu üks päev Olümposel Ärkasin selle peale, kui Hera jooksis tuppa ja hüüdis: "Zeus, Zeus ärka ülesse! Rohi on varsti kastest kuivanud, aeg on asuda päeva toimetuste juurde." Olin lamanud juba natukene aega niisama voodis ja nüüd oli aeg end üles ajada. Kui olin end voodist üles ajanud ja vajalikud toimetused teinud, läksin peasaali poole. Sinna jõudes nägin, et kõik on juba valmis ja mina olin viimane. Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja rääkida, mis toimub maailmas
Hephaistos Hephaistos on Vana-Kreeka mütoloogias sepatöö ja tule jumal. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehhki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi Zeusi kolju lõhki et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos päritolusid on erinevaid versioone. Ühe järgi oli Hephaistos Zeusi ja Hera poeg. Aga teise järgi sünnitas Hera teda üksinda, kättemaksuks selle eest, et Zeus seostas Athena. See läheb aga vastuollu Hephaistose rolliga Athena sünnis. Võimalik et Hephaistost eostati enne Hera ja Zeusi ametlikku abielu. Hera väga häbenes oma poega ta kõverate j...
Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
laevastik. Religioon Tsentraliseeritud(ühtset) usukultus Kreekas puudus(sest polnud ühte riiki). Range süsteem religoonis puudus. Kreeka jumalad olid antropomorfsed (inimese sarnased). Asjade alguseks oli Kaos(nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia(maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend. Nendest sündisid veel Zeus, Hades, Poseidon, Hera, Demeter ja Hestia (kodukoha jumalanna). Kreeka mütoloogias tõstetakse esile 12 jumala ehk kaksteist olümpioslast, kes elasid olümpose mäel. (põhja kreekas, mitte olümpia). Kohe kindlalt on seal Zeus, Poseidon, Hera ja Hestia. Üldjuhul preestrid valiti, kuid mõnes polises, käis asi ka pärimisega. Nemad kontrollisid, et ei toimiks mingeid muutusi kombetaltitustes. Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks
KREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE · ZEUS peajumal, taeva- ja tormijumal · HERA- abielude kitsja (Zeusi abikaasa) · POSEIDON merejumal · HADES allmaailma- ja surnutejumal · DEMETER musta mulla- ja viljakusejumalanna · ARES sõjajumal · HEPHAISTOS tulejumal, jumalate sepp · ATHENA sõjajumalanna · APOLLON luule- , muusika- ja kunstijumal · ARTEMIS jahijumalanna · HERMES jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja · APHRODITE ilu- ja armastusejumalanna · DIONYSOS - veinijumal
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.
b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda
tänapäeva lapsehoidja, õpetaja, ülikooli õppejõuga) kuni gladiaatoriteni (võitlesid omavahel, surm üpris kindel). Omanik võis orjaga teha, mida tahtis vabaks laskmisest tapmiseni. Vabaks laskmine ei olnud harv juhus, seda võis teha tasu eest, kuid ka heast südamest. Jumalad Roomlased võtsid üle kreeklaste jumalate panteoni, andes neile oma nimed. Kui kreeklastel olid kõige tähtsamad ja armastatumad jumalad Zeus, Athena, Appollon ja Demeter, siis Roomlased hindasid Jupiteri kõrval hoopis Marsi, Vestat ja Saturnust. Kreeka nimetus Rooma nimetus Zeus Jupiter Hera Juno Athena Minerva Demeter Ceres
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Hüperborealased Hüperborea elanikud, elasid igaveses õndsuses. Veetsid aega muusika, laulu ja tantsu saatel. Hyakinthos Apolloni armsaim seltsiline. Nad heitsid koos ketast. Hyakinthos sai sellega vastu pead ning suri. Tema veretilgad muutusid veripunasteks lilledeks, mis said nimeks hüatsint. Iason Kuningas Aisoni poeg. Ikaros Daidalose poeg. Hukkus merre upuudes, kui ta isaga koos üritas ehitatud tiibadega Kreeta saarelt pääseda. Io - jõejumal Inachose tütar. Zeus armus temasse, kuid pidi ta Hera eest peitmiseks ta mullikaks muutma. Naine sai lõpuks põgenema ning jõudis Punutusessegi , kus Zeus andis talle inimese kuju tagasi ning seal sünnitas ta ka neile poja Epaphose. Ithaka - on saar Joonia saarestikus. Asub Kefallinía saare lähedal, sellest idas. Odysseuse kodupaik. Kalypso - merenümf, Atlase tütar, kes elas Ogygia saarel. Seitse aastat veetis sellel saarel Odysseus. Kalypso sünnitas talle kaks poega, kaksikud Nausinoosi ja Nausithoosi.
Skopas(Mausoleum Halikarnassose linnas), Myron(Kettaheitja), Polykleitos (Odakandja) Lysippose(Aleksander Suur),Praxiteles(Aprodhite).Müüt inimkonna tekkest - algul olid inimesed kaitsetud ja väetid.Siis asus neid kaitsma Prometheus.Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskusi.Üks olulisem oli jumalatele ohverdamine. Prometheus laskis inimestel ohvrilooma tappa, tükeldada ja korraldas siis asja nii, et Zeus valis jumalatele välja kõlbmatud tükid, jättes söödavamad inimestele.Kui pettus ilmsiks tuli, võttis vihane Zeus inimestelt tule ja peitis selle olümposele.Prometheus varastas aga inimkonna heaks tule tagasi ja karistuseks aheldati Prometheus Kaukasusse kalju külge ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima.Inimkonnale karistuseks saatis ta maale Pandora-imekauni, kuid pahelise naise, kellest said alguse inimkonna hädad.Kiri ja kooliharidus - kreeka
Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli. Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab aga kirurgi sekkumist. Huvitavat peavalust · Ka Zeus, kreeklaste peajumal, kannatas kohutavate peavalude all. Koguni nii tugevate, mis nõudsid kirurgilist vahelesegamist. Legend pajatab, et kord oli valu nõnda tugev, et Zeus palus Hephaistosel oma kolju avada, et valu kaoks. Samal hetkel sündis tema peast väike, aga täiskasvanud noor naine, turvis seljas, mõõk ja kilp käes. See oli Athena, tarkuse ja aususe jumalanna. Pingepeavalu Migreen Kobarpeavalu Valu lokalisatsioon
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde.
Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at
kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema? Gaia, Uranos ja Kronos, Rhea. 14. Kes olid: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Aphrodite? Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16. Mis olid: Knossos-Kreeta palee, Mükeene-loss Mükeenes, polis-linnriik, akropol- kreeklaste püha paik, agoraa-vabade kodanike kogunemiskoht, barbar-mitte kreeklane,
Piibli, olles selle teiseks osaks. Rooma õigus 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1 Panteon -tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit. Antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika.Roomas asub ja seda ei ole enam alles. 2) Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. uli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise.Roomas asub ja see on alles varemitena.
Apollon Apollon oli : valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Ta oli Zeusi ja Leto poeg. Oli ka jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis ja Apollon Apollon armus nümf Daphnesse. Daphne põgenemine. Daphne ja loorberipuu. Apollon ja loorberipärg. Apollonile omased sümbolid. Apollon ja tema muusad. Draakon Pythoni tapmine. Zeus sundis Apollonit kuritegu heastama. Legend Apollonist ning tema sõbrast Hyakinthosest. Apolloni järglased: Asklepios tervistusjumalus. Aristaios põllunduse, puu ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Kasutatud materjalid www.wikipedia.org www.google.com ja Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood I"
Odoaker germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars Athena tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus Ares - sõjajumal Bacchus Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli.
Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist mesimagusate sõnadega ja neelas naise alla. Kui Metis oli Zeusi kõhus, siis hakkas Zeusil pea valutama. Zeus oli parajasti Tritoni järve ääres jalutamas. Kutsuti Hephaistos kelle ülesandeks oli lõhestada Zeusi pea kirvega. Kui Hephaistos oli Zeusi pea lõhestanud, hüppas sealt välja valju sõjahüüu saatel, Zeusi tütar- Athena täies sõjavarustuses (tänu Metisele, kes talle need Zeusi seest kaasa andis).
Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
Ephyra), võimsa ta ka Odysseuse isa. Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja. Mis on Sisyphose töö? o Sisyphose töö all peetakse silmas ränka, aga mõttetut tööd. o Tuleneb see sellest, et Sisyphos pidi Maa peal tehtud tegusid allmaailmas lunastama, veeretades ülemäge rasket kaljupanka, mis mäetipust igakord jälle alla veeres. Müüdid Sisyphosest o Zeus saatis Maa peale veeuputuse. o Sisyphos reetis Zeusi asukoha Asoposele, et oma ehitatud kindlusesse vett saada. Kas on küsimusi? Tänan kuulamast!
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine.
kujundit. Müntidel kujutatakse traditsioonilist Iiri sümbolit keldi harfi — kujutatud ka Iirimaa vapil, mündi väljalaskeaastat ja sõna "Éire" (Iirimaa iiri keeles). 2-eurose mündi servatekst: kuus korda kordub kiri 2**, vaheldumisi püsti ja ümberpööratult. Harfi kujundas: Jarlath Hayes Kreeka euromündid 2 eurone münt- selle mündi tagapoolel kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt (3 sajand), kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Zeus on Vana- Kreeka peajumal ja Europe on printsess Siionist, kelle Zeus endale tahtis ja ka kelle järgi Euroopa ka oma nime sai. Zeus röövis Europe Kreetale, et teda endale saada ja pani oma käsilased Europet valvama. Sellest alates kannab ala, kuhu jäävad Kreeta, Kreeka ja kogu nendest lääne poole jäävad alad, Euroopa nime. 7 1 eurone münt- mündi tagapoolel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
järgi kogusid kreeklased suure sõjaväe ja purjetasid Trooja alla Helenat tagasi tooma. G)Minos: H)Minotaurus: I)Kuldvillak: 5)Kreeka usk ja jumalad (ennustamine, Delfi, templid, Olümpose jumalad ja nende tunnused) 1)Zeus-tevajumal-kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. 2)Hera-abielukaitsja-oli kade teiste jumalannade peale keda zeus armastas, Zeusi naine. 3)Poseidon-Merede valitseja-heas tujus hoidis veed vaiksed, aga halvas tujus uputas laevu. 4)Athena- sõjajumalanna,käsitöö ja tarkuse endaja-kangelaste hea abiline. 5)Apollon-valguse,tõe ja ennuskunsti jumal-oli samas ka hea pillimees,lüüra pill. 6)Artemis-osav kütt,kaitses elavat loodust eriti loomi.-lemmikloom hirv. 7)Aphrodite-Ilu ja armastuse jumalanna-oli jumalannadest kaunim.
päriselt olemas. Ajaloolasena veelgi silmapaistvam oli Thukydides, kelle peateoseks on „Peloponnesose sõja ajalugu“. Hilisemad hellenismiajastu ajaloolased püüdsid eeskätt pakkuda lugejale meelelahutust. Arhailine aeg oli ka Kreeka müütide sünniaeg. Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest,
Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja
loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Dementer armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. DIONYSOS (ZAGREUS) Ta oli algselt viljakus-, hiljem peamiselt veinijumal. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli hea tuju, lõbutsemise ja veini jumal ning tema auks korraldatud pidustused tegid inimeste elu mõnusamaks. Ta oli Zeusi ja Teeba rajaja Kadmose tütre Semele poeg. Diomysos ei elanud Olümposel, vaid rändas maapeal ringi. ZAGREUS - SUUR JAHIMEES Heraga Zeus normaalseid lapsi ei saanud. Sündisid muudkui igasugused monstrumid. . Herale käis muidugi Dionysos-laps kergelt närvidele ja ta palus titaanidel maimukesele lõpp peale teha. Nood siis meelitasidki Dionysose uhkete leludega lõksu ning lõikasid tal kõri läbi ja pistsid ta rituaali käigus nahka. Zeus oli väga vihane ning põletas titaanid oma välgunooltega tuhaks. Dionysos-laps sündis aga uuesti keerukate protseduuride tulemusel. Just sellest jumaliku lapse nahka pistnud titaanide
Arvati isegi, et Poseidoni viha tekitab maavärinaid. Kolmhargiga suutis ta mere hetkega mõllama panna. Tihti sai Egeuse merel tunda ootamatuid tormihooge, mille oli tekitanud Poseidon oma võimsa kolmhargiga. Kreeklaste seas oli merejumala kultus laialt levinud. Ateena linnal aga polnud Poseidoniga just kõige paremad läbisaamised. Kuna ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, siis ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Poseidoni pühapaik paigutati väljapaistvale kohale Suneiedi neemele, mis ulatub Egeuse merre. Poseidonit seostati sageli kas hobuse või härjaga. Ta kinkis inimestele esimese hobuse ning teda austati selle eest. Hesiodos nimetab Pegasuse isaks Poseidonit. Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid. 1.3 Poseidoni kujutamine kunstis
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna
on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui
Antiik-müto- loogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt. Nimelt jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Näiteks kui Amphitryon oli sõjakäigul, külastas armunud Zeus Alkmenet tema mehe kujul ning eostas Heraklese. Kui lugeda veel antiikaja autoreid, tuleb välja, et Kreekas oli veel teisigi poolsurelikke. Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82
troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta kartis oraakli ennustust, oli ta ometi mures oma poja au pärast ega võinud vaadata, kuidas tema vapper Achilleus kreeklaste võitlust, käed rüpes, pealt vaatab. Thetis ronis üles Olymposele Zeusi juurde ning palus tal selle eest hoolitseda, et Agamemnon Briseise jälle kätte annaks. Zeus, kellel oli nõrkus Thetise vastu oli ta ju kunagi tahtnud temaga abielluda , segas vahele, lastes troojalastel veel suuremat edu saavutada ning viies kreeklased nii suurde viletsusse, et ilma Achilleuse osavõtuta ei olud neil enam võimalik võita. Ja see mõjus: varsti pakkus Agamemnon lisaks Briseise tagasiandmisele ka suurt osa oma sõjasaagijaost, et aga sangarlik Achilleus jälle lahingusse astuks; kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Achilleuse viha ei lahtunud.
Kodukolle oli tema kultuspaik, kuhu ohverdati talle osa toidust. Ei lahkunud Olümposelt Ares Mars Sõjajumal, sõdurite kaitsja, inimesed ja isegi jumalad vihkasid teda. Julm hävingut ja kannatust toov. Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal, valmistas teistele jumalatele relvi ja ehteid, kästööliste kaitseja. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaistemise eest Olüposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6