heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta.
Raudinimesed elavad kurjal ajal ja nende loomuses on ka nii palju kurjust, et nad ei saa iial rahu muredest ja vaevast. Mida enam põlvkondi vaheldub, seda halvemaks nad muutuvad; pojad on alati isadest hullemad. Kunagi tuleb aeg, mil nad metsistuvad sedavõrd, et hakkavad jõudu kummardama; võim samastub neil õigusega ning hea tahte austamine kaob. Viimaks ei pane enam ükski inimene pahaks, kui ülekohut tehakse, ja häbeneb armetute olemasolu, ja siis hävitab Zeus ka nemad. Kuid isegi siis on veel võimalik midagi päästa, kui tavalised inimesed üles tõusevad ja kukutavad valitsejad, kes neid rõhuvad. Need kaks erinevat loomislugu - viie ajastu müüt ja jutustus Prometheusest ja Epimetheusest - ühtivad siiski ühes punktis. Pikka aega, kindlasti kogu õnneliku kuldse ajastu jooksul, elasid maa peal ainult mehed, naisi polnud. Zeus lõi naise hiljem, kui vihastas Prometheuse peale, kes inimeste eest liiga palju hoolitses. Vähe
villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)
Muresid lisandus, kui Kadmose lapselaps Pentheus pilkas kaks korda sündinud Semele poega Dionysost, mille peale jumal ajas hulluks Pentheuse ema Agaue, kes rebis oma pojal pea otsast, pidades teda lõviks. Selle kõige peale arvas Kadmos, et kõik tema järeltulijatega toimunud õnnetused, põhjustuvad sellest kui ta läks Arese koopast vett tooma ja seetõttu ohverdas ta ennast Dionysosele (tema naine käitus samatmoodi), kes muutis nad madudeks. Kui nad lõpuks madudena surid, saatis Zeus nad igaveseks elama Elüüsiumi väljadele õnnistatud surnute sekka. Kadmose lugu on ilmselt tüüpiline linna tekke lugu. Linna loomisesse on segatud nii jumalad, kangelane kui ka suursuguse päritoluga esiisad, kes tõusid otse maast(paljud pidasidki ju enda suguvõsa maast pärit olevat). Kõik see moodustab suurepärase aupaiste Teeba linnale, kuid samas jäeti loosse ka hoiatus jumaliku võimu ülimuslikust inimeste üle. Jumalik arm võib
.. klass ... aasta 2 Sisukord Maailma loomine ............................................................................ 5 Kaos ja Gaia ............................................................................................................. 5 Titaanid......................................................................................................................5 Olümpose jumalad.......................................................................... 5 Zeus ja tema naised ...................................................................................................5 Poseidon.....................................................................................................................6 Demeter......................................................................................................................6 Hestia......................................................................................................................
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu täielikult hävinud. Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbolid: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast isa kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose
VanaKreeka olümpiamängud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Zeus Peajumal Kronose ja Rhea poeg Naine Hera Kukutas oma isa Kronose Jagas maailma enda ja oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeusi kuju Olümpias Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Olümpiamängud Olümpiamängude algus on umbes 776 aastat ekr Toimus Elise maakonnas, Olümpias, Zeusi kuju juures
lennata. Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde. Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta sidus Surma köitega kinni, kui ta kindlusesse saabus. Pikka aega ei surnud mitte keegi kogu ilmas
ning oli tema ajaks tõusnud 22 jala kõrguseks(so.7,22 meetri). Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind-kotkas. "Ka jumala sandaalid olid kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega,
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
põletada surelikkuse. Kui Trooja sõda oli juba kümme aastat kestnud, siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis. Ta läks ja rääkis Zeusiga, et too aitaks. Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos
Hephaistos Üks Kreeka jumalatest Hephaistos oli sepp. Ta valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Tema vanemad olid Zeus ning Hera. Kuid teistes müütides ainult Hera poeg. Hephaistosel oli mitu naist. Esimene abikaasa oli Aphrodite. Aphrodite aga pettis teda mitme jumala ja surelikuga. Tal oli palju lapsi. Kaks neist olid Palikoi (kaksikvennad) Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga,
Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi. Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm. Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust (http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca_(Pseudo-Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k. Müüdid on teada. Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad.
Zeus on paljude jumalate kokkuliitmise tulemus. Kui tema kummardamine levis kuskile linna, kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid nood mõlemad pikapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud nood lõputud armuseiklused. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et isa Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu- tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid.(Hamilton 1975:19) 2.1.Taevane karistus Olid ajad, mil inimesed elasid pingutusteta ja muretult. Kõik õnnetused ja hädad (valu, haigused, väsimus) olid suletud suurde laekasse. Ühel päeval tahtis Zeus inimesi
Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast nimetasid kreeklased veisesilmseks. Hera sümboliks oli paabulind, kuid ka kägu. (Zeus moondas end vihmast nõretavaks käoks ja puges Kreetal puhkava Hera rindade vahele sooja. Õigel hetkel sai linnust taas taevakuningas ja nii neist paar saigi.) Rooma usundiloos pandi Herale nimeks JUNO ja Zeus sai nimeks JUPITER. Mõlema jumala nime kasutavad eurooplased tänapäevalgi: juunikuu on saanud oma nime Junolt ja prantslaste jeudi (neljapäev) on Jupiteri päev. Roomlastele oli Juno palju tähtsam jumalanna kui kreeklastele Hera. Juno kuulus koos Jupiteri ja Minervaga nn Kapitooliumi triaadi e. kolmikusse (roomlaste kolm kõige tähtsamat jumalat). Ka roomlannad austasid Junot kui abielu kaitsjat. 1. märtsil tähistati antiikses Roomas Matronalia't (ladina k.: matrona abielunaine)
Poseidon Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg nagu ka Zeus ja Hades. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal, kellel oli suur safiirloss keset merd, aga sagedamini võis teda leida Olümposelt. Sümboliks oli Poseidonil võimas kolmhark, millega ta sai panna mere tormama , aga ta valitses ka tuulte ja maavärinate üle. Peale
Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Kronose ja Rhea tütar ja Zeusi naine
Uranose needus: Tehku su lapsed sulle sedasama, mis sa oma isale oled teinud Vabastas titaanid allilmast. Jumalanna öö sünnitas kättemaksuks hirmuäratavaid jumalusi: Surm, Pettus, Riid, Luupainajad. Maailm muutus ebameeldivaks paigaks. Kronost ennast haaras ka hirm ja meenus isa needus. Käskis oma naisel Rheal tuua kõik oma lapsed enda kätte ja neelas alla oma viis last. Kuuenda lapse asemel ulatas Rhea riidesse mähitud kivi. Kronos neelas selle alla. Jumal, kes jäi ellu oli Zeus. Jumalad: Zeus 6 · Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa · Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ja käsutas välku ning kõue · Õigluse jagaja · Sümboliteks välgunool ja kotkas Poseidon · Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks · Üks 12 olümposlasest
aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja andis talle kätte laeka. Pandora viidi Promotheuse venna Epimetheuse juurde. 7. Epimetheus tahtis, et tüdruk laeka avaks. 8. Laekast lendasid välja haigused, mured ja õnnetused. Pandora lõi kaane kinni, kuid lootus jäi veel laekasse. 9. Zeusi käsul neediti Promotheus kõige raskemate ja tugevamate ahelatega kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. 10. Kuna P. andeks ei palunud, saatis Zeus hiiglasliku kotka teda piinama. Kotkas rebis iga
POSEIDON Koostanud Maris Mäekivi 10A Poseidon · Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks oli kolmhark. · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte
Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno)
säilmekirstudega, see saal viib komplekssesse pühamusse, mille pühimat paika kontrollivad istuvad jumalate kujud koos jumalaks tõstetud vaaraoga. Abu Simbel. Abu simbeli templid. Zeus Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all
Seal on neli kaljusse uuristatud istuvat jumalat üks neist Ptah ja Ramses II. Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu täielikult hävinud. ZEUS - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbolid: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast isa kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti
Rooma mütoloogias, teine peatükk jutustab peamiselt Hephaistose kultusest. Minu referaadi eesmärgiks on anda Hephaistosest lühiülevaade. 2 1. Hephaistose elu 1.1 Sünd ja elulugu Lugusid Hephaistose sünnist on erinevaid. Mõnede allikate järgi on ta Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Ta oli Arese vend. (Hamilton, 1975) Tema elulugu oli õnnetuste jada. Kaks korda visati Hephaistos Olümposelt, jumalate mägisest kodust, välja. Esimene kord oli pärast sündi, kui tema inetu välimus ema Heras sellist vastikust tekitas, et ta oma lapse merre heitis, kus too oleks uppunud, kui nümf Thetis teda päästnud ei oleks. Üheksa aastat kasvatasid nümfid Hephaistost salaja koopas ja õpetasid talle metalli sepistamise kunsti
puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning jäeti linna väravate ette. Tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest., mille järel ta viletsaks kerjuseks moondatuna tuli oma majja ja tappis oma naise ülbed kosilased. · Prometheus - jumal, kes tuli inimesele appi, õpetades sepatööd ja muud tarvilikku ning varastas jumalatelt tule, selle peale sai Zeus vihaseks, Zeus andis käsu Prometheusaheldada Kaukasuse mäe külge, kus kotkas iga päev tema maksa nokkimas käis, pärast aastatuhandeid piinlemist surmas Herakles oma noolega kotka ja vabastas Prometheuse . TEEMAD · Kreeta-Mükeene kõrgkultuur Kreeta saarel kujunes üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure. Kreetas olid suurepärased lossid, millest tähtsaim oli Knossos. Kreetlastel oli ka oma kiri, mida ei osata lugeda tänapäeval.Teadlased on kindlad et
Inimesed õppisid jumalate tehtud vigadest. Näiteks müüdis ,,Veeuputus” karistas Zeus inimesi liigse julguse eest. Sellest inimesed järeldasid, et peab olema jumalakartlik ja jumalate üle ei tohi eales nalja teha ega end neist paremaks pidada ning inimesed ei tohi ennast täis minna. Müüdi “Philemon ja Baukis” põhisõnumiks oli, et kõik, mida teed teistele, tuleb lõpuks endale tagasi. Seda saab järeldada sellest, kui Zeus otsis endale öömaja, siis ta karistas kõiki, kes polnud tema vastu lahked ning soosis neid, kes tegid talle head. Sellest müüdist õppisid inimesed, et tuleb olla lahke ja jumalakartlik. Seda, et ükski kuritegu ei jää karistamata, õppisid inimesed müüdist “Daidalos ja Ikaros”. Näiteks kui Daidalos jäi Ateenas küll karistuseta, siis ei leidnus ta surmani õnne ega rahu. Sellest õppisid inimesed, et tuleb olla töökas ja kuulekas ning austama enda ja teiste elu.
VANA KREEKA MÜTOLOOGIA POSEIDON Nikolai Piskunov 11 kl. POSEIDON · Poseidon on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. MAAILMA JAGUNEMINE · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. KUJUTATAKSE · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU
Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese
väärtushinnangud, mis tänapäeva inimestel, sest müüte uurides saame teada, mis oli sellel ajal õige, mis vale. Vanakreeka müüdid ja müüdid üldse on loodud selleks, et hoiatada inimesi oma tegude tagajärgede eest. Lood olid hoiatuseks ja õpetuseks neile, kes kaldusid või olid juba läinud halvale teele. Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta
Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised 4. Atlas on vanakreeka mütoloogias titaan, kes kannab oma õlul taevavõlvi. sandaalid, heeroldikepp. 5. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna 15. Hesta oli Zeusi õde. Kodu sümbol ja jumal. Kolle oli sümbol. kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval 16. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse kasvas maks tagasi. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. ravima ja tulega tööd tegema
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta
Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde. Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta sidus Surma köitega kinni, kui ta kindlusesse saabus. Pikka aega ei surnud mitte keegi kogu ilmas. Kõik
Kokkuvõte ,,Ilias" on Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII sajandi keskel. Sisaldab üle 15 600 värsi. Prometheuse ennustuse järgi oli üks naine, kellega Zeus ei tohtinud last saada, sest see oleks ta troonilt kukutanud. Kui Zeus sai teada, kes see naine on, andis ta Thetise surelikule naiseks. Nende pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu.
kiivrist ja kägistab kaelarihmaga. Paris kukub. Menelaos haarab oda, et torgata läbi oma naise röövija. Samal hetkel kaob Paris tolmupilve. Otsustaval hetkel sekkus jumalanna Aphrodite, kes mässis Parise tolmupilve ja viis ära kaugele. Menelaose oda tabab vaid tühja tolmust maad. Menelaos nõuab troojalatselt oma Helenat tagasi ja lubab sõja lõpetada. Olymposel kogunevad jumalad, et arutada sõja seisu. Athena ja Hera on Manelaose poolt. Aphrodite aga Parise poolt. Vana Zeus on sõjast väsinud ja tahab selle ära lõpetada. Vaidluses jääb pelae Hera ja Athena tahe ning sõda jätkub. Otsustatakse, et Menelaos tuleb tappa. Athena laskub maa peale, annab noolekütt Pandarosele jumaliku jõu ja osavuse. Pandaros lasebki noole Menelaose pihta, kuid jumalanna Aphrodite juhib välkkiirelt noole kõrvale, nii et see haavab Menelaost, kuid ei tapa. Võitlus Trooja pärast jätkub. Võitlejate hulgas on palju neid, kelle isa või ema on jumal
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Kuulsaim telfi oraakel ,preestrinna püütja edastas raskesti seostatavaid sõnu värsideks.Kreeklased ei pööranud väga palju rõhku surmajärgsele.Surnute hinged läksid Hadese riiki.Ajajooksul kujunes arvamus, et kui elad vooruslikult ja pidada spets riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt maamullast.promethus varastas inimestele tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi. Kui zeus sellest teada sai aheldas ta prometheusi kaukasuse mäe külge, kust ta herakles hiljem vabastas.
Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja naine, abielu ja naistekaitsja, paabulind ja lehm.Hessia(vesta)Kodukolde jumalanna,tagasihoidlik ja leebe . Pallas Athena( minerva) tarkusejumalanna, sündis zeusi peast, öökull,oliivipuu,kiiver,oda.Artemis(diana) jahi jumalanna.küpressipuu ja põder. Aphrodite(venus) ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust
ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt näha aigise (rinnakilbi) ja harjaga kiivriga. Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Üks Athena sümboleist on öökull, keda tänapäevalgi seostatakse tarkusega.
ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt näha aigise (rinnakilbi) ja harjaga kiivriga. Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Üks Athena sümboleist on öökull, keda tänapäevalgi seostatakse tarkusega.
Perseus PERSEUS Isa: Zeus Ema: kuningas Akrisiose tütar Danae Perseuse sünnilugu ja lapsepõlv Perseuse vanaisale ennustati, et ta lapselaps tapab ta. Et seda olukorda vältida, pani ta oma tütre kinni, kuid Zeus tuli Danae juurde kuldvihmana, peale mida sündis Perseus. Akrisios ei julgenud oma tütart ja lapselast tappa vaid saatis nad puust kirstus merele, lootes et nad seal hukkuvad. Vaasimaal selle kohta, kuidas Perseus ja tema ema Danae kirstu pannakse, et merele saata. Perseus ja tema ema jäid ellu. Lainetega uhuti nad Seriphose saarele. Seriphose saarelt leidis nad kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas Perseuse üles. Perseuse noorus ja Medusa
Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge. Nende kõige ägedam tüli puudutas seksuaalse armastuse teemat. Nad vaidlesid selle üle, kumb, kas mees või naine, saab seksuaalsest armastusest suuremat naudingut. Hera väitis, et mees, Zeus aga, et naine. Vaidlus oli nii tormiline, et nad pidid nõu küsima Teiresiaselt, kes oli olnud nii mees kui naine. Teiresias oli sama meelt Zeusiga, et naise nauding on määratult suurem, väidetavasti tervelt 9 korda. See ajas Hera raevu ja ta tegi Teiresiase pimedaks. Hüvituseks andis Zeus Teiresiasele ennustamise võime. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat
Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad peale Erise, tüli jumalanna. Eris vihastas. Saabudes kõigest hoolimata pidustustele, viskas ta kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale" külaliste sekka. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna ühel ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes on neist kõige ilusam. Selles küsimuses lahenduseni jõudmata, mindi jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus lasi omakorda Alexandrosel otsustada õuna saatuse üle. Seepeale hakkasid jumalannad Alexandrost kingitustega meelitama, et õuna iga hinna eest enda kätte saada. Hera pakkus Alexandrosele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle maailma kõige ilusamat naist. Alexandros andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Alexandrosele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus
Athena Athena, vanarooma mütoloogias Minerva, on tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna. Ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis täiskasvanud Athena. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Samuti on Ateena kaitsejumalanna. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Maal jutustab loo Athenast ja Arachnest. Sarnaselt teiste jumalatega ei sallinud ka Athena inimeste häbematut käitumist. Athena hindas ja innustas inimeste taibukust kõikidest Olümpose
Vana-Kreeka kunst Kaire Kurs 10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias At...
drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et varjata oma truudusetust abikaasa Hera eest. Herat jällegi piinas tohutu armukadedus ja ohjeldamatu raev naiste vastu, kellesse Zeus armus. Samuti oli Zeus väga julm ja ebaõiglane Prometheuse vastu, kes andis inimestele tule, ja lasi oma teenritel: Väel ja Võimul Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu.
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
