Põhjamerega. Pindala: 41 526 km² Elanikke: 16 725 900 (2012) Drenthe Drenthe (keskus Assen) Flevoland Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland Gelderland (Arnhem) Groningeni provints Groningeni provints (Groningen) NLLimburgVlag.svg Limburg (Maastricht) LõunaHolland LõunaHolland (Haag) Overijssel Overijssel (Zwolle) PõhjaBrabant PõhjaBrabant ('sHertogenbosch) PõhjaHolland PõhjaHolland (Haarlem) Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt kesklinna lähedal. sai oma nime 19. sajandi Hollandi meistri Rembrandt'i järgi kõige ligitõmbavam koht nii kohalike kui külastajate seas. Algselt loodud töölisklassile 17. sajandil on praegu koduks paljudele õpilastele, käsitöölistele ja noortele spetsialistidele põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht.
Holland moodustab koos Aruba, Curaçao ja Sint-Maarteniga Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Hollandil on 12 provintsi: Drenthe (keskus Assen) Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland (Arnhem) Groningeni provints (Groningen) Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem) Zeeland (Middelburg) Utrechti provints (Utrecht) Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende
uusaadli ja kodanluse kätte Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555
Kõrged maxud ja kauplemiskeelud tekitasid rahulolematust, Hispaania kuningat Felipe 2. Peeti võõrax. Reformatsiooni käigus üritas ta maha suruda kalvinismi, see tekitas ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu. Ülestõusnud kutsusid end göösideks. 1566. a. pildirüüste, mäss. Felipe 2. Saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Hukati palju inimesi, repressioonide eest pageti Saksamaale. 1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele
The population is unevenly distributed. Three fourths of New Zealanders live on warmer North Island and about 84 per cent of the people live in urban areas and about half of these in the four largest cities. The largest centre with over 1 million inhabitants is Auckland. ..................................................................................................................................................... In 1642, the Dutch sailor Abel Tasman visited New Zealand and named it Zeeland. After Captain James Cook's exploration of New Zealand in the late 18th century, an increasing number of settlers came to New Zealand. In 1840, an agreement was signed between the British Crown and Maori. It established British law in New Zealand. As more and more settlers arrived, conflicts over land led to several wars between the British and Maori in the North Island. The South Island remained rather peaceful until in 1863 gold was found there,
People from China, Taiwan, Korea, Vietnam, etc have also settled in New Zealand making for a diverse population mix. History : New Zealand was one of the last corners of the planet to be inhabited by people. Around 950AD the Maori arrived from Polynesia (Tonga and Hawaii) to the northern part of the North Island. There is however evidence of earlier settlement by other more peaceful Polynesian people. After the dutch sailor Abel Tasman visited New Zealand and named it Zeeland, more and more settlers arrived, conflicts over land led to several wars between the British and Maori in the North Island. The South island remained rather peaceful until gold was found there and thousand of people hurried there to look for gold. Since World War , New Zealand has moved towards its own unique national identity and place in the world. New Zealand was the first sovereign state to give votes to women. Weather and climate:
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
· Flevoland (Lelystad) · Friisimaa (Leeuwarden) · Gelderland (Arnhem) Joonis 2 Hollandi vapp · Groningeni provints (Groningen) 5 · Limburg (Maastricht) · Lõuna-Holland (Haag) · Overijssel (Zwolle) · Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) · Põhja-Holland (Haarlem) · Zeeland (Middelburg) · Utrechti provints (Utrecht) 1.2 Tervitamine Hollandis Maailmas on umbes 30 miljonit inimest, kes kõnelevad hollandi keelt, mille lähedased sugulased on Lõuna-Aafrikas kõneldav afrikaani keel ja Belgias räägitav flaami keel. Hollandi keele struktuur sarnaneb saksa keele omaga, kuid on grammatiliselt lihtsam. Hollandis on kombeks suruda kätt, isegi väikestel lastel. Head sõbrad suudlevad kohtudes tihti teineteist mõlemale põsele, kuid mehed siiski teisi
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
ÜLDANDNMED Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 366 600 (2007) Pealinn: Amsterdam Haldusjaotus: Hollandi Kuningriik jaguneb Hollandiks endaks ning Kariibi meres asuvateks asumaadeks Hollandi Antillid (800km², 270 300 elanikku) ja Aruba (193 km², 69 400 elanikku). Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg, Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland Riigikeel: hollandi keel Rahaühik: euro (EUR), varem kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Ulatus: läänest itta 573 km, põhjast lõunasse 294 km Naaberriigid: Saksamaa ja Belgia Riigi tähis: NLD Religioon: katoliiklasi 31%, protestante 21%, muslimeid 4,4%, muid 3,6% Hollandi lipp Hollandi lipp on puna-valge-sinine, rõhtsad laiud võrdsed, pikkuse laiuse suhe 3:2. Lipp on kasutusel alates 16. sajandist. 1937 sai see
ülemvõimu vastu. Hispaanlastelt saadud pilkenime järgi nimetasid ülestõusnud end göösideks(kerjusteks). 1566.a levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 tuh mehelise hisp sõjaväe hertsob Alba juhtimisel. Algas süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572.a hukati 8000 inimest. 60 tuh madalmaast pages repressioonide eest Saksamaale. Gööside ja Hisp vägede vahel puhkes tõeline sõda. 1576.a kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Hispaaniast sõltumatuks. 1571.a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. 17.saj algus Hollandi kuldajastu. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elatustase. Hollandi laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaa ja Pr kokku. 17.saj keskpaigas oskasi pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembrandti loomeajaga.
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
kes toetasid madalmaade iseseisvumist. Kuni 1572.a. tapeti Alba vägede poolt 8000 inimest. Aastal 1572 alustasid Põhja-Madalmaad otsest ülestõusu Hispaania vastu. Linnad olid Madalmaade võimu all, kuid Hispaania üritas neid tagasi vallutada. Et Hispaanlased Põhja-Madalmaadest minema tõrjuda, selleks kasutasid Madalmaalased oma tamme - Avasid lüüsid ja lasid veel maa vallutada. Esimest korda Leideni piiramisel. Sama ülestõusu käigus kaks Madalmaade provintsi, Holland ja Zeeland kuulutasid end iseseisvaks. Hiljem ühines nendega veel viis provintsi ja 1581 .a. kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik. Hiljem tuntakse seda kui Hollandit. Lõuna-Madalmaad jäid Hispaania võimu alla.
17. sajand olid jesuiidid paraguayis juhtivad. 28. Ususõjad (Madalmaade või Prantsusmaa näitel) Madalamaade vabadusvõitlus: Miks? Kalvinismi kasutuselevõtt, hisp. Mitte, sooviti kalvinismi kaotada. Hispaania alt taheti vabaks saada, olid kõrged maksud Millal? 156681/1648 Tähtsamad sündmused: 1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror 1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid 1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks 1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad
ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 ...
world. 5 There are approximately 14 million bicycles in Holland. 20 percent of Holland has been reclaimed from the sea. In the previous centuries, one of the methods to protect Holland was to reflood the drained lands. Rotterdam has the largest port in the world. Twelve provinces make up the Netherlands: Groningen, Friesland, Flevopolder, Drenthe, Overijssel, Gelderland, Utrecht, North and South Holland, Zeeland, North Brabant and Limburg. The Netherlands is known as Holland because the North and South Holland provinces are the most internationally influential. Holland means hollow or soaked land. Ice skating is one of the most popular sports in Holland. Each year approximately 45,000 people go to the Waddenzee to be "mud-walkers". The people essentially walk around the muddy canals for fun. There are also places where vacationers can farm and dredge canals.
ja enamik Itaalia r iike. Esimese kahe asumaad võtsid selle üle ajapikku, sedamööda, kuidas uudised kalendrireformist neisse levisid. 1582. aasta detsembris läksid gregoriuse kalendrile üle Prantsusmaa ning Zeeland ja Holland . 1700a Germaani alad , 1752a Inglismaa, 1753a. Soome ja Rootsi. Venemaa võttis juliuse kalendri täies mahus kasutusele alles 1700 . aastal
Portugal ja enamik Itaalia r iike. Esimese kahe asumaad võtsid selle üle ajapikku, sedamööda, kuidas uudised kalendrireformist neisse levisid. 1582. aasta detsembris läksid gregoriuse kalendrile üle Prantsusmaa ning Zeeland ja Holland . 1700a Germaani alad , 1752a Inglismaa, 1753a. Soome ja Rootsi. Venemaa võttis juliuse kalendri täies mahus kasutusele alles 1700 . aastal
ning Flandria ja Artois’ asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid
kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553)
Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: · Kõrged maksud ning paljud kauplemist takistavad majanduskeelud põhjustasid Madalmaades rahulolematust. · Madalmaalased pidasid Hispaania kuningat Felipe II võõraks valitsejaks. 46 · Felipe II surus maha reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi ning seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Tulemused: · 1576. aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks. · 1581. aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks. Hugenottide sõjad Põhjused: · Kalvinismi levik Prantsusmaal. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele. · Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus (Bourbonid, Guise'id, Valois'd). Tulemused:
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
